Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam. Ränirikkus toob kaasa plahvatuslikkuse, sest väheneva rõhu tõttu magmast vabanevad gaasid ei pääse vulkaanilõõrist välja, samuti on laava veerikkam, mis võimendab plahvatuslikkust. Kihtvulkaani nimi tuleb sellest, et vulkaani läbilõige koosneb vahelduvatest laava ja tefra
Na - kationiitfiltriga Töövahendid: Suurem (500...750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3)tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na - kationiitfilter Kasutatud ained: 0.1 M soolhape, 0.025 M ja 0.005 M triloon - B lahus, puhverlahus (NH4Cl + NH3·H2O), indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00 Töö käik: A Karbonaatse kareduse määramine Loputan pipeti vähese koguse uuritava veega ning koonilise kolvi destilleeritud veega. Siis pipeteerin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett ning lisan 4 tilka indikaatorit metüüloranz. Sean töökorda büreti ja täidan selle 0,1 M soolhappelahusega nullini. Seejärel tiitri soolhappelahusega vett kolvis, samal ajal kolvis olevat vett segades. Lõpetan tiitrimise ,kui vedelik kolvis läheb punaseks ning loen büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu. Seejärel kordan katset veel kaks korda. B Üldkareduse määramine
2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4....nr. 100 alla; kooniliste tihvtide 1:50 ja 1:30 alla. Hõõritsate tüübid Koonilised hõõritsad valmistatakse komplektidena kahest või kolmest hõõritsast. Esimene on eeltöötlemiseks, teine vahetöötluseks ja kolmas puhastöötlemiseks . Konstruktsioonilt jagunevad hõõritsad järgmiselt: terviklikud ja tornile asetatavad , sirgete ja
............................................................. 6 4.1 Pseudokoonilised projektsioonid..................................................................................... 6 4.2 Polükoonilised projektsioonid......................................................................................... 6 5 Puute- ja lõikekoonused........................................................................................................ 7 6 Koonilise projektsiooni kasutusalad...................................................................................... 8 6.1 Eestis kasutatavad koonilised projektsioonid.................................................................. 8 6.2 Maailmas enim levinud koonilised projektsioonid.......................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................................. 9 Viited.....
5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tokiost väljunud lennuk sattus Fujilt tõusvates õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk. Kihtvulkaan Kuna Fuji on kihtvulkaan siis räägin ka sellest mingil määral. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjalikuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka üsna loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Enamik ajaloolise ajasuuremaid ja
Kilimanjaro Kilimanjaro on kõrgeim mägi Aafrikas ja Tansaania kõrgeim tipp. Paikneb üksi keset tasandikku, olles päritolult kihtvulkaan(suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm).Nõlvad on tipuni lauged.Kõrgus 5895 meetrit. Kilimanjaro koosneb kolmest eraldi vulkaanilisest koonusest:Kibo,Mawenzi ja Shira. Uhuru Peak on kõrgeim tipp Kibo ja kraatri serval.Kilimanjaro on hiiglaslik vulkaan,mis hakkas moodustuma miljoneid aastaid tagasi.Kaks kolmest tipust, Mawenzi ja Shira on väljasurnud, samas kui Kibo on puhkeseisundis ja võib uuesti pursata.Viimane suur purse
vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend. Tardkivim-
Klarnet on ühekordse lesthuulikuga puupill. Kaasaegse klarneti leiutas 1690. aastate paiku meister J. C. Denner, kellel on suuri teeneid ka flöödi, oboe ja fagoti tehnilisel täiustamisel. Orkestripillina hakati teda kasutama alles XIX sajandi algul. Klarneti toru on valmistatud mustast puust või mõnest teatavast tehismaterjalist, eboniidist. Toru pikkus on kuni 68 cm. Toru algab peenema nokataolise osaga, millele kinnitatakse ühekordne lesthuulik. Klarnet on silindrilise, mitte koonilise toruga lesthuulikpill. Klarneti mänguulatus on e-a3. Noodid kirjutatakse viiulivõtmes. Klarnetit on raske mängida paljude märkidega helistikes. Klarneteid ehitatakse kahes suuruses – A ja B. B- klarnet kõlab kirjutatud noodist terve tooni võrra madalamalt ja teda kasutatakse mängimiseks bemollidega helistikes. A-klarnet seevastu kõlab kirjutatud noodist poolteist tooni madalamalt ning ta on kasutusel dieesidega helistikes. Väga harva kasutatakse C-
leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Magma omadused ja vulkaani tüüp · Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. · See kuulus vulkaan on 1277 meetrit merepinnast kõrge, kraater on 600 meetrit lai ja 200 sügav. · Vesuuv on kihtvulkaan, sest see on suhteliselt suur ja pikaealine, valdavalt koonilise kujuga, mis on tekkinud vulkaanilõõristnpärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. huvitavat · Juba aastaid on Vesuuvi jalamil olnud viinamarja kasvatused, sest muld on seal väga viljakas. · Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. · Huvireisijad saavad kasutada tipu lähedale ulatuvat köisraudteed. · http://www.youtube.com/watch?
proovidetaili külgpidisele rabedusele. On proovitud mitmeid testimismeetodeid ja mitmeid proovidetaili kujusid, et vältida esilekerkivat probleemi. Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme. Celanese test: see test on võetud kui standartne surve test ja seda on detailselt kirjeldatud ASTM D3410-87 standardis. Testi põhimõte seisnes sellest et võetakse sirge proovidetail, mille otsetesse kinnitatakse labad. Seejärel asetatakse see koonilise kujuga silindri sisse, mis omakorda sobitatakse täpselt teise vormi sisse mille siseservad on samuti koonilised. Kogu seade paigaldatakse silidrilise kere sisse. Survejõudu rakendatakse koonilise silidrile mis omakorda surub proovidetaili. Mõõtmise käigus saadakse detaili survemoodul ja Poisson´i tegur. IITRI test: selle testimisviisi põhimõte on väga sarnane eelpool kirjeldatud viisiga. Seee testmisviis töötati välja esmakordselt Illinoisi Tehnoloogia Instituudis USAs. Selle
esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus Tallinn, Tartu, Viljandi ja Uus-Pärnu olid Hansa Liidu liikmed Hansa Liidu tähtsamaid kaubakontoreid asus Novgorodis Liivimaa sadamad olid harjumuspärasteks peatuspaikadeks 1346. aastal said Tallinn, Riia, Uus-Pärnu Novgorodi- kaubanduse laokohaõiguse Eksport Läänest Venemaale viidi käsitöötooteid
Austraalia märgid Mina valisin järgnevad teemad: didgeridoo, Sydney ooperiteater, kookaburra ja akubra. Nüüd hakkangi nendest 4 teemast rääkima. · Didgeridoo on australlaste püha pill, mis on 1500.aastat tagasi leiutatud. Kaasaegne didgeridoo on tavaliselt silindrilise või koonilise kujuga. Pill on umbes kuni 2 m pikk. Didgeridood valmistatakse traditsiooniliselt eukalüptipuudest ja bambusest , huulik tehakse mesilasvahast. Andekas pillimees saab selle instrumendiga üheaegselt mitut erinevat häält tekitada. Seda mängitakse plärisevalt puhudes või torusse lauldes. Arvatakse, et didgeridoo mängimine on salakeel, mida vaid ,,asjasse pühendatud" mõistavad.
väärtus vedru siseküljel sõltuvalt radiuse R väärtusest max = K; avaldub (eelnevast): D 3 · nihkepinge suurim väärtus max suureneb vedru raadiuse R suurenedes; · nihkepinge suurim väärtus max mõjub seal, kus on suurim keeru raadius Rmax (samas R suurenedes K väärtus mingil määral väheneb): Koonilise spiraalvedru 16 FRmax kus: K = f (C max ) Wahl'i max = K suurim nihkepinge: D 3 tegur (vt. silinder- vedru tugevus); · koonilise spiraalvedru iga suvaline naaber-ristlõigetevaheline mahuelement
valitsevate venituspingete tagajärjel. Kilpvulkaan Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest.Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm.Kihtvulkaanid on laia levikuga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. Enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Kõige suuremad vulkaanid on kilpvulkaanid ja kõige väiksemad slakikoonused. Kihtvulkaanid on reeglina suuremad kui slakikoonused, kuid väiksemad kui kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid võivad enda koosseisu haarata ka väiksemaid vulkaane, näiteks slakikoonuseid.
· Seada bürett 0,025 M triloon-B lahusega töökorda, tiitrida kuni jääb püsima sinine värvus · Korrata tiitrimist kuni mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 Katseandmed: Katse arvutused 1) Üldkaredus Järeldus tabeli alusel: mõõdukalt kare vesi C) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine · lasta uuritav lahus Na-kationiitfiltrist läbi ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilise kolbi · pipeteerida 100pehmendatud vett kolbi lisada 5puhverlahust ja indikaatorit ET- 00 · seda bürett 0,005 M triloon-B lahusega töökorda ning tiitrida sinise värvuseni Katse arvutused 1) pehmendatud vee üldkaredus Järeldus tabeli alusel: eriti pehme vesi Järeldus: kui vett mitu korda läbi keeta siis muutub vesi aina pehmemaks. Samuti pehmendas vett filtreerimine. Vee juhtimisel läbi Na-kationiitfiltri kadusid vee üldkaredus(Ca ja Mg
Projektsioon on pikkusmoonutusteta kui projektsiooni keskpunktist suvalisse punkti kaardil tõmmatud jooned on õige pikkusega. Mõõtkava on ühel peasuunal konstantne. Õigenurksed projektsioonid – projektsioon ei põhjusta suunamoonutusi, kui asimuudid jäävad õigeks kõikides suundades. 15.Millised on kaardiprojektsioonide põhijaotused projektsioonipinna kuju järgi? Koonilised Silindrilised Asimuudilised pseudo Koonilised pseudo Silindrilised 16.Millised on koonilise komforse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleelil ja lõikeparalleelidega? Liikudes parallelilt φ0 (puuteparalleel) põhja või lõuna poole,mõõtkava n suureneb Liikudes ühest lõikeparalleelist teise suunas,mõõtkava n algul väheneb ,liikudes aga veel edasi suureneb .17.Milline on koonilise polaarprojektsiooni meridiaanide ja paralleelide kuju? Meridiaane kujutatakse sirgetena, mis lõikuvad ühes punktis(koonuse tippu)
Lahust valada filtrile mööda klaaspulka. Valamisel hoitakse keeduklaasi tila vastu klaaspulka nii, et ükski lahuse piisk ei voolaks mööda keeduklaasi seina alla. Klaaspulk peab olema veidi kaldu ega tohi puutuda vastu filtri põhja, mis võib kergesti puruneda. Jälgida, et klaaspulk oleks kogu aeg lahuses mitte laual. Lehtri alla asetatakse kooniline kolb selliselt, et lehtri äravoolutoru pikem serv oleks vastu koonilise kolbi seina. Viimane tagab filtraadi pideva voolamise mööda koonilise kolbi seina ning on välditud lahuse pisema piisa kaotsiminek. Korraga täidetakse filtrist 34 ning klaaspulk tõstetakse kohe keeduklaasi tagasi. 2. NaCl täielikuks väljapesemiseks liivast lisada keeduklaasis olevale jäägile uuesti 50 𝑐𝑚3 destilleeritud vett ja filtreerida läbi sama filterpaberi koonilisse kolbi. Korrata katset veel üks kord
Saadud andmetest arvutatakse keedusoola protsendiline sisaldus algsegus. Töö eesmärk Lahuse valmistamine tahketest ainetest, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust, keedusoola protsendilisuse määramine liiva-soola segus. Kasutatud ained Tahke naatriumkloriid segus liivaga kuivatatud 105℃ juures konstantse kaaluni. Töövahendid Keeslduklaas, kaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250 cm2), areomeeter, filterpaber. Töö käik 1. Lahustada eelnevalt koonilise kolbi kaalutud liiva-soola segus sisalduv NaCl. Selleks lisada segule 50 cm2 destilleeritud vett. Lahust segada klaaspulgaga ja seejärel filreerida Filtreerimiseks murda filterpaber keskelt kokku ja siis veel üks kord keskelt kokku. Et filterpaber liibuks ühtlaselt lehtri seintele, selleks rebida tal üks nurk ära. Filterpaber asetada lehtrisse, niisutada destilleeritud veega ja suruda thedalt vastu lehtri seina.
kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena aktiivne ehk tegevvulkaan - praegu tegutsev või hilises minevikus (ajaloolisel ajal) tegutsenud vulkaan, mille aktiviseerumist peetakse tõenäoliseks ka tulevikus
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioo...
kõrvaldamine Na-kationiitfiltriga. Töövahendid Suurem (500…750 cm3) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 cm3) tiitrimiseks, pipett (100 cm3), büretid (25 cm3), mõõtsilinder (25 cm3), Na- kationiitfilter. Kasutatud ained 0.1M soolhape, 0.025M ja 0.005M triloon-B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH3*H2O), indikaatorid metüülpunane (mp) või metüüloranz (mo) ja kromogeenmust ET-00 Töökäik Karbonaatse kareduse määramiseks loputasin pipeti uuritava veega ja koonilise kolbi destilleeritud veega. Pipeerisin koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vet, lisasin 3 tilka indikaatorit mp. Seejärel täitsin büreti 0.1M soolhappelahusega nullini ja tiitrisin 0.1M soolhappelahusega kolvis olevat vett pidevalt segades. Kui vesi muutus punaseks lõpetasin tiitrimise ning lugesin skaalalt kulunud soolhappe mahu. Sama katset kordasin veel kolm korda. Üldkareduse määramiseks pipteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi
Nende haakuv saba ja näpitsakujulised sõrmed lubavad neil hästi püsida varitsuspunktil, mille nad on valinud, et putukaid jahtida, millest nad toituvad ja mida nad püüavad välkkiire keeleliigutusega. Keel võib olla sama pikk kui keha ja saba kokku ning on liimine nagu tavaline kärbsepaber. Mõnd ritsikat nähes liigub kameeleon sellele piisavalt lähedale ja tema pikk keel viskub nagu vedru suust väja. Ta püüab putuka oma koonilise keeleotsaga kinni ja sööb ära. Toit Kameeleon sööb kiile, sääski, rohutirtse, jahuusse, kilke, kärbseid, prussakaid ja muid putukaid. Elukoht Madagaskar on tõeline kameeleonite kodumaa: just sellel Aafrikast itta jääval suurel saarel elavad peaaegu pooled meile tuntud kameleoniliigid, nende seas kõige suurem (Parsoni kameeleon, kes võib olla kuni 60 cm pikk) ja kõige väiksem (mini-kääbuskameeleon, kes on vaevalt 3,5 cm pikk!). Kokku on kameeleone 85 liiki
Kui ta kuulub Euroopasse, siis on ta ka Euroopa kõrgeim mägi. Stratovolcano (ladina kihi «kiht», kooniline vulkaan, mis on moodustunud kihiti laavavoolud, tuhk tuff) Elbrus oli kõige aktiivsem umbes 225 000 170 000, siis 110, 000 ja 000-70 kuni 30 000 aastat tagasi. Kas vulkaanipursked ja 6200, ja 4500, ja 2500 aastat tagasi. Volcano järk- järgult vastu praegusel kujul. Vähe on kohti Maal on säilinud vulkaanid, mis on nii ilus, "klassikalise" koonilise kujuga, nagu see on tavaliselt kraatrid on väga kiire protsesse erosiooni ja hävitamine igasuguseid.Kunst Elbrus säilitanud oma mantlit lumest ja jääst, mis ei sula isegi suvel, mille "valge kübara" vulkaan nimega Väike Antarktikas Elbrus asub Suur-Kaukasuse Kõrvalahelikus Karatsai-Tserkessia ja Kabardi-Balkaaria piiril. Elbrus on 5642 meetrit kõrge. Elbruse teine, idapoolne tipp on pisut madalam 5621 meetrit. Tipus on Elbrus kaetud igijääga
Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua
skaala 0-märgiga). 3. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, seejuures segasin kobvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranži punaseks. Oluline on lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jääb püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. 4. Pesin koonilise kolvi hoolikalt kraaniveega ja loputasin destilleeritud veega. Kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületanud 0,10...0,15 mL. B ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipteerisin destileeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100mL uuritavat vett, lisasin 5mL puhverlahust ning natukene indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. 2. Seadsin töökorda büretti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt
Kontinetaalne rift - rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel Obsidiaan ehk vulkaaniline klaas - ränirikka koostise ja klaasja struktuuriga vulkaaniline kivim. Mudavoolud lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate vete segunemisel vulkaanilise materjaliga Kaldeera vulkaani magmakolde sissevajumisel (või plahvatuslikul purskel mäetipu laialipaiskumisel) tekkiv langatuslik hiidkraater. Kihtvulkaan suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Vulkaanide asukohad: Mauna Kea Hawaii saartel (pole laamade äärealadel), Cotopaxi Ecuadoris, Hekla Islandil, Fuji Jaapani keskel, Pinatubo Filipiinidel, Kenya Keenias, Aconcagua Argentiina kaldal, Etna Sitsiilias, St Helen USA läänerannikul,
TERAV PALJAK Tuntud ka kui narkoseened Mis seen see on? · Terav paljak (Psilocybe semilanceata) on värvikuliste sugukonda paljaku perekonda kuuluv hall utsinogeenne seeneliik. · Kui seda sööd hakkad draakoneid nägema. SEE ESITLUS EI PROPAAGEERI TERAVA PALJAKU NARKOOTILIST KASUTAMIST See on ju illegaalne! Oh, aga kus ta kasvab? Seen kasvab peaaegu igal pool, eelistades märgi, põhja poole avatud sõnnikuga väetatud niite. Muud sisu · Terav paljak on selgelt koonilise kübaraga, millel on väljaulatuv tipp. Kübar on 525 mm lai, kõrgus on laiusest poolteist korda suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 410 cm pikk
Ranniksekvoia Ranniksekvoia on maailma kõrgeim puu, mille üksikud isendid võivad kasvada kõrgemaks kui 110 meetrit. Puu on erakordselt pikaealine, tule- ja haiguskindel. Teadaolevalt kõrgeim elus sekvoia on 2006. aastal mõõdetud Hyperion, mille kõrgus on 115,55 meetrit. Puu võra on koonilise kujuga, oksad sirutuvad horisontaalselt või veidi allapoole. Tüve läbimõõt võib ületada 4,5 meetrit. Koor on kuni 30 sentimeetri paksune, pehme ja kiuline. Koorele annab tema punase värvuse parkhape. Paksu koore happelisus kaitseb puud putukate, haiguste, seente ja tule vastu. Intensiivne tuli võib koore siiski läbida ja puu seest õõnsaks põletada. Kui vähegi elusat kudet säilib, taastab puu oma jõuvarud ja põlemishaavad armistuvad.
kaartide koostamisel, kusjuures püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse enamiku merekaartide puhul (välja arvatud polaaralad) ja põiksilindrilisi projektsioone topograafiliste kaartide puhul. Konformseid kaldprojektsioone kasutatakse aeronavigatsioonis. Konventsionaalseid ja eriti ekvivalentseid püstsilindrilisi projektsioone kasutatakse harva. (lk 89) 16. Millised on koonilise konformse polaarprojektsiooni mõõtkavale iseloomulikud muutused projektsioonidel puuteparalleeli või lõikeparalleelidega? Koonilistes konformsetes polaarprojektsioonides saadakse kujutis lõpmata väikeste kujundite sarnasuse tingimuste alusel, s.t pikkuste mõõtkavad antud punktis on suunast sõltumatud (m=n) ja nurkade moonutused puuduvad (ω=0). Mõõtkavale on iseloomulikud järgmised omadused: a
Seadsin töökorda büreti ning täitsin 0,1 M soolhappelahusega nullini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahusega, ja segasin kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutub vee värvus kollasest üle oranzˇi punaseks. Oluline oli lõpetada tiitrimine täpselt (ühe tilga täpsusega) siis, kui punane värvus jäi püsima viimase tilga lisamisel. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm 3. Loputasin koonilise kolbi hoolikalt destilleeritud veega ja kordasin tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl mahtude erinevus ei ületanud 0,10- 0,15 cm3. B Pipeteerisin destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 cm 3 uuritavat vett, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ning noaotsatäie indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin töökorda büreti 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus.
Kilpvulkaan Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See on vedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele
sirgjooneliselt. Ühtlae keskkond:laseb valgust läbi, on kõikjal phesuguse temperatuuriga,koosneb samast ainest. 7. Vari on ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. 10. Valgusvooks nimetatakse ajaühikus mingit pinda läbiva valgusenergia hulka, mida hinnatakse nägemishaistingu põhjal.Tähis on [1 lm(luumen)]. 11. 1 luumen on punktvalgusallika tugevusega 1 candela poolt ühes stradiaani suurusesse ruuminurka kiiratud valgusvoog. 12. Ruuminurgaks nimetatakse koonilise pinnaga piiratud pinnaosa. Tähis on [1 sr(steradiaan)]. 13. 1 steradiaan on selline ruuminukr, mis lõikab keha pinnast välja pinnatüki, mille pindla võrdub raadiuse ruuduga. 14. Valgustugevuseks nimetatakse valgusallika poolt ühikulisse ruuminurka kiiratud valgusvoogu. Tähis I [1 cd(candela)]. 15. Valgustatuseks nimetatakse mingile pinnale langeva valgusvoo ja selle pinna pindala suhet. Tähis E [1 lx(luks)]. 16. 1 luks on valgustatus, mille puhul valgusvoog 1 luumen jaotub 1m2 pinnale
Mida suurem on gaaside sisaldus seda suurem purse tuleb kuna rohkema gaasi sisaldusega magma on happelisem. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. 1. Aluseline vedel laava kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- kilpvulkaani. 2. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise stratovulkaani. 6. Nimeta vulkanismi produktid. 1. Laavakivimid. Happeliseks laavakivimiks on näiteks rüoliit ja aluseliseks basalt. 2. Obsidiaan. Kui laava väljub vette, siis ta jahtub väga kiiresti ja tekib vulkaaniline klaas- obsidiaan. 3. Porüklastiline materjal. Suurus võib olla peeneterlisest tuhast kuni suurte lahmakateni. 4. Vulkaanilised pommid. 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka
Maapinna lähedal ümbritsev rõhk on madal ning gaasimullide rõhk võib ületada viskoossuse viies niimoodi plahvatuseni. 5. Selgita kilp- ja kiht- ehk stratovulkaanide kujunemist lähtudes laava viskoossusest. Täienda oma selgitust joonise või pildiga. Aluseline vedel laava voolab kiiresti eemale lõõrist ja moodustab laia lameda laavaga kaetud ala- KILPVULKAANI. Happelised laavad tarduvad väljumiskoha läheduses ja moodustavad kõrge koonilise STRATOVULKAANI. 6. Nimeta vulkanismi produktid. Laavakivimid: Rüoliit, Basalt, Obsidiaan, Padilaava Pürakrastiline materjal tahke vulkaanipurskeprodukt Vulaanilised pommid Fragmendid, mis on õhku paisatud pehme laava tükkidena ja tardunud õhus 7. Lähtudes laamtektoonikast, nimeta piirkonnad kus esineb vulkanismi. Too igale piirkonnale ka konkreetne näidisala. *Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama põrkumine Jaapani lähedal
Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda väinas, selle saare kogupindala on 10,7 km2 . 1883. Suur plahvatus registreeriti 20. mail ja 19.
Avardit (c) kasutatakse avardamiseks puuritud ava läbimõõdu suurendamiseks (ülepuurimiseks). Võrreldes keerdpuuriga on avardil suurem hammaste (lõikeservade) arv. Hõõritsat(d,e) kasutatakse hõõritsemiseks avade viimistlemiseks suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. Süvistiga (f, g, h) töödeldakse puuritud avade otspindu avale ristpinna (näiteks poldi mutrialuseks pinnaks) või koonilise pinna saamiseks (peitpeaga kruvi tugipinnaks). Keermepuur (i) on puuritud ava keermestamiseks. Sageli kasutatakse ka avalõikureid, mis koosnevad eespool nimetatud lõikurite komplektist, näiteks kombineeritud avardisüvisti (j). Puuritakse puuri pöörlemise (pealiikumine) ja sirgjoonelise liikumise (ettenihkeliikumine) koostoime tulemusena. Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink.
põlemisgaaside mahtu, halvendab süttimist jne. Küttemasuutide niiskus ei tohi ületada 1,0% masuudil 40 ja 2,5% masuudil 100 ja 200. Vedelkütuse niiskuse määramise meetod põhineb veehulga määramisel, mis aurustatakse teatud massiga kütuse proovist. Vedelkütuse niiskuse määramisseade koosneb klaaskolvist mahuga 500 ml (nr 1), püüdurist (nr 2), kondensaatorist (nr 3) ja kuumutajast (nr 4). Püüdur kujutab endast koonilise allosaga silindrilist katseklaasi (mahuga 10 ml). Püüdur on gradueeritud vahemikus 0 kuni 1 ml iga 0,05 ml järel ja 1 kuni 10 ml iga 0,2 ml järel. Kuumutajana kasutatakse kas kinnise spiraaliga elektripliiti või laboratoorset gaasipõletit. Töö käik Uuritav vedelkütuse proov segatakse klaasanumas loksutamise teel 5 minuti vältel, kusjuures anum on täidetud mitte rohkem kui ¾ oma mahust. Viskoosseid naftasaaadusi kuumutatakse eelnevalt 40...50 ○C
Nimetage tahukate liike - tahukas, prismatoid, ideaaltahukas Mille poolest erinevad tasakõver ja ruumikõver? - tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte Nimetage kõik teist järku jooned - ellips, hüperbool, parabool, pöördkoonus, pöördsilinder Kuidas tekib silindriline kruvijoon? - Silindriline ehk harilik kruvijoon tekib kui, pöördsilindri moodustajat mööda liigub ühtlaselt punkt, kui silinder samaaegselt pööleb ümber oma telje. Mis on kruvijoone samm ehk keerd? - Kruvijoone osa, mis vastab punkti ühele täispöördele ümber silindri telje nimetatakse kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust nimetatakse silindrilise kruvijoone sammuks Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? - kruvijoon on määratud, kui on teada tema samm, raadius ja käelisus. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? 1)selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või 2) selle pinna ja sirge lõikepun...
laricio) Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio) on Lõuna-Euroopa mägedes kasvava musta männi (Pinus nigra) alamliik. Korsika musta männi araal paikneb Kesk- ja Lõuna-Itaalias, Korsikal ja Sitsiilias. Lääne- ja Lõuna-Euroopas kasvatatakse Korsika musta mändi metsakultuurina ning kasutatakse ka haljastuses. Briti saartel leidub Korsika musta mändi umbes 50 000 hektaril. Eesti kliima jaoks on see sort aga liiga külmaõrn. Korsika must mäni võra on kitsa koonilise kujuga, oksad on lühikesed ja peenikesed, paiknevad suhteliselt hõredalt ning on tõusvad või horisontaalsed. Puu tüvi sirga ja väikse koondega ning puistus hästi laasuv. Tüve kõrgus võib ulatuda kuni 45 meetrini. Korsika musta männi koor on hallikaspruun ning korp peente pikkiribadega. Jämedad ja tugevad võrsed on hele-hallikaspruunid ning pungad munaja kujuga hallikaspruunid. Hallikasrohelised okkad on keerdunud ning kinnituvad kahekaupa.
62. Milline on abisfääride võtte kasutamisel väikseim abisfäär? Väikseim abisfäär on sfäär, mis suuremat pöördpinda puutub, väiksemat aga lõikab. 63. Milliseid pindu loetakse laotuvateks pindadeks, nimetage need. Pindu, mida on võimalik tasandiks koolutada, nimetatakse laotuvateks pindadeks: kooniline, püramiidiline, silindriline, puutujapind 64. Missugustest tasandilistest kujunditest koostatakse silindrilise (koonilise) pinna lähislaotus? Silindrilise ristkülikud, koonilise - kolmnurgad 65. Kuidas liigitatakse aksonomeetrilisi kujutisi projektsiooni liigi (moondetegurite vahekorra) alusel? Isomeetrilised ehk võrdmõõdulised my=mx=mz Dimeetrilised ehk kahemõõdulised mx=mz; mxmy Trimeetrilised ehk kolmemõõdulised mxmymz 66. Skitseerige konstruktsioon koordinaatpinnal asetseva ringjoone kujutisellipsi pooltelgede pikkuse määramiseks taandatud moondeteguritega ristisomeetria jaoks. 67
keere; Keerme parem pinnasiledus.); Jahutusvedeliku kanalitega keermepuurid (Suurema tootlikkusega eelmistest; Kergem laastu eraldamine; Instrumendi pikem eluiga; Jahutusvedelikud: õli, emulsioon, õhk koos õliga; Jahutusvedeliku surve min 15 bar; Pime ja läbivavade töötlemiseks); Mutri keermepuurid (Tavaliselt mutrite keermestamiseks, kuid võib ka muid avasid keermestada; Pika sabaosaga -mutrite hoidmiseks; Pikka koonilise lõikeosaga, et ühtlustada lõikejõude; Läbivavade töötlemiseks) o Keermepuuri tipp: Terviktipuga; Väikese tipuga; Sisemise tipuga; Ilma tiputa. 10 Keermelõikur o Töödeldav toorik tuleb faasida, et vältida järsku lõikejõudude mõju lõikeservale. Kaldega laastusoon viib laastu lõiketsoonist eemale. Piisavalt määrdeainet “emulsiooni”
kõige kuulsaim aedpetersell. http://et.wikipedia.org/wiki/Petersell_(perekond) Kirjeldus Aedpetersell on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal moodustab juuresüsteemi ja lehekodariku, järgmisel suvel ilmub kuni 60 cm kõrgune õisikuvars.Vars on paljas ja peensooneline.Juur tavaliselt kuni 20 cm pikk, 35 cm jämedune, koonilise või poolkoonilise kuju, hallika või kollakasvalge koorevärvusega ning valkjaskollase sisuga.Lehed kolmnurksed,alumised kahelisulgjad, 34 lõhestunud lehekesega. Liitsarikatesse koondunud õied on kollakasrohelised. Taim õitseb juulist augustini. http://otlichnoezdorovie.ru/petrushkaogorodnajapetroselinumcrispum/ Leviala Aedpeterselli kodumaaks on Vahemere maad ja Aafrika põhjarannik
Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, ehkki enamasti on nad seostatavad subduktsioonivööndi vulkanismiga. Reeglina kujutavad inimesed vulkaani just kihtvulkaanina. See on ka päris loomulik, sest kihtvulkaanide ümber elab sageli palju inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ja tulevad reljeefis hästi esile. Vulkaanid erinevad üksteisest suuruse ja kuju poolest
ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine ja palju muud kahjustavat. Ameerika Ühendriikide üks aktiivsemaid vulkaane on Mount St. Helens. See asub USA-s Vaikse ookeani ääres Washingtoni osariigis Kaskaadide mäestikus. Vulkaani koordinaadid on 46°11' N; 122°11' W. Saint Helens on kihtvulkaan. Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga, nad on inimestele kõige tuttavamavad ja nende ümber elab sageli rohkesti inimesi. Kihtvulkaanid tegutsevad suhteliselt tihti ning enamik ajaloolise aja suuremaid ja kuulsamaid vulkaanipurskeid on seotud kihtvulkaanidega. Saint Helens on tegevvulkaan, mis viimati tegutses 2006.aastal. Mäe kõrguseks on 2550 m.
purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Koosnevad väljavoolanud ja tardunudkivimitest. Kuriilid,Hawaii saared, Island · Kuum täpp-laamasisene vulkaaniline piirkond. Koht ,kust voolab magma maapinnale. · Kontinentaalne rift-Tekkinud mandriline maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. · Laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske järel maapinnale jõudnud. · Kihvtvulkaan- Suhteliselt suur ja pekaealine, valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm. Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal.
Kilpvulkaan – Lameda kujuga, mis meenutab kilpi.Tekib- kui magma on hästi kuum ja voolab aeglase temoga kaugele , sisi tekib lame kilbitaoline mägi. Magma on aluseline. Ülekaalus on basaltsed laavavoolud. See onvedelam ja voolab rahulikumalt- väiksema viskoossusega. Laava tardumine on aeglane. Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad
Hajalikülvil külvatakse 20...30 männiseemet peaaegu kogu lapi pinnale, rehitsetakse õrnalt umbes 1 cm sügavuselt sisse ja tallatakse jalaga kergelt kinni. Lapi lõunaserva kplvamisel tõmmatakse sinna lapiku pulgaga umbes 1...1,5 cm sügavune rennike, kuhu külvatakse 15...20 männiseemet, mis aetakse renni serva liivaga kinni ja tallatakse kergelt või patsutatakse käega kinni. Kasutatakse kuivematel liivmuldadel. Männi istutamine: Potitaimed Istutamisel vajutab töömees toru lõhikuga koonilise tervaiku maasse ja jalaga hoovale vajutades avaneb teravik, mis moodustab istutusaugu. Siis pannakse torusse potitaim, mis vajub lävi toru auku. Taim peab jääma 1...2cm maapinnast sügavamale ning see vajutatakse jalaga kinni. Nagu varem märgitud, saab potitaimi istutada ka kitsama teraga istutuskõpla abil. Istutavaid taimi võetakse rihmaga üle õla kantavast kastist, mis mahutab 50...200 taime, millest jätkub 0,5...1 tunniks
Insenerigraafika KT nr. 2 33. Nimetage tahukate liike a) Tahukas (polüeeder) on tasandiliste hulknurkadega (tahkudega) piiratud keha. Tahukas on kumer, kui ta jääb iga oma tahu tasandist tervenisti ühele poole; vastasel korral nõgus. Kumera tahuka iga tasandiline lõige on kumer hulknurk. b) Prismatoidiks nimetatakse tahukat, mille tipud asetsevad kahel paralleelsel tasapinnal (põhjatahul). Prismatoidi kumbki põhi võib esineda ka sirglõiguna. Prisma ja püramiid on prismatoidi kõige levinumad vormid. c) Ideaaltahukad on korrapärased tahukad, kus tahkudeks korrapärased võrdsed hulknurgad. Kumeraid ideaaltahukaid on viis: tetraeeder (4-tahk), heksaeeder (6-tahk) ehk kuup, oktaeeder (8-tahk), dodekaeeder (12-tahk) ja ikosaeeder (20-tahk). 34. Mille poolest erineb tasakõver ruumikõverast? Tasakõver asetseb üleni ühel tasandil, ruumikõver mitte. 35. Nimetag...
3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse. Umbse ava põhi on koonilise kujuga, mille tipunurk on 120°. Selle tekitab spiraalpuuri kooniline ots. Keerme lõpp nii sise- kui ka väliskeerme puhul antakse pideva jämejoonega. Väliskeermel peab keerme peenjoon ületama faasi piirdejoone ja ulatuma kuni faasikoonuse moodustajani. (Detailidel lõigatakse tavaliselt teravadservad kaldu ära, nagu näit. koonilise otsaga keermestatud varras joonisel. Seda koonilist osa nimetataksegi faasiks)
Harmooniliste joonte ning geomeetriliste mustritega fassaad modelleeriti Leon Battista Alberti poolt. Fassaad valgest ja rohelisest marmorist. 13. Santa Croce Püha Risti kirik. Seal asub Michelangelo ja Galileo Galilei haud. Ehitamist alustati 1294, fassaad lõpetati alles 19. saj. 14. Capella dei Pazzi 1430-1443, asub Santa Croce kiriku õuel. Rakendatud on antiikseid vorme sambad, pilastrid, baasid, ornamentika. Brunelleschi. Silinderkuppel koonilise katuse ja ümmarguse laternaga. Interjöör on renessansi harmoonia pärl oma valgete seinadega, mida liigendavad hallid kivipilastrid. 15. Basilica di Sant' Andrea Püha Andrease basiilika, Mantovas. Leon Battista Alberti jooniste järgi. Fassaad meenutab antiiktempli fronti ja/või triumfikaart. 16. Loggetta Sansoviniana 1549.a., asub Veneetsias Püha Markuse basiilika kampaniili jalamil. Kolmevõlviline, fassaadinissides Minerva, Apollo, Mercuriuse reljeefid. Kunagi oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
