Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0.913 ...
SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. TEENINDUSSEKTORI ARENG...........................................................................................4 1.1 Teenindussektor Eestis......................................................................................................5 KASUTATUD ALLIKAD..........................................................................................................6 SISSEJUHATUS Teenindusel on olnud oluline tähendus peaaegu kõikides kultuurides. Ülemklass, rikkad või ükskõik kuidas neid ka nimetada on end alati ümbritsenud mitut sorti teenritega, kel tuli osutada erinevaid teeneid
10. klassi GEOGRAAFIA II kursus 1.Selgita 2 näite varal, kuidas meedia mõjutab inimeste elulaadi ja väärtushinnanguid. Näide 1 : Meedia kajastab kuulsuste elu, mistõttu inimesed arvavad, et nii ongi õige elada ning üritavad seada oma elulaadi samamoodi. Näide 2 : Lastele tehakse vägivaldseid joonisfilme ja arvutimänge, mis mõjutavad nende mõttemaailma ja kujundavad neil valesid väärtushinnanguid. 2.Milliseid teenuseid osutavad finantsasutused ? 2.1. Vara hoiustamine. 2.2. Laenude andmine. 2.3. Liisingute andmine. 2.4. Pensionifondid. 2.5. Arveldusteenused. 2.6. Investeerimisfondid. 2.7. Väärtpaberite müük. 2.8. Kindlustused. 2.9. Kasvuhoiused. 3.Milliseid teenuseid nimetatakse avalikeks teenusteks? Avaliku halduse asutuse poolt osutatavat teenust, kaupa, infot, hüve. 4.Nimeta avalikke teenuseid, mille kulud kaetakse riigieelarvest. * Tervisehoid ...
Et analüüsida teenindussituatsiooni Eestis täna ja praegu, on vaja eelnevalt teadustada enesele selle olemust, kasutussfääri ja väljakujunenud tavasi. Tänapäeva järjest kiiremas ja kaootilisemas maailmas on ähmastumas teenindaja kui sellise, nagu ka teenindus sfääri üldine mõiste. Kuna seadused muutuvad järjest keerulisemaks oma rohkuse tõttu nii teenindajatele kui ka nende klientidele, on raske tihti hinnata küsimust teenindussituatsioonist, selle hetkeseisust ja tulevikust. Kui küsida küsimust: ,,kes on siis teenindaja?`` võib kokkuvõtteks öelda et kõik ja samas mitte midagi. On teenindaja tõesti inimene, keda me kohtame kaupluste leti taga meile vorsti müümas, või juuksuris aega kinni pannes administraatori laua taga. Seaduste tegijad reeglina arvavad sedasi. Kuid kes on siis ehitaja, kellelt me tellime töö. Või siis politseinik, kes võtab oma laua taga vastu inimeste kõnesi, üritab neis korda luua ja edastab neid siis edasi, vastav...
...................................................................................... 5 1.3 Ettevõttest ........................................................................................................ 7 KASUTATUD KIRJANDUS ........................................................................................ 8 1 ETTEVÕTLUSVALDKONNA ISELOOMUSTUS Miniuuringus analüüsiks valitud ettevõtte tegevusvaldkonnaks on teenindus. 1.1 Lühiiseloomustus Kuna teenindussektor hõlmab väga erilaadseid tegevusi on ühtset definitsiooni raske leida. Teenindussektorit on võimalik defineerida kas läbi teenuse mõiste või läbi tegevusalade (Teenusmajanduse sektori kaardistamine, 2012, lk 9). Teenindussektori kõige laiema definitsiooni kohaselt kuuluvad sinna järgmised tegevused: transport, info ja side, hulgi- ja jaekaubandus, finantsteenused, kindlustus, kinnisvara, teised era- ja äriteenused ja avaliku sektori teenused (Teenusmajanduse
Transpordisektor Transpordisektorit võib pidada teenindussektor alamsektorik, aga hoolimata sellest, on selle osatähtsus märgatav. 2013. aastal kasvatas sõitjateveo mahtu linnatransport. Sõitjate arv linnaliinidel kasvas 2012. aastaga võrreldes kümnendiku võrra. Selle põhjustas esimeses kvartalis jõustunud Tallinna sõitjateveo arvestuse muudatus. Erinevalt linnatranspordist oli riigisisestel bussivedudel oli 7%, raudteevedudel 6% ja õhuvedudel 20% vähem sõitjaid kui 2012. aastal
Paks riik suur riigiettevõtlussektor, laiaulatuslik sotsiaalkindlustussüsteem, suurem maksukoormus. Õhuke riik liberaalriik, kindlustatus sõltub igaühe enda majanduslikust aktiivsusest. Põllumajandusüh tegel karjakasvatus, põlluharim, linnad vähetähtsad. Tööstusüh masinad, linnastumine, rahakapital ja tööjõud. Infoüh teenindussektor, tööaeg lühem. Postindustriaalneüh kõrgtehnoloogia kasutam, haritud spetsialistid; teadmised, ülikool. Ideoloogia korrastatud ideedekogum, mis rõhutab teatud väärtusi. Pol id ettekujutus ideaalsest ühiskonnakorraldusest; esitab seisukohti, kuidas korraldada riigivalitsemist, milline on riigivõimu ja indiviidi suhe. Parempoolsed: liberalism vabameelsus, esiplaanil indiviid ning tema õigused, riik peaks motiveerima, vaba konkurents
40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Kuna aina enam inimesi kolib elama linnadesse, väheneb kokuaeg põllumajanduse tähtsus. Tööstus-, ehitus- ja energiasektor moodustab 22,8% Portugali tulust ja 28,5% inimestest töötavad töötleva teenistuse sektoris. Viimane ja kõige tähtsam sektor Portugali jaoks on teenindussektor. Teenindusseektor pakub tööd 59,8%-ile töötavast elanikkonnast ja toob riigile sisse kõige rohkem kolme sektori peale ehk teenindussektor toodab74,5% Portugali tulust. Portugali elanikkond hetkel kasvab. Vaatamata sellele et inimesi sureb iga aasta natuke rohkem kui sünnib, suureneb Portugali rahvaarv iga aastaga Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. 4. Kultuuriline omapära ja väärtussüsteem Kõige levinum usund Portugalis on roomakatoliku usk mida usub 94% elanikest. Teisel
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (ehk töötlev tööstus vms) 1. Masinatööstus 2. Keemiatööstus 3. Autotööstus c) Teenindus ehk tertsiaarsektor (ehk ka infoühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse...
Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid Nisu, rukis, oder, kaer, mais, riis, kartul, raps, päevalill, suhkrupeet. Tähtsamad loomakasvatussaadused Liha, munad, piim ja vill Kaubavedu Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa. Toiduprobleemid
saj.eKr kreeklaste kolooniad · 7.saj.eKr etruskite vallutus · Roomlaste vastuhakk Rooma riik · Ida- ja Lääne-Rooma keisririik · Frangid ja Pippin lühike vallutasid Rooma · Hiljem Karl Suur ja kogu Põhja- ja Kesk-Itaalia kirikuriik · Saksa-Rooma riik 800.a · 15.saj Charles VIII- esimene Itaalia sõda Habsburgide ülemvõim · 18.saj Napoleoni sõjakäigud · 1861.a iseseisev kuningriik, 1947.a demokraatlik vabariik MAJANDUS · SKT(2015) teenindussektor 74%, tööstus 23,7% ja põllumajandus 2,3% · Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism · Ekspordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa , Ameerika Ühendriigid · Impordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina. KULTUUR · Rikkalik arhitektuuripärand · Rooma riigi aeg, gooti ja romaani stiil, renessanssarhitektuur
Leedu majandus Majandusareng 2009. aastal tabas Leedu majandust finants- ja välisturgude ning sisenõudluse nõrkuse tõttu väga järsk majanduslangus(-14,8%), see oli üks suuremaid langusnäitajaid Euroopa Liidus. Kõige rohkem kannatasid buumi ajal kiire kasvu läbi teinud sektorid, erandina jätkas kasvu teenindussektor. 2010. aastal alustas Leedu SKT taas kasvamist ja oli aasta kokkuvõttes 1,3%. 2011.a . kasv jätkus ja oli aastakokkuvõttes 5,9%. Maailma Majandusfoorumi (WEF) andmetel oli Leedu 142 maa võrdluses 44. kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%
Maavarade poolest on Euroopa üpris vaene. Eriti tugevasti sõltub Euroopa ülejäänud maailmast energiaallikate osas, neid on ohtralt ainult Venemaal. Tööstus ja selle eeldused Euroopa majanduse tugev külg on töötlev tööstus, masinate, seadmete ja kemikaalide valmistamine. Neid eksporditakse teistesse regioonidesse. Teenindussektor on juhtival kohal peaaegu kõigi Euroopa riikide majanduses, kuid hästi on see välja arenenud siiski vaid Lääne-Euroopas.Mitmekesised loodusvarad aitasid kaasa tööstuse arengule. Kõrgtehnoloogilise tootmise areng on Euroopas siiski aeglane Transpordisüsteemid Väga heal tasemel ning arenenud. Mitmed maanteed on siiski
· Jalgpalli maailmaorganisatsioon FIFA · Skautide Maailmaorganisatsioon RIIGI PEAMISED SISSETULEKUALLIKAD · Import riis, nafta, gaas, süsi · Eksport suhkur, mais, kohv, puuviljad, loomaliha, apelsinimahl, lennukid,, mootorsõidukid, raud, metallid, tekstiil, jalanõud. TOORAINE RESSURSID, MAAVARAD · Leidub:rauamaaki, niklit, kroomi, mangaani, teemante, kulda · Mäetööstusest on esikohal maakide kaevandamine PÕLLUMAJANDUS-, TÖÖSTUS- JA TEENINDUSSEKTOR · Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust · Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad ·Brasiilias on tööstusharudest esindatud maavarade kaevandamine, metalli-, elektroonika-, auto-, keemia-, raadio-, raskemasina- ja puidutööstus ENERGIA TARBIMINE JA TOOTMINE RIIGIS · Brasiilias toodetakse elektrit tuumaelektrijaamades ja hüdroelektrijaamades · Brasiilias on elektrienergia toodang inimese kohta 2,9 MWh aastas
Teeninduskultuur erineb nii laiemas geograafilises mõistes, kui ka kitsamas tähenduses. Teeninduskultuur on osa kogukultuurist, selle põhjal antakse sageli hinnang kogu maa ja rahva kohta. Teeninduskultuuri aluseks on eelkõige need eetilised väärtused, mida organisatsiooni liikmed omavahel jagavad. Teeninduskultuur mõjutab inimeste elukvaliteeti ning mõjutab inimeste kasvamist ja arenemist. Tänapäeval on teenindussektor majanduslikust vaatevinklist vaadates äärmiselt oluline ja selle tähtsus kasvab pidevalt. Teeninduses töötab üha rohkem inimesi. Tooted ja teenused muutuvad järjest võrdväärsemateks ning just teeninduse kliendisuhete juhtimise tase on see, mis aitab konkureerivate firmade vahel valida.
mobiilsus väike, naturaalmajandus, absolutism. Industriaalühiskond- Algab tööstuspöördega, iseloomulik tööhõive majanduse põhivaldkondades, linna- ja maarahva suhtarv, leibkonnamudel(muutus väiksemaks), demokraatia laienemine. Postindustriaalne ühiskond- teadus- ja tehnikarevolutsioon. Kasutusele tulevad kõrgtehnoloogiad, teadus-mahukas tootmine. Iseloomulik masstootmine, suurima tööhõivega on teenindussektor, keskklass moodustab suurema osa rahvastikust. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Iseloomulik info võrde käätesaadavus kõigile, seda interneti, mobiilside, kaabeltelevisiooni jms näol. Teadmusühiskond- ühiskond, kus teadust kasutatakse pidevalt ja oskuslikult majanduses ja poliitikas. Iseloomulikud on kõrge üliõpilaste ja teadlaste arv, innovatiivne töö, uurimustööd ja uuringud.
Suured pered, töö ja puhkeaeg ei olnud eraldatud, tööaega määras loodus. *Tööstusühiskond-inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja elutus. Algas Inglismaal tööstusliku pöörde käigus.RATSIONAALSUS-kasutati aega mõistuse päraselt. Manufaktuuritootmine asendus vabrikutootmisega. Linnastumine, väikesed leibkonnad, töö ja puhkeaeg eraldatud. *Postindustriaalne ühiskond- kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, teenindussektor ülekaalus, haritud tööjõud, tootmise automatiseerimine, roboti tehnoloogia. Massimeedia mõju tugevneb ja inimeste töö muutub pingelisemaks. Teadmised on väga olulised. *Infoühiskond-arenenud postindustriaalsest ühiskonnas ja infotehnoloogia tähtsus väga suur ja kasutatakse informatsiooni maksimaalselt ära. *Teadmusühiskond-majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele, rakendada teadus koos tööga
Tööstusajastul olid pikad tööpäevad, elutingimused halvad.Tugevnes ametnike võim e. bürokraatia.Suure hoo sai sisse linnastumine e. urbaniseerumine. Postindustriaalne ühiskond Sellele on omased kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Majanduskeskkond jagatakse 3 sektoriks: 1) primaar e. hankivsektor (põllumaj.) 2) sekundaar e. töötlev tööstus (vabrikud,tehased) 3) tertsiaal e. teenindussektor (kõik ametnikud) Postind. viimast etappi on hakatud nim. infoühiskonnaks e. teadmusühiskond.Eriliselt on tõusnud hinda oskusteave.Esile on tõusnud keskklassi kuuluvad spetsialistid, kes tunnevad teatud valdkonda ülihästi. Adam Smith-rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on küll egoistlikud, ent turumaj. peavad indiviidid kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja müüma kaupu või tööjõudu. Karl Marx-kapitali pooldaja
EESTI MAJANDUSGEOGRAAFIA EKSAM. EMÜ, PKI 8.juuni 2020. 1. Milline on Eesti geograafilise asendi mõju Eesti regioonidele? Eesti geograafilise asendi mõju Ida-Virumaal tuleneb Venemaa mõjust. ENSV ajal oli see majanduslikut tänu tööstustele soodsaim piirkond, kuid praeguseks on Ida-Virumaa ääremaastumas ja majanduslik eelis on kadunud. Eesti lähedus Soomele ja Rootsile on mõjutanud Tallinna ja kogu Harjumaa positsioon Eestis. Harjumaa edu tuleneb jagatava ressursi vähesusest ja soodsatest majandussidemetest Soome ja Rootsiga Läänemere mõjul. Rootsi on osaliselt ka mõjutanud Lääne-Eesti saarte avanemist ja majandusruumi sisenemist. Tartumaa arengut on mõjutanud Läti ja selle ajaloolised sidemed Riiaga. 2. Millistest riikidest saabub Eestisse enim külastajaid ja miks? Number üks riik kust meile külastajaid saabub on Soome, sest Eesti on lähedal asuv reisisihtkoht ja ka võrdlemisi odav koht külastamiseks s...
Teeninduse 51 protsendi moodustavad põhiliselt pangadus ja kindlustus, telekommunikatsioon, transport ja turism. Põllumajanduseks on Egiptus geograafiliselt soodsal kohal Niiluse deltas. Põllumajandussaadusi on võimalik saada vähemalt kahel korral aastas. Egiptuses kasvatakse ja puuvilju. Inglismaa tööstuse põhiosa moodustavad raske-, mäe-, keemia- ja metallitööstus. Põllumajandussektori põhiosadeks on jahindus, kalandus ja metsandus. Inglismaa teenindussektor koosneb järgmistest valdkondadest: Finants kaubandus turism haridus London on üks multinatsionaalsetest metropolidest, läbi mille kulgeb globaalne majandus- ja finantstegevus. Ungari põllumajandussektoris on peamisteks põllukultuurideks nisu, mais, suhkrupeet, päevalill, kartul, canola ja erinevad puuviljad (, pirn, virski, ploom...). Lisaks sellele on Ungaris ka veini regioonid
ettevõtlus, hoolitseti tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
maksutulusid. – Vale Mootorsõiduki maks, raskeveokimaks ja parkimistasu on kõik kohalikud maksud. - Vale Kui raha pakkumine kasvab, kuid reaalne kogutoodang ja raha käibekiirus ei muutu, siis vahetusvõrrandist tulenevalt üldine hinnatase langeb. - Vale Positiivse välismõjuga hüvist valitsused doteerivad, negatiivse välismõjuga hüvist maksustavad. - Tõsi Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. - Tõsi Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, kütuseaktsiis ja elektriaktsiis. - Vale Kõige rohkem maksutulu saab Eesti riik järgmistest maksudest: tulumaks, maamaks, raskeveokimaks. - Vale Üks raha funktsioonidest on olla väärtuse kogumise ehk akumulatsioonivahend. - Tõsi A. Lafferi arvates ei ole valitsuse maksutulusid maksimeeriv maksumäär samaaegselt optimaalseks maksumääraks. - Tõsi Kaudsete maksudega maksustatakse tulu teenimist
Kogupakkumine kahaneb, kui töötajad soovivad rohkem vaba aega. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on rahaagregaadi M1 väärtus. Vali üks: Tõene Väär Kogupakkumist võib suurendada tööjõu parem väljaõpe (ceteris paribus). Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla valitsussektori kulutuste järsk kasv. Vali üks: Tõene Väär Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Vali üks: Tõene Väär Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Vali üks: Tõene Väär Ekspansiivse eelarvepoliitika rakendamisel valitsus vähendab makse. Vali üks: Tõene Väär Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust baasaasta hindades. Vali üks: Tõene Väär Stagflatsiooni võib määratleda kui kõrge inflatsioonitaseme ja suure tööpuuduse määra üheaegset esinemist.
Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. 1. Nüüdisühiskonna tunnused, näited iga tunnuse kohta. 19 SAJ. Tänapäeva arenendu ühiskond...Samal ajal kujunesid välja 3 ühiskonna põhilist sektorit: turumajandus, avalik e. Valitsussektor ning kodanikuühiskond. TUNNUSED JA NÄITED: Ühiskonnnasektorite eristatavus ja vastastinkune seotus(3 sektorid), tööstuslik kaubatootmine(nt.konveier tootmine), rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises(valimised, referendumid, 3.sektori kaudu) , vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus(sõna-ja mõttevabadus), inimõiguste tunnustamine(nt.õigus elule, õigus kaitsele, haridusele jne.) 2. Iseloomustada ja võrrelda üksteisega agraarühiskonda, tööstusühiskonda, postindustriaalset, info- ja teadmusühiskonda. *Agraatühiskond-18. SAJ.hakkas kujunema 8000-6000.a. e.Kr. Inimeste põhiline tegevusala oli...
Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Inimesed Saksamaal elab ligikaudu 82 milj. inimest (234 inimest / km²). Umbes 10% elanikest on välismaalased. Saksamaa on üks suuremaid majandusriike maailmas. Tööstustoodang annab 33%, teenindussektor 35% aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1%). Juhtivateks tööstusharudeks on masina- ja sõidukiehitus, keemia, metallitööstus ja elektrotehnika. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Liidu liikmesriigid (ca. 56%). Peamiselt eksporditakse sõidukeid, masinaid ja keemiatooteid. Ka imporditavate toodete nimekirja juhivad valmistooted. Saksa väliskaubanduspoliitika põhisuunad lähtuvad Euroopa Liidu otsustest
Põltsamaa Ametikool Kliendi nõustamine A3 Alvar Müür Kaarlimõisa 2010 Sissejuhatus Klient - Klienditeenindaja - 1. Teeninduse mõiste ja olemus * Üle 60% majandusest moodustab teenindussektor. * Eeslaste probleemid * Ebaviisakus * Ebasõbralik * Vähenaeratav Kliendid tajuvad enamasti teeninduse puudumist, kuid nimetavad seda ikka teeninduseks. 2. Tajutav teeninduse kvaliteet · Teenindaja välimus ja käitumine · Firma maine (suuline info) · Kuidas ülesandeid täidetakse TEENINDAJA EI ESINDA KLIENDIGA SUHELDES ISEENNAST VAID OMA FIRMAT 3. Klienti mõjutavad tegurid · Hoolitsus ja osavõtlikkus 8mitte kasum)
tunnuste alusel kihtidesse. Ühe tunnuse väärtustamine ei tohi hakata teistest tunnustest rohkem domineerima, sest see võib jagada inimesed vastasleeridesse. 9. Agraarühiskond: rikkuse allikaks maavaldus, pärisorjuse kriis Industriaalühiskond: teaduse ja tehnika areng, rahakapital ja tööjõud, ratsionaalsus, bürokraatia, töö ja puhkuse sfäär eraldus, ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus. Postindustriaalne ühiskond ja infoühiskond: suurimaks tõuseb teenindussektor, kõrgtehnoloogia, info, teadmised ja loovus kui uus kapital, haritud spetsialistid, tootmine tungib arengumaadesse, info ehk teadmusühiskond. Majanduse kolm põhivaldkonda: Primaarne sektor – põllumajandus, kalandus, maavarade kaevandamine Sekundaarne sektor – energiamajandus, masinatööstus, ehitus, keemiatööstus, toiduainetetööstus, kergetööstus Tertsiaarne sektor – kaubandus, äriteenused, haridus, infotöötlus, tervishoid,
Drill-harjutama,puurima Forestry-metsandus Hire-üürima.palkama Implementation-elluviimine,täideviimine Industry-tööstus Industrial-tööstuslik Insurance-kindlustus Machinery-masinad Manufacture-tööstuslikult tootma Mining-kaevandamine Productive-tootmis-(sektor) Product-toode Raw-toor-;toores Supply-varu,varustama Tertiary-kolmanda astme Primary sector-esmane sector, põllumajandus Secondary sector-teisene sector Industrial sector- tööstuslik sector e secondary Service sector- teenindussektor e tertiary Private sector-erasektor Public sector-avalik sector The gap between the salaries-palgalõhe Corporate sector Financial sector Personal sector Can be divided into – jagatakse Concentrate in – konsentreeruvad Doubled- kahekordistunud Over the last 5 years –viimase 5 a jooksul In the days- sel ajal kui Productive sector-tootmissektor Goods that are required by the productive sector-kaubad mida on vaja tootmissektorile Made to be sold-tehtud ära müümiseks
916 16.799 Tansaania 152 0.466 58.2 0.454 1.328 Brasiilia 84 0.718 73.5 0.663 10.162 Saksamaa 9 0.905 80.4 0.928 34.854 Allikas: The 2011 Human Development Report. 3. Riigi hõive iseloomustus Järgnev graafik illustreerib Saksamaa hõive jaotumist hankivas ,tööstuslikus ja teenindus sektoris. Nagu näha on teenindussektor suures ülekaalus, mis tagab riigile kõrge elatustaseme. Ka tööstus on Saksamaal tähtsal kohal. Saksamaal eksporditakse välja palju masinaid, autosid, kemikaale ja kodutarbeid. Hankiv sektoris on hõive kõigest 1%, sest kasutusele on võetud kõrgtehnoloogilised masinad ning inimtööjõudu ei lähe enam väga vaja. Joonis 2: Saksamaa hõive Allikas: The World Factbook 4. Arengutaseme näitjate võrdlus · Interneti kasutajaid 1000 inimese kohta Internet users (per100)
KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna. Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...
Teretus on alati sõnum: ma tunnustan ja väärtustan teid; mul on hea meel, et te tulite; ma olen valmis teid teenindama; ma soovin teid aidata; ma lahendan teie probleemi. Milliseid nimetusi kasutatakse kaasaja ühiskonna iseloomustamiseks? 1. Infoühiskond 2. Tarbimisühiskond 3. Õpiühiskond 4.Teadmusühiskond 5. Meelelahutusühiskond 6. Lõbuühiskond 7. Heaoluühiskond 8. Teenindusühiskond = katusühiskond - ükski ühiskond ei saa ilma teenindusühiskonnata Valdav osa töökohti on teenindussektor 1992 2010 Põllumajandus 22% 5-6% Tööstus 35% 32% Teenindus 43% 62-63% EL keskmine = <70% Igaüks osaleb teenindusmajanduses Iga töö on teenus Iga inimene on tänapäeval teenindaja rollis Iga inimene on tänapäeval klient Seega vajab iga inimene ka teeninduspädevust Millised on teeninduspädevused? 1. Terviklik ehk holistiline vaateviis 2. Teenindusmõttekultuur 3
võimalik kasvatada, Brasiilias aga kasvatatakse ja neid veetakse ka välja. Samas on põhjamaade inimesed suutnud välja mõelda tõhusa metsatehnika ja kaasaegsed kommunikatsioonitehnoloogiad. Igaüks teeb vastavalt seda, mille jaoks tal on parimad eeldused ja võimalused. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8
Kõrgeim punkt Saksa Alpides on Zugspitze, mis ulatub 2963 m üle merepinna. Põhja- Saksamaal on enam levinud leetunud ja soostunud ning metsapruun-mullad, keskosas mustmullad ning jõeorgudes lammimullad. 5 METSANDUS JA PÕLLUMAJANDUS Saksamaa pindalast on 55 protsenti põllumajandusmaa. Metsa all on 30 protsenti. Tööstustoodang annab 33 protsenti, teenindussektor 35 protsenti aastasest kogutoodangust. Põllumajandus mängib väga piiratud rolli (1,1 protsenti). Pärast Jääaega olid lössi alad kaetud tamme ja pöögi metsadega, mis tänapäevaks on suuremas osas kadunud. Põhja-Saksamaa ranniku liivased alad olid algselt valdavalt kaetud tammikute ja kaasikutega. Need puhastati ja asendati kanarbikuga lammaste karjamaadeks koos pinnase erosiooniga. 19. sajandil kasutati seal kunstliku väetist, et arendada seda maad põllunduseks
KLIENDITEENINDUS I "Oma kiiresti muutuvas äris ei saa me lubada endale loorberitel puhkamist ega isegi mitte hetkeks peatumist, et heita pilku tehtule. Ajad ja olud muutuvad nii kiiresti, et meie eesmärk peab olema kindlalt suunatud tulevikku". Walt Disney Teeninduse maht on kvantitatiivselt kasvanud: Sektor Osakaal majanduses Teenindav sektor 63% Tööstus, ehitus,energeetika 34% Põllumajandus, metsamajandus 3% TEENINDUSÜHISKOND · Tekkinud on ulatuslik nn. "peidetud teenindussektor" (hidden service sector). · Teenindusettevõtlus ja tootev tööstus on järjest enam omavahel seotud. · Erinevate ettevõtete sam...
Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 35 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Rahaagregaatidest on M0 kõige vähem likviidne. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 36 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Tõene“. Küsimus 37 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Arenenud riikidele on iseloomulik primaarsektori domineerimine sekundaar- ja tertsiaarsektori üle. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on „Väär“. Küsimus 38 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst
1.1 Ühiskond ja selle ülesehitus Ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne, mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama Ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda Riik on pigem poliitiline moodustis, ühiskond on pigem sotsiaalne kooslus (riigi ja ühiskonna püüdlused ja eesmärgid ei pruugi alati kokku langeda Riigivõim seadusandlik täidesaatev kohtuvõim Riigikogu Vabariigi valitsus Riigipea, vabariigi president Valitsus ...
haldusalasse ka hädaabitööd. Tööpuuduse struktuur Eesti tööpuudus on piirkonniti väga erinev. Kõige raskemasse olukorda sattusid pärast majandusreforme Ida-Virumaa, kuhu oli koondunud suurtööstus, ja maapiirkonnad, kus ühismajandid tegevuse lõpetasid. Esialgu suutis plahvatuse ära hoida teeninduse ja talupidamise kasv, kuid õige pea sai selgeks, et kõigi jaoks ei ole teeninduses kohta ning et talu rentaablilt pidamine on keeruline kunst. Kuna Ida-Virumaal arenes teenindussektor aeglaselt ning tööstusesse tuli uusi investeeringuid tunduvalt vähem, kui oodati või vajalik oleks olnud, ei ole piirkond toibunud tänaseni. Omaette probleemiks on selles piirkonnas ka inimkapital ja tööjõu kvaliteet. Suur osa tänastest töötutest on küllalt kitsa erialaga ning orienteeritud ainult sellele ja ei oma tõelist valmisolekut orientatsiooni muuta. Mõnikord takistab ümberõppimist ka riigikeele mittevaldamine. Viimane asjaolu
• Pärisorjuse kriis Industriaalühiskond Enamik inimesi elab linnades. • Teaduse ja tehnika areng Nõudlus lihttööliste järele. • Rahakapital ja tööjõu • Ratsionaalsus • Bürokraatia (ametnike hulk, kes hoidis kõike ohjes) • Töö ja puhkuse sfäär eraldus • Ühiskonna sotsiaalne jaotus muutus (muutus tööhõive erinevate majandussektorite vahel) Postindustriaalne ühiskond Suurimaks tõuseb teenindussektor. • Kõrgtehnoloogia Nõudlus spetsialistide järele • Info, teadmised ja loovus kui uus kapital (kõrgtehnoloogia programmeerijad). • Haritud spetsialistid • Tootmine kolib arengumaadesse • Info- ehk teadmusühiskond (NT: Rail Baltic) Heaoluriik Soov parandada toimetulekuvõimalusi. • Industiaalühiskonna tagajärg • Riigi klassikalised funktsioonid • Kord ja turvalisus • Kaitse välisvaenlaste eest
2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühiskond. 1) Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2) Kirjaklassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud Tertsiaar- ehk teenindussektor. 1) Osatähtsus kasvas hankiva ja töötleva tööstuse arvelt Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab: 1) Haritud spetsialiste 2) Tsentraliseeritust ja paremini kooskõlastatust Adam Smith propageeris kujunevaid turumajandussuhteid olles veendunud nende paremuses. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Turumajandus toimub kõigi hüvanguks.
Küsimuse tekst Fisheri vahetusvõrrandi kohaselt on ringluses oleva raha hulga ja selle käibekiiruse korrutis võrdne nominaalse SKP-ga (ehk üldise hinnataseme ning aastas toodetud kaupade-tenuste reaalväärtuse korrutisega). Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 22 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mida kõrgem on ühiskonna majandusliku arengu tase, seda suuremat osakaalu SKP-s omab teenindussektor. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 23 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Uute masinate ja seadmete muretsemist loetakse rahvamajanduse arvepidamises investeeringuks. Valige üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on ,,Tõene". Küsimus 24 Õige Hindepunkte 1.0/1.0 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Otseste maksudega maksustatakse tarbimist ehk kulutamist.
Teenindusmajandus mõjutab tugevalt kogu ühiskonnas toimuvaid arenguid ja õige on ka vastupidine väide. Teenindusmajanduse üheks kõige mõistetavamaks näitajaks on teeninduses töötavate inimeste osakaal tööhõives. Teenindussektor on arenenud Lääneriikides, aga ka Eestis, muutunud suurimaks ja kõige rohkem uusi töökohti loovaks tööandjaks. Mitmed ühiskonnauurijad ei pea õigeks majanduse jaotamist sektoriteks: põllumajandus- (primaar-), tööstus- (sekundaar-) ja teenindussektor (tertsiaarsektor), rõhutades, et teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades, igaüks osaleb teenindusmajanduses ning õigem oleks rääkida tootvatest ja teenindustegevustest. 1.2. Teenindamise filosoofilised alused Filosoofiat peetakse sageli millekski eluvõõraks ja igapäevaelu ning -töö seisukohast mitteoluliseks. Tegelikult on filosoofia, võib ka öelda filosoofiline elutarkus kõigi
6. Ideoloogiline vaakum ja hedonism, kultuuriliste ja eetiliste väärtuste langemine. 5.tund POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND JA SELLE ANALÜÜS SOTSIOLOOGILISTES TEOORIATES Daniel Bell´i "postindustriaalne ühiskond": kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, oma eripärane klassistruktuur ja väärtushinnangud. Muutused majanduse struktuuris ja tootmispõhimõtetes: agraar- ja tööstussektor kahaneb, teenindussektor kasvab. Tööstusühiskonna arvuka keskpärase haridustasemega spetsialistide asemel on vaja kõrgkvalifitseeritud tööjõudu, levinud on kõrgtehnoloogiline ja teadusmahukas tootmine. Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND Põhiressurss masinad teadmised Põhiinstitutsioon firma ülikool
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
Kesk- osa Euroopast oma kemikaalide kõrgelt ajandusse troopiline, Õigeusk. Euroopas 100- saadustega. tööstus. Olulisel arenenud. panustajai keskmine Erinevad 200 in/km², Imporditakse kohvi, kohal Heal d. Siine temp. loodus suur linnades kakaod, teed ja teenindussektor tasemel on tähtsus on Jaanuaris 0 usundid. rohkem kui erinevaid troopilisi , enim lennuteed, ajapikku kuni -16 200 in/km². puuvilju. arenenud kuid ka vähenenud kraadi. Juulis Iive on Lääne- laevandus , kuid 8-24 kraadi
Värska valla positsioon asustussüsteemis tõuseb, eeskätt tänu turismisektorile. Värska vallale on iseloomulik elanike suur hõivatus avalikus sektoris, kuna Värska vallas on kaks kooli, lasteaed ja muuseum. Piiriäärse asukoha tõttu on palju hõivatuid Piirivalveametis (Värska, Koidula, Saatse) ja Maksu-ja Tolliametis. Primaarsektor sh Kalandus Sekundaarsektor sh Mäetööstus sh Töötlev tööstus Teenindussektor sh Hotellid ja restoranid Joonis 17 Hõivatute jagunemine tegevusalade lõikes 17 7. Inimvara Värska vallas on 15-24 aastaste elanikke osakaal võrreldes 55-64-aastastega väga suur. Inimvara olemasolu on soodne, et tulevikus oleks vallas tööealisi inimesi. Ohuks on aga just selle 15-24 aastase vanuserühma väljaränne ja lahkumine vallast.
mussoonkliima; troopiline savannikliima; niiske lähistroopiline kliima; lähistroopiline kõrgmäestiku kliima. Olenemata riigi headest looduslikest võimalustest, on Kongo arengutasemelt suhteliselt madal riik. Riigi SKT on ennustatavalt 2017. aastaks vaid 483$ inimese kohta, kuid reaalne ostujõulisus (GDP PPP) on 811$. SKT-st moodustab 44.2% põllumajandussektor, mis samuti annab aimu riigi madalast arengutasemest. Tähtsuselt järgmine on teenindussektor 33.1 protsendiga ning järgnevalt tööstussektor 22.6%. Ka riigi inimarenguindeks on üpriski madal – 0.435, mis oleks maailma mastaabis 176ndal kohal. Kongo DV kuulub madala inimarenguga riikide rühma. Kongo looduslikud eeldused annavad põllumajanduse arenguks palju potentsiaali. Eeldatavasti on Kongos 80 miljonit hektarit põllumajanduseks sobivat maad ning sealse kliimaga oleks võimalik saada mitu saaki aastas. Samuti on Kesk-Kongo alad tasased ja
tööliste hariduse ja tervise eest olid rajatud kohalikult eeldused üleminekuks iseseisvale industrialiseerumisele Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng
Ühiskonna majandamine Ühiskonna majandamine on oluline, et majanduskriisi ei tuleks. Nüüdisühiskonna tunnused: arenenud turumajandus, tööstuslik kaubatootmine, heaoluriik. Heaoluriik tähendab, et inimestel ei ole vaja muretseda oma igapäevase leiva eest. Riik pakub ühsihüvesid, heaolu. · Peamised majandussüsteemid · Majandusressurssid · Vajaduste hierarhia · Riik ja majandus Peamised majandussüsteemid · Tavamajandus (kõige kauem eksisteerinud ise toodan, ise tarbin) · Turumajandus (industriaalühiskonnas levinum. Saab alguse linnastumisega 19 saj kui mindi üle industriaalühiskonnale) turumajandus sattus kriisi, kui riik ei tohtinud sekkuda. Suure majanduskriisi ajal pidi riik hakkama sekkuma majandusse. · Käsumajandus (plaanimajandus) · Segamajandus (nüüdisühiskonnas levinum teenindussektor) Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib, kuidas nappide (üha kahanevate) ressursside tingimustes ...
kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea näitajast. Majanduse struktuur riigi majanduse ülesehitus, jaotub kolme sektorisse : hankiv, töötlev ja teenindav. Primaarne e. Esmasektor majandusharu, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse, metsanduse ja põllumajandusega. Sekundaarne e. Tööstussektor majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks ja nende müümisega tarbijale tulu saamise eesmärgil. Tertsiaarne e. Teenindussektor majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil. RAHVASTIK JA ASUSTUS Demograafiline ülemnek seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärheks on rahvaarvu ja ka vanuselise koosseisu muutus. Traditsiooniline rahvastiku tüüp rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured, iive on 0 ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kasv.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
