Ilm vs Kliima 1) Ilm õhkkonna seisund mingil ajahetkel kindlas kohas. 2) Kliima- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. 3) Meteoroloogiline element- ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. Temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuur 1) Keskmine temperatuur 14 kraadi 2) Suurim mõõdetud temperatuur 57,8 kraadi (Liibüa) 3) Vähim mõõdetud -89,2 kraadi (Vostok) Kliimatekketegurid Esmased: 1) päikesekiirgus- maa kaugus päikeses, orbiidi kuju, telje kallakus 2) Maa karakteristikud kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. 3) Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed 1) Asukoht- põhjas või lõunas, merede suhtes 2) Taimkate 3) Inimtegevus- suurlinnad soojasaared
kujundavad ja muudavad nõlva kuju.*Lauged nõlvad kalle 15 *järsud nõlvad-kalle kuni 60 *vertikaalsed nõlvad kalle kuni 90 *rippuvad nõlvad kalle üle 90 Varisemine *varingulised nõlvad *kiireim *ülaosa järsk,alaosasse kuhjub materjal *seda põhjustab gravitatsioonijõud *mida jämedam on materjal,mis alla kukub,seda järsemLibisemine *lihkelised nõlvad Looduslikud tegurid mis võivad viia maalihkeni: *kivimikihtide kallakus nõlva suhtes *savikihi olemasolu *suur sademete hulk, lume sulamine kevadel *jõe kulutav tegevus *maavärinad *igikeltsa olemasolu *inimtegevus- autotee ehitamine nõlvale, puude mahavõtmine, ehitiste rajamine nõlvale Voolamine-*iseloomulik igikeltsa aladele *võivad tekkida astmelised nõlvad*materjal voolavas pinnases seguneb Nihkumine -*kõige aeglasem *kallakus väheneb*vaja kõrvalisi jõude- külmumine,sulamine *jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi *nõlva alumisse ossa kuhjuvad
Kuidas on omavahel seotud kliima ja jõe äravool? Mis on soot? Vana jõgi, mis on eraldunud sängist, tavaliselt muutub ta kinnikasvanud järvikuks, ning soot võib tekkida üheainsast üleujutusest. Milline on põrkeveer ja milline on laugveer? Põrkeveeru tegevuseks on jõgedes intensiivne kulutamine. Laugveeru tegevuseks on jõgedes settimine. Millest sõltub vee liikumise kiirus maa sees? kivimite veejuhtivusest ja pinnase kallakust, mida suurem on kihi kallakus, seda kiiremini saab vesi kivimites liikuda. Kuidas tekkib põhjavee reostus ja millised on tagajärjed? Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, sõnnikuhoidlad, prügilad, aga ka liigne väetiste ja mürkkemikaalide liigne kasutamine. Hästi on põhjavesi kaitstud savika pinna kattega aladel. Mida aeglasemalt liigub veist maapinnalt põhjavette seda parem. Tagajärgedeks on veepuudus, ning inimeste joogivee kvaliteedi halvenemine.
murenemisprotsessile; Loomad; Sademete mõju taimkatte tüübile ja Mikroorganismide mõju huumuse vee liikumine mullas; moodustumisele, aineringele, mulla Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse segamisele (õhusisaldus) moodustumine Mullatekketegurid RELJEEF AEG (MULLA VANUS) Kõrgus merepinnast; Põllunduseks sobiva mullakihi Nõlvade kallakus; moodustumiseks kulub Asukoht ~3000 12000 aastat LÄHTEKIVIM INIMTEGEVUS Mineraalne koostis (toitained); Väetamine, harimine Happesus või aluselisus; Kuivendamine, niisutamine Vee läbilaskvus; Tasandamine, terrasside rajamine jne
3. KLIIMA - Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimejäänuste kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine AEG - Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat ELUSTIK - Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5. nende tekkimise põhjused.
Millised tegurid soodustavad maalihete looduslikku tekkimist? Kivimkihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate stete (savi) lamamine monoliitsete kivimkihtide all ja vett mitteläbilaskvate setet (savi) lamamine vett läbilaskvate setete (liiv) all. Näitaja Mandriline Ookeaniline Paksus Kuni 80km Kuni 20km Vanus Kuni 4 Kuni 180 miljard miljo Tihedus 2,7 3,0 Kivimkihi Setteki, Setteki, d graniit, basalt basalt Sfäär Alaja
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või
Ilm- atm.seisundit antud kohas, hetkel. Ilmastik- mõne kuu v aasta ilmade korduvust. Kliima- pikaajal.ilmade reziim. Astr.tegur: maakaug.päikes; maa telje kallakus; päik.saadud kiirg.hulk; maa tiirl ümb päik, pöör ümb telje. Geo.teg: mandrite, ookeanide jaotus; koha geograafiline laius; suurte mäeahel, madalike paiknemine; merehoov; igilumi,jää. Päikesekiir- päikeselt lähtuv elektromag.kiirgus, mille lainepikkus jääb vahemikku 0,1-4 mikromeetrit. Päik.liik: otse; hajus; kogu; neeldunud kiirgus; albeedo. Atmosf.õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine. Põhj:päikesekiirg.ebaühtlane
Ilmekaimad neist on lähestikku asuvad kolm ,,Vanapagana jäljehauda". Läheduses asuvad veel Tammistlump, Sikasuu, Valgesuu ning Kurõsuu. Kaugemale jäävad Vareslohk, Ubahaud, Sabasuu, Kunnalump ning edasi Linnõjärve, millest on aegade jooksul saanud mändidega kattuv madalsoo. Võrumaa looduskaitseobjektid, Paganamaa maastikukaitseala ,,Vanapagana jäljehaudede" läbimõõdud on 50-100 m ja sügavused 15-20 m. Veergude kallakus ulatub kuni 25 kraadini. Selliste sügavate nõgude teket seletatakse mandrijää sulamise aeguosaliselt setteisse mattunud irdjääpangastega, mis jätsid sulades enda asemele langatusaugud. Varasematel aegadel põsinud nende põhjas vesi. Paganamaa maastikukaitseala Jäljahaudade ümbrus on olnud vanasti lage ja piklikud lohud ise meenutanud kõrgemalt vaadates inimese hiiglaslikke jalajälgi. Muistendi kohaselt Vanapagan maganud, käed- jalad laiali, lähedases Kurõsuus
3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused: Põhjapoolkeral liiguvad päripäeva ja Lõunapoolkeral vastupäeva. 4) Tõus ja mõõn on maailmamere loodete poolt tekkinud ning eristatakse vastavalt sellele, kas veetase on keskmisest kõrgem või madalam. Tõusu ja mõõna tekitavad taevakehade gravitatsiooniline külgetõmme. 5) Laugrannikute kuhjav tegevus: Kuna laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus haarab torm kaasa kruusast ja liivast settematerjali ning
Äärekive on kahe laiusega (70 ja 150mm). Kitsamate kividega saab eraldada kõnnitee haljasalast, sõidutee ja kõnnitee vahel tuleks kasutada laiemaid äärekive. Kasutamine Sillutiskive saab kasutada kõnniteede, platside, tänavate jt objektide katmiseks. Kivid asetatakse tihendatud killustikalusega liivapadjale. Korralik killustikalus on kvaliteetse betoonkivisillutise saamiseks äärmiselt oluline, selle vajalik paksus sõltub aluspinnasest ja liiklustihedusest. Vee äravoolamise tagab kallakus 1 cm/m. Kivide külgedel asuvad vuugieendid aitavad kerge vaevaga saavutada ühtlase, 2 mm laiuse vuugi. Hiljem täidetakse vuugid kuiva peeneteralise liivaga ja tihendatakse vibraatoriga. Lisainfot saad AS Columbia-Kivi sillutiskivide paigaldamise juhendist. Parkettsillutis Sillutiskivi uni Kõnnitee äärekivi Sõidutee äärekivi Sillutiskivi tri-radial
Suured üleujutused Euroopas on tingitud 1) kliimasoojenemisest, mis eriti ilmneb paraskliimaga laiustel, seega Euroopa „Ilmaköögis“ Põhja- Atlandil 2) See suurendab aurumist ja intensiivistab tsüklonaalset tegevust ning tulemuseks on sagedased pikaajalised paduvihmad, mis põhjustavad üleujutusi Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Austrias,Tśehhimaal, Slovakkias ja Poolas. Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)
sademete ja aurumise vahekorrast. Mullatekketegurid KLIIMA Temperatuuri mõju murenemisprotsessile; Sademete mõju taimkatte tüübile ja vee liikumine mullas; Taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine ELUSTIK Taimkatte tüüp; Loomad; Mikroorganismide mõju huumuse moodustumisele, aineringele, mulla segamisele (õhusisaldus) AEG Põllunduseks sobiva mullakihi moodustumiseks kulub ~3000 12000 aastat RELJEEF Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur Pruunmuld · Parasvöötme laialehised metsad; · sademed ~ aurumine; · varisevad lehed soodustavad huumuse teket; · üsna viljakad; · enamasti põllustatud. Mustmuld · Rohtlad; · sademed = < aurumine; · tüse huumushorisont (vahel üle 1 m); · rohttaimede lehed ja juured rikkalikuks orgaanilise aine allikaks; · väga viljakad;
Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
Nõlvaprotsessid Igasugune kivimaterjali liikumine nõlval raskusjõu mõjul - Sõltuvad nõlva kaldest, materjalist Kiiremad Aeglased Varisemine, libisemine - maalihked Voolamine, nihkumine Mis soodustab? järsud nõlvad, erinevate Mis soodustab? pidev jäätumine ja sula kivimikihtide kallakus nõlva suunas, pinnas pinnas liigniiske, igikelts liigniiske Inimtekkelised tegurid - Puude mahavõtmine - Autoteede ehitus - Ehitiste rajamine - Nõlva kallete muutmine - Ehitustööd jõgede kallastel
meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. 4) Ta sõnastas tuntuks saanud rahvastusteooria, mille kohaselt rahvaarv kasvab geomeetrilises, elatusvahedite hulk aga aritmeetilises progressioonis. Rahvaarvu kiire kasvu tagajärjeks oli tema arvates ülerahvastatus ning süvenev lõhe toiduainete vajaduse ja tootmise vahel. 5) SOODUSTAVAD: Looduslikud tegurid: suur kivimikihtide kallakus, seismiline aktiivsus, sette lasumine tihedate kivimite peale. Inimtegurid : puude maha võtmine nõlvadel, ehitiste rajamine nõlvadele, autoteede ehitamine nõlvadele, kaldaäärse jõesängi süvendamine. 6) Rahvaarv jagatud pindalaga. Rahvastiku tihedus näitab, kui palju inimesi elab teatud piirkonnas ühel ruutkilomeetril. 7) Arenenud riigid- nii sündimus kui ka suremus madal. Rahvaarv võib nii kasvada, kahaneda kui olla ka stabiilne
vastastikusel toimel. Maale jõuab kogu päikesekiirgusest vaid kalduvväike osa, kuid ka see on Maa jaoks hiiglaslik energiahulk. Kuna Maa pöörleb ümber oma telje ja muudab aastaringi jooksul oma asendit Päikese suhtes, siis on päikesekiirguse hulk mis tahes Maa paigas väga muutlik. Ühe täispöörde teeb Maa ligikaudu 24 tunni jooksul. Aasta jooksul teeb Maa ümber Päikese ühe tiiru. Aastaajad vahelduvad, sest ühe aastaringi jooksul Maa pöörlemistelje kallakus Päikese suhtes muutub. Üldine õhuringlus ja tuuled Mõisted: Üldine õhuringlus- kogu maakera hõlmav õhu püsiv samasuunaline liikumine Õhurõhk- rõhk, mida avaldub aluspinnale selle kohal olev õhusammas Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Mussoonid- 15.- 20. laiuskraadidel esinevad püsivad tuuled, mis puhuvad
virmalisi. Eksosfäär-viimane kiht, järk-järgult planeetide vaheliseks ruumiks üleminev. Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel, ilma iseloomustavad ilmaelemendid e. Meteoroloogilised elemendid (õhu t, õhu niiskus, sademete hulk, tuule kiirus ning õhurõhk). Kliimaa- nim. Mingile maa-alale iseloomuliku ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid- astronoomilised tegurid (Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa tiirlemine ümber päikese)Geograafilisd tegurid (mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused) Otsekiirgus päikesekiirgus,mis saabub Maale paralleelsete kiirtekimpudena Hajuskiirgus Päikesekiirguse seda osa, mille hajutavad veeaur, pilved, tolm Kogukiirguse e. Summaarne kiirgus Otse ja hajuskiirguse summa. Peegeldunud kiirgus e albeedo nim. Maapinnale saabunud päikesekiirgust, mis peegeldub tagasi maailmaruumi.
KLIIMA- mingile maa-alale iseloomulik ilmastikuolude kordumine. Meteoroloogiline element Ilma iseloomustav mõõdetav kompleks nt. temperatuur, rõhk, lumikatte paksus. Temperatuuri amplituud- maksimum ja miinimumtemperatuuride vahe Isotermid-temperatuuri samajooned. Keskmine temperatuur 14 kraadi Suurim mõõdetud 57,8 kraadi Vähim mõõdetud -89,2 kraadi KLIIMATEKKETEGURID Esmased Päikesekiirgus-maa kaugus päikesest, orbiidi kuju, telje kallakus Maa karakteristikud- kerakujulisus, maismaa ja mere vahelduvus, mäeahelikud. Atmosfääri üldtsirkulatsioon Sekundaarsed Asukoht-põhjas või lõunas, merede suhtes Taimkate Inimtegevus- suurlinnad soojasaared Kiirgusbilanss Maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. R=Q(1-A)-E Q-kogukiirgus albeedo, aluspinna peegeldumisvõime E-efektiivne kiirgus ATMOSFÄÄRI ÜLDTSIRKULATSIOON Gradientjõud Tingitud õhurõhkude erinevusest K>M
Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pooripäeval). pooripäevad- Suvisel pooripäeval (21. voi 22. juunil) on pohjapoolkera kallutatud Päikese suunas, talvisel pooripäeval (21. voi 22. detsembril) on see aga Päikesest ära pooratud, kevadisel (20. voi 21. märtsil ) ja sügisesel pooripäeval (22. voi 23. septembril) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega, nii pohja- kui lounapoolkera saavad vordse hulga päikesekiirgust. Maa telje kallakus ja selle muutused- Maa telje kallakus orbiidi tasandi (ekliptika tasandi) suhtes ei muutu Maa tiirlemisel ümber Päikese Astro-geodeetilised meetodid pohinevad geomeetrilistel mudelitel. Nende pohimotteks on määrata piisavalt ulatuslikud meridiaani- voi paralleelikaared ning nende pikkuse ja koverusraadiuse muutumine vastavalt astronoomiliste vaatluste teel leitud koordinaatidele Gravitatsiooniliste meetodite aluseks on geofüüsikalised arvutused ja
vihik Kliima - temperatuuri mõju murenemisprotsessile, taimede kõdunemiskiirus ja huumuse moodustumine, Sademete mõju taimakattele ja vee liikumine mullas. Aeg - Põllunduseks sobiva mullakivi moodustumiseks kulub ligikaudu 3000 - 12000a Lähtekivim - vee läbilaskvus, mineraalne koostis, happesus või aluselisus, sügavus, värvus, struktuur Elustik - taimkatte tüüp, loomad, mikroorganismide mõju huumuse moodustamisele Pinnamood - kõrgus merepinnast, nõlvade kallakus, asukoht 24. *Mis on mulla tähtsus? vihik Muld on taimede kasvukeskkond, põllumajanduses oluline, loomadele elupaigaks, põhjavee filter, loodusvarad 25. *Kus on Eesti kõige viljakamad mullad? Tunda ära (/iseloomustada) paepealset, leetunud ja soostunud mulda. Vihik, Õ lk 60-62 Kesk-Eestis
Enam esineb pikliku kujuga vall-luiteid. Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga
kalde saavutades vallandada juba suurema lihke. Nii juhtus näiteks 2002. aasta Audru maalihke puhul. Toodud liigitusest ja kriitilistest nõlvakallakustest lähtuvalt on võimalik eristada lihkeohtlikke orulõike, kus tuleks ehitustegevust planeerides arvestada maalihete võimalikkusega. Maalihete analüüs on näidanud, et Pärnu piirkonnas kulgevad need looduslikult. Maalihete tekkele on kaasa aidanud pinnase halvad tugevusomadused, suur oruveerude kallakus, jõgede erosioon nõlva jalamil ning jõe ja pinnasevee tasemete kiired ja ulatuslikud muutused. Inimtegevus ei ole maalihkeid algatanud, küll aga on lisategurina soodustanud mitme lihke teket. Loodusolude mitmekesisuse tõttu ei ole maalihete risk kogu uuritud alal ühesugune. Selgelt eristuvad suurema lihkeohtlikkusega alad, kus detailplaneerimisel ja igasuguse ehitustegevuse korral on vaja nõu pidada teadlastega.
selles võib küündida kuni +1500 °C-ni Maa atmosfääri välimine kiht, eksosfäär, hõreneb järk-järgult ja läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks 2) selgita joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 3) tea kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; Astronoomilised kliimatekketegurid on Päikese aktiivsus, Maa kaugus Päikesest, planeedi tiirlemine ümber Päikese ja orbiidi kuju, planeedi pöörlemine ümber oma telje ja pöörlemistelje kallakus orbiidi tasapinna suhtes. õhutemperatuur, -niiskus ja -rõhk, päikesekiirguse hulk, sademete kogus ja tüüp, tuule kiirus ja suund. 4) selgita joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale; Kui õhu liikumist mõjutaks ainult päikesekiirgus, siis oleks üldine õhuringlus järgmine: ekvaatoril õhk soojeneb, tõuseb üles ja liigub kõrgemates õhukihtides pooluste poole.
maismaal. Piltidel on kujutatud 2005. a. detsembris Pärnu jõe ääres juhtunut. Kuidas nimetatakse nähtust, mis Pärnumaal aset leidis? Piltidel kujutatud nähtust nimetatakse Nimetage kaks looduslikku tegurit, mis võivad pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Tooge näide inimtegevusest, mis võib pildil oleva nähtuse esile kutsuda. Õige vastus: Looduslikud tegurid, mis võivad maalihke kutsuda: 1) kallakpind, maapinna kallakus, 2) savikihid pinnases, mille peal olevad kihid võivad libiseda, 3) jõe veetaseme muutused kiire veetaseme langus jões, 4) jõe erodeeriv tegevus (muudab kalda väga järsuks) 5) viirsavi kihi all kasvas põhjavee surve, põhjavee tase tõusis, 6) tugevad vihmasajud, 7) ebaühtlane lume sulamine kevadel, Inimtegevus, mis võib maalihke põhjustada: 1) hoonete ehitamine orupervele, 2) autoliiklusest tulenev vibratsioon 3) nõlva järsemaks muutmine (ehitustööde, teede rajamise käigus)
Geograafia 18.10.12 Kliimatekketegurid ASTRONOOMILISED · Maa kaugus päikesest · Maa telje kallakus · Saadav päikesekiirguse hulk · Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje jt. GEOGRAAFILISED · Mandrite ja ookeanide paigutus · Koha geograafiline laius · Mäeahelike olemasolu · Merehoovused · Igijää ja- lumi Golfi hoovus (Põhja-Atlandi hoovus)' ALBEEDO Maapinnale langeva ja sealt peegelduva kiirgusenergia suhe. Albeedo iseloomustab pinna peegeldumisvõimet. Tume maapind neeljab palju kiirgust (muld)
Õnnetus- Autojuht Sõiduk Nähtavus Juhuluba eelne faas Alkoholi Tehni Teavitamin olemasol joove line e u Psühhoa seisu Tee Hoiak ktiivsete nd (kurvid, alkoholi ainete (pidu kallakus, suhtes toime rid, suunalisus, Kiirusepi Seaduse rehvi vaheriba, irangud rikkumin d) karedus, Ennetus Halb Juhit hoovõturaj meetmet nägemin avus a e
sl40-60 valdav tüseduse vahemik turvastunud mulla turbahorisont arvestatud sellele liiv20 valdav keskmine tüsedus järgneva lõimisekihi sisse v.a. väga tugevasti koreseline ls materjal ( r, v, kb, ) ja paas ning lubisetted Kolme ja enamakihilise lõimise korral märgitakse Kallakus ja erosioon viimasele uuritud kihile sulgudes juurde lasumissügavus cm-tes, kui see ei selgu lõimisekihtide tähistustest Kallakuse astmetähistus Erosiooni Kallakuse Tähistus või
Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega. Tekivad vee jäätumisel, kulutamisel, temperatuuri vaheldumine. 9.Maalihe Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. 10.Kulutus ja kuhjepinnavormid
16. Commercials- reklaamid, kaubandus, kommerts, äri 17. Pharmaceuticals-ravimi, farmaatsia, farmatseutiline 18. Subtle- peen, õrn, osav, kaval 19. Aim- sihtima, püüdlema, taotlema 20. Deceit- pettus, tüssamine, eksiteele viimine 21. Complict- kaassüü 22. Marketer- turustaja, reklaamija 23. Urgent- pakiline, kiire, edasilükkamatu, hädavajalik 24. Outsource- välisteenus 25. Manufacture- tootma, tootmine, valmistamine, töötlema 26. Bias- kallakus, vildakus, kalduvus 27. Plenty- rikkalik, rikkalikult, palju 28. Engage- kaasa haarama, palkama, haarduma 29. Provider- varustaja, levitaja 30. Benefit- kasu saama, head tegema, kasu, tulu, toetus 31. Embellish- ilustama, dekoreerima, kaunistama 32. Genuine- algupärane, ehtne, puhas 33. Irony- iroonia 34. Leverage- mõjujõud, abinõu 35. Impact- põrge, löök, mõju 36. Output- väljalase, toodang 37. Particularly- eriti, iseäranis 38
Aerosooli osakesed ladestuvad elusorganismidele (taimed ja loomad) sissehingamisel tervistkahjustav toime 4. Kirjeldage lühidalt esmaseid ja teisaseid kliimatekketegureid ning nende toimet. Kliima on mingi piirkonna pikaajaline keskmine ilmade reziim, mille on kujundanud päikesekiirgus, aluspinna iseärasused ja neist sõltuv atmosfääri üldtsirkulatsioon Esmased kliimatekketegurid: · päikesekiirgus, Maa kaugus Päikesest,Maa telje kallakus; · Maa kuju, maismaa ja mera jaotus, aluspind (suured mäeahelikud ja tasandikud); · atmosfääri üldine tsirkulatsioon Teisased (geograafilised) kliimatekketegurid: reljeef, veekogud, taimkate, mullastik, lumi jne. Inimmõju 5. Mis on solaarkonstant, solaarkliima? Kirjeldage lühidalt, mida iseloomustab ja millest sõltub solaarkliima. Solaarkonstant on Päikese kiirgusvoo võimsus, mis jõuab atmosfääri ülapiirile kiirtega
KIIRED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD KIIRESTI, ON SILMAGA NÄHTAVAD. VARISEMISE korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess. LIBISEMISE korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked. KIIREID NÕLVAPROTSESSE SOODUSTAB: 1) Järsud nõlvad. 2) Erinevate kivimikihtide kallakus nõlva suunas. 3) Pinnase suur niiskuse sisaldus. 4) Vett mitteläbilaskvate setete olemasolu (savi). 5) Nõlva kalde muutumine (maavärinad). AEGLASED NÕLVAPROTSESSID TOIMUVAD SILMALE MÄRKAMATULT VIIKAMINE(solifluktsioon) sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab voolama veel külmunud pinnase. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks. NIHKUMINE pinnase korduv külmumine ja sulamine lõhub osakestevahelisi seoseid
2. Nimeta ilmaelemendid ja selgita nende vahelisi seoseid. TV lk 38 ül 7 õhutemperatuur, õhurõhk, õhu tihedus ja niiskusesisaldus, tuule kiirus, sadmete hulk Seosed: kui õhk on madal siis õhurõhk on kõrge ja seda tihedam on ka õhk. Mida kõrgem on õhk, seda madalam on õhurõhk ja hõredam on ka õhu tihedus. 3. Nimeta kliimatekketegurid ja selgita nende rolli kliima kujunemisel. Astronoomilised tegurid: Maa kaugus Päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirguse hulk, Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje Geograafilised tegurid: mandrite ja ookeanite paigutus, koha geograafiline laius, merehoovused, pinnamood. 4. Selgita Päikesekiirguse muutumist atmosfääris. Mis on Maa kiirgusbilanss? (pos, neg, tasakaalus) Tv lk 40 Päikesekiirguse muutumine atmosfääris : -Päikesekiirguse hulk väheneb atmosfääri läbimise käigus. Osa neeldub, (neelavad osoon, veeaur, pilved) osa muundub soojusenergiaks
Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°. Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
3) Milline ilm on Eestis tsükloni üleminekul suvel? Tsükloni üleminekul on suvel Eestis jahe ilm (kõrgrõhkkonna puhul päikseliselt soe). 4)Kirjeldage suurt ja väikest veeringet. Suur veeringe moodustab ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Väikse veering puhul aurustub vesi aga see langeb ookeanisse tagasi. 5) Austraalia ja Okeaania kaart PILET 12 1)Millised tegurid ja kuidas soodustavad maalihete tekkimist? Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kivimite all olevad kergesti deformeeruvad setted, välisjõud (tuul, vesi, jää). 2) Selgitage veebilanssi maailmas ja Harku järve näitel. Veebilanss on et merre tuleb nii vett juurde, kui ka läheb ära, juurde tuleb jõgedes, mis voolab sisse ja välja läheb jõgedest, mis voolab välja. Samamoodi on veekadu aurustumise puhul ja veetaseme tõus sademete puhul. Harku järv siis saab oma vett juurde harku ojast ja vesi voolab minema Tiskre oja kaudu. Juurde saab samuti
Eestis on vegetatsiooniperiood kuni neli kuud. Vegetatsiooniperioodi saab kiirendada kasvuhoone abil. Soojushulk hinnatakse aktiivsete temperatuuride summaga. Ööpäevane temp. peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja
3.5 Nõlvaprotsessid Toimub ebatasase pinnamoega aladel. Nende toimumist mõjutavad litosfääri ülemiseosa kivimikihid ning väliskeskkonna tegurid. (sademed, tuul, maakülgetõmbejõud). Üldiselt tasandavad pinnast. Kiired nõlvaprotsessid: 1. Varisemine- toimub järsu nõlvadega aladel. Toimub välisjõudude toimel ja lainetus uuristab nõlva sügavamalt sisse ning raskujõu toimel kukub nõlv sisse. 2. Libisemine Oluline kallakus ja kivimikihtide ehitus, kus on vettkandev kivimikiht, mille pinnal algb peamiste kivimikihtide liikumine. Raskusjõu mõjul nihkub pind. Inimene võib ka esile kutsuda. Aeglased nõlvaprotsessid: 1. Voolamine e. Solifuktsioon pinnas nihkub aeglaselt allapoole mööda nõlva välisteguri toimel, hõõrudes aluspinna kivimeid. Liigub õhuke peamine kiht. Esineb nõlvadel, kus pole kinnitatavat osa. Taimestik 2 .Nihkumine- välistegurid põhjustajaks(temp
libisemine(maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatise vajumine, purunemine. Autotee ehotamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. Kaldaäärse jõesängi suvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärjel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei toimu. Igasugust kivimmaterjali liikumist
Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII) Tsunaami väga ohtlik, tekivad meres, seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaale. Ilma hoiatuseta. Suured purustused. Eestis neljal korral 6-7 palli. Võimsalim Osmussaares 1976a MAALIHKED Malihe on nõlval asuva pinnasetüki paigast liikumine. Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv) Maalihet põhjustavad: erosioon, paduvihmad ja kiire lume sulamine, põhjavee taseme tõus, kiire vee taseme alanemine (jões), rõhu tõus nõlvadel, vulkaanipursked, maavärinad, inimtegevus( kaevamine, lõhkamine), taimestiku hävimine. Eestis - savi- ja aleuriidipinnased, eriti lihkeohtlikud Pinnase massi suurendavad ka nõlvale rajatud ehitised
4. Kuidas mõjutavad soojad ja külmad hoovused rannikualade kliimat? Soe hoovus toob kaasa rohkem niiskust ja sademeid ning sooja kliimat, aga külm toob kaasa kuivust ja külma. 5. Oskate selgitada hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning nende rolli kliima kujunemises. Hoovusi tekitavad: 1. tuuled (tuulehoovused e. triivhoovused) 2. vee tiheduse erinevused (tihedus- e. gradienthoovused) 3. veepinna kallakus (äravooluhoovused) Nende tähtsus: 1. Soojusevahetus erinevate laiuste vahel 2. Nad on setete transportijad (nt. savi, muda) 3. Planktonite transport 4. Mõju kliimale · Triivhoovused tekivad püsivalt ühes ja samas suunas puhuvate tuulte mõjul. Atlandi ookeani põhja- ja lõunapassaathoovus. · Äravooluhoovused tekivad, kui kuskil on kõrgem veetase ja vesi hakkab sealt liikuma madalama
huumuse moodustumine AEG RELJEEF Põllunduseks sobiva mullakihi Kõrgus merepinnast MULD moodustumiseks kulub ~3000 Nõlvade kallakus 12000 aastat Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus Mineraalne koostis (toitained) Happesus või aluselisus Sügavus, värvus, struktuur Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid.
Ilm on õhkkonna seisund mingil ajahetkel. Ilmaelemendid ehk meteoroloogilised elemendid on õhutemperatuur, õhu niiskus sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Ilm on lühiajalise kestusega ilmanähtus, ilmastiku moodustavad suve ja talveilmad ja paljude aastate jooksu kujuneb kliima. Kliimaks nimetatakse mingile maaalale iseloomulike ilmastikuolude kordumist paljude aastate jooksul. Kliimatekketegurid · Astronoomilised tegurid- Maa kaugus päikesest, Maa telje kallakus, saadav päikesekiirte hulk, Maa pöörlemine ümber oma telje ja tiirlemine ümber Päikese. · Geograafilised tegurid- mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, suurte mäeahelike või madalike olemasolu, merehoovused, igijää ning lumi. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese. Päikesekiirguse jaotumine ja kiirgusbilanss. Päikesekiirte jaotumist mõjutab Maa kerakujulisus, seega sõltub Päikeselt
http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/171- porguh1.jpg Pargimägi (tuntud ka Lastekodumäe nime all) on Sinimägede künkaaheliku idapoolseim. Pargimäe tuumikuks on 300-400 m pikkune, umbes 50 m võrra tõstetud ja kuni 20 kraadi lõuna suunas kallutatud monoliitne aluspõhjaline hiidpangas. Pargimäe suhteline kõrgus on ligi 40 m (jalam 45 m ümp ja hari kuni 84,6 m ümp). Künka kirdenõlva kallakus on 40-45 kraadi ja see on lõunapoolsest tunduvalt järsem. Pangase ida- ja lääneosa on tugevasti deformeeritud purustatud ja kurdudesse surutud. Hiidpangase läbilõikes paljanduvad kivimid alates Kesk-Ordoviitsiumi Kõrgekalda kihistu savikast lubjakivist kuni Kambriumi sinisavini. Pargimäe läänenõlval asub ka Sinimäe asula. Pargimäe nime sai mägi pargilt, mis ümbritses kunagi parun Konstantin Korffile kuulunud Sveitsi historistlikus stiilis puidust mõisahoonet.
võimaldab tornaado tugevust täpsemini määrata kui vana skaala. Kõige nõrgem on F0, kõige tugevam F5. Viimane võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. Tornaado korral on kõige ohutum varjuda keldrisse. 5. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda. 6. Lumelaviinid
tornaado (LISA5) augusti algul 2011 aastal. Tornaado tõttu jäi 10 000 inimest elektrita. 215 000 elanikuga Balgovesensk asub Venemaa-Hiina piiri lähedal. Tugevad tornaadod on Venemaal haruldased. Venemaa varasemast ajaloost on teada vaid paari palju kahjustusi tekitanud tornaadot. Maalihked Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihe tekib maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses suuri muutusi ei pruugi toimuda
3. Reacting- reageerima, reageering, vastutoime 4. Shipping- kohaletoimetus, laevandus 5. Dealing- läbikäimine, kohtamine, käsitlemine, suhtumine Lk 31 1. Fit- sobiv, sünnis, kõlblik 2. Tacks- traageldus, toit, külg 3. Religion-usk, usund, religioon 4. Failure- ebaõnnestumine, luhtumine, äpardus 5. Inability-võimetus, suutmatus 6. Variety- mitmekesisus, mitmekesine valik 7. Advance- edasi viima, arendama, edutama 8. Advertisement- teadaanne, kuulutus, reklaam 9. Crapshoot- 10. Bias- kallakus, vildakus, viltusus, kalduvus Lk 32 1. Influence- mõju, mõjujõud 2. Lens- lääts, prilliklaas, silmalääts, luup 3. Disort- 4. Refer- tagasi viima, omistama, juhatama, esitama 5. Screwed- vints, pommis 6. Dealership- müügitehingute firma, tehingud 7. Purchase- ost, ostmine, omandama, soetama, ostetud kaup 8. Avoid- vältima, ära hoidma, hoiduma 9. Discourse- jutustus, lühiuurimus, suhtlus, mõtteavaldus 10. Decadent- dekadent, dekadentlik 11. Pile- hunnik, virn, kuhi, riit Lk 33 1
Luidetel esinev looklevaid liivavalle tuuleviresid. Liivasid kinnistavad kõrrelised (vareskaer, rand-luidekaer, jäneskastik, merihumur) Juba kinnistunud luidetele kasvavad nõmm-liivatee, h kukehari, nurmnelk. Hiljem kujuneb männimets. Põõsastest kadakad, kibuvits. Moreeniküngastikud (Lõuna-Eesti) on mandrijää poolt segipaisatud pinnavormid koosnedes liivsavist, saviliivast ning kivimaterjalist. Künkad vahelduvad nõgudega. Nõlvade kallakus 8...12 . Leidub järvi ning järvesid mis on soostunud. Esinevad kõrgustike ja voorestike servaaladel. Kasutatakse põllumaana või on looduslike rohumaadena. Mõhnastikud. (Elva, Aegviidu, Kurtna, Ähijärve) Enamik pinnavorme koosneb liivadest, kruusadest, veeristest. Künkad on 50 m või rohkem, nõlvadega 30. Küngaste vahel asuvad üksikud nõod. Kõrgustikel esineb ebakorrapäraseid mõhnu, milles esineb järvesid ning need on selgeveelised, liivase põhjaga.
See on väga kiire protsess eelkõige mäestikupiirkonnas. Eeldusteks on intensiivne murenemine ja suur nõlvakalle. Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas või kivimplikis endas eritilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked, mis sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskussisaldusest. Maalihete looduslikku tekkimist soodustab kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete (savi) lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitte läbilaskvate setete (liiv) all. Varisemise ja maalihkeid esineb sagedasti mäestikupiirkondades. Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine. Erinevalt libisemisest ei saa voolamine (solifunktsiooni) korral kindlat materjali liikumise pinda eristada ning aineosakesed liiguvad nõlvast alla voolates ka üksteise suhtes, mis tähendab, et materjal voolavas pinnases seguneb.
Mõhn? liustikujõesetetest koosnev positiivne pinnavorm. Mis on karstumine? Mis on karstumise eeldused? kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Vesi peab olema happeline, et kivimid lahustuksid vees. Võrdle mõisteid ,,stalaktiit", ,,stalakmiit" ja ,,stalaknaat" Stalaktiit on koopa laes rippuv tilkekivi., Mis on maalihe? Mis soodustab selle tekkimist? Maalihe on nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine. Maalihete teket soodustavad kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lamamine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv) all. Mis on karrid? karstuvate kivimite pinna sisse tekkinud lahustumisuure. Mis on alluuvium? Vooluvee poolt tekitatud sete Mis on delta? jõesetete kuhjumise tagajärjel tekkinud mitmeharuline jõesuu Mis on limaan? jõeoru suudmealal moodustunud pikk kitsas merelaht Mis on estuaar
Normaalmurrang kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa.
annaabi.ee 
