ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 – 4 %. Kõige rohkem on veeauru ....?....kliimavöötmes. Lämmastik Lämmastik tekib orgaanilise tekib orgaanilise aine lagunemiselaine ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi lagunemisel ja on vajaliktoitaine käigus ja on vajalik organismide hingamiseks. Süsihappegaas satub taimekasvuks õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad)
päeva. Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. - kartulit, - rukist, - kaera, - otra, - lina - mitmesuguseid köögi- ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on
ATMOSFÄÄR Atmosfäär on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktivisee...
Väetise kogused sõltuvad mulla toitainete sisaldusest, planeeritavast saagist, väetiste tasuvusest ja saagiga eemaldatud toite elementidest. VÄETISTE ANDMISAJAD JA MEETODID. Lähtudes külviajast eristatakse külvieelset, külviaegset ja külvijärgset väetamist. Külvieelselt antakse orgaanilised väetised. Külvijärgselt väetatakse varakevadel talivilju ammooniumsalpeetriga. Külviaegsel väetamisel antakse koos teraviljaseemnega mulda ka taimekasvuks vajalikud toiteelemendid. Planeeritava 3 000 kg/hasaagiga eemaldatakse põllult 90 kg N, 20 kg P ja 50 kg K. Taliteraviljad reageerivad hästi orgaanilisele väetisele ning ka selle järelmõjule. Põhiväetis antakse enne kesakündi, kultiveerimise alla või koos seemnega, kusjuures nende annused sõltuvad mulla varustatusest antud toiteainetega ja orgaanilise väetise mõjust. Madala viljakusega muldadel võiks sügisel kindlasti veidi lämmastikku (N10-15) anda.
Atmosfääris õhk liigub vertikaalselt ja horisont ühtlustab temperatuuri ja kannab laiali saastet. Kõige enam sõltuvad ilmastikust põllumaj ja merendus. Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugust teistest gaasidest. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks, kasutatakse ka külmutamisel ja säilitamisel. Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus, seda kasutavad organismid hingamiseks, vajalik põlemiseks, oksüdeerumine. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist, vajalik roheliste taimede fotosünteesi toimimiseks.
a) Talvine jääkate b) Kevadine suurvesi TAIMED 4. Kuidas on okaspuud kohastunud lumega hakkama saamiseks? neil on koonuseline kuju, mis laseb kuhjuval lumel järjest alla vajuda ega murra nii oma raskusega puud 5. Miks kasvavad okasmetsavööndis vaid kõige vähenõudlikumad lehtpuud? a) Sest seal on lühike suvi. b) Niiskust on vähe. 6. Miks Aasia siseosades, Jenissei jõest idas, on levinud vaid lehise-heletaiga? a) Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised b) kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke 7. Milles seisneb Põhja-Ameerika Vaikse ookeani rannikualade okasmetsade omapära? Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. LOOMAD 8. Miks on okasmetsade loomastik liigivaene? toitu leidub napilt 9. Millisel aastaajal ja miks on okasmetsas loomaliike rohkem?
LK63 1. Kuidas muudavad lahused indikaatorite värvust? Aluste toimel omandavad indikaatorid teistsuguse värvuse kui hapete toimel. Vees lahustuvad alused muudavad punase või lilla lakmuselahuse siniseks, mustikamahl muutub aluselises keskkonnas samuti siniseks. 2. Kus võime igapäeva elus kokku puutuda alustega? Pesupulbrite või seepide lahused, puhastusvahendid, söögisooda 3. Ohutusnõuded tugevate aluste puhul Kui tugevat alust satub kätele või riietele, tuleb need kiiresi veega puhtaks pesta. Või siis kahjustatud koht loputada üle lahjendatud äädikhappe lahusega ja siis uuesti veega pesta. 4. Miks ei või kätele sattunud alust teha kahjutuks mõne tugeva happe abil? Sest happed võivad omakorda nahka, riideid kahjustada ja tekitada söövitavadia auke 5. Mis on alus? Mis on sarnas erinevate aluste koostises? Ained...
• Kanaliha • Loomaliha Joonis 9. Brasiilias toodetud suurima väärtusega põllumajandussaadused (allikas: FAO) Ekspordiartiklid • Suhkur • Kohvioad • Apelsinimahlad ja -kontsentraadid • Tubakas • Sojaoad ja -tooted • Kanaliha Joonis 10. Rohelised kohvioad (allikas: Daily Doffee News) Põhjused Tingimused taimekasvuks: • Pikk vegetatsiooniperiood • Kõrge temperatuur • Suur sademete hulk Tootmisvormid: • Põhjaosas intensiivne kaubanduslik • Kirdeosas ekstensiivne omatarbeline • Palju on hiigelfarme, istandusi Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses • SKT: 2,33 trillionit (1012) dollarit • Koht riikide järjekorras: 8 • SKT elaniku kohta: 11 700 dollarit • Koht riikide järjekorras: 107 • Põllumajanduse osakaal SKP-st: 5,2%
Mini-Referaat Vana-Egiptus Tartu 2011 1. Egiptus on Niiluse and Suuremat osa Egiptusest katavad kõrbed, kuid, sealt voolab läbi ka Niilus-üks kahest maailma pikemast jõest. Niilus kulgeb oma avaras orus lõunast põhja poole, suubudes lõpuks Vahemerre. Suudme ümber laiub suur soine delta. Nagu on teada, Niiluse org ja delta moodustavad otsekui oaasi läänepoolse Liibüa kõrbe vahel. Veerohkuse tõttu on kliima orus pehmem ning taimekasvuks soodsam. Just seepärast asusidki inimesed väikeste rühmadena Niiluse kaldale elama. Ilma üleujutusteta ei saaks inimesed sealkandis elada. Nõnda siis ongi V sajandil eKr Egiptust külastanud Kreeka ajaloolane Herodotos öelnud: ,,Egiptus on Niiluse and.". On ka teada, et Niiluse jumala nimi on Hapi. Teda kujutati ümara kõhu ja paisunud rinnaga mehena,. Rahvas austas Hapit väga ning vaarao tõi talle ohvreid, et
Mullastike hävimine ja kaitse. Arvestades asjaolu, et 2/5 maismaa pinnast on taimekasvuks liiga külm, kuiv, niiske või mägine, ning seda, et mullateke on ajaliselt väga pikk protsess, tuleks mulda käsitada mittetaastuva loodusvarana. Muldade hävimise peamised põhjused. · Vee erosioon (56%) · Tuule erosioon (28%) · Keemiline degradeerumine (12%) · Füüsikaline degradeerumine (4%) Veeerosioon § Erosiooni tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid ära. § Erosiooniprotsessi intensiivsuse järgi eristatakse geoloogilist ja kiirendatud erosiooni; viimane on põhjustatud inimtegevusest. § Põhjuseks on eelkõige mullapinda kaitsva taimkatte hävitamine. § Veeerosiooni takistamiseks tuleks nõlvu terrassistada. Tuuleerosioon ehk deflatsioon § Tugevate ja intensiivsete tuulte tagajärjel kantakse ära mullaosakesi. § Ohualadeks on hõreda taimkattega, kuivuse tõttu vähese sidudsusega pinnad,...
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht,
riikidesse. Kõrbeoludes tegeletakse põhiliselt vaid rändkarjakasvatusega: kasvatatakse kitsi, lambaid, kaamleid. Põlluharimisega saab tegeleda vaid seal, kus on vett. Asustused on tekkinud just oaasidesse, kus on võimalik midagi kasvatada. Kaevandatakse maavarasid, nt nafta ja maagaas. On rajatud turismikeskusi. probleemid Inimesed harivad oaasid põldudeks, kurnavad need välja. Kõrbed aina suurenevad ja laienevad. Liigne karjakasvatus on osad taimekasvuks kõlblikud pinnad ära rikkunud. Kasutatud materjalid Geograafia õpik VIII klassile Google Vikipeedia
milline on murenemise lõppsaadus). Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe. Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. *Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist(Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) *Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. *Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. *Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. *Inimtegevus
ning pehme ja niiske talv. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Rahvastik Prantsusmaa rahvaarv on umbes 57,5 miljonit. Viimaste aastate immigratsiooni-vastasest lainest hoolimata on valdav osa rahvastikust päritolult prantslased. Portugalist ja Alzeeriast pärit elanikud on võistu suurimad vähemusrühmad - kumbagi on 1,1 % rahvastikust. Marokolased jäävad neist pisut maha, neid on 1 %.
aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
· Ulatub umbes 1000km kõrgusele. · On kihilise ehitusega. · On pidevas liikumises. · Leidub kõigis .. Õhu koostis · Lämmastik 78% · Hapnik 21% · Muud gaasid 1% (argoon, süsihappegaas, vesinik, heelium) · Lisaks veeaur, tolmu-ja soolaosakesed Gaaside teke ja tähtsus GAAS TEKE TÄHTSUS Lämmastik orgaailise aine lagunemisel toitaine taimekasvuks Hapnik roheliste taimede hingamiseks, põlemiseks fotosünteesil Süsihappegaas hingamisel, põlemisel, neelab soojuskiirgust, mõju vulkaanipurskel maa temp.-le fotosünteesiks Veeaur aurumisel aluspinnalt, sademed, veeringe, mõjutab hingamisel vulkaanipurskel õhu temp.
ATMOSFÄÄR Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja toitaine taimekasvuks. Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja
koostise ja hulga. Kliimast sõltub ka mullasisene bioloogiline aktiivsus. 3. Reljeef mõjutab mulla vee ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed mäenõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile. 4. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa, mida nimetatakse huumuseks, see sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente: süsinikku, lämmastikku ja väävlit ning hoiab kinni ka vett. 5. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis (mullakihtidest kõige ülemine kiht) aktiivne biogeokeemiline aineringe. Mullaorganismid segavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus sinna mitmesuguseid aineid. 6. Aja jooksul muutub mullakiht tavaliselt paksemaks, vesi kannab aineid ümber, nii kujunevad mullahorisondid
temperatuuride vahe talvel ja suvel on väike. Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. · Pealinn-Pariis · Riigikeel-prantsuse keel · Pindala-547 030 km ² · Rahvaarv-64 102 000 · suuruselt kolmas riik Euroopas · Rahvuslik koosseis: 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% britte ja 2% muid rahvusi · Rahvastiku tihedus- 110 in/km2 · Rahaühik- euro · President- Nicolas Sarkozy
Hakkab tibutama lausvihma, talvel sajab lund, tuiskab, tekib jäide. Sajuala on frondi ees. Leppemärgid- punased, Külm Külm õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad rünksajupilved, äike, paduvihm, õhutemp. front langeb järsult. Talvel esineb külma frondiga äikest harva. Sajuala frondi taga. Leppemärgid- sinised, 3.Atmosfääri koostis *Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. *Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtus: hingamiseks *Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. *Veeaur-0,5-4%. Teke:vee aurustumisel maapinnalt. Tähtsus:vähenevad õhutemp. kõikumised Sfäärid *Troposfäär- kõige alumine atmosfääri kiht, ulatub u.15km-ni.Temp. langeb. Selle kohal on tropopaus. *Stratosfäär- ulatub ligi 50km-ni. Temp
Atmosfäär Andmeid ilma kohta saadakse satelliitpiltidelt, ilmaradaritelt, õhupalliga taevasse lastavatelt raadiosondidelt, laevadel ja lennukitel olevatest automaatjaamadest. Õhk on gaaside segu. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine)
Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõ...
Tsüklon- e madalrõhkkond Antitsüklon- e kõrgrõhkkond Happevihm- lämmastiku- ja väävlioksiidid lahustuvad veepiiskades ja muudavad vee happeliseks, nii kujunevad happesademed, mis muudavad looduslikud veekogud ja mullad happeliseks. Inversioon- olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temp kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. 1. Atmosfääri koostis Lämmastik- 78%. Teke: org. ainete lagunemisel. Tähtisus: vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik- 21%. Teke: fotosünt. organismide elutegevuse käigus. Tähtsus: hingamiseks Süsihappegaas- 0,03%. Teke: fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Tähtsus: põhjustab kliima soojenemist. 2. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna
· PEDOSFÄÄR MULLATEKKETEGURID Lähtekivim -Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa, määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise,õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse Kliima - Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. Reljeef - Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile Taimed - Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa-huumus Mullaorganismid - Kobestavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid Aeg - Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab mullas aineid ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist Inimtegevu...
· gaasiline, hõre keskkond (lämmastik 78%, 21% hapniku, argoon, süsihappegaas, veeaur (piirkonniti erinev), teised gaasid jne ) · väga liikuv (oluline keskkonnareostuse ja kaitse seisukohalt) · gaaside segu · kihiline ehitus · ulatus u.1000 km · leidub kõigis maa sfäärides( kivimites, mullas, veestikus, eluslooduses) Õhk on gaaside segu ja selle tähtsus : Lämmastiku teke orgaanilise aine lagunemisel , tähtsus toitaine taimekasvuks. Hapnik teke roheliste taimede fotosünteesil, tähtsus on hingamiseks, põlemiseks. Süsihappegaas teke on hingamisel, põlemisel, vulkaanipurskel, tähtsus neelab soojuskiirgust, mõju maa to. le. Fotosünteesiks. Veeaur teke toimub aurumisel aluspinnalt, hingamisel, vulkaanipurskel , tähtsus on sademed, veeringe, mõjutab õhutemperatuuri. Osoon · trihapnik · tekib päikesekiirguse mõjul hapniku ja dilämmastikoksiidi reageerimisel · stratosfäär, 20-50 km kõrgusel
MULLATEKKETEGURID lähtekivim, loomad, kliima, taimed, aeg Taimede lagunemisel tekib mulda huumus, mis sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente. Aja jooksul mullakiht pakseneb, vesi kannab ained mullas ümber ja kujunevad mullahorisondid. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad tundlikud inimtegevusele. Mullaomadusi parandatakse niisutamise, kuivenduse, väetamise ja maaharimise abil. Vale põlluharimine võib mullad hävitada keemiline saastumine, erosioon, sooldumine, kõrbestu-mine, pinnase kivistumine . Samuti võib mulla hävitada ka vale ehitustegevus
Tasastel või nõrgalt kallakulistel aladel on leostunud mullad normaalselt haritavad ehk universaalse kasutussobivusega. Vaid leostunud liiv- ja savimuldi, mida esineb piiratult, peetakse keskmiselt haritavateks muldadeks. (Mullateadus 2012) Leetjad mullad (KI) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Nad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Leetjate muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks parajast nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahutavusest ja heast läbilaskvusest. Põllumajanduskultuuride saagikust piirab puuduliku väetamise korral väike toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjate liiv- ja savimuldade haritavus on alla keskmise. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende
nulud, Siberis lisanduvad neile ka seedermännid. Selliseid metsasid kutsutakse tumetaigaks, sest nad on valgusevaesed. Heletaigas, mis levib vähemviljakatel liivastel muldadel, on ülekaalus lehised või männid. Kõikjal okasmetsade vööndi piires muutub mets lõuna pool tihedamaks, puud kasvavad kõrgemaks ja on elujõulisemad. Euraasias, Jenissei jõest idas on kliima eriti mandriline, talv on väga külm ja lumikate õhuke. Seal levib igikelts ka okasmetsade vööndis. Tingimused taimekasvuks on raskemad kui mujal ja nendega on suutnud kohaneda ainult lehised. Selles vööndiosas tumetaigat peaaegu ei esinegi, ülekaalus on heletaiga. Tasasematel aladel on sealsed heletaigametsad tugevasti soostunud, sest igikelts ei lase veel pinnasesse imbuda. Väga omapärased on Põhja-Ameerikas Vaikse ookeani rannikualadel kasvavad okasmetsad. Seal on kliima ookeani naabruse ja mägede mõju tõttu tugevasti mereline. Tänu rohketele sademetele ja soojale talvele on
O3 - osoonikiht, kaitseb Maad UV - kiirguse eest Mesosfäär: 50 - 85 km O3 pole temp kiire tõus õhk hõre Termosfäär: temp tõus, sest õhumolekule vähe sujuv üleminek planeetidevaheliseks ruumiks õhkkonna paksus u 1000 km 2. Nimeta 2 tähtsamat õhu koostise olevat gaasi? Õhu koositisesse kuuluvad N, O2, CO2 ja H2O (veeaur): N (78%) - tekib org aine lagunemisel, vajalik taimekasvuks O2 (21%) - fotosüntees (vajab päikest, taimed võtavad õhust CO2, juurtega H2O ja tekib glükoos, mille tulemusel vabaneb O2) 3. Kirjelda õhutemperatuuri ja õhurõhu muutumist atmosfääris (õp.lk. 82 joonis 5.3) Troposfääris (0-12 km) langeb temp kesmiselt 6,5 kraadi 1 km kohta (20 C kuni (-60 C)), õhurõhk langeb (1000 - 100 mb). Stratosfäär (12-5 km) temp tõuseb (-50 - 10 C), õhurõhk langeb (100 - 1 mb).
1. Atmosfääri tähtsus, koostis ja ehitus. Atmosfääri tähtsus: Atmosfäär tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine, põlemine. Võimaldab roheliste taimede elu (CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks). Toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm (tuuled ja soojusvahetus, veeringe ja sademed) Tagab keskmise temperatuuri (looduslik kasvuhooneefekt) Kaitseb maad kosmiliste taevakehade ja UV-kiirguse eest. Toimvad keemilised reaktsioonid, (nt: oksüdeerumine). Koostis: Õhk koosneb peamiselt lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (0,9%) ja süsinikdioksiidist (0,04%). Lämmastik- tekib orgaanilise aine lagunemisel (surnud organismid), vajalik toitaine taimedele Hapnik-Tekib rohelistes taimedes fotosünteesi käigus; Vajalik elusorganismidele hingamiseks Süsihappegaas-Tekib hingamisel, fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipurskel; Neelab soojuskiirgust, mõjutades sellega atmosfääri temperatuuri; osaleb fotosünteesil Vee...
kiiremini, põhja-poolsemad mis määrab omakorda aeglasemalt. Järskudelt aineringe, orgaanilise nõlvadelt kantakse mullakiht aine kogunemise ja nõlva jalamile mineraliseerumise vahekorra Mullatekketegurid · Taimede lagunemisel tekib · Külmas ja niiskes kliimas, mulla orgaaniline osa kus mullateke on aeglane, huumus, mis sisaldab on mullad tundlikud taimekasvuks vajalikke inimtegevusele. elemente nagu C, N, S ning Mullaomadusi seob endaga vett parandatakse niisutamise, · Aja jooksul mullakiht kuivenduse, väetamise ja pakseneb, vesi kannab aineid maaharimise abil. Vale mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida põlluharimine võib mullad noorem on muld, seda hävitada keemiline
Atmosfäär Atmosfääriks e. õhkkonnaks nim. maakera välimist, gaasilist kesta, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Õhk on gaaside segu. Meteoroloogias eristatakse õhkkonnas puhast ja kuva õhku, veeauru ning aerosoole. Lämmastik(78%) tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku(21%) tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Argoon(0,93%). Süsihappe- gaas(0,03%) satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Õhurõhk on rõhk, mida õhk avaldab maapinnale ning õhk- konnas olevatele esemetele ja organismidele.Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Troposfääris toimuvad kõik peamised
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
mistõttu kliima on kuiv. Looduslikus taimkattes on ülekaalus rohttaimed, mille jäänused igal aastal rikastavad mulda huumusega. Kõrge viljakusega mullad sobivad kultuurtaimede kasvatamiseks ja seetõttu on enamik parasvöötme rohtlatest põllustatud. Rohtlas sajab suhteliselt vähe, 350- 550 mm, ja sademed jaotuvad aasta jooksul väga ebaühtlaselt. Enamik neist langeb talvel lumena ja varakevadel hoovihmadena, andes soodsa lathe taimekasvuks. Suved on seevastu kuumad ja kuivad, paiguti põuased. Rohtlavööndi iseloomulikeks taimedeks on kuivalembesed tihnikupuhmikulised kõrrelised. Euraasia steppides kasvavad stepirohud, stepi- aruhein ja sale haguhein., preeriate kõrgerohustus on kuni paari meetri kõrgused habeheinad, preeria- ja piisonirohud. Kõik nad on võimelised säilitama niiskust kuivaperioodil. Nad keeravad põua ajal lehed rulli, et vähendada auramist. Kõrrelistega kõrvuti kasvavad poolpõõsad,
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
· Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. c) Reljeef · Nõlva kalle (erosioon) · Kujundab mikrokliima (Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.) · Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. d) Taimed · Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. e) Mullaorganismid · Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. · Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. f) Aeg · Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. Ainult kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Kuidas kliima mõjutab tundra nägu? Külma kliima tõttu on: ülekaalus füüsikaline murenemine. Sageli esineb suurtest kivirahnudest kivikülvisid - murenemine pole kive veel peenendada jõudnud. taimekasvuks ebasobivad tingimused - liigniiske ja halvasti lagunenud turbane pinnas. Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed ja väga õrnad tallamisele. igikeltsa tõttu tekivad tundras omapärased pinnavormid - pingod. Pingod on jääst südamikuga mõne kuni mõnekümne meetri kõrgused künkad, mis võivad püsida aastaid. Seal, kus jääst südamik puudub, muutuvad nõlvad pinnakihi sulamisel
Soojushulk e. aktiivsete temperatuuride summa on Eestis keskmiselt 1600 kuni 1900 kraadi. Sellised tingimused võimaldavad kasvatada mitmeid olulisi põllukultuure, kuid nende valik on võrdlemisi piiratud. kartulit, rukist, kaera, otra, lina mitmesuguseid köögi ja puuvilju. Nisu ja suhkrupeedi kasvatamiseks jääb Eestis sooja väheseks, meil küpsevad vaid nende kultuuride varased, vähemtootlikud sordid. Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550 750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib.vt! Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on
Aktiivsed tegurid Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt
I l m j ä i d e t v ä g a h a r v a . 3.ISELOOMUSTA 1.Atmosfääri koostis Lämmastik 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik toitaine taimekasvuks Hapnik 21%, tekib fotosünteesi käigus, vajalik organismidele hingamiseks Süsihappegaas 0,03%, tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, neelab pikalainelist soojuskiirgust Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust Argoon 0,93% Teised gaasid 0,04% 2.Sfäärid Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm. 6°C km kohta
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Modelleerimine Arvutusgraafiline töö mudeliga SWAP 2.07d Koostas: Juhendas: Tartu 2011 Sisukord 1. Mudeli andmete analüüs ................................................................................................................ 3 Mudeli kirjeldus .................................................................................................................................. 3 ...
aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
Talv on Prantsusmaal jahe, kuid mitte külm - riigi keskosas on jaanuari temperatuur tavaliselt +5 C ringis. Suved on soojad, juulis keskmiselt +20 C. Vahemere rannikul on tunduvalt soojem, seal valitseb lähistroopiline kliima. Õhk on võrdlemisi niiske, sest miski ei takista Atlandi ookeanilt puhuvaid läänetuuli. Tasandikel sajab kuni 1000 mm / a, Atlandi rannikul ja mägede läänenõlvul isegi 1500 - 2000 mm / a. Niisiis on taimekasvuks niiskust küllaldaselt. Majandus Prantsusmaa on suuruselt kolmas riik Euroopas.Prantsusmaa on arenenud tööstusriik, millel on ka efektiivne põllumajandus. Peamised majandusvaldkonnad on autotööstus, kosmose- ja infotehnoloogia, elektroonika, keemia-, ravimi-, ja moetööstus. Prantsusmaal on raudteeühendus kõigi naaberriikidega va. Andorra. Prantsusmaa on Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja. Teravilja all on umbes pool kogu riigi haritavast maast.
Mesosfäär- (50-85km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. Termosfäär- on õhumolekule jäänud nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. b) Õhu kooslus (%,kust see gaas tuleb ,tähtsus) Lämmastik 78%. Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik 21%. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Argoon,süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid 1% . Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemise, vulkaani pursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. c) Oska kirjeldada tuulekiirust ja suunda mõjutavad tegurid
orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
Puka Keskkool Prantsusmaa Referaat Koostas: Triin Uibopuu 10.klass Juhendaja: Piret Sepma Mägiste 2010 Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Vaabariigi presidendil on täita oluline poliitiline roll. Tema on ministrite nõukogu (kabinet) kohtumistel eesistujaks ning tal lasub üldine vastutus välis- ja kaitsepoliitika võtmevaldkondades. Riigi igapäevaküsimuste lahendamine on peaministri kätes. President valitakse rahvahääletusel viieks aastaks. Parlament jaguneb iga viie aasta järel otsestel valimistel valitavaks rahvusassambleeks ja valijameeste poolt valitava...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Põllumajandus 1A Alo Nurmsalu Prantsusmaa referaat Autor: Alo Nurmsalu Kursus: PM1A Juhendaja: Endla Pesti 2014 Sisukord 1) Sissejuhatus…………………………………………….. 3 2) Üldandmed……………………………………………... 4-5 3) Ajalugu…………………………………………………. 6 4) Majandus……………………………………………….. 7 5) Kombed, toit, loodus, muusika ja sport………………... 8-10 6) Kokkuvõte……………………………………………… 11 7) Kasutatud materjal……………………………………… 12 Sissejuhatus Ma valisin Prantsusmaa riigi, sest see riik meeldib mulle. Prantsusmaa on suur ja ilus. Ja tahaks ka kunagi Prantsusmaal ära käia. Ma räägin Prantsusmaa üldandmetest, ajaloost, majandusest ja huvitavaid asju Prantsumaa kohta. Lisan pilte. Üldandmed Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik. ...
mineraliseerumise vahekorra ( mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus. Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusreziimi, ainete ümberpaigutamist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne. Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa- huumus. See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett. Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, erinevad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Inimtegevus
ATMOSFÄÄR Kordamine, Õ lk 34-52, TV lk 38-51 1. Iseloomusta atmosfääri tähtsust, koostist ja ehitust. TV lk 38 Mis on? Pidev, katkematu Maad ümbritsev sfäär Leidub kõigis Maa sfäärides Püsib ümber Maa tänu külgetõmbejõule Ulatus 1000 – 1200 km Väga liikuv keskkond Gaasiline, hõre keskkond Gaaside segu Kihiline ehitus Tähtsus: tagab elu võimalikkuse maal, sisaldades hapnikku: hingamine ja põlemine; võimaldab roheliste taimede elu: CO2 fotosünteesiks ja lämmastik taimekasvuks; toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm: tuuled ja soojusvahetus, veeringa ja sademed; tagab keskmise temp ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt tänu süsihappegaasile ja veeaurule; kaitseb Maad kosmiliste võõrkehade ja UV kiirguse eest; seal toimuvad keemilised reaktsioonid nt oksüdeerumine. Koostis: tv lk 38 ül 3 + Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, ...
moreen. Leetjatel muldadel on head taimekasvatuslikd omadused ja seetõttu kasutatakse neid muldasid enamasti põllumaadena. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leetjaid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Leetjad mullad on head põllumaad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks ning ühtviisi sobivad ka kõikide kultuurtaimede kasvatamiseks. Nende muldade viljakus on tingitud nende taimekasvuks 6 parajasti nõrgalt happelisest reaktsioonist, optimaalsest huumusesisaldusest, soodsast veemahtuvusest ja heast veeläbilaskvusest. Leetjas muld vajab väetamist, sest puuduliku väetamise korral võib toitainete vähene sisaldus piirata põllumajanduskultuuride saagikust. Leetjatel muldadel kujunenud looduslikud rohumaad on hea tallamiskindlusega ja keskmise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
