(tard-,sette-, moondekivimid)(graniit,lubjakivi,gneidd) maak-majanduslikku huvi pakkuv kivi või mineraal (pronks, raud) maa siseehitus: maakoor-> ülemine vahevöö-> astenosfäär->alumine vahevöö(vedel) ->välistuum(vedel)->sisetuum(tahke) Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor basalt, graniit basalt, settekivimid tihedus 2,7 g/cm3 3,0g/cm3 kuni 80km paksune 2-8 km paksune 4 miljardit aastat 180miljonit aastat ookeaniliste laamade lahknemine.-uus maakoor, närgad maavärvinad, rahulikud vulkaanipursked(atlandi ookean) ookeanilise ja mandirilise laama põrkumine-süvikud, kõrged mäestikud. Tugevad maavärvinad ning vulkaanipursked(naska laam) mandriliste laamade põrkumine-kõrged mäestikud, tugevad maavärinad(himaalaja mäestik) ookeaniliste laamade põrkumine-süvikud ning veealused vulkaanid, vulkaanide saared(mariaani saared) laamade liikumine küljetsi- sagedased maavärinad ja tugevad vulkaanipursked
Laamade kokku põrkumisel- sukeldub üks laamaserv vahevöösse. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel-tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud, põrkuvad 2 mandrilist laama-tekib kurdmäestik, vastastiku satuvad 2 ookeanilist laama-tekivad vulkaanilised saarestikud. Laamade eemaldumisel- tekib maakoort juurde Murrang-maakoore osad liiguvad üles, alla, kõrvale. Rift-uue maakoore ehitamine laamade eemaldumisel, nii ookeaniliste kui mandriliste laamade puhul. 4.Süvik- tekib 2 laama piirile, kui üks laam sukeldub teise alla. Süvikud on keskmiselt mõni km sügavamad, kui keskmine ookeanipõhi. Keskmäestik-mäenõlvad on laugemad ja tipud ulatuvad keskmiselt üle 1000 meetri. Kurdmäestike teke-2 laama kokkupõrkel maakoor kurrutakse kokku, Nt: Alpid. Pangasmäestike teke-rifti tulemus Atlandi ookeani keskmäestik 5.Vulkaan-pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal(Nt: Laki Island),
nähtusi. (5) Ookeani Tekib Maakoor Kõrged Maa- Vulkaanilised Nähtus keskmäes- Vulkanism uus Süvik hävib mäed värinad saarestikud tik maakoor Ookeaniliste laamade - + + + + + + - eemaldumine Mandriliste laamade - + + - - + + - eemaldumine Ookeaniliste ja mandriliste
2. Maa siseehitus: maakoor, litosfäär, vahevöö ja maa tuum. 3. Maakoore ehitus: 4. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline maakoor ning viimane on lihtsama ja ühtlasema koostisega. 5. Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 6. Laamade liikumine: · Ookeaniliste laamade eraldumine (ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam). · Ookeaniliste laamade põrkumine (ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam).
· Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid? Kuidas? · Miks tekivad settekivimid väga aeglaselt? · Jaota järgmised kivimid kolme rühma. Leia igale rühmale pealkiri. Basalt, lubjakivi, kilt, marmor, gneiss, liivakivi, põlevkivi. 6. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; kahe ookeanilise laama põrkumine. TV lk 20-21 Eksamiraamatust lk 26-27 ül 1, 3, 4 ja lk 28 ül 7. 1) Laamade liikumise viis nr 1 1 2) Laamade liikumise viis nr 2 3) Laamade liikumise viis nr 3 mandriline maakoor
Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Ulatus 5-75 km -10 km Tihedus 2,7 g/cm3 3,0 g/cm3 Kivimid graniit, basalt, settekivimid basalt, setendid Temp 0-600C 0-600C Olek Tahke Tahke Paksus Paksem Õhem Vanu üle 4 miljardi üle 180 miljoni Kuidas liiguvad laamad? · Ookeaniliste laamade eraldumine: Ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. · Ookeaniliste laamade põrkumine: Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
15.) Joonisel on kujutatud litosfäärilaamasid. Tähista kaardil järgmiselt: (8p) A-ga: kus tekivad võimsad mäestikud B-ga: kus tekivad ookeanisüvikud C-ga: kus ookeanipõhi laieneb, võivad tekkida vulkaanilised saared D-ga: Eestile lähim maavärinate piirkond Põhjenda kõiki nelja valikut A Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. · Nt Euraasia ja India laam. B - Ookeaniliste laamade põrkumine: · Ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared D (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. A C - Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse
5. Voor Voored on mandrijää vooliva tegevuse tagajärjel liustikuserva lähedal tekkinud madalad sujuvate piirjoontega piklikud peamiselt moreenist koosnevad künkad. 6. Karrid Vihma või merevee poolt karstuvad kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid (LOHUD VAOD LAINED) 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) Liustiku või mandrijää sulamisvee 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale
setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks- moondekivimiteks. 6. Tead ja oskad selgitada laamade liikumist (põrkumine, lahknemine nendega kaasnevad protsessid (3-4) näidet) ning laamade servaaladele tekkivaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, kivimite teke ja moone, murrangud 1) Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding- maakoor rebeneb, magma tungib üles, tekivad ookeani keskmäestikud, esineb maavärinaid ja vulkaanipurskeid. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- ookeaniline maakoor vajub mandrilise alla, tekivad süvikud, kurdmäestikud, esinevad vulkaanid ja maavärinad. 3) Kahe mandrilise laama põrkumine- kivimid lükatakse üles, tekivad mäestikud, esineb maavärinaid, vulkaanipurskeid esineb väga harva.
üksikuteks tükkideks ehk laamadeks, mis edaspidi üksteise suhtes liikuma hakkavad Ehkki vahevöö on valdavalt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt , ehkki liikumiskiirus jab reeglina vahemikku mõnest mm, kuni mõne cm-ni aastas. Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale tekivad vulkaanid ja vulkaanilised saared. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid
1. TROOPILINE KLIIMAVÕÕDE Troopiline kliimavööde on Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi kliimatüüp, mis on iseloomulik troopilisele kliimavöötmele. Köppeni kliimaklassifikatsiooni järgi on see troopilise vihmase kliima variandid: Af, Am ja Aw.Kuna maismaa kohal ja ookeanide kohal on atmosfääri seisund erinev, siis eristatakse Alissovi kliimaklassifikatsiooni järgi: · troopiline mandriline kliima · troopiline ookeaniline kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala idaosa kliima · ookeaniliste antitsüklonide piirala lääneosa kliima Mussoonide mõjul asuvates piirkondades eristatakse troopilist mussoonkliimat ehk lähisekvatoriaalset kliimat. Troopikavööde paikneb lähisekvatoriaalsete ja lähistroopiliste vahekliimavöötmete vahel. Troopikavöötmes valitseb aasta läbi troopiline õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud üsna kõrged õhutemperatuurid ja peamiselt väga väike sademete hulk
liikuv materjali segunemine. 8. Voolamine mille puhul toimub raskusjõu mõjul nõlva jalami suunas liikuv materjali segunemine. 9. Kurdmäestik maakoore kokkusurumispiirkond. 10. Kuum täpp vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan v vulkaaniline ala. 11. Laam litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. 12. Laama sukeldumine ookenalise laama vajumine vahevöösse. 13. Laamade lahknemine ookeaniliste laamade ookeanide keskahelikust lähtuv üksteisest eemaldumine. 14. Maakoor mandrite, mägede, selfimerede all olev maakoor. 15. Moondekivim maakoores kõrgenenud rõhu ja temp tingimustes mood kivimid. 16. Nõlvaprotsessid raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju. 17. Ookeaniline maakoor ookenaide alla jääv maakoor. 18. Purskekivimid vulkaani pursatud laavast tardunud kivimid. 19
Üksteisest eemaldudes muutuvad kivimikihid õhemaks ja pragunevad. Tekkinud lõhedesse kukub suuri kivirahne. Need osad, mis jäävad kõrgemale, moodustavad ülangud ehk horstid, need osad, mis langevad alla, moodustavad alangud ehk grabeenid. Pangasmäestikud Tekivad laamade lahknemisel Ookeani keskahelikud Atlandi ookeani keskel, Island Kurdpangasmäestikud Tekivad mandrilise rifti kohal IdaAafrika Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Laamad Ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandriliste laamade põrkumine Mandriliste laamade põrkumine: · tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine
Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1 Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: · Ookeaninõo laienemine ehk spreeding · Pangasmäestikuline reljeef · Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid · Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: · toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas. · Tekivad riftiorud ja pangasmäestikud
moodnel): Marmor, eklogiit, gneiss (sinine, valged triibud), graniit (punane, täpiline), amfiboliit. Magma- ehk tardkivimid (kivimid, mis moodustuvad magma tahknemisel): Graniit, basalt. 1.1. Laamtektoonika Põhilised laamad: Põhja-Ameerika laam, Vaikse ookeani laam, Lõuna-Ameerika laam, Aafrika laam, Euraasia laam, India-Austraalia laam, Antarktika laam. Laamtektoonika - litosfääri laamade liikumisi uuriv teadus Transformatsioon laamade liikumine küljetsi Divergents - ookeaniliste laamade lahknemine. Konvergets - igasuguste laamade põrkumine Kurrutused kurdmäestike teke Murrangud pangasmäestike teke Ookeanilaamade lahknemine: Ookeaninõo laienemine ehk spreeding Pangasmäestikuline reljeef Maavärinad ning aktiivsed vulkaanid Nt Islandil Mandriliste laamade lahknemine: toob kaasa uute ookeanide tekke, nt Ida-Aafrika suurte järvede piirkonnas.
platvormid vajuvad pangaseliselt alangutena ja kerkivad ülangutena, tekivad riftiorud ja pangasmäestikud - kujuneb mandriline riftide süsteem, esineb vulkaane; Ida-Aafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; IDA-AAFRIKA Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub.
Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik; Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid; Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Ookeaniliste laamade põrkumisel Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim - 11022m Mariaani süvik); veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid; Vaikne ookean kitseneb ja sulgub
vaid vulkaanilise tegevuse käigus Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest need tekivad maapõues(süvakimitena) ja vulkaanipurske tagajarjel (purskekivimid) Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest …………. Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad moonduvad ja neist saavad moondekivimid. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; 1. Ookeaniliste laamade lahknemine ehk spreeding: tekib ookeani keskahelik, ookeanilaamade lahknemisalal tekib pangasmäestik, (Seda saab silmaga näha Islandil), kivimitesse kogunenud pingete vabanemisel tekivad maavärinad 2. ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine: ookeanilaam sukeldub kuna ta
Andide mäestik Lõuna- Ameerika laam Nazca laam Kahe ookeanilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ Veealused vulkaanid ja süvikud vulkaaniliste saarte ahelikud Ookeanilise maakoorega laam Ookeanilise maakoorega laam vahevöö vahevöö Ookeaniliste laamade põrkumisel · Vaikse ookeani laam sukeldub Filipiini laama alla; · sukeldumisjoont tähistab süvik (sügavaim 11022m Mariaani süvik); · veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaanilisi kaarsaarestikke (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid, Jaapani saarestik, Aleuudid, Filipiinid jt); · sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel vallanduv energia kutsub esile tugevaid maavärinaid;
Maal toimuvad, on tingitud suurima valgusallika ümbrise füüsikalise oleku perioodilisest aktiveerumisest. Otsides seost päikese ja maailmamere vahel, leidsin Karl Kristjan Kuiv´i raamatust ,,Keskkond ja Keemia. Ohud ja hüved." järgneva tõsiasja. Osa teadlasi väidab, et kõige ajendiks on ookean, kuna ta on gigantne päikesekiirguse inertsakumulaator ehk energiasalvesti, mis mõjutab soojade ookeaniliste ning õhuliste masside liikumist, mis omakorda põhjustab muutusi. Samuti on maailmameres hulganisti lahustunud süsinikdioksiidi ligikaudu 140 triljonit tonni, mis on kuuskümmend korda suurem kui atmosfääris ja palju teisi kasvuhoonegaase, mis aja jooksul õhkkonda paiskuvad. Populaarseimaks hüpoteesiks on loomulikult oletus, et kõiges on süüdi inimkond, mis põhjustab suures osas kasvuhooneefekti, kasutades aina rohkem süsivesinikke sisaldavaid ühendeid.
Ookeaniline maakoor Mandriline maakoor Astenosfäär Vahevöö Välistuum(vedel Ni,Fe) Sisetuum (tahke Ni,Fe) Mandriline maakoor: Moodustab mandreid ning koosneb mitmesugustest tard-,sette- ja moonekividest.80 km. Ookeaniline maakoor: Moodustab maailmamere põhja ning koosneb kivimitest,mis on tekkinud astenosfääri kivimite ülessulamisel moodustunud vedeliku-basaltse magma-tardumisel.Ookeanilise maakoore kivimitel lasuvad süvamere setted.5-10 km. 3.Ookeaniliste laamade kügsuunaline lahknemine: Keskahelikust lähtuv.Magma tõusuvool rebestab ookeanilise maakoore,magma tardub,maavärinad, vulkaanid.Island asub Atlandi ookeani keskahelikul. Ookeanilise maakoore hävimine: Süvikud ookeani ääres:maakoor vajub vahevöösse ja sulab,magmast tekkivad vulkaaniliste saarte kaar,mandri serva vulkaaniline mäestik,mandri serva kuhjub uusi kivimeid,millest mandriline maakoor kasvad,need on kergemad kivimid ja ei vaju vahevöösse.Vaikse ookeani"tulerõngas".
Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) ,,kuuma täpi" piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul. Nõlvaprotsesside
Karrid vivad kujuneda ka mere- vi järverannal, kus tusu ja mnaaegne vi lainetuse tegevuse tagajärjel kaldale paisatud vee edasi tagasi liikumine phjustab karride kujunemist. Karrid on tüüpilised paljaskarsti pinnavormid. Võivad esineda ka kristalsetes kivimites n. Mitmel pool Skandinaavia rannikualadel. 7. Stratoculumus ehk kihtrünkpilved 8. Fluvioglatsiaalsed setted Liustikujõelised setted, jääveelised setted (oos) 9. Islandi saare teke Ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. E 1. Päikese kiirguse liigid ja nende jõudmine maale
aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Joonis 2. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas. NB! Vaata, õpi: LAAMTEKTOONIKA http://gaia.gi.ee/geomoodulid/ Joonis 3. Laamad Joonisel on kujutatud kolm erinevat tüüpi laamade liikumist: 1) laamad liiguvad üksteisest eemale ehk laamade lahknemine (spreading)
järgi. Tänapäeval jäävad Richteri skaala arvulised väärtused 0 ja 9,5 vahele. Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Maavärin on purustav, kui selle võimsus on üle 5 magnituudi. Richeri / Mercalli skaala Richeri skaalat kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks Mercalli skaalat kasutatakse maavärina kahjustuste hindamiseks. Seos eri tüüpi laamade piirialade ja maavärinate koldesügavuste vahel Ookeaniliste maakoorte lahknemisel toimuvad paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad Laamade vahevöösse sukeldumisel võib esined kolme tüüpi maavärinaid : madalafookuselisi, keskmisefookuselisi(50-300km) ja süvafookuselisi maavärinaid(kuni 670kilomeetrine koldesügavus) Mandrilaamade kokkupõrkel tekivad madalafookuselised maavärinad. Milliseid abinõusid rakendatakse maavärinate purustuste vähendamiseks
Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ning tekitavad magmakoldeid. Sellises põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanipurskeid. II ookeaniliste laamade lahknemine Ookeanide keskahelikud on niinimetatud litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. magmakolded Algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 215 cm aastas. Sellises piirkonnas on pangasmäestikud. Paari kilomeetri
Ookeaniline maakoor hävib. Suure rõhu tõttu toimub kivimite moone. Kivimite sulamisest tekkinud magma tuleb pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilie laama sukeldumisel tekib süvik ning kivimitevahelised pinged tekitavad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab kivimite kurrutamist ning kurdmäestike teket. MANDRILISTE LAAMADE PÕRKUMINE Üks laam liigub teise peale(mandrilise maakoore topeldumine) Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Vulkaane ei esine maakoore paksuse tõttu. OOKEANILISTE LAAMADE ERALDUMINE Kahe laama eraldumisel tekib lõhe, kust magma voolab pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale vulkaanid ja vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI tekivad maavärinad KUUMAD TÄPID-Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavusest laamade keskosade alla. Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja. Havai saared ja Kanaari saared
2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline – paksus kuni 80km, vanus u. 4 miljardit a. ; tihedus 2.7g/cm ; settekvimid( graniit, basalt) Ookeaniline – pakus kuni 10 km ; vanus u. 180 miljonit a. ; tihedus 3g/cm ; kivimikihid - settekivimid(basalt) 3. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade eemaldumine – maakoore teke(riftiorgude ja pangasmäestike teke), maavärinad(tsunamid), vulkaanipursked(vulkaaniliste saarte teke)NB! Sulgudes on kaudsed tagajärjed b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine – maavärinad, ookeanilise maakoore hävimine, kurdmäestike teke(kokkusurutud), vulkaanipursked, süvikute teke, kivimite moondumine c) kahe mandrilise laama põrkumine - kurdmäestike teke, maavärinad, ka vulkaanipurskeid võib tekkida d)
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi ,
Magma voolab kaugemale Magma ei voola enne tardumist väga kaugele Magma väljub lõõrist enamasti rahulikult Magma väljub lõõrist enemasti plahvatusega Vulkaanide esinemispiirkonnad: a) Laamade lahknemispiirkonnas(Island, Atlandi Ookeani keskahelik) b) Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumispiirkonnas( c) Ookeaniliste laamade põrkumispiirkonnas( d) Laamade nihkumispiirkonnas( e) „kuuma täpi“ piirkonnas(laama keskel, nt Hawai saared) Vulkaanidega kaasnevad nähtused: a) Vulkaanilise tuha pilv b) Maavärinad c) (mürgised) gaasid d) Tekivad uued tardkivimid e) Mudavoolud, maalihked 11. Nõlvaprotsessid, millest sõltub nõlvaprotsesside intensiivsus? Nõlvaprotsessid on kivimmaterjali liikumised nõlval raskusjõu mõjul.
ookeanis 25. Selgita, kuidas toimub mandriliste laamade ,,lõhkumine" ja uute ookeanite teke. Kuuma täpi piirkondades maakoor kerkib ja rebeneb moodustades kontinentaalse rifti alge. Rift aastatega ainult laieneb ja laieneb ning mandrilaamad hakkavad eemalduma. Tekkinud madalama maa-ala ujutab meri üle. Mandrilisest riftist tekib ookeaniline rift ja laamad eralduvad edasi teineteisest. 26. Millisele laamtektoonilisele vööndile on iseloomulik: a) pangasmäestiku teke? Ookeaniliste laamade lahknemine-tõukumine. b) kurdmäestiku teke? Laamade põrkumine. c) kurd-pangasmäestiku teke? Mandriline rift. 27. Rühmita saared nende tekke alusel. Kuum täpp (Island), Hawaii, (St. Helena), (Assoorid) Laamade põrkumine Kuriilid, Sunda saared Laamade lahknemine Island, (Assoorid), (St. Helena) 28. Leia atlase abil vähemalt 10 riiki, kus esineb aktiivne vulkaaniline tegevus.
Vulkaane ei esine, sest magma ei suuda tungida maapinnale. Nt: Himaalajas. 5) Mandrilise maakoore lõhkumine e. mandriliste laamade lahknemine maapinna rebenemine ,mis võib viia isegi ookeanilise riftini (tänapäeval Punane meri). Mandriliste laamade lahknemine - ,,Kuum täpp" paikneb mandrilise laama all.Tekib pangasmäestiku reljeefiga vulkaaniline ala. Lõpuks võib moodustuda ookeaniline rift, algab ookeanilise nõo areng. Nt: Hawaii saared ja Kanaari saared. 6) Ookeaniliste laamade põrkumine - Sukeldumise ajal toimub vahevöösse vajunud kivimite osaline ülessulamine. Suur osa sulanud materjalist jõuab läbi vulkaanilise tegevuse maapinnale. Tänu sellele toimub laamade sukeldumisel pidev vulkaaniliste saarkaarte teke. Jaapan on selline vulkaaniline saarkaar. Sukeldumise kohas on süvikud. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud
0,1-4 mikromeetrit. Kõige lühemad elektromagnetilised lained on gammakiirgusel-see tuleb päikese tuumast ja on alla 0,01nm. Pikem kiirgus on röntgeni kiirgus mis on 0,01-10nm. Ultravioletkiirgus on 10-400nm, nähtav valgus on 380-760nm, infrapuna ehk soojuskiirgus on umbes 1mm. Laametektoonika Atlandi ookeani näitelLaamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. -ookeaniliste laamade eemaldumine- toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar.
maakoor koosneb basaldist, graniidist ja settekivimitest. 2.LAAMAD Laamad: 1)Lahknevad e. tõukvad laamad 2)Põrkuvad laamad 3)Liuguvad laamad *Ookeani laamade lahknemine: kaasnevad maavärinad, vulkaanipursked, moodustub uut ookeanilist maakoort, tekivad pangasmäestikud. *Ookeanilise ja Mandrilise laama põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad, mandrilise maakoore teke, vulkaanide teke, subduktsioon(ookeanilise maakoore hävimine) *Ookeaniliste laamade põrkumine: veealused vulkaanid, vulkaaniliste saarte ahelikud, süvikud, maavärinad (Himaalaja mäestik) *Mandriliste laamade põrkumine: kurdmäestikud, maavärinad *Laamde liikumine küljetsi: tugevad maavärinad, takistavad teineteise liiumist(San Andrease murrang) *Kuumad täpid - süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nim kuumadeks täppideks. (Hawai ja Kanaari saared) *Mandriline rift ehk Mandriliste laamade lahknemine: Ida-
Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam
Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks e laamadeks. Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi peal. Sügaval maa sisemuses, kus on väga kõrge temperatuur, sulab vahevöö aine osaliselt üles. Tekib kuum vedel kivimmass magama. Kergem ja kuumem aine hakkab maa sees pinna suunas liikuma. Jahtunud ja tehedam materjal aga vajub Maa sisemuse suunas. Nii tekivad vahevöös aine liikumised, mis panevad liikuma ka laamad. a.)ookeaniliste laamade eemaldumine - Vahevöö sügavusest üleskerkivad tulikuumad magamavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või
khaani ja mis veel tähtsam kus on see meeletu kogus kulda ja muid väärisasju? Tsingis-khaani algus aastad Tsingis-khaan sündis aastal 1155 või 1162. Juba teismeliseeas tuli tema imepärased valitsemis ja juhtimis oskused välja. Mil ta juhtis mitmeid sõjaretkeid teiste hõimude vastu. Tsingis-khaan oli purustanud 1204. aastaks enamik talle vaenulike mongoli hõime. 1206 sai ta hõimude suurkogult ülemvalitseja tiitli, siis võttis ta ka endale nimeks Tsingis-khaan (ookeaniliste alade valitseja). Enna oli ta kandnud nime Temudzin.Tsingis-khaan jagasmongolite ala tuhandeiks, iga üks pidi andma sõjaväkke 1000 ratsaniku. Nendest rajas ta enda isikliku 10000-mehelise sõjaväe. Juba 1207. aastal alistas ta Lõuna-Siberi, aasta hiljem Lääne-Siberi.1 Tshingis-khaani vallutus retked 1211-1215 aastatel vallutati Hiina. 1218-1211 vallutati Kesk-aasia ja jõuti Induse jõeni. Kaug- Aasiasse jõuti 1220
leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele;
mandriliste laamade põrkumine, kus kokkupuutealal kivimitest tekivad väga suured pinged, mille tõttu need järsult purunevad ning sellega kaasnevad vappumine ja kõikumine. Sellega tagajärjeks on mäeahelike teke, kivimite üksteise otsa kuhjumine ning maavärinad, vulkaanilist aktiivsust (vulkaanipurskeid) esineb vähe, kuna maakoor on väga paks (Himaalaja mäestik on India ja Euraasia laamade kokkupõrke koht, sama moodi on tekkinud ka Alpi mäestik jne). Teiseks liigiks on ookeaniliste laamade põrkumine, antud olukorras üks laam sukeldub teise alla vahevöösse, mida nimetatakse subduktsiooniks. Selle tagajärjel tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd ning kui nad üle merepinna kerkivad, siis moodustavad vulkaaniliste saarte kaari (Näiteks Mariaani saarestik ja Väiksed Antillid) ning samuti võib põhjustada mere aluseid maavärinaid, mida nimetatakse ka merevärinateks. Subduktsioonipiirkonda markeerib ka kurdmäestik
Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel (Himaalaja, Andid, Kaukasus, Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.) 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine. Laamtektoonika on laamade ehitust ja liikumist käsitlev õpetus. 5. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid); Vulkanism vulkaanid tekivad, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Moondub *disainis vöödiliseks. *sisekujundus Kivimiringe Kivimid liigituvad tekke järgi: 1. Settekivimid – tekivad merepõhja kogunenud setetest 2. Tardkivimid – tekivad magma kristalliseerumisel 3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1
· Tardkivimeid leidub väga harva maapinnal, sest .......... Ka tänapäeval tekib juurde tardkivimeid, sest .......... Settekivimid tekivad väga aeglaselt, sest ............. Kui kivimid satuvad sügavamale maakoorde suure rõhu või kõrge temperatuuri kätte, siis nad ...... ja neist saavad ................kivimid. · TV. Ül 16. lk. 19, ül. 14. lk 21. 4. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine; · Millist geoloogilist protsessi on joonisel kujutatud? Märgi joonisele vastavad selgitused. (6 punkti) 5 · Tähista joonisel tähtedega A ja B kaks piirkonda, kus esinevad vulkaanid. Põhjenda, miks need paigad on vulkaaniliselt aktiivsed
Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik
Süvikute vööndis neeldunud laamaserva ülessulamisel eraldub kergem magma, mis tardub graniitseks kivimiks juurde tekib mandriline graniitset maakoort. · mandriliste laamade põrkumine mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, maavärinad. Vulkaanipurskeid on vähe, sest maakoor on väga paks (Himaalaja India ja Euraasia laama kokkupõrke koht, Alpi mäestik jt) · ookeaniliste laamade põrkumine üks laam sukeldub teise alla vahevöösse (subduktsioon), tekivad süvikud, veealuste vulkaanide vöönd, mis üle merepinna kerkides moodustavad vulkaniliste saarte kaari (Mariaani saarestik, Väikesed Antillid jt). · laamade liikumine küljetsi teineteise suhtes horisontaalne nihkumine toob kaasa suuri maavärinaid (San Andrease murrang, mis kulgeb läbi San Frantsisco ja California laht)
................. 10 LITOSFÄÄR ............................................................................................................................................................. 10 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; ....................................................................... 11 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;.............................. 13 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ..
elu poleks ilma vulkanismita arenema hakanud. Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga viljakaks. Kuidas liiguvad laamad? Ookeaniliste laamade eraldumine: · ookeanite keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam. Ookeaniliste laamade põrkumine: · ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) · Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine:
Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt 2. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke 3. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine; Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks
soojusenergia. Geograafilised nimetused: orkaan - Atlandi ookeanil (Ameerika rannikul), taifuun - Vaiksel ookeanil (Aasia rannikul), troopiline tsüklon - lõunapoolkeral, India ookeanil. Litosfäär, laamtektoonika, vulkaanis, maavärinad Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjeldage laamtektoonikat Atlandi ookeani näitel. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Ookeaniliste laamade eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. 2. Kirjeldage manner-ookean konvergentsi ja selle tagajärgi. Tooge
- Moondekivimid tekivad siis kui kord juba tekkinud tard -või settekivimid võivad kurrutuse või laama sukeldumise käigus uuesti maa sügavusse sattuda,seal üels sulada ning taas magmaks muutuda.Sageli paiknevad aga ained kivimis ümber kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu,nii muutub kivimi ehitus ja välimus,tekib moondekivim. nt.liivakivist-kvartsiit...lubjakivist-marmor...graniidist-gneiss - Maak on majanduslikku huvi pakkuv kivim ja mineraal. - Ookeaniliste laamade lahknemine-vahevöö sügavusest üles kerkivad magmavoolud põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade lahknemist.Enamasti ookeanide keskmäestikus,mööda lõhesid,tungib magma maakoorde,tardub seal ja nii tekib ookeanilist maakoort moodustavad kivimid.Magma kivimite kuhjudes,tekivad neist veealused mäeahelikud,mis üle veepinna ulatuses moodustavad vulkaanilisi saari(Hawaiija Kanaari saared) - Laamade põrkumine 1
annaabi.ee 
