Värvidest paistsid enim silma just hallikad ja porised värvid. Teine pilt, mis pilku püüdis oli ,,Sünonüüm". Tegemist oli hoopis teistsuguse pildiga. Juba mõõtmed olid mitu korda väiksemad (22x27), värvidest oli seekord eelistatud kollakaspruune toone. Maali alla olid kleebitud meretähed, mis tegid pildi eksootiliseks ja teistest hästi eristatuks. Tahes tahtmata viis pilt unistama mingist kaugest kaunist paigast. Maria Koppel kujutas enda maalidel pigem inimesi ja tema üksildust. Kaugust üksteisest. Kohe haarasid tähelepanu maalid ,,Enesetunde asi I" ja ,,Enesetunde asi II", mis olid väga sünged. Maalidel oli kujutatud inimest tema üksilduses ja mustas masenduses. Tundus, nagu inimene maalil on väga endassetõmbunud. Mõlemal maalil oli domineerivaks must värv. ,,Enesehalastuse vang" oli samuti üks väga sünge akrüülmaal, millel oli kujutatud meest, kes nagu paluks abi.
ENSV NÄIDEND (SISSEJUHATUS) Nikita Hruštšov: Mina, kui NSVL pikaaegne riigijuht olen pidanud juba noorest peale pingutama, et jõuda riigi tippu. Sündisin mina ju tavalise talupoja perekonnas Kurski kubermangus ning juba 12-aastaselt alustasin iseseisvalt tööd Donleassi kivisöebasseini tehastes ja kaevandustes. Sellest ajast peale olen pidanud tohutult pingutama, et minust ei saaks taaskordset tavalist talupoega ja 24.-aastaselt astusin Nõukogude Liidu Kommunistlikusse Parteisse ja osalesin ka Venemaa kodusõjas. Pärast sõda olin ma majandus- ja parteitööl, töötasin veel erinevatel sekretärikohtadel. Lõpuks valiti mind Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei Keskkomitee liikmeks. Põhiliselt olin tuntud I maailmasõjas osalemise ja märkimisväärse töö eest. Lõpetasin sõja poliittöötajana tegutsenud kindralleitnandi auastmes. Hiljem olin veel Ukraina NSVL Ministrite esimees ja 1953. aastal pärast Jossi...
Scwarzenegger, Bruce Willis, Jason Statham ja Jet Lee. Internet Movie Database (IMDb) reiting filmile on 6,5. Film on toodetud USA's, valminud 2010 aastal ja kestab 1 tund ja 33 minutit. Filmianalüüs on jagatud üheks peatükiks mis omakorda on jagatud üheksaks alampeatükiks kus igas peatükis käsitleme filmi sisu, sündmusi ja ülesehitust erinevatest sotsioloogia vaatepunktidest ja seisukohtadest. Andri Kaaremäe ja Julius Koppel 1. FILMIANALÜÜS 1.1. Filmi sisu lühiülevaade Barney Ross on palgasõdur, kellele ei ole ükski ülesanne võõras. Koos oma kaaslastega saavad nad väga raske ülesande, kuid palganumbrid on suured ning tehinguga nõustutakse. Mehed saadetakse Lõuna-Ameerika linna Vilenasse, kus on võimu haaranud julm diktaator, kes peab tähtsaks vaid suuri rahasummasid. Palgasõdurid kohtavad saarel kaunist naist, kes on nende vaheisik ning tutvustab neile saart. Juba
Meeskonnatöö Marve Koppel Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Iga organisatsioon koosneb meeskonnast või meeskondadest ehk inimeste ühendustest, kes määratud ajaperioodi jooksul tegutsevad üheskoos kindla eesmärgi saavutamise nimel. · Eesmärkideni jõudmiseks kasutavad meeskonnad tegutsemisviisi, mida nim. meeskonnatööks. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskond · Meeskond on ametlikult kinnitatud inimeste rühm, kelle ülesandeks on organisatsiooni missioonist tulenevate ülesannete täitmine ning nad sõltuvad üksteisest, et edukamalt täita oma ülesandeid. · Meeskond ei tähenda ainult seda, et koos on grupp inimesi, kes lihtsalt teevad kõike koos. Marve Koppel Ärikoolituse osakond Efektiivne meeskond · Efektiivne meeskond ja meeskonnatöö on
Järgnevalt on ära toodud 2012. aasta 18.-21. veebruaril fikseeritud Kp indeksid: 9 4. Magnettormide mõju 4.1 Inimese tervisele Magnettormide mõju inimese tervisele pole teaduslikult tõestatud, kuid inimesed on täheldanud mõningaid muutusi oma tervises seonduvalt päikese aktiivsusega. Tallinna Tehnikaülikooli töökeskkonna ja -ohutuse õppetooli lektor Tarmo Koppel on lähemalt uurinud elektromagnetvälja, sh magnettormide mõju inimese tervisele. Ta on avaldanud online-ankeedi, et määrata inimese tundlikkust elektromagnetiliste keskkonnaparameetrite suhtes, sh magnettormide suhtes. Magnettormi mõjude vastustest selgus, et enim levinud sümptomiteks on ärritus, ärevus, seletamatu väsimus, uimasus, unisus päevasel ajal ja keskendumisraskused.
Ta näitas, et kui vesinik ammendub, tõmbub tähe keskel asuv tuum kokku ning temperatuur tõuseb üle 19 miljoni kraadi. Samal ajal tähe välisatmosfäär laieneb, nii et Päikese puhul ulatub see Veenuse orbiidini. Maa ookeanid lähevad keema ning Maa muutub kõrbenud ja surnud planeediks. Praegu on see pilt üldtunnustatud. Leitakse, et Päikese laienemise tõttu lakkab igasugune elu Maal umbes 5 miljardi aasta pärast. [1] Henrik Koppel Henrik Koppel sündis 29. detsember 1863 aastal Tõnukülas ja suri 14. detsember 1944 Tallinnas. Ta oli eesti arstiteadlane, Tartu Ülikooli rektor aastail 1920 1928. Hendrik Koppel sündis 29. detsembril 1863. aastal, Viljandimaal Uusna vallas Naela talus. Ta oli pere
E-häälte lugemise protsess on avalik ja selle juures viibivad nii vaatlejad kui ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikmed. E-hääletajate arv on aasta-aastalt nii kohalike omavalitsuste, Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel kasvanud (Vabariigi Valimiskomisjon, 2019). E-häälte statistika läbi aastate Vabariigi valimiskomisjoni liige ja õiguskantsleri kantselei direktor Olari Koppel (2020) on öelnud, et siiani ei ole teada ühtegi tõestatud juhtumit, mil antud e-häält oleks õnnetunud tagantjärele muuta, kustutada või lisada viisil, mis pole valimisseadustega ja muude avalike kordadega reguleeritud. Koppel selgitab ülevaatlikult, kuidas e-hääli loetakse. Nimelt saab iga valimiskomisjoni liige valimiste eel krediitkaarti meenutava isikustatud krüptovõtme, mis väljastatakse ja isikustatakse vaatlejate nähes. Toiming protokollitakse ja salvestatakse nii
Hambaravi Eestis Kristiina Samet Sotsiaaltöö, 1. kursus Ülevaade Hambaravi on eriala, mis tegeleb suu piirkonna pehmete ja kõvakudede haiguste, defektide, traumade ja kaasasündinud anomaaliate diagnostika, ravi ja ennetusega. Hambaravi võib teostada ainult hambaarst. Tegevuse eesmärgiks on säilitada ja/või taastada maksimaalselt nii funktsioon, kui ka esteetika. (Gutmann, Jänes, & Saag) Hambaravi on üks eriarstiabi erialadest, mille teenuseid võivad osutada äriühingud või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes omavad hambaraviteenuste osutamiseks tegevusluba. Hambaraviteenuste osutamist reguleerivad tervishoiuteenuste korraldamise seadus ja ravikindlustuse seadus. Hambaravi osutamiseks vajalikud ruumid ja aparatuur peavad vastama Sotsiaalministeeriumi pool...
Eetriaeg laupäeviti kell 19.35 Ajalugu Esimesel hooajal 12 võistlejat. ülesandeid töötasid välja Tartu ülikooli teadlased MSc Aigar Vaigu ja Andres Juure juhtimisel. Võistlejate pakutud lahendusi hindasid põhikohtunikku: PhD Erik Puura, MSc Aigar Vaigu, MSc Rein Kuresoo. Sõltuvalt saate teemast vahetus üks põhikohtunikust aegajalt külalishindajaga. Saadet juhtisid Marta Piigli ja Jüri Muttika. Finaalis Jan Erik Past ja Juhan Koppel. Võitis Juhan Koppel 10 000 stipendiumi Kohtunikud Heli Lukner Tartu ülikooli, füüsikalise optika vanemteadur; Max Plancki valgusteaduse instituudi järeldoktorant. Aigar Vaigu EttevõtteTeadusmosaiik juhataja, ,,Rakett 69" teadustoimetuse liige ning ülesannete koostaja. Riin Tamm Doktorant, Tartu Ülikooli Molekulaar ja Rakubioloogia Instituut Teadur, Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu.
Ühel päeval, aga see poiss suri ja toimusid matused, kus ülejäänud tema sõbrad laulsid.Aleks andis neile lootuse, et me teeme kõike seda edasi, just tema nimel ja nii nad osalesid ka ühe Aleksi sõbra kontserdil, kuhu olid tulnud ka kõik vanemad. Pärast esinemist olid vanemad väga uhked oma laste üle ja Aleks oli ka väga õnnelik, kuna tema naine võttis ta tagasi koju enda ja lapse juurde. Selle filmi rezissöör oli Lena Koppel, kes on ülesse kasvanud Kanadas Torontos. Ta on filmi õppinud Berlinis ja Zürichis ning stsenaristikat Stockholmi Draamakunstide Akadeemias. Koppel on teinud mõned lühifilmid ja neli täispikka mängufilmi. Tema debüütfilm "Tõe hetked" linastus PÖFFil 1998. aastal ja seal mängisid kaasa ka Eesti näitlejad. Tema film pani mind mõistma, et kõik inimesed on ühesugused hoolimata nede erivajadustest millega mõned
Geograafia põhikoolile. Algkursus 1. osa. Koolibri, 2002. 10) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Algkursus 2. osa. Koolibri, 2003. 11) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson, Jaan Jõgi. Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar
Urve Varik- päevik ,,Perekond", külalisraamat ,,Kündja" Mis on esindatud klaasikogus? V: Klaasikogus on esindatud lauanõude komplekte, joogiklaase, vaase, taldrikud jne. Ingi Vager lauanõude komplekt ja joogiklaasid ,,Rita", Pilvi Ojamaa-joogiklaaside komplekt ,,Leelo", Elve Tauts- vaasid ,,La", Helga Kõrge- kausike sinise nupuga, Ingi Vaher-kann. Milline klaasivabrik tegutses Eestis 1934-1940? Eestis tegutses Lorupi klaasivabrik. Kes on Kai Koppel? Kai Koppel on klaasikunstnik. Tutvu mööbli väljapanekuga. Kuidas seda iseloomustaksid? V: Mööbel oli meeletult erinev, oli vanemat mööblit, oli ka tänapäevast. Mööbel oli peamiselt puidust. Toolid olid väga erinevad-pehmed, seljatoega kui ka ilma, mustritega, kujunditega, värvilised. Tooksin välja nagi ,,Uluk", jalgrattasarnane nagi, väga väga omapärane. Mööblitest olid veel lauad, kapid, kohvrid. Nimeta ehtekunstnikke. Milliseid ehteid (kelle
Andi Järvsoo KJ-1 MAASTIKURAJOONID Vooremaa Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 1. SISSEJUHATUS Referaat Vooremaa maastikurajoon kannab eesmärki on anda ülevaade Vooremaa maastikust. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut. Antud referaadis iseloomustatakse Vooremaad üldiselt ja sellega kaasnevaid pinnavorme. Lisaks saab infot looduslikest tingimustest, seal paiknevast elusloodusest ja inimõjudest selles piirkonnas. Vooremaa kulgemislugu on seotud mitmete Eesti rahvuseeposte ja kulturilugudega. 2.ÜLDINE INFORMATSIOON 2.1 Asend Asendi poolest asub Vooremaa Eesti idaosas. Vooremaa piirneb põhjas Alutaguse madalikuga ja põhja-lõuna suunas ulatub Kõrvekülani. Edelas asetseb kohe kõrval Võrtsjärve madalik ja läänes Kesk-Eesti lavatasandik (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa pindalaks on määratud 977 km2. Kogu Eesti territooriumist moodustab see 2,15%. Üldis...
peamine huviobjekt on inimene nii välimuselt kui ka sotsiaalselt rollilt. Okas ise on öelnud: "Töötada tuleb nii kaua, kui saad modelli anda vabalt ja iseloomulikult." Siin avaldubki tema nõudlikkus inimese vastu, olgu see sõdur, tänavatüüp mõnelt välisreisilt või naisakt. Kuidagi on ta alati suutnud ühendada vahetu, vahel isegi etüüdliku mulje inimese psühholoogilise olemuse edasiandmisega. Maja ajalugu on kirju Kunstniku tütar Kai Koppel tutvustas külalistele maja ajalugu. Kunagi oli Karja 24 kõrts ja hobusetall, siis ehitati teine korrus peale ja majast sai hotell. Nõukogude ajal ehitati klassitsistlikus stiilis majale paar ruumi juurde ning seal olid lasteaed ja kunstikool. Kolm aastat tagasi ostetud maja uksed avas Okase kunstnikuperekond alles nüüd. ,,Mõtlesime, et maja on vaja tuulutada ja et teeme isale peo," ütles tütar Kai Koppel. Teisele korrusele on perekond kavandanud Evald Okase
Tauno Kangro ‘’Tarvas’’ Amandus Adamson ‘’Kalevipoeg ja sarvik Mati Karmin ‘’Püha Jüri võitlus lohega’’ Arhitektuur: Kalle Rõõmus Tallinna linnateater Jüri Okas ja Martin Lõoke Optiva pank Pärnus Andres Siim ja Hanno Kreis Nissani keskus Lasnamäel Indrek Vainu ja Toomas Pakri Emajõe ärikeskus Tartus Andres Alver ja Tiit Trummal De La Gardie kaubamaja Tarbekunst: Klaasikunstnik Kai Koppel – klaasid Raili Keiv portselanist ja betoonist serviis Eduard Taska raamatukõide Astrid Tiits vaas ‘’Muhu mänd’’ Elgi Reemets ‘’Pudelid’’
tagant. Kiiresti jäätunud teel liikumine. Sellisel juhul võib hobune suurema tõenäosusega libiseda või kukkuda. Maantee võib olla ohuallikas, sest hobust võib mõni sõiduk ehmatada. Mistahes põhjusel ehmunud hobune võib paanikas joosta maanteele. Ümbruskonna muutumine. Hobune võib muutuda närviliseks, kui midagi tema ümber on muutunud. Hobust võib ehmatada järsku väljakaranud loom (koer,kass, jänes jne.) Pimeduses helkurvesti ja helkurteki puudumine, kui koppel või tall asub tee ääres. Talutades hobust üle tee, peab inimene ja hobune olema nähtavad autojuhile. Pärast hobuse koplist väljatoomist halvasti suletud värav. Ülejäänud hobused võivad sealt välja tormata. Ohuallikad hobuse boksi panemisel: Hobust boksi talutades on uks pooleldi lahti. Niimoodi võib hobune omale viga teha ja edaspidi selles kohas rapsima hakata. Kui inimene proovib boksi koos hobusega siseneda, võib ta jääda hobuse ja ukse vahele.
külastatud 02. 04. 2011). 6. Kalda, T., Ilves, E. 2008. Eesti maastikud. Kirjastus Tänapäev. Lk. 78, 81. 7. Kink, H., Erg, K. Ürglooduse objekt: Vooremaa järved (Saadjärv ja Soitsjärv). Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/w5/index.php? option=loadarticle&task=view&contid=1127189353&obj=yrg (viimati külastatud 01. 04. 2011). 8. Koppel, L. 1982. Inimtegevusest Vooremaa maastikukaitsealal. Diplomitöö 14 9. Mets, R. 2011. Jääaja teemapargi ehitus läheb lahti. Tartu Postimees. Kättesaadav: http://www.tartupostimees.ee/?id=378652 (viimati külastatud 04. 04. 2011). 10. Remmel, H. 1978. Vooremaa. Kirjastus Eesti Raamat. Tallinn. Lk. 178. 11. Riigimetsa Majandamise Keskus. Kättesaadav: http://www.rmk.ee/teemad/looduses- liikujale/elistvere-loomapark (viimati külastatud 01. 04 .2011).
Fotosüntees Johana Koppel 11.c Üldiselt Fotosüntees on hapniku ja glükoosi saamine süsihappegaasi, vee ja valgusenergia toimel. Viiakse läbi taimedes Alustuseks Kõik fotosünteesi reaktsioonid toimuvad ergastunud klorofülli elektronide energia arvel. · Valguskiirgu · Klorofülli s molekulid ergastab Jagunemine Valgusstaadium Pimedusstaadium Valgusstaadium · Klorofülli · H0 ergastunud · O elektronid Lagundatak se eraldub Reaktsioonid valgusstaadiumis Fotosüsteem II Fotosüsteem I Ergastunud seovad klorofülli e¯ energia · Klorofülli ergastunu · NADP · H lagundamin süntees d e¯ molekulid e ...
Klassitsism Siim Koppel Klassitsism Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Perioodi 177090 ndate aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks. Parioodi ca 180030 võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Klassitsism maali- ja raidkunstis Maali- ja raidkunstis eelistati mütoloogilist või ajaloolist ainestikku. Portreedele oli omane idealiseeriv laad. Kompositsioonis taotleti selgust ja rahulikkust. Klassitsism muusikas Klass...
Puu-kui ta paistab-on tõde, tõde mis varjutab muud. Tõde on puu mille taha vatju jääb varjatuim ilm- mets kus kõik hää ja paha, mida ei võtagi silm. Võib-olla armastus on ookean Võib-olla armastus on ookean. Kus mina tean, kas mina mõõta saan. Ma seisan siinpool kaldal, sina seal. Ja armastus see mühab vahepeal. Oh häda, häda - ees on ookean, kuid puudub aer, kuid puudub aeroplaan, ja pole silda, pole laeva vees, on üksi otsatus, on armastus me ees. (Kairi Koppel, Weebly) Kasutatud allikad Hennoste, Märt 1998. Eesti kirjandus tekstides. Tallinn: Kirjastus Avita. Koppel, Kairi 2012. Hando Runnel. http://hando-runnel.weebly.com/ 04.03.2014 60ndad Eesti kirjanduses. http://60ndadeestikirjanduses.weebly.com/hando-runnel.html 04.03.2014 Arbeiter, Timo. 2009. Slideshare. http://www.slideshare.net/timo277/hando-runnel-1197829 04.03.2014
kutsutakse. Oma põhitööks peab ta peakoka ametit Fahle restoranis. Martti sulest on ilmunud mitmed retseptiraamatud ning hiljuti hakkas ta isiklikult pakkuma ka catering'i teenust. Tema jälgedes on astumas ka tema poeg Joonas Koppel, kes on TEKO vilistlane: Noorkokk 2008 kuldmedal. PRANTSUSMAA Vein on prantsuse köögi trumbiks. See lülitatakse kõikvõimalike roogade retseptidesse, kuna annab kordumatu maitse ning aroomi Prantsuse köök on kuulsaks saanud tõeliselt peenemaitseliste, hoolikalt valmistatud ning kaunilt serveeritud toitudega. FERNAND POINT "Kohus heale kokale on edasi anda järgmisele
Austraalia Koostaja Liisi Koppel Kehtna Mtk 2012 TT-12 Majandus Pealinn: Canberra Iseseisvus:01,01,1901a Pindala:7704366km Keel :Inglise keel ruudus Segamajandus Rahvaarv:22106112 miljonit Rahaühik:Dollar Kuninganna: Elizabeth teine Vaatamisväärsused Sinimäed kauni loodusega piirkond Austraalias Sydney lähistel Tasmaania saar omapärane loodus ning haruldased taime- ja loomaliigid Fox ja Franz Josef liustikud uus-Meremaa Lõunasaare läänerannikul Otago poolsaar Uus-Meremaa Lõunasaare idarannikul, kus elavad pingviinid Bora Bora paradiisisaar, mille ilus sinine laguun on hotelle täis ehitatud Pildid pildid Kliima põhjaosa asub lähisekvatoriaalses, keskosa troopilises ja lõunaosa lähistroopilises ...
Keel. Kuidas tekkis keel? 23. 09. 2013 Maris Silgo, Andra Kuhi, Eike Koppel, Hella Lillmaa, Margit Karing, Gerda Kallari Sisukord Mis on keel? Kui palju on maailmas keeli? Kuidas keeli liigitatakse? Eesti keel maailma keelte hulgas. Kuidas tekkis keel? Ilusaid lauseid Mis on keel? Keel on inimeste poolt kasutatav märgisüsteem. Keel on infoedastusvahend, suhtlusvahend, mõtlemisvahend, emotsioonide väljendamis vahend. Kui palju on maailmas keeli?
Marleen Koppel Laagri Kool 7 t klass 1. Autor 2. Raamatu sisututvustus 3. Faktid 4. Minu arvamus 5. Kasutatud kirjandus Alfonso Signorini on sündinud 7. aprillil 1964 Milanos. Ta on ajakirjanik ja kirjanik, populaarne tele ja raadiosaadete juht. Raamat räägib Coco Chanellis kui lihtsalt Gabriellest kellel on alati olnud väga julged ideed ja kellel ei ole olnud kunagi privileege. Raamatus kirjeldatakse kuidas saab ühest tavaliselt poisilikkust tüdrukust ühtäkki ilu etaljon. Ta on dramaatilise ajastu kangelanna, kes võitleb maailma sajandi barbaarsusega ja võidab. Coco Chanelli päris nimi on Gabrielle Bonheur Chasnel Ta alustas oma karjääri lauljana ning üks tema lemmikumaid laule oli ,,Qui qu'a vu Coco", kust pärinebi tema hüüdnimi Coco. Coco Chanel valmistas alguses ainult kübaraid ning seda peamiselt oma tutvusringkonnale. Kõige me...
HEITI TALVIK Kristiina Niimeister Kristina Koppel ELULUGU Sündis 9.novembril 1904 Tartus. Suri 18.juulil 1947 Tjumeni oblastis. Heiti Talviku isa oli leeprauurija Siegfried Talvik. Tema ema Elfriede Talvik oli pianist. 1937. aastal abiellus Heiti Talvik Betti Alveriga. KOOLIAASTAD Heiti Talvik õppis Treffneri gümnaasiumis - katkestas õpingud 1921. aastal. 1926.a jätkas õpinguid ja lõpetas Pärnu Õhtugümnaasiumi reaalharu. Samal aastas astus õppima Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonda. Oli üliõpilaste nimekirjas kuni 1934
• Veoautod • Rongivagunid • Laevad • Jalgrattad PAKENDUS: • Taara • Foolium • Purgid EHITUS: • Aknad • Uksed • Kergkonstruktsioon id TARBEESEMED: • Köögitarvikud • Spordivahendid • Muusikariistad • Tänavavalgustid • Elektriliinid • Elektroonika • CD • Koduelektroonika korpused • Hõbemündid AITÄH KUULAMAST! Kasutatud kirjandus • Vikipeedia: http:// et.wikipedia.org/wiki/Alumiinium • Miksike, Franc Koppel, F.K: http:// miksike.ee/documents/main/refe raadid/alumiinium_franc.htm
Tallinna Tervisehoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP1 Lota Aadla MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES Referaat infotehnoloogias Juhendaja: R. Orumaa,MA Tallinn 2015 Sisukor TALLINNA TERVISEHOIU KÕRGKOOL..........................................................................1 OPTOMEETRIA ÕPPETOOL...............................................................................................1 OP1.........................................................................................................................................1 LOTA AADLA.......................................................................................................................1 MUUTUSED EAKA INIMESE NÄGEMISTERAVUSES.............
Põlevkivi tööstus Eestis Aimar Koppel Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabriku...
enne Põhjamerre suubumist. Rotterdam – Euroopa suurim sadam Rein on laevatatav 900 km ulatuses Milleks kasutatakse Reini vett? Jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks; aedade - põldude kastmiseks; Rein on Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, raumaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). * Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Kasutatud materjalid GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar. Kirjastus Studium, 2010. GEO 2. Geograafia töövihik põhikoolile. Ü. Liiber, V. Rootsmaa, L.Koppel, E. Saar, U. Vessin. Kirjastus Studium, 2010. Maailma atlas. Kaardikirjastus “ Jāņa sēta“, 2000. et.wikipedia.org elu24.ee flickr.com gabriel.ircnet.ee kuukiireneid.blogspot.com panoramio.com pilt.delfi.ee rannu.ee messewohnungen-duesseldorf.de fosterandpartners.com mannlines.ee germany.travel
te nii mõistvad olete olnud! * Doris Targamaa (Krissu) * Helina Haljaste (Helerin) * Svetlana Bondarevskaja (Krissu) * Heidi Pabor (Helerin) * Meelike Abroi (Krissu) * Liilia Sepp (Helerin) * Liina Leinmets (Krissu) * Kiira Pastarus (Helerin) * Velve Mäetaga-Filimonov (Krissu) * Merike Koppel (Helerin) * Kalle Lipp (Krissu) * Urmas Välba (Helerin) (peale lillede andmist) Ilma teieta poleks me täna need, kes oleme! Tänuavaldused kuuluvad ka meie vanematele, kes meid iialgi oma muredes üksi ei jätnud ning alati toeks olid. Ka teieta poleks me hakkama saanud. Aitäh teile! Kallid klassikaaslased, eksamite nädalad möödusid väga pingelised, kuid
Jaan Tõnisson Jaan Tõnisson on sündinud Viljandi vallas Mursi talus 22. Detsembril 1868. aastal. Jaan asus 10. Aastaselt õppima Tusti külakooli ja õppis seal 8 aastat. Peale seda sooritas ta Tallinnas gümnaasiumi küpsuseksamid ja hakkas 1888. aastal õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1892. aastal lõpetas ta ülikooli õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1896. aastal ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel ära Postimehe ja peatoimetajaks sai Jaan Tõnisson. See ajaleht sai ruttu Eesti põhiliseks ajaleheks. Tõnisson oli lehe väljaandja kuni aastani 1930. ja selle peatoimetaja kuni 1935. aastani. Temaga seostatakse sellist asja nagu Tartu renessanss. See oli selline asi kus nad hakkasid oma sõpradega Tartu kauplustes ja restoranides reklaamima eesti keele kasutamist. Sel ajal kasutati eesti keelt vähe ja see oli haruldane kui seda kuulda sai. Mõne aja pärast
VADJALASED Hele Koppel 10t. Klass ARVUKUS 2002. aastal elas neid 73. 2010. aasta rahvaloenduse andmeil elas Venemaal 64 vadjalast. Vadja keele rääkijaid oli sellel aastal 68. 2011. aasta seisuga oskab vadja keelt hästi rääkida 8 vadjalast, keelest arusaajaid on mõnevõrra rohkem. ASUALA Vadjalased on isurite kõrval Ingerimaa. Nad on praeguse Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti Kingissepa rajooni põlisasukad. Ajalooallikate, keele- ja arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänem...
Meediauuring ,,Kevad võib mullusest rohkem üleujutusi tuua" Õhtuleht, 22.01.2011, Nataly Koppel. Viimasel kahel aastal on Eestis talved muutunud. On palju rohkem lund ja külma, talv on pikem, kui eelmistel aastatel. Varem tuli lumi maha alles detsembri lõpus, nüüd juba novembris. See tähendab ka kevaditi suurt uputust. Sel aastal on Eestissse ennustatud suuremat veeuputust kui varem.
info/earth_from_space/img/map_mt_etna.jpg · http://www.annaabi.com/search.php?s=etna+vulkaan · http://www.iris.edu/seismon/ · http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=244691 · http://www.volcanoetna.com/gallery/d/3675- 2/mount+etna+eruption+1989+Copyright+__+Boris+Behncke+Italy+Volcanoes+_6_.jpg · http://www.addictedtotravel.com/Resources/Images/Cache/2008/2/028f8a817388402ab7c04 f1b97deb922-350-350_350 · http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect2/VolcanoStructure.jpg · Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar ,,Geograafiaõpik põhikoolile'' 2008
METALLIDE BIOTOIME ÜLDISELOOMUSTUS MIHKEL TAMMIK HOLGER KOPPEL 10.A BIOTOIME ON Metallide bioloogilised funktsioonid organismis. Bioorgaaniline keemia. Biometalle aatomitena inimese organismis ei leidu, Sest lihtainena on paljud metallid vähepüsivaid ning rohkem on tuntud nende ühendid. Biokeemilised protsessid. Toidust, joogiveest, sissehingatava õhust ja ümbritsevast keskkonnast. 1. MESO- E. MAKROBIOMETALLID · Katioonid Ca2+, Na+, K+, Mg2+ · Täidavad biofunktsioone valdavalt ioonsel kujul. · Neid leidub organismis 0,..
Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Jäätmete taaskasutamine 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jää...
Retsensioon "Armastuse valem" Reedel, 17. oktoobrid kell 19.00 käisime klassiga Rahvutooper Estoonias vaatamas etendust nimega "Armastuse valem". Solistideks olid : Helen Lokuta, René Soom, Riina Airenne, Angelika Mikk, Janne Sevtsenko või Kristina Vähi, Juuli Lill, Andres Köster, Priit Volmer. Veel osalesid ooperis Rahvusooper Estonia sümfooniaorkester ja ooperikoor. Etendus on koostatud Maimu Bergi libretto ja Esther Vilari romaani ,,Nina Glucksteini matemaatika" ainetel. Argentina-saksa päritolu kirjanik Esther Vilar on kirjutanud 14 näidendit. Ooperi aluseks olevast romaanist on Prantsusmaal, Saksamaal ja Hispaanias saanud kultusromaan, oktoobris ilmub teos kirjastuses "Varrak" ka eesti keeles. Ooper oli kahes vaatuses. Mõlemad kestsid umbes tund aega, mis oli minu jaoks täpselt paras pikkus. Argentinas tunnustatud kirjanik Roberta Gomez j...
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Kaisa Koppel 10 e klass Arseen Referaat 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajalugu.................................................................................................................................... 3 Kokkupuude arseeniga.................................................................................................
ISLAND Hele Koppel 8t klass Islandi üldandmed · Islandi pindala103 125 km² · Saarel elab318 800 inimest Click to edit Master text styles (2010.a. andmetel) Second level · Rahvastiku tihedus3,2 Third level in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). ...
Kontserdit algustas Mairo Tänav Tänak, eteldes Elo viidingu lugu ''Minister''. Kokku oleks pidanud esinema 26 õpilast, kuid üks esineja jäi siiski kahjuks kuulamata. Parimaks esinejaks pean Ivar Piterskihhi, kes etles oma lugu räpiloo saatel. Ta teoseks oli Kosmopoliidi ''AA''. Seda esitust oli tõesti väga põnev kuulata, kuna etleja diktsioon oli selge ja kõik läks soravalt. Räpi laul oli vaid lisand, mis tegi esituse tervikuks. Üks parimatest oli samuti ka Kristiin Koppel, kes laulis K.Rogersi laulu '' Laula mu laulu helisev hääl''. Laul ise oli aeglane, kuid kuulata oli siiski põnev. Ei osanud arvatagi, et üks kuuenda klassi õpilane võib nii hästi laulda. Diktsioon oli samuti väga selge. Hea oli näha laval ka omaenda klassikaaslasi nagu Kaire Raudsepp, Pirgit Põld ning Laura Saks. Kaire ja Pirgit laulsid mõlemad aeglast laulu, Laura etles hoopiski veidi rõõmsamat lugu nimega ''Kõnelus''(Elo Viiding)
Gruusia Püha Jüri Võidu Orden (20.01.2010) Huvitavaid fakte Tsitaat ,, Väliseestlased on need, kes on elus hoidnud tsensuuri-vaba, demokraatliku kirjanduse traditsiooni ning erapooletut eesti ajaloo käsitlust. Ilma meieta olnuks mõlemad kadunud. " T.H. Ilves Publikatsioonid Ilves on mitme teadusliku publikatsiooni autor ja kuulub paljudesse rahvusvahelistesse teadusseltsidesse. 2006. aastal ilmus Ilvese kõnede ja kirjutiste kogumik "Eesti jõudmine", mille koostas Ilvese nõunik Olari Koppel. ISBN 9985-3-1275-9 Filmid Ilves mängis kõrvalosas 2007 esilinastunud filmis "Jan Uuspõld läheb Tartusse". Filmis mängis teisigi Eesti avaliku elu tegelasi. Kasutatud allikad: Tekst: http://et.wikipedia.org/wiki/Toomas_Hendrik_Ilves Pildid: http://google.com Tänan tähelepanu eest!
Kontserdiarvustus Living Stone 19.-21. jaanuaril toimus Põltsamaal üle-eestilised talvepäevad, millest ka mina osa võtsin. Teemaks oli ,,Oh ajad, oh kombed". Talvepäevadel oli palju rahvast ja me puutusime koguaeg muusikaga kokku. Toimusid erinevad kontserdid, kus üles astusid muusikakollektiivid Septem, Living Stone ja Trepikoda. Kõige enam meeldis mulle gospelkoori Living Stone kontsert. Mis on üldse gospel? Living Stone on gospelkoor, mis alustas oma tegevust 2006 aasta sügisel. Gospelkoori lauljad on: 1. Sopranis: Maive, Astrid, Mariliis, Annela, Heidi, Karoliina, Liina-Ly ja Kadri. 2. Aldis: Gerda, Jana, Sigrid, Jaana, Kertu, Kristel, Hallili, Ave-Liis, Reelika ja Anneliis. 3. Tenoris: Taavi, Kristjan, Tarvo ja Indrek. 4. Bassis: Lauri, Imre, Meelis, Heigo, Kaur ja Jaanus. Dirigent on Indrek Luide; Koormeistrid: Marju Luide ja Kadri Koppe...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Tartu Kesklinna osa maakasutusest ja ruumilisest struktuurist Ruumiline planeerimine I osa ülesanne nr 3 Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on piiritleda oma kodukoha piirid ning kirjeldada selle maakasutust, ruumilis-strukuturaalset olemust kaasajal ning kujunemist viimase kuni 200 aasta jooksul. Samuti kirjeldada ka võimalike tulevikuvisioone. Minu kodukoht on üks osa Tartu Kesklinnast (Joon. 1). Piiritlesin oma kodukoha tunnetuslikult, määrates piiride sisse kohad, kus käin igapäevaselt või kus mulle meeldib käia. Osa minu kodukohast jääb ka Kesklinna piiridest välja, Ülejõele. Joonis 1. Tartu linnaosade piirid. Kesklinna linnaosa sees on minu kodukoha piirid 1. Kodukoha piirid Piiride sisse jääb osa Tartu vanalinnast kui ka uuemast keskusest Tasku ja Kaubamajaga. Seal on kohad m...
a. lubatigi asutada eestikeelseid erakoole · Kutsekoolid: tegutsesid merekoolis ja raudteekool Tallinnas, õmblus-, põllutöö- jm koolid · Kõrgharidust sai omandada Tartu ülikoolis, kus oluliselt suurenes eestlastest üliõpilaste osa b)Teaduskeskuseks oli Tartu ülikool, kus tegutsesid mitmed nimekad vene teadlased. Eesti teadlasi oli vähe- eesti keele alal M. Veske ja K.A. Hermann, usuteadlane Johan Kõpp, arstid Al. Paldrok, Heinrich Koppel c)Rahvusteadustega, tegeldi põhiliselt ülikooliväliselt · 1907 .a. loodud Eesti Kirjanduse Selts jätkas rahvaluule kogumist, uuriti eesti keelt, kirjandust ja ajalugu · 1909 .a. loodi Eesti Rahva Muuseum, kuhu koondati eestlaste aineline ja vaimne vara- rõivad, kunst, raamatud d)Kirjandus · 1905 .a. loodi kirjanike rühmitus ,,Noor-Eesti" (G.Suits, Fr.Tuglas, Juhan Aavik jt), mis pidas tähtsaks sidet Lääne-Euroopa kultuuriga- ,,Olgem eestlased, saagem ka eurooplasteks!"
astronoomiliste vaatluste sooritamiseks. Kuna seal on nii kuiv, siis puuduvad pilved ja taevas on kogu aeg selge. Atacama kõrb on ka suurematest linnadest eemal, seega ei ole ka segavaid raadiolaineid. Enamik inimesi Atacama kõrbes elab kõrbe läänerannikul hispaanlaste asutatud linnades. (Joonis 2. Atacama kõrbe rahvastiku tihedus ja paiknemine) Kasutatud kirjandus GEO 3 Geograafiaõpik põhikoolile (Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa) http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama
Oscar Wilde(16.10.1854 30.11.1900) Marit Koppel Haapsalu Gümnaasium Elulugu: · O.Wilde sündis 16.oktoober 1854 aastal · Ta õppis Dublini Trinity kolldzis, kõrghariduse sai ta Oxford Magdaleni kolledzis · Tema põhiliseks õpetajaks oli tema ema, tänu kellele sai Wilde selgeks prantsuse keele ning õppis lugema ladina ka kreeka keelt. · Olles kõrgemas seltskonnas hiilgav võõrustaja külastas Wilde salaja meestebordelle ning oopiumiurkaid tollal peeti homoseksualismi kuriteoks ja suhteid pidi salajas hoidma, kuid Oscar oli liiderdaja ja talle meeldis provotseerida · 1895 aastal mõisteti Wilde kaheks aastaks homoseksualismi eest vangi · Tänu vangi minekule keelati kõik tema teosed ning ka tema sõbrad keerasid talle selja · Kui Wilde vanglast...
16) Emerald smaragd 17) Omen enne 18) Tapestry seinavaip, mööbliriie 19) Parchment pärgament 20) To fidget nihelema 21) Abashed hämmeldunud 22) Retaliate samaga vastama 23) Dagger pistoda 24) Scabbard pussitupp 25) Embossed - kõrgreljeefis kujundatud 26) To encrust - koorikuga katma 27) To summon koguma 28) Chant kirikulaul 29) Grouch iriseja, õelutseja 30) Ruefully kahetsevalt 31) To disembark maabuma 32) Hookah vesipiip 33) Corral koppel 34) Odor lõhn 35) Rifle vintpüss 36) To sling/slung - rippu viskama 37) Bugle jahisarv, signaalpasun 38) Hoof kabi, sõrg 39) Freight vedu, laadung 40) Treacherous reetlik, ebausaldav, ohtlik 41) Boulder kaljurahn 42) Orchard viljapuuaed 43) Detour ringsõit, ümbersõit 44) Nocturnal öine 45) Sentinel vahimees 46) Obscure selgusetu 47) Chieftain sugukonnapealik 48) Exultant juubeldav 49) Vessel - nõu, anum, alus
suuda isegi korralikult kingapaelu siduda. Neil ei lähe seal hästi, kuna ühele mehele Leifile tuli mingi hoog peale. Alex vallandati sellepärast ja pidi korterist välja kolima, Leif kutsus teda enda juurde ja nad harjutasid, et saaksid uuesti esineda Alexi sõbra juures. Kahjuks Leif suri, pärast seda nad küll loobusid esinemisest kuid tegid seda Leifi nimel ja neil läks väga hästi see. Selle filmi tegelased on Galda Hudik Theatre liikmed. Filmi rezissööriks on Lena Koppel, kes on sündinud Rootsis ning õppinud filmi Berliinis ja Zürichis. Film on väga tõsieluline ja räägib ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad erivajadustega inimestesse. Minu arvates pole selles filmis midagi ilustatud, kõik on nii nagu tegelikus elus ka on. Erivajadustega inimesed on tihtipeale väga hea iseloomuga ja sõbralikud, kuid paljud ei taha nendega tegemist teha tänu nende puudele või siis välimusele. Inimene ise ei saa sinna midagi teha
Zooloogina. Rahvusvaheliselt tuntud liblikauurija oli Wilhelm Petersen. Teada olevalt on tal 54 teaduslikku uurimustööd, hüüdnimeks oli tal Fiiba. 1915-1933 Nikolai Kann sündis 1873 ja suri 1948. Ta oli Reaalkooli esimene eestlasest direktor. Ta oli samuti haridustegelane ja poliitik. Ta lõpetas ülikooli ajaloo ja keeleteaduse osakonna. Aastatel 1933-36 oli ta Haridus- ja sotsiaalminister. Samuti oli ta Asutava Kogu liige. Ta viis läbi ebaõnnestunud koolireformi. Õpetaja: Julius Koppel. Julius Koppel oli esimene eestlasest õpetaja, ta õpetas saksa keelt koolis. 1907 hakati eesti keeles õpetama, 1917 muudeti eesti keele tunnid eesti poistele kohustuslikuks Ernst Peterson-Särgava 1919-1938 Ernst Peterson-Särgava sündis 1868 ja suri 1958. Ta oli aastatel 1919-38 koolis inspektor ja ta õpetas kuni 50nda aastani. Ta tegeles poliitikas, oli Riigikogu liige. Kirjanik, õpikute autor jne. Ta pidas ka mäejutlusi. Õpilased: Georg Lurich
Sünteetilised polümeerid Kristiin Koppel 10A Polümeerid on ühendid, mille molekul koosneb seotud korduvatest struktuuriühikutest. Polümeeridel on väga pikad molekulid. Neil on ülimalt suur molaarmass, mis ulatub üle tuhande. Polümeere liigitatakse tehispolümeerideks, biopolümeerideks ning sünteetilisteks polümerideks. Biopolümeerid on polümeerid, mis on tekkinud looduslikult. Inimese puhul on nendeks näiteks luud ja juuksed. Tehispolümeerid saadakse looduslikest polümeeridest keemilise töötlemise teel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
