toimib läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse toitained mullast välja. Külmas kliimas kohastunud vähenõudlikud okaspuud tulevad toime väikeste toitainete hulgaga, aga samas tagastavad
LkIg krl60-80/kr 17-22 - 0,03 1 Kokku 7,34 100 Joonis 1. Mullastikukaardi väljavõte põllumassiivi nr 40948594494 kohta. Põllumassiivi kontuur punase joonega. Mõõtkava on 1:4741 Joonis 2. Põllumassiivi asukoht Eesti kaardil on näidatud punase ristiga. 1) Go Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega kihti tüsedusega 60cm, millele järgneb tugevasti rähkne liivakas pinnas. 2) Go1 0 kuni 40cm liivakat kihti, millele järgneb liiv 3) GI Nõrgalt raudkiviveeriselist liivase lõimisega 30cm tüsedune kiht, millele järgneb kruusakas-liivakas lõimis 4)M' Hästi lagunenud turbakiht tüsedusega 30-50cm, millele järgneb liivane lõimis. 5)LkIg Kruusakas-liivakas lõimis tüsedusega 60-80cm, millele järgneb kruus Kolme suurima osatähtsusega mulla iseloomustus ning tüüpprofiilid. Leostunud gleimuld - Go Kihisemine 30-60 cm sügavusel, aga võib ka puududa
sademed*aurustumine*kõrbed,poolkõrbed.TUNDRAVÖÖNDI MULLAD-külmunud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud,igikeltsa ja maapinna vahel asuvates mineraalsetes mullahorisontides gleistumine.*pidev liigniiskuse st soostumisega kaasnevat orgaanilise aine puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. OKASMETSADE MULLAD-jahedas kliimas,kus sademed ületabad aurumise,toimib läbiuhteline veereziim.*mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil,mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev*okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt,st koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. *väljauhtehorisont-heledat värvi suuremateraline liivakas horisont näit seda,et muld on vaesunud tumedast ja peenemast toitainerikastest saviosakestest-leetumine-areneb eriti välja liivmuldadel.ROHTLATE MULLAD-kontinentaalses kliimas,kus aastane sademete hilk on tasakaalus auramisega,tekivad tüseda
Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbana. Turvastumine lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas. Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. 2) Okasmetsade mullad. Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad auramise, toimib läbiuhteline veereziim. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sulamisvete ja vihmasadude mõjul uhutakse aluselised katioonid (Ca, Mg, K) mullast välja. Okaspuud tulevad toime väikese toitainete hulgaga. Okkavaris laguneb maapinnal jaheda kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mitmekihiline kõduhorisont. Sisaldab vähe aluselisi katioone ja on happeline. Kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont toitained lahustatakse vees ja uhutakse välja ehk muld vaesub.
puudulikku lagunemist nim turvastumiseks. Sellest tulenevalt on tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis võimalik enamasti eristada vaid kaht horisonti. Okasmetsa mullad Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Et niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul vahelduvad, siis arenevad sellistes tingimustes välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on siin sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügiseste vihmasadude ja eriti kevadiste sulamisvete mõjul uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Erinevalt lehevarisest sisaldab okkavaris vähe aluselisi katioone ja on happeline. Lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad nad
nutma) toolikori- tooli seljatugi Kare – rohumaa, karjamaa otsakont- laup Varduid kuduma – varrastega kuduma sokipõiseli- sokid jalas, kingi pole Tui – tuvi, sageli ka hellitusnimena (oh sa mu kulla tuhlis- kartul tui) nott- jahukaste Kaarid – villakraasid ons- kas on? Ihn – pehme liivakas kivi, mille peal hõõruti Mulju- vajuta teravamaks kangiotsa vms Map tea- ma ei tea
Kontrolltöö 11.klassile Pedosfäär 1. Millisele mullatüübile on iseloomulik järgnev väide? a) Iseloomulik on heledat värvi suuremateraline liivakas horisont, mis on vaesunud toitaineterikastest saviosakestest. Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde
Nende kogus ulatub aastas 15 mln m3- ni. Pealmaatöödel tehtaval tavalisel lõhkamisel eraldub kuni 60 tuhat m3 lõhkegaase see on piirkonnas, kus läheduses puudub inimasustus. Kaevanduste ja karjääride lõhipiirkonnas on ordoviitsiumi põhjaveekihtide hüdrodünaamiline tasakaal rikutud, mille tulemusel on kuivanud joogiveekaevud maapiirkondade paljudes kaevudes. Fosforiit- ooboluskonglomeraat. Fosforiit on kollaka või hallika värvusega liivakas settekivim, mis koosneb kahest komponendist kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat. Eest fosforiit on tekkinud ligi 50 miljonit aastat tagasi kambriumi ajastu lõpul ja ordoviitsiumi alguses veekogudes settimise teel. Eestis leidub fosforiiti Põhja-Eestis Maardu, Toolse, Aseri ja Lääne- Kabala piirkonnas. Fosforiiti kasutatakse enamasti fosforväetiste toorainena. Praegusel hetkel Eestis fosforiiti ei kaevandata ja uusi kaevandusi ei ole hetkel võimalik
Sooldumine-mullatekkeprotsess, kus aurumine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine väike, sisaldavad mullad rohkelt soolasid. 13.Mullatekke tingimused ja -protsessid. Tundras-madal temperatuur, maapinna külmumine ja igikeltsa teke. Muld on liigniiske. Mullateke on aeglane.Vähene taimestik.Toimub gleistumine. Turvastumine. Okasmetsas-toimib läbiuhteline veereziim.Keerulise ehitusega mullad.Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev. Koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Toimub leetumine. Rohtlas- tekivad tüseda huumushorisondiga viljakad mustmullad.Kamardumine.Soodne keskkond taimedest toituvale rikkalikule mullaelustikule. Surnud orgaaniline aine laguneb kiiresti. Kõrbes-mullad on sooladerikkad. Aktiivne mullateke on võimalik seal,kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Auramine suur. Toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud mulla läbikuivamine.
Nii mattub õhuke mullakiht mineraalsetete alla. Polügonaalpinnas on külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Pealmised mullakihid külmuvad ja tihenevad rohkem kui alumised. Jäätudes vesi paisub ja tekivad praod. Kui külmumise-sulamise käigus sorteeruvad mulla mineraalosadest välja peenemad kivid, mis moodustavad kiviringikesi, siis nimetatakse neid kivipolügoonideks. (AT, CG) -Okasmetsade mullad mullad on seal sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Vihmasadude ja sulavetega uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Okkavaris laguneb maapinnal jahedas kliimas aeglaselt, seetõttu koguneb mullapinnale püsiv mitmekihiline kõduhorisont. Orgaanilise aine lagundamine toimub seente abil, lagunemisel tekkinud orgaanilised happed liiguvad kõdukihist allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse
https://youtu.be/Eijxf1cWmTg Pilt 2. Hersonets Kasvutingimused Optimaalne kasvutemperatuur +20…+24°C , seemnete idanemiseks vaja +8 °C Kasvuaeg varieerub olenevalt sordist 70-210 päeva Sobivad soojapõhjalised mullad reljeefi kõrgemal osal Põllu madalamad osad ja lohud maisile ei sobi, tihendatud mullaga maisi saagikadu kuni 25% Muld huumusrikas, hea struktuursusega, vähese umbrohu sisaldusega viljakas mineraalmuld, liivakas, mille pH on 6-7,5 Sordivalikut mõjutavad tegurid Külmataluvus Tõlvikute osatähtsus kogumassist Kiudaine ja kogu massi seeduvus Tärklise osa kuivaines Kiire algareng Hea seisukindlus Külvamine Enne künd või sügavkobestamine Sobiv külvisügavus on 4-6 cm, sõltuvalt seemne suurusest ja mulla lõimisest, reavahe 70-80 cm Pilt 3. Pöördader Maschio UNICO M Soovituslikult külvatakse kui mulla temperatuur on 8-10°C,
Mineraalsed ained kasutavad orgaanilise aine hapendamiseks rauaühendeid, mis tingib kihtide sinakashalli värvuse. Nõgudes ei lagune taimed pideva liigniiskuse tõttu ning kuhjuvad turbana. Liigniiskusega kaasnevat aine puudulikku lagunemist nimetatakse turvastumiseks. Tundra glei- või turvastunud gleimuldade profiilis on võimalik enamasti eristada ainult kahte kihti. OKASMETSADE MULLAD. Keerulise ehitusega mullad. Tekkinud tihti graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett hästi läbilastev. Sügiseste vihmasadude ja kevadise sulamisvee tõttu uhutaksealuselised katioonid mullast välja ja muld on happeline. Vähenõudliku okaspuud tulevad vähese toitainete hulgaga toime. Aeglaselt lagunev okaste kiht maapinnal moodustab kõduhorisondi. Orgaanilise aine lagunemine toimub seente abil. Tekkinud orgaanilised happed liiguvad allapoole mineraalhorisonti, kus reageerivad aluseid sisaldavate sooladega ja viivad need mullalahusesse
Tundravööndi mullad Madal temp, mis põhjustab maapinna sügava läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mullaprotsessid saavad toimuda vaid mulla ülessulavas osas. Muld on pidevalt liigniiske. Mullateke on aeglane.(sest protsessid sõltuvad mullaõhust ja temp) Kuni 10 cm. Toimub gleistumine ja turvastumine. Tundra glei- või turvastunud gleimullad. AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud.Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont. Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine. Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid
niisutamisest. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara.
igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Väga aeglane mullateke. Mullad liigniisked ja hapnikuvaesed. Esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsade mullad Jahedas niiskes kliimas vahelduvad niiskus- ja temperatuuriolud aasta jooksul palju. Sellistes tingimustes arenevad välja keerulise ehitusega mullad. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlate mullad Kontineentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara
Vihmametsad palju sademeid, väga niiske, kuum; läbiuhtumine, mullad liigniisked, esineb erosioon, suur rauasisaldus, puna- ja kollakasmullad, mulla paksus 6-10 m; 8.Miks kujuneb oksametsades väljauhte horisont? Jahedas niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise, toimub läbiuhteline veereziim. Sademete rohkuse tõttu uhutakse mullalahus koos katioonidega mulla sügavustesse ja kõdukihi alla tekib hallikasvalge liivakas kvartsirohke väljauhtehorisont. 9.Miks on mustmullad väga viljakad? Need tekivad, kui aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega (ei ole liigniiske ega kuiv), on tüseda huumushorisondiga, viljakas. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Nende süsinikusisaldus on kõrgem ja huumushorisont ulatub sügavamale kui mis tahes teisel maailma mineraalmullal. 10.Miks on ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?
ut.ee) Kambriumi-Ordoviitsiumi vahetusel Pakerordi eal (umbes 490-500 miljonit aastat tagasi, (joonis 2) kujunes laial alal Eestis fosfaatsete brahhiopoodikaante rikas liivakivi, mis mõnes piirkonnas esineb fosfaatse maavarana. (www.ut.ee) 5 Joonis 2. Ordoviitsiumi kivimite stratigraafiline liigestus (www.ut.ee) Välimuselt on vaadeldav kivim kollakas-, hele- või tumehalli värvi, peene-, vahel keskmise- ja ka jämedateraline liivakas setend. Tavaliselt on see nõrgalt tsementeeritud või päris pude. Tugevalt tsementeeritud erimid on haruldased ja moodustavad vaid 20-30% kivimi kogumassist. (Viiding 1984: 17) 2. FOSFORIIDI KASUTAMINE Tartu Ülikooli professor Carl Schmidt juhtis 1861. aastal tähelepanu oobolusfosforiidile kui fosforväetiste võimalikule toorainele ja selle kergele rikastatavusele sõelumisel. Sealtpeale algas fosforiidi teaduslik uurimine. Oobulusfosforiidi tõsisem uurimine algas aga alles pärast 1
millesse inimene vabalt ära mahub. Allee ja järve vahele jääb looduskaitse all olev Erastvere tamm (ümbermõõduga 3,50 m), mis on istutatud arvatavasti 1806. aastal. Seega on ta üle 200-aastane. Dr. Reim (metsateadlane, kes uuris sealset taimestikku) kirjeldas tammikut 1923. aastal: tammik on rajatud 5253 aasta eest istutamise teel põllumaale. Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all
olevasse Odakivisse olevat legendi järgi põrganud oda, mille Kalevipoeg Loksa rannast vaenlase suunas visanud. Liivaranda leidub Lahemaal vähe, peamiselt lahesoppidesse suubuvate jõgede suudmeis. Suurim ja tuntuim rand ning selle taga olev luidete vöönd asub Võsul. Põhjavesi Põhjavett leidub kobedais kvaternaarisetteis, pealiskorra liiva- ja lubjakivides ning aluskorra kristalsetes kivimites. Rohkesti leidub põhjavett mattunud orge täitva moreeni liivakas- kruusakas vahekihtides. Lahemaal on nendes kihtides 65-100 m sügavuselt saadud survelist vett. Suur hulk vett on Lahemaa arvukates soodes ja rabades. Rabavesi on väga pehme ja väikese lahustunud mineraalainetesisaldusega, vee reaktsioon on happeline (alla pH 4). Enamus Lahemaa allikatest ja allikalistest piirkondadest on seotud paekalda serva ja karstinähtusega. Lahemaa Rahvuspargi territooriumil on 150 allikat ja 50 allikakaevu. Üks huvitavamaid karstivorme on Vasaristi salaoja
Lõunanõlval on ülekaalus Burtnieki lademe heledad või roosakaskollased põimkihilised ja nõrgalt tsementeerunud liivakivid, milles esineb õhukesi aleuroliidi ning savi vahekihte. Looduslikud paljandid asuvad nüütsetes jõeorgudes (Karksi ümbruses, Õhne jõe kaldal Tõrva lähedal, helmes) ja osaliselt mattunud ürgorgudes (Paistu, Loodi Põrguorg). Nüüdisaegne Sakala kõrgustik on kujunenud tegtoonilistest lõhedest lõbitud Kesk- Devoni platoo kirjuvärvilistes liivakas-savikatest settekivimitest lääneosale.Vertikaalsihiliste lõhede kohale kujunenud järsuveerulised vanad orud (ürgorud) on liigestanud ala lavadeks. Mattunud orgude seas on seni teada võimsaim kuni 207 m sügavune, jääaegadel setetega täitunud Abja org. Selle oru geoloogilise kaardistamise käigus puurimisega avastatud põhi asub 143m allpool nüüdisaegset merepinda. Vana, osaliselt mattunud Viljandi oru (ligi75m sügav) põhi on kuni 26 meetrit merepinnast madalam
ookeani põhjas või mandril. Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Fumarool-on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas. Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja. Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil Korrosioon-on valdavalt tuule poolt kantud aleuriidi ja liivaterakestega mingi takistuse `pommitamine'. Liivaterakestega pommitamisel võivad välja prepareeruda erinevad kivimikihid või kivimi pind võib olla ka siledaks lihvitud. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kuju ja suurusega jäänukid. Nende geoloogiline ehitus on soodustanud nende kujunemist. Iseloomulikuks selle protsessi juures tuleb
Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti – see osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Ookeaniline maakoor võib laamade kokkupõrkamisel vahevöösse vajuda ja seal sulada. Mandriline on lihtsalt püsivam ja kui ta on vanem on ta ka paksem 2) Mis on ja kuidas tekivad mullahorisondid ? Võrdle okasmetsa ja parasvöötme mullaprofiile. Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Okasmetsas on liivakas ja vett hästi läbilaskev muld. Kontinentaalses kliimas, kus aastane sademate hulk on tasakaalus auramisega, tekivad tüseda ja huumushorisondiga viljakad mustmullad. 3) Miks on osoonikihi hõrenemine ohtlik ? Kus piirkondades on levinud osooniaugud ? Sest osoonikiht kaitseb meid kõrvetava päikese eest. Ta ei lase ultravioletkiirgust nii palju läbi. Ilma selleta oleks nahavähi risk ohtlikult suur ja ilmselt oleks enamus elu ainult ookeanipõhjas, kuhu seda kiirgust ei ulatu.
järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. Arold, I., 2005. Eesti maastikud.
seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa pöörlemisest tingitud näiline jõud (Coriolisi jõud). Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. 6. Korrasioon- tuulelihe, kivimipinna kulutamine tuulepoolt. 6. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil 7. Inversioon -Inversioon on õhutemperatuuri kasv atmosfääris kõrguse kasvuga.
pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse. Kuna orgaaniline määrab ära pinnase veejuhtuvuse ja plastilisuse. Pinnase uurimine: Sõelanalüüs sõelutav materjal sõelutakse läbi erineva avamõõduga sõelade ja kaalutakse eraldi. Arvutatakse iga fraktsiooni % sisaldus. Savipinnase analüüs savi segatakse veega ja aja jooksul eraldatakse alla settinud materjal. See fraktsioon mida on üle 50% annab pinnasele nimetuse. Osakaalult järgmine annab täiendnimetuse. (liivakas savi, kruusakas liiv) Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud (turvas- pruunsüsi kivisüsi antratsiit) Eesis:
füüsikaline murenemine soostumine- vesi ei imbu igikeltsa tõttu pinnasesse maavoolud- veega küllastunud pinnase valgumine mööda kallakpinda METSAVÖÖNDI MULLAD läbiuhteline veereziim, sest sademed ületavad auramise tekkinud graniitsel murendil, mis liivakas ja vett hästi läbilaskev okkavarid laguneb aeglaselt, tekib KÕDUHORISONT ( 0) , okkad annavad Ca, Mg, K ( happelised), lehed vähem happelised KÕDU: kaitsevad pinnavoolude eest ( ei saa huumust ära uhtuda)- erosioon hoiavad veevaru kaitseb kliimakõikumise eest ( äkiline külmumine orgaanilise aine lagunemine SEENTE abil- aeglane aineringe rohkete sademete tõttu uhutakse mullalahus ( toitained) sügavamatesse kihtidesse- tekib
käeline osavus ja võime pikemalt keskenduda. Meeldib esemetele värvide kokkusobitami sobivate paariliste leidmine ja nende sorteerimine (pildidoomino), mänguga, viskamismängud ning on ärganud huvi suuremate klotsidega pildidoominoga, suurte konstruktori vastu. ehitusklotsidega, käru 20. 24. Suhtlus- ja etendamismäng: Üheks lemmiktegevuseks on või veoautoga liivakas elukuu täiskasvanute ,,aitamine". Laps jälgib täiskasvanut tähelepanelikult ja jaoks. hiljem matkib teda. Esialgu matkib laps vaid üksiktoiminguid Suhtlus- ja (kartulite potti panek). Meeldib mängida väikeste inimesesarnaste etendamismänguks või nukkudega ning esemete ja loomade mudelitega. Lapsele meeldivad varuda erinevaid ikka veel kordamööda tegevused. Populaarsed on siiani ka salmid ja loomaaia ja
Enamasti rannikualad, kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt:
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed, esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara
hilissügisel paisuvad ning säilivad madalal temperatuuril. Sügisel külvatud seemned taluvad paremini kevadisi öökülmi,nende juurestik on paremini arenenud ja järelikult kasutavad paremini ära vett ja toitaineid. Peale selle haigestuvad nad vähem haigustesse ja kahjuritesse kui need taimed mis on külvatud kevadel. MULLA ETTEVALISTAMINE: talvealuseks külviks valitakse tuulevaikne hästi valgustatud kasvukoht. Soovitav oleks et pinnas on kerge oma struktuurilt (kerge liivakas ja kobe). Väetistest soovitatakse anda komposti (5-10 kg/m2-le). Kui pinnas on kuiv tuleb teda tugevalt kasta ja tihendada. Peenrad tehakse 1,2- 1,6 meetri laiused,reavahed 30-40 sm see tagab külvide hooldamise aga kevadel on kerge peale asetada kaitsetunnelid. SEEMNETE KÜLV: Seemned külvatakse arvestusega, et nad jõuaksid paisuda kuid ei jõuaks idaneda: oktoobri lõpus-novembri keskpaigas. Talve alla külvi korral peab külvinorm olema 20-30% suurem, porgandil umbes
seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa pöörlemisest tingitud näiline jõud (Coriolisi jõud). Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. Korrasioon- tuulelihe, kivimipinna kulutamine tuulepoolt. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil Inversioon -Inversioon on õhutemperatuuri kasv atmosfääris kõrguse kasvuga. Altoculumus ehk kõrgrünkpilv
seejuures võib öelda, et õhuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus õhk tõuseb suurtesse kõrgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab mõneti suletud ringi (Hadley rakk). Parasvöötmes valitsevad põhiliselt läänetuuled, mida on kallutanud maa pöörlemisest tingitud näiline jõud (Coriolisi jõud). Samuti on omaette tsirkulatsioonid kõrg- ja madalrõhkkondadel. 5. Korrasioon- tuulelihe, kivimipinna kulutamine tuulepoolt. 6. Deluviaalsed setted- liivakas-savikad setted nõlvade ja veerude jalamil 7. Inversioon -Inversioon on õhutemperatuuri kasv atmosfääris kõrguse kasvuga.
kuid ka sood, võsastikud ja üleujutavate jõesängide piirkonnad. Saared. Kõrg-Eesti See osa Eestist, mis mandrijää sulamisel vee alla ei jäänud. 13. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Maa kerkimise tagajärjel tõuseb veest üha rohkem maad välja ja nii tekib ka uusi saari. Samal ajal muutub veetase, mis mõjutab rohkem laidude arvu. 14. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste:
juurelähedasse rosetti. Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla-punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad-roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva. Liigi eritunnused: roomav, paks risoom. On leidnud kasutamist ka ravimtaimena. Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Joonis 11. Kaheleheline bergeenia (http://botanika.wendys.cz/kytky/foto.php?753:2) Joonis 12. Kaheleheline bergeenia Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Bergenia crassifolia. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/bergenia-crassifolia.html. 04.08.2013. Seemnemaailm Lugemissaal. Bergeenia. Kättesaadav http://www
11. Mis põhjustab meresaarte arvu muutumist Eesti rannikumeres? Kuna maa kerkib tänapäeval kuni 2,8 mm/a ja setete liikumisest tingituna liituvad paljud saared omavahel ja mandriga, saades poolsaarteks, samas ilmub merest uusi maalappe. Ka meretaseme ajustised kõikumised. 12. Mis on moreen? Erinevus Põhja- ja Lõuna-Eestis. Moreen- levinuim settetüüp kvaternaari ajastul, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Peamine koostisosa on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. L-Es liivakividel tekknud punakaspruun moreen, milles lubjakivide osatähtsus väike. P-Es hall lubjarikas moreen. 13. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ajutise vooluvee tekkelised- delluviaalsed, Elutekkelised- biogeensed, Jõetekkelised- alluviaalsed, Järvetekkelised-
Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv. Soosetted madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvas. Tuulesetted päevakivi-kvarts- ja kvartsliivad. Jõesetted kruusa ja veeristega liiv, aleuriit, saviliivad, turvas. Tehnogeensed setted karjääride jäänuksetted, aheraine, paesõelmed. Kemogeensed allikalubi. Deluviaalsed liivakas-savikad setted. Gravitatsioonilised rusukalle. 13 Pleistotseeni pinnavormid Liustikutekkelised ehk glatsiaalsed pinnavormid Silekaljud ehk ,,oinapead" liustiku poolt peaaegu voolujooneliseks lihvitud kaljud. Jää tulekupoolne nõlv on tavaliselt lauge ja sile, vastasnõlv järsk ja ebatasane. Eestis on silekaljud ehk kaljuvoored Jaagarahu lademe avamusel (Siluris). Nt. Kirblas, Lihulas, Saleveres jne.
9 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline aiamuld või paepealne lubjarikas muld Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar
Lõuna-Eestis lubjavaene, Kesk- ja Põhja-Eestis lubjarikas. Moreen on sorteerumata liustikusete, materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. Põhja-Eesti lubjakive katab hallika värvusega kividerohke (rähkne) moreen. Lõuna-Eesti liivakivide alal on see punakaspruun, savikas ning suhteliselt kividevaene. Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreen ei ole kõikjal ühesugune. Selle koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on: * Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike; * Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 14. Leia sobiv võõrsõnaline vaste:
Kevadel ja sügisel omandavad ilusa sirelililla- punaka tooni. On ka talvel rohelised. Õied või õisikud: kellukjad, kuni 1 cm läbimõõduga, värvuselt sirelilillad- roosakad. Koondunud tihedasse, tipmisesse, kohevasse pöörisõisikusse, mille pikkus on 10-15 cm. Õitseb aprilli lõpust 40-50 päeva. Liigi eritunnused: roomav, paks risoom. On leidnud kasutamist ka ravimtaimena. Kasvukoha nõuded: päikeseline või poolvarjus. Sobib normaalne, kuid ka savikas ja liivakas muld. Kasutamine haljastuses: püsilillepeenardes, aktsenttaimedena, kiviktaimlates, äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm.
põimjaskihilisus ning setete terasuuruse vähenemine liustikust kaugenedes. Vastavalt jää taandumisele või pealetungile järvede veetase muutus. Et selliseid järvi paisutas liustik, kutsutakse neid jääpaisjärvedeks. Nende pindala oli sadu tuhandeid ruutkilomeetreid ning neis kuhjusid liivad, kruusad ja jääpaisjärvedele eriti iseloomulikud rütmilise ehitusega viirsavid. Suvel kanti rikkaliku sulamisveega järvedesse rohkesti settematerjali, mille jämedam, liivakas-aleuriidikas osa settis kohe, peenem, savikas komponent jäi hõljuma ja settis jääga kaetud veekogudes talvel, kui settematerjali juurdevool praktiliselt puudus 29) Igikelts ja selle mõju elustikule.Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud kivimite kompleks maakoores. Ta ulatub üldiselt seda sügavamale (kuni 600 m), mida madalam on talvine temperatuur, õhem lumikate ja mida jämedateralisemad või lõhelisemad on kivimid
talvedel peab taime kinni katma(Calmia Istikuäri OÜ). Selleks võib kasutada näiteks kuuseoksi. Lõikamine Soojema talve järel lõigatakse, kui enamik oksi on elus. Enamasti soovitatakse tagasi lõigata 1/3 oksi veerandi peale. Kuna noored võrsed õitsevad rohkem, näeb põõsas tihedam ning värskem välja. Vanemaid oksi tuleks tervikuna välja lõigata kohe peale õitsemist (Calmia Istikuäri OÜ). Paljundamine Deutsia on hea juurduja. Kui aias on kerge liivakas muld, siis võib pist-oksad torgata otse peenrasse. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu pannna suuremasse potti, mis tuleks kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei kuumeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Lehelabad võib enne veidi lühemaks kärpida, et neist vähem vett aurustuks ning kastke pott hästi läbi (Sander, 2009).
(Enamjaolt kõrbealadel). 13./14. Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara
normaalsoolasusega merelise veekogu poolt. Ajastu vältel muutusid basseini piirjooned korduvalt. Siluri ladestu Karbonaatkivimid kambriumis puuduvad. Laialdase levikuga on kambriumi Siluri (435-405 milj.a. tagasi) ajal kattis meie ala perikontinentaalne meri. liivakas-aleuroliitsetes kihistutes, eriti nende lasumis püriidikonkretsioonid. Setendite Silurijärgse kulutuse tõttu ei ole lademete paksus avamustel täielik. Ometigi küünib siluri aineline koostis kõneleb humiidsest kliimast, püriidi-, fosforiidi- ja glaukoniidisisaldus aga karbonaatkivimite kogupaksus meie alal kohati isegi üle 400 m (Ohesaares 436 m). normaalmerelisest soolsusest
ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS; Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane. Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist. Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veereziim. Mullad on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade leetumine. Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi
Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmadel talvedel võib deutsia külmuda lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed. Sellele vaatamata pole välistatud taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). 4.7.5. Paljundamine Taime paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega. Kuna Kare deutsia on hea juurduja siis võib pistoksad torgata otse peenrasse, kus on kerge liivakas muld. Kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Segu tuleks panna suuremasse potti ning see kaevata maa sisse, et külgedelt ei soojeneks ja kuivaks. Pistikud tuleb torgata anumasse natuke kaldu ja nõnda, et lehed omavahel kokku ei puutuks. Anum peab olema pidevalt niiske (Sander 2009). 4.8. Forsythia suspense Värdforsüütia 4.8.1. Kirjeldus Areaal: hübriidse päritoluga. Levinud Hiinas. Suurus: 1-3 m kõrgune
annaabi.ee 
