. , - . , , . , , , . . , , . , , , . , . 336 , , , , Snezhnaya, , bullhead, . , , , . , , whitewater, . . , , , Sayats , . 51 29'N 55 46'N 103 41'E 109 57'E . 636 80 . Onguryon - , , . 2.100 . 30 , , , 130 2 . , . , , . , 23 . , 23600 3, , , 20 . , , : , , , . . , , , . , . - , . , , . , , - " ", , . , , , , . . , .
Baikal Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Ta asub Venemaal. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge. Järve pindala on 31 500 km² ja valgla pindala 560 000 km². Baikali keskmine sügavus on 758 meetrit, aga suurim sügavus isegi 1637 meetrit. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart, millest suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja. Hoolimata suurest sügavusest on Baikali vesi hästi segunenud, osaliselt kuumaveeallikate tõttu, mis asuvad neljasaja meetri sügavusel. Baikal on jääs jaanuari algusest maini. Suvel soojeneb vee pinnakiht 912 °C-ni, rannikul kuni 20 °C. Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat
docstxt/124145900715939.txt
,. - - 620 . 24 79 . 1167 , -- 453 . -- 31 722 ² ( ), , , . . - 2100 . 1992 2002 -- , 1 312 788 ( , , ; , . . , ). 1000 : (1470 ) (1025 ). ( 1200 , , «» , , , , «» «» «» 400 -- 23 615,39 ³ ( 19 % -- 123 . ³ ). , , . , (, , , , ), 23 , . , . 25 °C, , 1496 /. 4,5 , . (, , ) . 1450 /, -- 1500 /. . 0,096 / ±8 %. , , , 0,127 / ±8 %, ±0,0102 /. . 336 , -- , , , , , . -- .
Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad Keemiatehased Tähtsus inimestele Kalapüük Turismiettevõtted Keskkonnaprobleemid Turismiettevõtted Prügikäitluse puudumine majutusaladel Linnad Reovesi Baikali-Amuuri magistraal Võrdlus Võrdlus Baikal Peipsi Pindala 31 500 km2 2611 km2 Kõrgus merepinnast 456 m 30 m Suurim sügavus 1637 m 12,9 m Huvitavad faktid Maailma vanim järv. Kuumaveeallikad, 400 meetri sügavusel Suurima mahuga järv Maailma sügavaim järv Kasutatud allikad http://www.americanmonsters.com/site/2010/01/bai http://et.wikipedia.org/wiki/Baikali_j%C3%A4rv http://www.kalapeedia.ee/baikal.html Aitäh kuulamast!
docstxt/134791899696.txt
Baikali järv Anett Roosa 9.a Kärdla Ühisgümnaasium Baikali järv Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias IdaSiberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Baikali järv Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikali järv Andmed Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest. Baikali vesi on väga selge.
11a , aa . -. O . 1764 o a o a o , p, o o , , , , , , · 1050 · 111 · 1886 1945 . · 2 a , . o 31500 km² o 1673 m 758 m o 27 o 1123 o 2 600 . 960 400 o o (Barguzini ) o O a , . o 370 000 km² o o (29 ) o , o . .
jõudsid. Baikali viiger on ka ainus Baikalis elav imetaja. Baikali idakaldal asub Barguzini ja lõunakaldal Baikali looduskaitseala. Reostus Baikali juurde on rajatud tselluloositehaseid, soojuselektrijaamu ja keemiatehaseid. Üks neist on ka pildil. Erakordselt puhta järvevee saastumise vältimiseks kasutatakse puhastusseadmeid, kuid ikkagi on ettevõtted seda õrna ökosüsteemi kahjustanud. Tugevasti on vähenenud kalasaak ja hävinud on suur osa põhjaelustikust. Huvitavad faktid Baikal on maailma vanim järv. Järve vanuseks hinnatakse umbes 25 miljonit aastat. Järves on 27 saart, neist suurim on Olhon, mis on ka pildil. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge ja Ülem-Angara. Baikali vesi on väga selge. Click to edit Master text styles Second level Pildid Third level Fourth level
Referaat Baikali järv Kool Nimi Klass Aasta Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal Baikali pindala on 31 500 km². Tema maht on 23 000 km³ ja suurim sügavus 1637 m. Baikali soolsus on 0%. Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast). Baikali vesi on väga selge. Baikal asub mäeahelikevahelises tektoonilises nõos. Järves on 27 saart; neist suurim on Olhon. Järve suubub 1123 jõge ja oja, millest suurimad on Selenge, Ülem- Angara ja Barguzin. Välja voolab Angara. Kliima Aasta keskmine temperatuur Baiali ääres on 0,4 °C. Baikal on paraskliimavöötmes
..................................5 Reostus.................................................................................................................5 Kasutatud materjalide loetelu..................................................................5 Baikali järv Vaatasin saadet ,,Kaks kanget Venemaal", kus Teet Margna ja Kristjan Jõekalda külastasid Venemaa erinevaid paiku. Üheks nende külastuspaigaks oli Baikali järv. Saate järgi sain teada, et Baikal on maailma kõige puhtama ja selgema veega järv, kus näeb ka keset järve selle veekogu põhja. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Üldandmed Pindala 31 500 km² Maht 23 000 km³ Suurim sügavus 1637 m Keskmine sügavus 758 m Kõrgus merepinnast 456 m Valgla pindala 560 000 km² Soolsus 0 Kaldajoone pikkus 2000 km .
O , , , . . , , . http://danieldefo.ru/forum/showthread.php?t=11244 -- , , 6 -- 1,5 -- 730 . , -- 22 , -- -- 165 55 20-25 . 200 1 http://www.youtube.com/watch?v=EvDjuXCsNWI . , , , . , . !
.............................8 Kasutatud allikad..........................................................................................9 Lisad.......................................................................................................10 SISSEJUHATUS Eestist 6000 kilomeetri ja neljapäevase rongisõidu kaugusel Siberis asub maailma sügavaim järv Baikal, 2 milles on viiendik kogu maailma vedelast mageveest ja mille ilu on vapustav. Baikali kandis olles tasub ära käia ka Burjaatia pealinnas Ulan-Udes, mis asub 500 km kaugusel Irkutskist. Kuigi linn erilise iluga ei üllata, siis sealsed kaks peamist vaatamisväärsust on pikka sõitu igati väärt. Ulan-Udest paarikümne kilomeetri kaugusel asub kaunis Ivolga klooster, mis oli Nõukogude Liidu
suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22°C. Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Baikal Baikal asub Venemaal. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Pindala 31 500 km² Suurim sügavus 1637 m Kõrgus merepinnast 456 m Järve pikkus on 636 km Laius kuni 80 km Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega Suure soolsuse põhjus on äravoolu puudumine. Peamiseks soolajärvedes lahustunud soolaks on naatriumkloriid ( NaCl ). Kõige madalamal asuv soolajärv on Surnumeri, mida
harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole.
Mered ja lahed Läänemeri Põhjameri Barentsi meri Vahemeri Must meri Punane meri Kariibi meri Jaapani meri Mehhiko laht Guinea laht Pärsia laht Hudsoni laht Kanalid Panama Suessi Kieli Väinad Taani väinad Inglise kanal e. La Manche Gibraltar Bosporus Dardanellid Beringi Magalhaesi Saared ja saarestikud Suurbritannia Iiri Island Kreeta Küpros Sitsiilia Sardiinia Korsika Gröönimaa Kuuba Madagaskar Sri Lanka Sumatra Jaava Kalimantan Uus-Guinea Jaapan Uus-Meremaa Poolsaared Skandinaavia Jüüti Apenniini Pürenee Balkan Araabia Hindustani Indo-Hiina Korea Labradori Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik ...
Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern Suurbritannia Apalatsid Laadoga Iirimaa Andid Kaspia Island Atlase mäed Arali meri Kreeta Draakoni mäestik Baikal Küpros Austraalia alpid Suur järvistu Sitsiilia Suur veelahkme ahelik Victoria Sardiinia Brasiilia mägismaa Tanganjika Korsika Tiibeti mägismaa Gröönimaa Etioopia mägismaa Kuuba Ida-euroopa lauskmaa Madagaskar Lääne-siberi lauskmaa Sri lanka Induse madalik Sumatra Gangese madalik Jaava Kaspia alamik Kalimantan Suur hiina tasandik
4/km2. The offical language is russian. President of Russia is Vladimir Putin. National anthem of Russia: Gosudarstvenny Gimn Rossiyskoy Federatsii https://www.youtube.com/watch?v=AOAtz8xWM0w Vladimir Putin Kreml Mount Elbrus Topography and climate Mount Elbrus is the highest point in Caucasus, Russia and Europe (5 642 m). Russia has thousands of rivers. Longest river in Russia is Volga. Lake Baikal is the largest fresh water lake in Russia. Humid continental climate is the dominant in Russia. Record low temperature is -71,2. Record high temperature is 43,2. Interesting facts Russian Federation spans trough 9 time zones, (UTC+3 to +12a). Largest city`s are Moscow, Saint Peterburg and Novosibirsk. The 2014 Winter Olympics were held in Sochi in the south of Russia. In 1957 the first Earth-orbiting artificial satellite, Sputnik 1.
Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka suurima mahuga mageveejärv. See sisaldab koguni viiendiku maailma magedast veest. Pealegi on Baikal ka maailma sügavaim järv. Selle suurim sügavus on 1741 meetrit. Järve suubub kokku üle 330 jõe! Kuid välja voolab vaid Angara. Baikal on üks väga kalarikas järv. · Milline kõrb on maailma ulatuslikum? Maailma kõige suurem kõrb on Sahara kõrb Põhja- Aafrikas. Tema suurim ulatus idast läände on 5700 kilomeetrit ja põhjast lõunasse on 2000 kilomeetrit. Sahara kõrbe pindala on umbes 8,5 miljonit ruutkilomeetrit. Kõrbe pinnas on viljatu.
ÜLIRIIKIDE KONKURENTS 1970ndatel AASTATEL · Teadus, olme, sport 1. Kosmos: a. USA 1969 Kuu-lend b. NSVL - Kuukulgur 2. Karastusjoogid: a. USA koolajoogid b. NSVL ''Baikal'' 3. Sport: a. 1972 OM korvpalli finaal NSVL vs USA, protestiga võitis NSVL b. NSVL kultusalaks sai jäähoki (Kanada mäng) b.i. NSVL võitis Kanadat b.ii. 1980 OM USA võitis NSVL · Aasia 1. USA a. Hiina suhete paranemine b. Taiwani ei toetatud enam c. ''pingpongidiplomaatia''
..............................................................................................................9 4.1.Ob....................................................................................................................9 4.2.Jenissei.............................................................................................................9 4.3.Leena.............................................................................................................10 4.4.Baikal.............................................................................................................11 5.OKASMETS EHK TAIGA..................................................................................13 KOKKUVÕTE........................................................................................................14 ALLIKAD...............................................................................................................15 LISA.........................................
Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Punane meri on sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km² · Soolsus 0 · Kaldajoone pikkus 2000 km Järve pikkus on 636 km ja laius kuni 80 km. Baikal on maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv. Järves on viiendik maailma vedelast mageveest (üle nelja viiendiku Venemaa omast)
Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Vastus Lubatud viga 1976 2 Pariis 1939 1 Tallinn IBM Helsinki 1971 3 Palusalu Erki Nool Toomas Ilves Nokia Oskar Luts laiskus Baikal lõvi Merkuur Pluuto 1961 5 Gagarin 1969 2 Armstrong Niilus 2.54 Angel 1950 5 Oskar Luts
Esimese kuule astunud inimese perenimi? Maailma pikim jõgi? Mitu sentimeetrit on tollis? Maailma kõrgeim juga? Mis aastal vallutati Mount Everest (±5 aastat)? Kes kirjutas romaani "Kevade" (ees- ja perenimi) Vastus Lubatud viga 1976 2 Pariis 1939 1 Tallinn IBM Helsinki 1971 3 Palusalu Erki Nool Toomas Ilves Nokia Oskar Luts laiskus Baikal lõvi Merkuur Pluuto 1961 5 Gagarin 1969 2 Armstrong Niilus 2.54 Angel 1950 5 Oskar Luts
motolaskurdiviisi kõik väeosad. Detsembris formeeriti 40. armee juhatuse alluvusse 34. õhujõudude korpus, neli laskur- ja üks õhudessantvägede diviis, suurtükibrigaad, õhutõrjebrigaad, dessantvägede ründebrigaad jt lisaväeosad.1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. 27. detsembri õhtul kell 19.15 (kohaliku aja järgi) alustasid KGB spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist.Paleed ründasid KGB rühmad Zeniit ja Grom, kelle võitlejad olid riietunud Afganistani armee mundritesse, mille all olid kuulikindlad vestid. Käsivarre ümber tõmmati valge side, et eristuda päris afgaanidest. Paleed ründas ka rood õhudessantväelasi ja samal hommikul ja päeval paleed valvanud nn Musulmanide pataljon, kokku umbes 700 võitlejat
● Nende hulgas oli ka Vitebski 103. õhudessantdiviisis teeninud eestlasest reamees Aarne Vinni, keda autasustati hiljem postuumselt Punatähe ordeniga, mis anti üle tema vanematele; ● 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad; ● 27.dets. õhtul alustasid KGB(NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee) spetsiaalselt riigipöördeks moodustatud ründerühmad Operatsioon Baikal 79 teostamist, mis tähendas ootamatu rünnakuga Kabuli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamist; ● Plahvatus oli teistele rühmadele märguanne rünnakut alustada. Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ja staabihooneid.Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee, mis paiknes mäe tipul;
Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest. Rahaühik on rubla (1 Eesti kroon = 2,2 Vene rubla). Venemaa usund on vene õigeusk. Venemaa suurim järv on Baikal 31 500 km² ja pikim jõgi on Leena 4400 km. Peamine väljaveokaup on nafta ja sisseveokaubad on masinad ja seadmed. Keeled ja rahvused: Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust ja seega räägitakse valdavalt ikka vene keelt ja palju kohalikke keeli. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased Venemaa vapp: Venemaa lipp:
He became extinct 65 million years ago. *QUAGGA: One of Africa's most famous extinct animals, the quagga was a subspecies of the plain zebra. The quagga was hunted to extinction for meat. The last wild quagga was probably shot in the late 1870s, and the last specimen in captivity died on August 12, 1883 at the Artis Magistra zoo in Amsterdam. *IRISH DEAR: The Irish Elk or Giant Deer, was the largest deer that ever lived. It lived in Eurasia, from Ireland to east of Lake Baikal. The Giant Deer is famous for its size (2.1 meters tall+ antlers 3.65 meters) The cause of theis extinction is still unknown. Some say they died because of their large antlers(could not move in the forest), others say they were hunted down. Extinct about 7,700 years ago *CASPIAN TIGER: The Caspian tiger or Persian tiger was the westernmost subspecies of tiger, found in Iran, Iraq, Afghanistan, Turkey, Mongolia, Kazakhstan, Caucasus, Tajikistan,
there are pure white dogs and white dogs with colored patches. Height: Male 56 - 61 cm Female 53 - 58 cm, This breed has a double coat. THE EAST SIBERIAN LAIKA Slaid: one of the principle hunting dogs of the Taiga region Ise räägid: This native Russian hunting breed is one of the principle hunting dogs of the Taiga region as well as mountain areas in Central and East Siberia. Slaid: origin Ise räägid: The East Siberian Laika originated from dogs sampled in the Baikal Lake region, Irkutsk Province, Evenki National Territory, the Amur River basin and Maritime Territory. Slaid: BEHAVIOUR AND TEMPERAMENT Ise räägid: Steady, balanced temperament. A vigorous dog with a very well developed sense of scent and detection of game and a pronounced passion for hunting, especially larger prey. Very independent when hunting. Friendly, kind and trustful towards people. Slaid: Utilization Ise räägid: The East Siberian Laika is a hunting dog with a strong natural
4. Milliseid riike iseloomustavad järgmised väited? Riik, kus asub maismaa madalaim koht- Iisrael Maailma suurim saareriik- Indoneesia Euroopa metsavaeseim riik- Island Riik asub Pärsia lahe saartel- Bahrein (max 4 punkti) 5. Leia ühine seos. Okavango, Tsüj, Flinders jõed, mis ei suubu veekogusse, vaid kaovad kõrbeliiva. Baikal, Tanganjika, Surnumeri- tektoonilistes nõgudes paiknevad järved. Hawai, Filipiinid, Kanaarid- vulkaanilise tekkega saared. (max 6 punkti) 6. Kus elavad tsetseenid? Tsetseenid elavad Suur-Kaukasuse mäestikus. (max 2 punkti) Nimeta veel 3 fakti tsetseenide kohta. 1) Islamiusulised
abivalmiteks ja suhtlemisaldisteks. Kui aga on soov korraliku noa ja kahvliga süüa, siis on soovitav ise kaasa võtta oma nuga, kuna seal on endiselt harjutud sööma ainult kahvliga ning tihtipeale kaob kiirelt komme juua lahustuvat kohvi. Seda, millega on eestlane tavaliselt harjunud tuleb seal tikutulega otsida. (M. Matiisen (2009)) 1.3. Loodus ja turism Maailma sügavaim ja suurima mahuga mageveejärv on Baikal. Seda kutsutakse ka Venemaa pärliks ja see in iga siberlase jaoks au ja uhkus. Järve ümbrus on mägine ning äärmiselt rikkalik loodus, mis võtab ka palju näinud turisti suu lahti. Siberi kohalikud hoolitsevad enamasti selle eest, et turist näeks Baikalit ja saaks selle ilu ja loodust täiel rinnal nautida. Reisisihina on järve ümbrus kogumas üha populaarsust. Praeguse seisu järgi peatub seal järve ääres vähemalt ühe öö, pea et miljon turisti aastas
Isostaatilisdeks järvedeks võivad saada endised merelahed, mis maakoore isostaatiliste liikumiste tõttu on merest ära lõigatud. Tektoonilised järved on maakoores esinevate venituspingete tulemusel tekkinud ajanud ning riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv.
· Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; · Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; · Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; · Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; · Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tsiili, Peruu, Boliivia; Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alzeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV. + Austraalia, Uus-Meremaa.
Pärnu, Haapsalu, Kuressaare) · Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline Mõisted · Veereziim · Maailmameri · Rannaprotsessid · Rannavall, järsk ja laugrannik · Jõgede äravool · Valgla (jõgede äravoolualad) · Infiltratsioon Kaardinomenklatuur JÕED REIN, DOONAU, VOLGA, JANGTSE, HUANGHE, INDUS, GANGES, MISSISSIPPI, AMAZONAS, NIILUS, KONGO JÄRVED SAIMAA järvistu, VÄNERN, LAADOGA, KASPIA, ARAAL, BAIKAL, SUUR JÄRVISTU, VICTORIA, TANGANJIKA KAARDINOMENKLATUUR · MERED LÄÄNEMERI, PÕHJAMERI, BARENTSI, VAHEMERI, MUST MERI, PUNANE MERI, KARIIBI, JAAPANI, · LAHED MEHHIKO, GUINEA, PÄRSIA, HUDSONI · KANALID PANAMA, SUESSI, KIELI · VÄINAD TAANI VÄINAD, INGLISE KANAL, GIBRALTAR, BOSPORUS, DARDANELLID, BERINGI, MAGALHAESI SAARED JA POOLSAARED · SAARED SUURBRITANNIA, IIRI, ISLAND, KREETA, KÜPROS, SITSIILIA, SARDIINIA, KORSIKA, GRÖÖNIMAA,
· Ka määratletud koolide (kolledzite, ülikoolide) nimedes: The University of California; the School for the Blind BUT: Kooli initsiaalide ja ilma määratleva fraasita: Columbia University; Harvard; U.C.L.A. · Kõik veekogud peale järve ja jugade/kärestike, kõrbed, poolsaared, tunnelid, sillad, (looma) aiad, regioonid: The Sahara; the Red Sea; the Middle East; the English Channel; the west of Canada; the Antarctic (the whole region!) BUT: Lake Baikal is the deepest lake in the world. Do you know where you can see Whiskey Rapids? · Saarestikud, järvistud, mäeahelikud vmt. nimed mitmuse vormis: The Phillipines; the Great Lakes; the Everglades; Aari Juhanson, MA 2009 DIRECTIONS · Üksikul kujul määrsõnana NO ARTICLE!: He tested the wind and decided to continue south. California is west of Nevada and south of Washington. · Määrtletud kujul, e.g. viitab riigi vmt osale THE:
Andid,Kordiljeerid, Kaljumäestik, Apalatsid, Suur Veelahkmeahelik, Atlas; Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia; Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Kaspia alamik, Suur- Hiina tasandik,Mississippi madalik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa,Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus,Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Kõik Euroopa riigid; Teab järgmisi geograafilisi objekte Eestis ja oskab need märkida kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv;
Intensiivne põhjaerosioon.·Tasandikujõgi enamasti laias väikese languga orus, on aeglasevooluline ja võib meandreeruda. Valdav on küljeerosioon. Järvenõgude tüübid 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod. 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu merest eraldunud lahed laguunid. 5) Karstilised karstinõgudesse kujunenud
Et aga teatri juhtkond on kadunud, tuleb kassad sulgeda. Hoolas ja kohusetundlik raamatupidaja Vassili Stepanovits pakib eilse etenduse tulud kokku ning sõidab Vaatemängude komisjoni. Seal tabab teda järjekordne üllatus komisjoni esimees on haihtunud, tema asemel istub laua taga kirjutav ülikond! Kuna komisjonis ei õnnestu asju korda saada, otsustab Vassili selle filiaali minna. Filiaal rõkkab laulust ,,Võimas meri on püha Baikal" ja nii väga kui töölised ka ei taha laulmist järele jätta ei õnnestu see. Et midagigi päästa, sõidavad kõik filiaali töötajad üheskoos hullumajja. Rahandussektorisse saabunud raamatupidaja täidab talle ulatatud blanketi, kuid raha üle andes selgub, et rublad on muutunud valuutaks (Kanada dollaritest Eesti kroonideni) ning Vassili Stepanovits arreteeritakse. Kadunud Berilozile kuulunud korteris käib tol päeval mitmeid külalisi
korvamatut kahju, seda nii tohutute materiaalsete ressursside mõttetu raiskamise kui looduskeskkonna saastamisega · Jätkati aina uute hüdroelektrijaamade ehitamist. Võrreldes soojus- ja aatomijaamadega saavutati odavam elektrienergia hind, kuid hüdrojaamade juurde paisutatud veehoidlad võtsid enda alla sama palju viljakaid maid, kui neid teisal kuivendada jõuti. Tammide ehitus andis raske hoobi vääriskalamajandusele · Baikal-Amuuri raudteemagistraali (BAM) rajamine. 2570 kilomeetrist valminud teest leidis kasutamist vaid 400 km. · 1965-1985 toodeti rohkem kütust, terast, tsementi kui kogu NSVL varasema ajaloo jooksul kokku. Samas polnud see vastavuses elatustaseme, elu kvaliteedi kasvuga · raiskamist ja ebamajanduslikkust kattis hankiv tööstus. Gaas ja nafta tõid riigile soodsa maailmaturu konjunktuuri tõttu tohutut tulu ja seda kulutati kergel käel
puhkevõimalusi miljonitele inimestele. Suur järv on justkui meri: tugevate tuulte korral võivad lained järve keskel ulatuda 15 meetrini ning järve suur veehulk võib mõjutada isegi kohalikku ilmastikku. Maailma suurimat soolase vee järve, mille pindala on 368 000 km ², nimetatakse Kaspia mereks. Suurim mageveejärv on Ülemjärv Ameerika Ühendriikides Michigani osariigi ja Kanada piiril. Maailma sügavaim (1620 m) ja vanim (25 miljonit aastat) järv on Baikal Ida-Siberis. Enamik jõgedest saab algse kõrgemal mägedes sadanud vihmast või lumest. Jõgede lähteks võib olla ka liustiku sulamisel tekkiv või maapõuest allikana väljapulbitsev vesi. Ükskõik milline on jõe läte, vesi leiab ikka kõige lühema ja lihtsama tee allapoole. Alguses väikeste nirekestena, mis kokku voolates moodustavad väikesi ojasid, mis omakorda ühinevad tugevamaks vooluks. Allamäge tormates haarab see veevool kallastelt kaasa liiva, savi ja kruusa
1020C. Ligikaudselt võttes maksab Restoranilõuna 207943 rubla, hotellituba 34539100 rubla olenevalt hotellist ja toast.Ühistranspordi piletid: metroo 4 RUB, teised 23 RUB. Venemaale on iseloomulikud suveniirid matrjoskad, puust nikerdatud karbikesed ja samovarid. Pikim jõgi Venemaal on Leena. See on 4400 kilomeetrit pikk. Pikad on ka Jenissei ja Volga. Neist esimene 4102 ja teine 3530 kilomeetrit pikk. Pindalalt suurima järve suurus on 31 500 km², selle nimi on Baikal. Suurim sügavus sellel järvel on 1620 m. Venemaa pealinn, Moskva on rahvaarvult Venemaa suurim linn. Selle elanikkond aina kasvab. Praeguseks on seal üle kümne tuhande elaniku. Linna asustamis aastaks loetakse 1147 aastat. Venemaa ülikoolideist vareim asutatud on Moskva Ülikool, see asutati aastal 1755. Veel ülikoole: Kaasani Ülikool(1804), Moskva Tehnikaülikool(1830), Tomski Ülikool(1880). 1899
· Julgeolek piiride puutumatus (II maailmasõja ajal kujunenud piire muuta ei tohtinud) · Inimõigused (ameeriklaste nõudmised) Üliriikide konkurents 1970.aastatel Teadus, olme, sport Teadus tehnika Valdkond: · Kosmos: o USA 1969 Kuu-lend o NSVL kuukulgur Olmne valdkond: · Karastusjoogid: o USA koolajoogid o NSVL ,,Baikal" !!!!!!!! Spordi valdkond: · Korvpall: 1972 OM MSVL võitis USA koondist (50:49) · Jäähoki: NSVL nr 1 spordiala, NSVL võitis Kanadat (mäng toimus Kanadas) o 1980 OM USA võitis NSVL Aasia · USA hiina suhete paranemine o Pingpongidiploomaatia · Laos riik mis on täielikult laostatud, puudub raudtee ning korralik toit ja jook. o 1975 võimul kommunistid (riik kommunistlik) · Kambodza 1975 tulevad võimule ,,Punased khmerid"
mittepüsivad Veevahetuse järgi umbjärved, lähtejärved, läbivoolujärved, suubumisjärved. Järvenõgude tüübid: 1) Tektoonilised Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades (näit. mägistel aladel). Kontinentaalsetes riftivööndites (avaneva maakoore lõhedes) võivad tekkida sügavad, kitsad ja pikad tektoonilised alangud (näit. Baikal, Ida-Aafrika järved). 2) Ookeani reliktid nt Kaspia meri, mis kujutab endast koos Musta mere ja Vahemerega sulgunud Tethise ookeani jäänust ja tema põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoort. 3) Erosioonilised tüüpiliselt liustiku (eriti mandriliustike) või vooluvete kulutatud nõod (järved Põhja-Euroopas ja Kanadas). 4) Akumulatiivsed maakerke tagajärjel või maasäärte moodustumise tõttu
tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt: 1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed) 2. järved, mis on merest eraldunud Järvenõgude tekke järgi · Tektoonilised maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma sügavaim järv Baikal ning mitmed Ida-Aafrika riftivööndi järved. · Ookeani reliktid järved võivad tekkida ka ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tethyse Ookeani jäänuk. · Mandrijää-alused järved, mis on kaetud mandrijääga või muu jäämassiiviga. Nende järvede vedela vee olemasolu tingib paks jääkiht, mis talitleb soojendajana, mõnikord soojendavad selliseid järvi geotermaaljõud.
Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik, Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa; Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus,Ganges, Mississippi, Amazonas, Niilus, Kongo; Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika; Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad; a) Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia, Tai, Pakistan, Afganistan, Iraan, Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael; b) Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina, Tšiili, Peruu, Boliivia; c)Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko, Sudaan, Tansaania, Kenya, Kongo DV, LAV. + Austraalia, Uus-Meremaa.
vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. JÄRVED JÄRVEDE LIIGITUS Asendi järgi *Läbivooluga - Laadoga järv, Baikal järv *Sissevooluga - Kaspia meri, Araali meri *Väljavooluga - Boden, Balka> <4> Umbjärved - Suur Soolajärv, Lop Nur Vee soolsuse järgi a)Mageveejärved - soolsus alla 0.2 pr. b)Soolaka veega järved - soolsus 0.3..20 pr. c) Soolajärved - soolsus ul 20 pr. Vee pärtiolu järgi a) Maise päritoluga b)Jäänukjärved e. RELIKTJÄRVED Järve nõo tekke järgi a)Tektoonilised järved - kitsad ja pikad: Baikal, Tanganjika, Njassa b) Vulkaanilisd järved - väikesed
lotaal; võrendik (veevoolu uuristatud sügav koht) e. lentaal; kaldaserv e. ripaal; keskosa e. mediaal. Käär e. meander. Järved nõo tekke järgi: a)tektoonilised (maakooretekkelised) b)karstilised (põhjaveetekkelised) c)jäätekkelised järved(Eestis enamik) d)rabalaukad 1304 üle 1 ha suurust jõge Eestis, 20 000 rabalaugast. Peipsi pindala 3509 km2. Üle 1 km2 on 45 järve. Kaspia maailmas suurim, Euroopas Laadoga. Sügavaim Rõuge Suurjärv 38 m, maailmas sügavam Baikal. 13 järve on meil sügavamad kui 25 m, 80% on alla 4m. Kihistunud järve pelagiaal: a)Epilimnion e. segunev kiht (kihistunud veekogu kõige pealmine kiht) b)Metalimnion e. hüppekiht e. termokliin (hapniku puhul oksükliin) c)Hüpolimnion e. segunemata kiht Bentaali jaotus järvedes: litoraal (kuni 1m), sublitoraal, profundaal. 3 Sood- taimedega täituvad tekkivad või kaduvad veekogud, milles toimub turba moodustumine
Eesti pikim jõgi on Pärnu ja veerohkeim Narva. Maailma pikim jõgi on Niilus, Mississipi, Anazonas. -Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Suurimad järved-Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi Kaspia meri, Baikal, Tanganjika. -Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus.
Atlas. Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia. Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi Lauskmaa, Induse madalik, Gangese madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik, Mississipi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara kiltmaa. Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe, Indus, Ganges, Mississipi, Amazonas, Niilus, Kongo. Järved: Saima järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Victoria, Tanganjika. Geograafia 1.Maa on avatud süsteem energia-ja ainevahetuse süsteemi ja seda ümbritseva keskonna vahel. Suletud süsteemil see puudub, looduses täielikult suletud süsteemi ei esine.Ergeetiliselt on Maa avatud süteem, aga Maa tervikuna on ainevahetuse mõttes pigem suletud süsteem,kuigi mingi ainevahetus maailmaruumiga toimub.(meteoriidid) 2
kõrgustik ja Volga-äärne kõrgustik. Kesk-Vene kõrgustiku põhjaosa nimetatakse ka Valdai kõrgustikuks. ( 30) Venemaa enamik suuri jõgesid voolab Põhja- Jäämerre. Nendeks on Põhja- Dvinaa, Petsoora, Ob, Jenissei, Leena, Indigirka, Kolõma. Suurimad saared on Novaja 26 Zemlja, Severnaja Zemlja ja Uus- Siberi saared ning Sahhalin. Venemaa suurimateks järvedeks on Kaspia meri, Baikal, Laadoga, Oneega, Taimõr, Hanka jne. Peale järvede on ka suur hulk veehoidlaid. ( 7 lk 302, 299) Suuremad ja tähtsamad linnad on Arhangelsk Dvina jõe suudmes, Vologda, pealinn Moskva ja soise Neeva jõe suudmes asetsev Venemaa suuremaid kauba- ja sadamalinnu Peterburg (see linn kandis vahepeal Leningradi nime). ( 30) Venemaa paikneb peamiselt parasvöötmes, ainult äärmine põhjaosa
annaabi.ee 
