................................................12 SISSEJUHATUS Optiline koherentne tomograafia e. OKT või OCT on reetina ja nägemisnärvi uurimiseks kasutatav mitteinvasiivne meetod. OKT registreerib kudedest tagasipeegelduva valguse ja 2 analüüsib seda interferomeetria kaudu. OKT annab võimaluse oftalmoloogil näha reetina igat kihti ning mõõta nende paksust. Need mõõdud aitavad haiguste diagnoosimisega. (Rebane ja Harak 2014). Oftalmoloogias kasutatav OKT on mitmete silmahaiguste käsitlemisel muutunud asendamatuks ja viimastel aastatel on aparaatidele tekkinud uus lisa: neuroloogiliste haigete uurimine. Käesolevas referaadis kirjeldab referaadi autor lähemalt optilist koherentset tomograafiat, kuidas see töötab ning milliseid haiguseid saab sellega diagnoosida. 3 1. OKT
Annemai Harak „Vihmamees“ Filmi põhiideeks on kaks inimest, kes teineteist täiendavad. Peategelane Charlie on enesekeskne ja isekas. Ta katkestas isaga kõik suhted teda eirates ja isa surmaga kaasnevas päranduses näeb ta eelkõige päästerõngast oma võlgadele. Ootamatult aga selgub, et isa on kogu raha pärandanud Charlie autistist vennale, kellest Charlie midagi ei teanud. Raymond pandi lapsepõlves peale ema
Tartu Descartes'i Lütseum Alkoholi tarbimine alaealiste seas miniuurimistöö Annemai Harak Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................2 Küsitlustulemuste analüüs.............................................................................................2 Kokkuvõte.....................................................................................................................2 Lisad.......................................................................
Raamatu esitlus Annemai Harak 12. klass ,,Suvitajad" Autor Juhan Smuul Juhan Smuul Autor Juhan Smuulist Sündis 18. veebruar 1922, suri 13. aprill 1971. Juhan Smuul (1954. aastani Johannes Schmuul) oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 19511953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. See teos on HUMOORIKAS REALISM Realismi tunnusjooned: - sotsiaalsus, tõepärane pilt tegelikkusest - täpne, usutav, elutruu miljöö - sündmustiku asjalik ja rahulik kulg - objektiivsus - teose ülesehituses arvestatakse vaid nähtavaid fakte ja oma kaasaja elulaadi ja kommete analüüsi Teosed lihtsad, humoorikad, sügava...
Raimond Valgre Annemai Harak 12. klass Raimond Valgre ● 1937. aastani oli tema nimi Raimond Tiisel ● Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes ● Suri 31. detsember 1949 Tallinnas ● Ta oli eesti helilooja ja muusik. ● Oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks. Elulugu ● Juba lapseeas huvitus muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Lapsena võlus teda viiul, kuid tema ema otsustas klaveri kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis Raimond Valgre peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme ning laulis. Elulugu ● Aastal 1931 lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. ● Teise maailmasõja ajal...
Muusika kodutöö Annemai Harak 1. Kirjuta lahti üks kalendritähtpäev. Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad, mis algavad esimese täiskuu pühapäevaga pärast kevadist pööripäeva. Nende pühade päeva arvutamisel kasutavad katoliku ja õigeusu kirik sama reeglit, kuid kalendrite erinevusega seoses ikkagi mõnel aastal langevad need samale päevale, mõnel aastal aga erinevale. Liturgiline värv on valge. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega
Kõne Soorollid muutuvas maailmas Väga ammusel ajal olid mehed väga-väga tähtsad ja naised mitte keegi. Meestega võrreldes polnud neil mingeid õiguseid. Nad ei olnud küll oma eluga rahul, aga ei saanud ka midagi ka ette võtta, sest meeste võim oli liiga suur. Veel rohkem aega tagasi olid kütid mehed, kes tõid koju liha. Koosluse tegelikult elushoidjateks olid korilased ehk naised, kes korjasid marju, juurikaid ja pähkleid, mis oli alati kindlaks toiduallikaks, mida seevastu ei olnud küttimine. Nüüd on naised ja mehed seaduse ees võrdsed. Tundub, et naised püüavad endale ja tervele maailmale tõestada, et nad lähevad võidukalt ''üle laipade'' saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Kui uurida lasteaialastelt, mida nemad arvavad poiste ja tüdruk...
Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised Annemai Harak 12. klass Antsla Gümnaasium Ala valiku põhimõtted ● Sport on midagi enamat kui seos inimese füüsilise tervisega. See aitab ka arendada meeskonnatööd, tõsta enesekindlust ja tunnetada oma keha. Mõnele sobivad meeskonna- ning teisele individuaalsed alad. Ühed kehatüübid sobivad rohkem ühe spordialaga, teised teisega. Kuidas valida õige spordiala? ● Uurida ja tutvuda kodupiirkonnas harrastatavate
John Stuart Mill Filosoofia referaadi kokkuvõttev esitlus Annemai Harak 12. klass Filosoofist ● Sündis 20. mai 1806 Londonis ● Suri 8. mai 1873 ● Inglise filosoof ja majandusteadlane ● Üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest Looming ● 1845. aastal kirjutas ta müügiedu ja hulga kordustrükke saavutanud "Poliitilise ökonoomika alused" ● Klassikaks on saanud Milli teos "Vabadusest", mille esmatrükk ilmus 1859. aastal. Selle raamatu pühendas ta
12.bioloogia küsimused Annemai Harak Viirused ja bakterid biotehnoloogias 1. Kuidas saab viirusi kasutada geeni siirdamisel märklaudrakku? Vastav viirus viiakse haigesse geeni, kus see hakkab paljunema. DNA-ga manipuleerimine. 2. Miks sobivad bakterid hästi ensüümide tootmiseks? Sest bakterid on lihtsa ehitusega ja paljunevad kergelt. 3. Milliste haiguste vastu on võimalik võidelda biotehnoloogiliste tervist tugevdavate toiduainete abil? · Allergiliste sümptomite leevendamine · Helicobacter pylori nakkuse vähendamine · Kasvajate preventsioon · Kolesterooli ja triatsüülglütserooli taseme langetamine vereplasmas · Konkurents patogeenidega toitainete ja kinnitumiskohtade pärast · Kõhukinnisuse vähendamine · Kõhulahtisuse vältimine või leevendamine · Lõhustavad laktoosi võimaldades tarbida piimatooteid ka neil, kes ei talu rõõska piim...
Annemai Harak, 12. klass Mis on südametunnistus? Südametunnistus on meelekujutluste, hirmude ja kiusatuste kaos, unistuste põletusahi, urgas nende mõtete jaoks mida häbenetakse. Mina arvan ,et südametunnistus võib funktsioneerida hoiatajana, kui soovitakse teha midagi kõlblusvastast. Kui inimene siiski paneb toime väärteo, hakkab südametunnistus teda n-ö piinama ega anna rahu enne, kui süütegu on heastatud või vähemalt püütud heastada.
Kirjand raamatu ''Kuningas Oidipus'' põhjal Kuningas Oidipus oli hea riigijuht Minu arust on raamat ''Kuningas Oidipus'' väga õpetlik ja huvitav raamat. See tõestab, et saatus on kõigile ette määratud. Alati võidab jumalate tahe ehk nende poolt kindlaksmääratud tulevik. Sellest raamatust on palju õppida ning inimesed võiksid olla rohkem sellised, nagu seda oli kuningas Oidipus aus ja sõnapidaja mees. Kõige tähtsam maailmas on ausus ja sõnapidamisoskus. Kuningas Oidipus hindas neid omadusi väga. Ta lubas, et otsib oma isa tapja üles ja karistab tapjat selle teo eest. Kui ta mõistis, et tema ongi oma isa mõrvar ja oma emaga lapsi saanud, oli ta aus ja tunnistas seda. Samuti karistas ta ise ennast, saates end maalt välja ning torgates silmad peast. Tänapäeval on väga vähesed riigijuhid ausad. See tuleneb sellest, et tänapäeva ühiskond on nii keeruline ja pigem negat...
Tartu Descartes'i Lütseum Leedu põllumajanduse iseloomustus Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Looduslikud eeldused Leedu kogu pindala on umbes 65300 km², põllumaa alla kuulub 21850 km², rohumaa alla 589 mk² ning metsa alla 21678 mk² maad. Leedu kogu pindalast on üleüldse põllumajanduslikult kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS
Tartu Descartes'i Lütseum Lõuna-Korea rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Lõuna-Korea rahvastiku muutumine Lõuna-Koreas oli 2003. aastal 48,289,037 inimest. 2007. aasta oktoobris ületas rahvaarv 50 miljoni piiri. 2010. aastal oli rahvaarv 48,875,000. 2012. aastal on Lõuna-Koreas 48,860,500 inimest. Naisi on viimaste andmete järgi seal 24,422,075 miljonit ja mehi 24,438,425 miljonit ehk tüdrukuid sünnib rohkem, kui poisse. Sellest võib järeldada, et
oluliseks. On inimesi, kes elavad reaalsuses, nad saavad oma eluga hästi hakkama. Aga on inimesi, kes loodavad saada abi kuskilt mujalt. Nad usuvad üleloomulikke asju, nagu näiteks erinevad jumalaid. Loodetakse abi saada palvetest ja korraldatakse erinevaid rituaale. Mina aga ei sea kedagi hukka ja arvan, et igaüks peaks uskuma ja väärtustama neid asju, mida endale paremaks peatakse. Annemai Harak 1. mai 2014 Sõnu : 525
SÜÜFILIS Koostajad: Annemai Harak ja Kelly Mekk Mis on süüfilis? Üle maailma levinud ohtlik nakkushaigus, mis tavaliselt levib sugulisel teel ja kahjustab paljusid elundkondi, k.a. nahk, süda, luustik ja närvisüsteem. Süüfilis on sugulisel teel leviv nakkushaigus, millesse nakatuvad peamiselt seksuaalselt aktiivsed noores ja keskealised täiskasvanud. Süüfilisse nakatumine on seotud mitmete sotsiaalsete tegurite ja inimeste riskikäitumisega. Mis on selle nakkusallikaks? Süüfilise nakkusallikaks on nakatunud inimene. Haige muutub nakkusohtlikuks siis, kui tema suguelunditel või mujal tekivad esmased või teisesed süfiliitilised haavandid. Haige nakkusohtlikkus väheneb oluliselt ka ravimata juhtudel pärast esimest aastat. Haigusetekitajate levimine Süüfilise haigusetekitajad levivad 1) sugulise nii vaginaalse, oraalse kui anaalse kokkupuute ...
Kirjand Friedebert Tuglase novelli ,,Suveöö armastus" põhjal Armastuse võlu ja valu Armastus on tunne, mida on väga raske ühtselt defineerida. Seda on võimalik tõlgendada mitmel viisil, kuna iga inimene tunneb mingil määral armastust. Kõige rohkem räägitakse mehe- ja naisevahelisest sümpaatiast, kuid on ka teisi armastuse viise. Vaatamata mõningatele erinevustele, seisneb armastus siiski hingelises läheduses. Iga inimene on armastanud. Iga inimene on saanud armastades haiget aga tundnud ka rõõmu ja rahulolu. Armastuseks võib pidada ka armastust loomade vastu. Enamustel inimestel on kodus koduloomad. Nad on osa perest ja igapäeva elust. Neid hoitakse, armastatakse ja imetletakse. Nad toovad lihtsalt oma olemas olemisega palju rõõmu ja õnne. Aga ka loomade vastu armastuse puhul tuleb vahepeal pettuda ja olla õnnetu. Näiteks kui loom teeb midagi halba või kaob inimese eluks iga...
Paaris tantsude kirjeldused Rumba Rumba 4/4 taktimõõtu iseloomustab kaheksa kaheksandiknoodi rütmiline jaotus 3+3+2. Küllaltki rahulik ja aeglane, samas nii palju keha keeles edasiandev. Rumbat tahtsitakse rumaruudus, selle tempo on aeglane-aeglane-kiire-kiire- aeglane jne. Rumba põhifiguurideks on: (kirjeldatud naise samme) 1. Vasak jalg libistades otse taha (aeglane) 2. Parem jalg libistada mööda vasakust jalast tema kõrvale (jalgadel on paarikümnesentimeetrine vahe) (kiire) 3. Parem jalg ette (aeglane) 4. Vasak jalg libistada mööda paremast ning jääb tema kõrvale (kiire) * Edasi täpselt sama moodi, kuigi võib vahele panna käte liigutusi jne ... Seda ruutu tehakse koha peal kui ka ringi liikudes/tahtsides. Tsatsa (Cha-cha-cha) Tsatsa taktimõõtu on 4/4. Tsatsa tempo on 2830 takti (u 120 lööki) minutis. Tantsides on keharaskus ees, sammud astutak...
End üksikuna tundvad lapsed otsivad tuge tehnikaseadmetest, mille tulemuseks võib olla sõltuvus neist. Ühiskonna moodsaks saamise tõttu muutuvad ka inimesed ning nende maailmavaade, väärtused, eesmärgid ning arusaamad. Maailm ja nimesed ei ole enam justkui päris, vaid sarnanevad osaliselt osaliselt robotitele. Robotid koosnevad tehnikast, nagu ka tänapäeva inimesed. Annemai Harak 12. klass (sõnu 547)
ANNEMAI HARAK 1.Millised muutused toimusid Euroopa majanduses pärast Teist maailmasõda? Marshalli plaaniga loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestada kommunistliku kihutustöö mõju. 1948-1952 anti 70-le Euroopa riigile abi 13 miljoni dollari väärtuses. Oli suureks abiks. 2.Millised muutused toimusid Euroopa poliitikas pärast Teist maailmasõda? Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai Nõukogude Liit, kelle mõju alla sattusid Kesk-ja Ida-Euroopa ning suur osa Aasiast. 3.Millised muutused toimusid Euroopa rahvastiku koosseisus pärast Teist maailmasõda? Toimus beebibuum ehk järsult hakkas hakkas iive kiirelt tõusma. 4.Miks puhkes külm sõda? Sest Lääneliitlastele hakkas järjest enam tunduma, et Hitleri purustamise kõrval püüab Stalin kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle. 5.Kas Ida-Euroopa minemist NSV Liidu mõjusfääri oleks saanud takistada? Põhjenda oma seisukohta. Ma arvan, et...
Yann Martel „Pii elu“ Annemai Harak 11.klass Kirjanikust Yann Martel on 1963. aastal sündinud Kanadalane, kuid kogu lapsepõlve veetis Hispaanias. Juba väiksest saadik huvitas teda väga reisimine. Ta on käinud väga paljudes kohtades, alustades Alaskaga ning lõpetades Indiaga. Lisaks Indiale on ta elanud ka Iraagis ja Türgis, hetkel võib teda leida Montrealist Kanadas. Ülikoolis õppis ta filosoofiat, kirjutama hakkas ta juba 27-selt ning tegeleb sellega tänaseni. Teose ülesehitus ● Teose esimene osa räägib taimetoitlasest poisi usulistest otsingutest ja üllatavatest leidudest. ● Teine osa räägib peategelase ohtlikust ja kurnavast 227 päeva kestvast seiklusest päästepaadis üle Vaikse ookeani. Peategelased ● Piscine Molitor Patel (Pii) – teismeline poiss ● Richard Parker - Bengali tiiger Peategelasest Peateg...
28. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! 29. Ööl on üheksa poega! 30. Tarkus tarviline vara, õpi hoolga! 2. Ahi ei hakka sinu eest astuma, pead ise minema. 3. Aja koer hundikarja, seal ta läheb kiskujaks. 4. Aja sõge asjale, karga ise kannule. 5. Ahju-roop naerab senni kui kaua tuld, kui ta ise koguni põlend on. 6. Anna kuratile õlut, tema sööb raba. 7. Ära kiida silda enne, kui koormaga üle saad. 8. Ära unusta silmi koju, kui sa turule lähed. 9. Harak ei tee kunagi oma hänna pääle. 10. Häbenemine ei teuta tütarlast. 11. Ega nuum-siga seda ei tea, mis õue-seale vaeva teeb. 12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16. Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse. 17. Kes ainsat last raatsib lüüa! 18. Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda. 19
Kui tulemus on nt 24:24, siis mängu jätkatakse kuni kahepunktilise vaheni (nt 27:25 jne). Kui geimide seis on viigis ehk 2:2, siis mängitakse viies geim. Viiendas geimis mängitakse 15 punktini ja vastasvõistkonda peab edastama vähemalt kahe punktiga. Kuni see tingimus pole täidetud, mäng jätkub. Mängu võitmiseks on vaja võita 3 geimi kolmest, neljast või viiest. Annemai Harak 18.08.2013
Soomõhk välja võttes mürgine aga kuvatatult söödav. Ubaleht sama,värskena mürgine, peale leotamst aga söödav. Konnaosi rohkem loomasööt, risoome on piisavat palju,et tarbida. Vesiroos ja vesikupp täiest söödavad. Aga sisaldavad palju saponiine. Saab juurikast tärklise välja pesta. Kilpjalg kh söödav Kivi-imar- ,,head" magusa maitsega. Keemiliselt magusa maitsega. Kõik sõnajalgtaimed on pm mürgised Juured Putked mets porgand, köömen, mets harak putk. Mets porgand väga kibe. Mets harkaputk on väga vänge, ka liigisisene varieeruvus on suur, mõni kõlbab süüa. Pastinaak moorputk. Aedpiimjuur maapealne osa on söödav, söödav nagu võilille juur aga kibe. Soonõianõges pidavat omama söödavat risoomi Kurekellukas pole proovitud Angervist soomek. Sea angervaks. Pm söödavad, tärpentini mõrkjas maitse. Kanakoole pidi olema enne õitsemist söödav. Eestis võõrliik Laugud mets/rohu/karu lauk
.......................................................................... ..................................................................................................................... 2 punkti 7. ÜLESANNE Joonisel on kujutatud ühe metsatüübi alustaimestikku. Selline mets kasvab viljakal parasniiskel mullal. Alustaimestikus kasvab jänesekapsas, mets-härghein, harak-kuljus, mustikas jne. Sageli esineb tihe samblarinne. Millise metsatüübiga on tegu? .......................................... Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8. ÜLESANNE 6 punkti
.......................................................................... ..................................................................................................................... 2 punkti 7. ÜLESANNE Joonisel on kujutatud ühe metsatüübi alustaimestikku. Selline mets kasvab viljakal parasniiskel mullal. Alustaimestikus kasvab jänesekapsas, mets-härghein, harak-kuljus, mustikas jne. Sageli esineb tihe samblarinne. Millise metsatüübiga on tegu? .......................................... Millist puuliiki esineb selle metsatüübi puurindes tavaliselt kõige rohkem? ....................................... Õpetajale 8. ÜLESANNE 6 punkti
Antsla Gümnaasium ANNEMAI HARAK 12. klass FILOSOOF JOHN STRUART MILL referaat Juhendaja: õpetaja Peeter Lemats Antsla 2015 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ülevaade elust ja ajastust......................................................................................................................4 Ülevaade loomingust............................................................................................................................5 ÜHISKONNA VÕIM INDIVIIDI ÜLE.............................................
a., esimese sõjajärgse looduskaitse seadusega (1957) loodi raba (koos kõige selle juurde kuuluvaga) hoidev Nigula ja allikasoid hõlmav Viidumäe looduskaitseala. Üldrahvalik arutelu soode kaitse üle 1970. aastate algul lõi eeldused paljude sookaitsealade loomiseks 1980.aastatel. Hiljem on lisandunud Endla ja Alam-Pedja looduskaitseala ning Soomaa rahvuspark. On algatatud soode inventuur ning kinnitatud mitmed Ramsari alad. Kaitse all on koos Natura 2000 aladega (Harak, 2005): · 175 000 ha soid, sellest - 135 000 ha rabad - 19 500 ha siirde- ja õõtsiksood - 19 000 ha madalsood - 1 100 ha mõõkrohusood - 400 ha allikasood · 80 000 ha soometsi Seega on meil kaitse all 255 000 ha soid ja soometsi. Kümmekond aastat tagasi oli see näitaja umbes 216 000 ha (Valk, 1995). Eesti rohkem kui miljonit hektarit soid (22% maismaast) on Teise maailmasõja järel (põhiliselt 19501990) tugevasti mõjustanud kuivendus
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID Gümnaasiumi bioloogia riigieksamite 2000-2007 ülesannete koostamisel osalesid: Sirje Aher, Margus Harak, Helle Järvalt, Urmas Kokassaar, Lea Koppel, Saima Laos, Ene Lehtmets, Edith Maasik, Rutt Nurk, Anu Parts, Margus Pedaste, Siret Pung, Ana Valdmann, Liia Varend, Mart Viikmaa Käesolevas kogumikus kasutatud riigieksamite ülesannete autoriõigused kuuluvad Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele ja nende paljundamine mistahes kujul on keelatud. Koostaja: Liia Varend 2
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2004. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003
Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a Ôppetooli juhataja dots. M. Harak ........................... Tallinn 2004 SISUKORD: SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TEOREETILINE TAUST.......................................................................................... 5 1.1. Lesta ökoloogia Eesti vetes...............................................................5 1.2. Lesta parasitofauna Läänemeres ....................................
Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003. 11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003 13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007
annaabi.ee 
