staatusega inimestele erinevad. Kuid mitte kõik riigid ei poolda rahvastiku poliitikat. Selle põhjuseks võivad olla nii rahanappus, kui ka soov vältida riigi liigset sekkumist või mitmete huvirühmade võitlused. Mõningates riikides, nagu näiteks Eesti, püütakse tõsta sündimust, siis vastupidiselt on riike, mis just võitlevad sündimuse tõstmise vastu, näiteks Hiina ja India. Hiinas ja Indias on väga karmid rahvastikupoliitika meetmed, näiteks on ühe perekohta lubatud vaid 1-2 last, ning on sundabordid. Lisaks rahvusriikide poliitikale mõjutavad tänapäeva üleilmastuvas maailmas riikide rahvastikupoliitikat ka rahvusvahelised organisatsioonid ja kokkulepped. Suure rahvaarvuga riikide elanike käitumine võib samuti avaldada mõju kogu maailmale. Kokkuvõtteks, suremus ning sündivus käivad käsikäes. Meie saame vaid aidata kaasa sündimuse suurenemisele Eestis, ning loodame, et eestlased jäävad ikka oma
Globaalne Rahvastikupoliitika Essee Tere, ma räägin teile sellest, kuidas ma saaksin muuta globaalseid probleeme siis, kui ma oleksin näiteks Rooma Paavst, kelle alluvuses on miljoneid usklikke inimesi . Ma saaksin mõjutada usklikke üle terve maa olles neile eeskujuks tehes midagi mida tahavad ka Rooma Paavsti austajad ja üldse ristiusklikud üle terve maa teha . Näiteks kui ma ütleksin inimestele, et alkoholi joomine on suur patt ja, et selle eest lähed sa põrgu, siis jätaksid paljud inimesed alkoholi ostmata ja seda ei peaks nii palju tootma, mis säästaks palju toorainet . Kuid see on ainult üks paljudest probleemidest mis meie maailmas aset leiab . Üks maailma suurim probleem on näljahädad, see esineb paljudel maailma kontinentidel, kuid enamasti on see laialt levinud just aafrikas . Kui mina oleksin paavst ja ma lapsendaksin ühe näljahädalisest lapse, siis see ei muudaks m...
RAHVASTIKUPOLIITIKA Maailma rahvaarv: 6,3 miljardit Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus laste sünnitamisel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Posit...
Rahvastikupoliitika Eesti rahvastikupoliitika üldeesmärk on kindlustada Eesti rahvastiku jätkusuutlikareng. Pikka aega oli maailma rahvaarv muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks ning on 20. sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt.
Kenya rahvastiku poliitika Kristiina Moosel 10.B klass 2011/2012 Rahvastik Kenyas elab umbes 41 070 934 inimest (2011.a.). Rahvastiku tihedus on 66,3 inimest ruutkilomeetri kohta. Kenya iseenesest kuulub keskmise pindala suurustega riikide hulka, kuid seal on rahvastiku tihedus ja rahvaarv palju suurem kui mõningates suurtes riikides. (Näiteks Kanadas elab 34 037 000 inimest, ja rahvastiku tihedus on 3,4 inimest ruutkilomeetri kohta.) Samas Kenya pole ainus riik nii suure rahvastiku tihedusega. Ka tema naaberriikides on kõrge rahvastiku tihedus. Etioopias 79-, Tansaanias 46.3-, Ugandas 108.6-, Lõuna-Sudaanis 17.7- ja Somaalias 14 inimest ruutkilomeetri kohta. Rahvastiku koosseis Kenya rahvastiku keskmine vanus on 18.8 aastat. V...
inglise keelt rääkivaid elanikke. Hispaania keelt osates saad sa hakkama 75 riigis sh praktiliselt terves Ameerikas, Ekvatoriaal-Guineas ja Filipiinidel. 9. Tööjõud Tööealise elanikkonna rakendatus: põllumajanduses: 3% tööstuses: 26.2% teeninduses :70.8% (2009 est.) Töötute osakaal on 18,1% (2009 aasta seisuga), kuuludes sellega kogu maailma arvestuses 164 kohale. 10. Rahvastikupoliitika Milline võiks olla tõenäoline rahvastikupoliitika selles riigis (koosta arvamus õpiku teksti abil). Mina arvan et Rootsis kasutatakse peaaegu kõiki arenenud riikidele omaseid rahvastikupoliitika meetmeid. olulisel kohal on toetused. Makstakse lapsetoetusi, koolitoetusi ja lapsehooldustasusid. Samuti saavad toetusi ka üksikvanemad ning igal emal on õigus tasustatud lapsepuhkusele. Sisserännet reguleeritakse kvoodiga. Kättesaadav on kõigile kvaliteetne arstiabi. .
Norra Rahvastikupoliitika 10b Norras elab 5 051 275 inimest Norra Kuningriigi põhiseadus: Riigi ülesanne on tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilitamine läbi aegade. Valimisõigus kuulub norra kodanikele, meestele ja naistele, kel täitunud 21 eluaastat ning on riigis elanud alaliselt 5 aastat. (Konstitutsioon §50) Storting Keskmine vanus on 38 aastat ja tavaliselt on peres 1 laps Nad püüavad suurendada soolist võrdõiguslikkus ning üldis heaolu (eriti lastele ja peredele) Perekondadega seotud poliitika 1. Hõlmab universaalset lapsehoolduspuhkuse programmi, mis on kättesaadev nii emadele kui ka isadele. 2. Vanematel on õigus pikendada palgata puhkust, eesmärgil last põetada, ilma, et oleks oht tööd kaotada Elanikkond püsib arvukana paindlikke seaduste tõttu Seadused julgustavad immigrantidel peredega N...
Hispaania rahvastikupoliitika Anne-Ly Kaitsa Riigi rahvaarv Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaaniaga enam-vähem samapalju inimesi elab Ukrainas (45,415,596 miljonit), Kolumbias (44,205,293 miljonit) ja Põhja-Koreas (48,636,068 miljonit ). Riigi rahvastiku tihedus Rahvastiku keskmine tihedus on 81,12 in/km2. Sarnase tihedusega on Kreeka ja Horvaatia (82,09 ja 79,58). Hispaania on keskmise tihedusega asustatud riik. Rahvastiku tihedus on suurim Hispaania keskosas, kuna seal asub Hispaania pealinn Madrid. Samuti on tihedalt asustatud ka ranniku alad, kus asuvad suuremad linnad nagu Barcelona ning Valencia. Rannikualad on tihedalt asustatud kuna seal on head liikumisvõimalused. Hõredamalt on asustatud pealinnast kirdesse jääv osa, tänu sealsele mägisele alale ...
2008 on viies vanemahüvitise maksmise aasta. Esimese viisaastaku kontosse peaks jääma enam kui 75 000 lapse sünd. Just nõnda ongi juhtunud ka tänapäeva Eestis: alates 2002. aastast ei ole enam tulnud ette sündimuse vähenemist ja sündimus hakkas suurenema emapalga kehtestamisega samal ajal. Vanemahüvitist ehk rahvakeeli emapalka hakati Eestis maksma alates 2004. aasta 1. jaanuarist. Fakt on see, et kõige järsem sündimuse suurenemine okupatsioonijärgses Eestis leidis aset just aastal 2004, kui hakkas kehtima vanemapalk. Siis sündis 931 last rohkem kui aasta varem. Sealt edasi on sündimus erinevalt 1990. aastate pikast vähenemisest ja sellele järgnenud mitmeaastasest paigaltammumisest hakanud jõudsalt suurenema. Kui aastal 2003, enne vanemapalka, sündis 12 931 last, siis tänavu sünnib tõenäoliselt juba tublisti üle 16 000 lapse. Statistika näitab, et alates 2004. aastast on sünnitajate seas võrdlemisi järsult suurenenud kõrgemapalgali...
Arenenud maade rahvastikupoliitika. Keskmise eluea tõstmine. Liisa-Carmen Karama 9c Keskmine eluiga on keskmine eeldatav eluiga sünnimomendil. Tavaliselt tehakse vahet meeste ja naiste eeldataval keskmisel elueal. Imikute suremuse tõttu on eluiga sünnimomendil harilikult lühem kui näiteks pärast aastaseks saamist. See on 20. sajandil märkimisväärselt tõusnud, peamiselt laste suremuse languse tõttu. Keskmine eluiga näitab, kui suur on keskmiselt inimeste eluiga mingis riigis või kohas. Enamasti tahetakse seda tõsta, sest see näitab kui hea on elukvaliteet. Keskmise eluea tõstmine pole kerge. Selleks on vaja iga inimese enda hoolt ja tahet kuid samas juhtub inimestega ka õnnetusi, mida ei saa ära hoida või nakatub haigusesse ning selle tagajärjeks on surm, mis jälle omakorda viib alla Eesti keskmist eluiga. Elukvaliteedi parandamine aitab kaasa...
Geograafia Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Pe...
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Ülerahvastumust maailmas saab võtta mitmeti. Ühelt poolt on see hea, sest kes meist ei sooviks saada lapsi ning kasvatada neist terved ja elujõus inimesed. Kuid alati ei ole see kahjuks võimalik. Arengumaades, kus paljudes riikides on meditsiin vähe arenenud ning tihtipeale raskesti kättesaadav, võib see viia inimeste surmadeni. Peamiseks probleemiks võikski lugeda just selle, arengumaade meditsiini. Tegelikkuses on see väga kurb teema, sest tavaline laps nagu mina, võib surra ka kõige lihtsamatesse haigustesse näiteks köha või nohu. Mina ei suudaks seda ettegi kujutada, et üldse võimalik surra sellistesse haigustesse. Arenenud maades on lihtne, lähed apteeki, ostad ravimi ning haigus on kadunud kui võluväel. Kahjuks arengumaades ei ole ravimid nii kättesaadavamad, samuti ei ole seal arste, kes ütleksid mis inimesel viga. Kes ikka sooviks näha oma last ...
ja 18. sajandil, ligi 20 miljonit orja. 17. Nimeta migratsiooni tõuketegureid. Tõuketegurid : väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik ; madal palk ; inimestevahelised lahkhelid ; ebasoodne looduskeskkond ; halvad elamistingimused 18. Nimeta migratsiooni tõmbetegureid. Tõmbetegurid : suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, kõrge palk, meeldiv sotsiaalne keskkond, soodne tervislik keskkond, sugulased tuttavad, head elamistingimused. 19. Mis on rahvastikupoliitika?Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Rahvastikupoliitika (inglise keeles population policy) on ettekavatsetult koostatud või muudetud institutsionaalne kokkulepe ja/või kindel programm, mille abil valitsus mõjutab otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. 20. Kuidas tekkisid esimesed linnad? Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Maailmas kasvab iga päevaga inimeste arv, mis on viinud ülerahvastumisele. See on muutunud globaalprobleemiks. Samas kui maailmas on rahvast liiga palju, kahaneb aga Eestis rahvaarv. Miks see nii on? Eesti on pisike riik, kus on kõigil ebavõrdsed tingimused nagu ka mujal maailmas. Eesti riik soovib rahvaarvu kasvu, et olla veelgi tugevam. See aga ei õnnestu ning aina enam lahkuvad Eestist eestased, kes asenduvad mitte-kodanikega. Eesti riigi ülesandeks on luua kõigile võrdsed elamistingimused ning ka toetada välismaal elavaid eestlasi. Eesti rahvuspoliitikasse kuuluvad ka mitte-eestlased. Eesti riik peab tähtsaks, et kõik Eestis elavad inimesed saaksid toetust. Selle tagajärjel on palju positiivseid külgi: Eesti ühiskond on tolerantsem, vähenenud on rahvusvahelised konfliktid ning kasvanud on mitte-eestlaste eesti keele oskus. Kuid on ka ...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Kogu maailmas on ülerahvastus suureks probleemiks. Kõige suurem probleem on muidugi arengumaades, sest arengumaades on iive palju kordi suurem. Arengumaades ei ole inimestel elupaiku, head sööki ja joogist rääkimata. Eestis ei ole ülerahvastatus suureks probleemiks, sest Eesti on tegelikult väga hõredalt asustatud riik maailmas, võreldes näiteks Mehhiko või mõne Aafrika riigiga. Eestis ei ole ka probleemiks inimeste ära mahutamine linnadesse või küladesse, sest Eestis on inimestele tehtud piisavalt palju maju kus me elada saaksime. Kui majadest peaks puudu tulema saab ju alati juurde ehitata, sest Eestis on palju põllumaad ja metsasid, mille asemele saab ehitada maju. Eestlased pole just suur rahvas. Meie soome-ugri rahvastel, on oht välja surra samuti see oht on ka Eestil. Noored inimesed, kes lõpetavad oma kooli ära lähevad välismaale tö...
"Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas" Eestis on siiani kombeks viidata telisteIe üleminekumajandusega riikidele ning öelda, et kas sünnib juurde. Ometi on rahvastikupoliitika sihipärane tegevus, kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid
Saksamaalt ja Suur Britanniast pöördutakse kodumaale tagasi, sest need on ka olulised sihtriigid Mongoolias väljarändamisel. Sisserännet Mongooliasse peaaegu et pole, sisserändajate osakaal riigis on äärmiselt väike. Väljaränne on suurem kui sisseränne, see põhjustab negatiivset rändesaldot. Mongoolias see aga tasakaalustab kasvavat rahvastikku. Seal võib olla väljarände põhjusteks väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik, väike palk, kehvad elamistingimused jms. 8. Rahvastikupoliitika Kuna Mongoolia on kõrge sündimuse ja madala suremusega riik, on üheks oluliseks rahvastikupoliitika aspektikssündimuse vähendamine. Seda saab mõjutada näiteks õnneliku pere kuvandi muutmisega, kui siiani on õnnelik pereolnud paljulapselin, siis nüüdseks võiks peres olla üks või kaks last. Probleemiks on ka maa piirkondade tühjaks jäämine ning samal ajal liiga tihe rahvastik linnades, nii võib tekkida tööpuudus linnades. Tehnoloogia areng (nt. Kodus töötamise
Arenenud riikides: hea meditsiiniline abi e suremus väiksem, pereplaneerimine, naiste õigused väiksem sündimus. Majanduslikud võimalused suur sündimus Arengumaades: traditsioonid, religioon, pereplaneerimise ja naiste õiguste puudumine ning abi vajadus (vanematel vaja laste abi) = suur sündimus. Pole head meditsiinilist abi, haigused, õnnetused, sõjad, veepuudus, vaesus suur suremus. (vt lk 33) 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta Rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud: õiguslikud abiellumisea alampiiri sätestamine; majanduslikud vanemahüvitis; administratiivsed nt Hiinas annab loa lapse saamiseks pereplaneerimise komitee; propagandlistlikud nt Hiinas ühelapsepoliitikat toetav loosung ,,Ühiskond ilma õdede ja vendadeta'' See on vajalik, et rahvaarv liiga suureks ei kasvaks (ühelapsepoliitika), et naistel oleksid õigused (abiellumisea sätestamine) ning et pered
Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Umbes 6000 7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajam...
). Oodatav eluiga on tõusnud võrreldes varasemaga. RAHVASTIK Kirjaoskus- 15-aastased ja vanemad saavad lugeda ja kirjutada. Kogu elanikkond 97,7%, mehed 98,5%, naised 96,9% (2015 est.). Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. Selle riigi rahvastik vananeb. Demograafiline ülemineku etapp selle riigi rahvastikus- Kreekat liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka, st iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb. RAHVASTIK Milliseid rahvastikupoliitika meetmeid peaks Kreekas rakendama- Kindlasti tuleks Kreekas suurendada sündimust. Vähendada illegaalset rännet Kreekasse. Kas ja kuidas mõjutab Kreeka riiki ränne- See kasvatab Kreeka rahvaarvu, muudab rahvastiku soolis-vanuselist ja rahvuslikku koosseisu ning selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ja ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Suureneb ka tööjõud. ASUSTUS Pealinn- Ateena Suuremad linnad- Ateena, Thessaloniki, Patras, Iraklio
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport......................................................................................................................... 6 Import muutused, turul................................................................................................................7 Eksportpartnerid.............................
Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud: Toronto - Buffalo (Kanada), Chicago - Pittsburgh; Boston - Washington; Lõuna- California; Portland - Seattle - Vancouver; Houston - New Orleans; (USA) Sao-Paolo - Rio de Janeiro; (Brasiilia) Lagos; Suur - Kairo; (Kesk- ja Põhja-Aafrika) Suur - London; Kesk - Euroopa; Barcelona - Lyon; (Euroopa) Calcutta - Dhaka - Delhi (India), Jakarta (Indoneesia) Peking - Shangai, Taipei (Hiina), Seoul (Lõuna-Korea), Osaka - Nagoya, Tokaido (Jaapan) 12. Rahvastikupoliitika, näiteid rahvastikupoliitika positiivsetest ja negatiivsetest tagajärgedest maailmas. Tagajärjed: Rumeenia: + rahvaarvu kasv; noorte naiste tervist kontrollitakse tihti; lahutuste arvu vähenemine; abortide arvu vähenemine - raske leida lasteaia- või koolikohta, raske leida elupartnerit, tööd ei jätku; üle 35-aastased vallalised peavad maksma lastetusmaksu mis on suur summa nende sissetulekust; nende, kes keelduvad lapsi saamast, tagakiusamine Mõisted:
Rahvastikuprotsessid on riigi arengut ja majandust mõj protsessid: demograafiline üleminek e siire, muutused hariduses ja tööhõives, ränne, linnastumine. Dem. üleminek on protsess, mis näitab muutuseid rahvastiku sündimuses ja suremuses. Tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuselise koosseisu muutused. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevusrahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. 18 saj. kiire linnade tekkimine ja arenemine Euroopas. Kiire kasv tõi kaasa tööstuse arengu. 19.saj alguses esimesed miljonilinnad London ja Pariis. 20 saj keskpaik teine linnade
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 1 Maarika Kolberg 10a Õ 10. klassi geograafia I kursus 2010/11 TÖÖLEHT nr. 2 1.Selgita rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning too näiteid. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi,
-Rohkem raha (Eesti-Soome) -Usutakse, et mujal on parem elu (Austraalia) -Välismaalasest abikaasa -Pagemine -Turvalisemasse keskkonda -Õppimine -Sotsiaalabide saamine (madalad maksud) -Tervislikum kliima - Sugulased välismaal juba ees -Majanduslikud põhjused Sundmigratsioon -Looduskatastroofid (maavärinad, Island) -Küüditamine (orjade vedu, Eesti-Venemaa) -Sõjaline konflikt -Usulised/poliitilised konfliktid -Näljahäda 5. Rahvastikupoliitika On riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika tegemiseks kasutatakse erinevaid meetmeid: -lastetoetus -vanemapalk sündimuse suurendamine -lasteaia kohad Õpik lk 45-47 näited rahvaarvu piiramise kohta. 6 Rahvastiku paiknemine ja asustus. Rahvastikutihedus näitab mitu inimest elab keskmiselt antud territooriumi ühe pindalaühiku kohta. Inimeste arv/pindala(km2)
Rahvastik Rahvaarvu kiire kasvu põhjused: · Viljakas eas naiste arv · Naiste seisus ühiskonnas · Religioon usk soosib paljulapselisi perekondi · Väärtused · Traditsioonid · Arengumaades arstiabi ja üleüldine abi 2. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimust mõjutavad: · Viljakas eas naiste arv · Religioon · Traditsioonid · Pereplaneerimine · Majanduslikud võimalused · Väärtused · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Kooselu traditsioonid Sündimust väljendatakse 1000 inimese kohta promillides, sest rahvaarv on eririikides erinev ja selleks, et erinevate riikide sündimust võrrelda, tuleb väljendada sündimust suhtearvus 1000 inimese kohta. Arenenud maades peamised surma põhjused: 1. Veresoonkonna ja südame haigused 2. Vähk 3. Õnnetused liikluses 4. Enesetapud 5. Vanadus Arengumaade peamised surma põhjused: ...
· Migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada · Odav tööjõud · Sündimus suureneb, kuna migrandid on noored · Majandusaktiivsus kasvab, sest tarbimine kasvab Negatiivne mõju sihtriigile: · Suurem surve töökohtadele, suureneb tööpuudus sihtriigi elanike hulgas · Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega · Suurem surve sotsiaalsfäärile Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad: 1) Rahvastikupoliitika: · Rändepoliitika · Sündide arvu mõjutamine · Regionaalpoliitika 2) Sotsiaalpoliitika: · Pensionipoliitika · Hariduspoliitika · Toimetulekupoliitika · Meetmed puuetega inimestele 3) Ühised: · Tervishoid · Perepoliitika · Integratsioonipoliitika · Eluasemepoliitika
googleusercontent.com/search? q=cache:fCdTvc79A_8J:www.eures.ee/14242+&cd=6&hl=et&ct=clnk&gl=ee 8. MUUD ANDMED Peale põlisrahvaste elab Prantsusmaal veel keltide ja ladina ning teutoonide rahvusi, slaavlasi, põhja aafriklasi, indohiinlasi. Prantsusmaal on ainus ametlik keel prantsuse keel. Valdavad usundid aastal 2012 Prantsusmaal on Rooma katoliiklased (83%-88%), protestandid (2%), juudid (1%), moslemid (5%-10%). 4% inimestest pole end ühegi religiooniga seostanud. Tõenäoline rahvastikupoliitika Prantsusmaal on see, et prantslased soovivad päästa oma rahvuslikku patriotismi. Nad tahavad, et just prantslased suurendaksid sündivust, mitte immigrandid. 30 aastat tagasi otsustas tolleaegne valitsus Valéry Giscard d'Estaing´i juhtimisel sündimuse tõstmiseks alustada kampaaniat ,,Kolmas laps Prantsusmaale!" Paistab, et prantslased on seda alles nüüd kuulda võtnud. Laste rohkus on Prantsusmaa helde sotsiaalsüsteemi vili
5. Millised looduslikud- ja inimtegurid soodustavad asustuse paiknemist? 6. Kuidas arvutatakse rahvastiku tihedust? 7. Millised erinevused on arenenud maade ja arengumaade rahvastikuprotsessides. 8. Millised tagajärjed on rahvastiku vananemisel ühiskonnale? 9. Too välja erinevused arenenud- ja arengumaade rahvastikupoliitikates. 10. Millised on Hiina rahvastikupoliitika (nn ühelapsepoliitika) tagajärjed? 11. Mida hõlmab pereplaneerimine? 12. Mõisted: demograafia, demograafiline plahvatus, inimarengu indeks, rahvastiku vananemine, loomulik iive, loomuliku iibe üldkordaja, rahvastikupoliitika. 1) Rahvastikuandmeid vajatakse igapäevasel kohaliku elu juhtimisel. See teave on oluline eelarvete koostamisel ja täitmise kontrollimisel, uute töökohtade planeerimisel, hariduselu ja sotsiaalhoolduse
Keskm eluiga madal. kaasaegne rahvastiku tüüp sisuliselt eelmise vastand. Madal sündivus ja suremus, rahvaarvu väga aeglane kasv ja mõningane kahanemine. Rahvastiku vananemine. Pereplaneerimine tähtis. Lapsi peredes vähe. Surmapõhjused on üldiselt seotud suuresti veresoonkonnahaigustega. demograafiline plahvatus rahva kiire kasv rahvastiku vananemine sündimus väike, suremus suur. Omane üldiselt kaasaegsele rahvastikutüübile. sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon, linnastumine RAHVASTIK JA ASUSTUS Analüüsi maailma rahvaarvu kasvu, selgita selle põhjusi ja selle tagajärgi; Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes suremus ja eluiga pikenes. miljard
väike palk- suur palk halvad elutingimused- head elutingimused inimestevahelised lahkhelid- sugulased sõbrad tuttavad ebameeldiv/üksluine sotsiaalne keskkond- meeldiv ja mitmeküldne sotsiaalne keskkond ebasoodne looduskeskkond - soodne ja tervislik looduskeskkond Barjäärid maksumus, kaugus, infopuudus, KEELE MITTEOSKAMINE. . Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. 11. Rahvastikupoliitika tegevusvaldkonnad, rahvastikupoliitika vajalikkus, rahvastikupoliitika Eestis, arenenud riikides, arengumaades. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel.Need on meetmed, mis mõjutavad sündimust,suremust ning sise- ja välisrännet. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed. Rahvastikupoliitika eestis
sündi, · lastele ja noortele turvalise kasvukeskkonna tagamine. Laste ja perepoliitika kujundamisel ja teostamisel juhindub riik järgmistest põhimõtetest: 6 · kõigis lapsi ja lastega peresid puudutavates otsustes ja ettevõtmistes seab riik esikohale lapse ja tema pere huvid, vajadused ja heaolu, · probleemide ennetamine on tõhusam kui tagajärgede leevendamine, · rahvastikupoliitika elluviimisel lähtub riik inimeste seksuaalsetest ja reproduktiivsetest õigustest, · laste kasvatamise ja igakülgse arengu ning emotsionaalse ja materiaalse heaolu kindlustamise eest vastutavad eelkõige lapse vanemad, · riik tunnustab mõlema vanema võrdset õigust ja kohustust kasvata oma lapsi ja hoolitseda nende eest ning loob neile võrdsed võimalused töö- ja pereelus osalemiseks,
kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud. Arenenud maade ja arengumaade rahvaarvu erinevuste põhjused: Arenenud: pereplaneerimine, kõrgelt arenenud on meditsiin, riik toetab vanureid. Arengumaad: hinnas on endiselt paljulapselised pered, kuna suremus on seal alles hiljuti hakanud järsult langema. Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel,
Moetoodang on kõrgeltarenenud maades, masstoodang vähem arenenud maades. Tekstiili ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna Korea, Taiwan, India, Pakistan, Jaapan, Usa. Rõivatootjad: Mehhiko, Hiina, Türgi, Usa Tarbija läheduses, tiheda asustusega piirkondades. Oluline sobiv tööjõud (odav). · Rahvastikupoliitika arenenud riikides ja arengumaades Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning siseja väljarännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng, majanduse arengutase tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel oma
Kõrge sündimus. Demograafilise ülemineku esimene etapp: Sündimus endiselt kõrge, madal suremus. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasavs väga kiiresti. Demograafiline plahvatus: Kiire rahvaarvu kasv. Sel perioodil kasvab rahvaarv mitmeid kordi. Demograafilise ülemineku teine etapp: Sündimus ja loomulik iive hakkab langema. Kaasaegne rahvastiku tüüp: Madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine. 46. Rahvastikupoliitika: Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid
kokkupõrked, surve sotsiaalsfäärile. Positiivsed tagajärjed sihtriigile on odav tööjõud, tarbimine kasvab, sündivus suureneb, töötatakse ametitel milles kohalikud töötada ei taha. Euroopas on inimestel võrreldes Aafrika riikidega paremad töö ja õppimistingimused. Sellega parane ka nende elujärg. Samuti ei ole Euroopas nälga ja puhta joogivee puudust. Ka arstiabi on kättesaadavam. 13. Selgita rahvastikupoliitika vajadust, eesmärke, meetmeid eri riikides- Rahvastikupoliitika on vajalik rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika eesmärgiks on mõjutada otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu kasvu või vähenemist, sündimuste suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistest riikidest või väljarännet. Eestis kasutatavad meetmed on laste- ja perepoliitika,
tekitades palju probleeme. 11. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 12. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 13. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 14. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? Õiguslikud nt. abiellumise alampiiri sätestamine Majanduslikud nt. vanemahüvitis Administratiivsed nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks Propagandistlikud
Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile. Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi. 46. Selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoliitikat ja selle vajalikkust; Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad
2. RIIGI RAHVASTIKU SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS JA SELLE MUUTUSED AASTAKS 2030 Erinevate tegurite abil on võimalik ennustada riigi rahvastiku muutumist. 2.1. Riigi rahvastikupüramiidid Joonis 3. Kameruni rahvastikupüramiid 1995 a. Joonis 4. Kameruni rahvastikupüramiid 2015 a. Joonis 5. Kameruni rahvastikupüramiid 2030 a. Püramiididest selgub, et riigi populatsioon kahekordistub aastaks 2030 võrreldes 1995. aastaga. Sellest võib järeldada, et praegune rahvastikupoliitika ei soodusta sündide vähenemist ning eluea pikendamist, seega pole see piisavalt tõhus ning on vaja midagi paremat. 45 aasta jooksul toimub muutusi vähe, riik on endiselt demograafilise plahvatuse etapis. 2.2. Rahvastiku vanuseline jaotus Kameruni rahvastikuline jaotus 2016. aastal (1). 0-14 aastased: 42.6% 15-65* aastased: 54.23% 65+ aastased: 3.18% * protsendid on kokku liidetud 15-24 aastased: 19.55% 25-54 aastased: 30.71% 55-64 aastased: 3.97% Kuna 15. – 16
.......................................................................................5 1.2 Loomulik iive.................................................................................................................. 5 1.3 Keskmine eluiga............................................................................................................ 5 1.4 Rahvastikupüramiid.......................................................................................................5 1.5 Rahvastikupoliitika......................................................................................................... 7 1.6 Tööjõud.......................................................................................................................... 7 . ASUSTUS............................................................................................................................. 9 1.1 Rahvastiku tihedus ja paiknemine...........................................................................
palju probleeme. 12. Mida nimetatakse pendelrändeks? Inimeste pidev ja lühiajaline liikumine elukohast teise piirkonda ja tagasi, enamasti riigisisene, kuid esineb ka piiriülest pendelrännet. 13. Miks inimene on sunnitud jätma oma kodukoht ja muutuma pagulaseks? Sest, tal on põhjendatud hirm sattuda tagakiusamise ohvriks rassi, usutunnistuse, rahvuse, teatud ühiskondliku gruppi kuulumise või oma poliitilise seisukoha tõttu. 14. Mis on rahvastikupoliitika? Rahvastikupoliitika on rahvastikuprotsesside suurendamiseks, eelkõige rahvaarvu dünaamika ja paiknemise muutmiseks või ka säilitamiseks. 15. Kuidas saab rühmitada rahvastikupoliitikas kasutatavad abinõud? 1)Õiguslikud – nt. abiellumise alampiiri sätestamine 2)Majanduslikud – nt. vanemahüvitis 3)Administratiivsed – nt. Hiinas anti luba lapse saamiseks 4)Propagandistlikud
Rahvastiku Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite Laste osatähtsus Laste ja vanurite vanuseline vanureid, arv suureneb, väheneb alla 25%, osatähtsus alla 20%, koosseis keskmine eluiga keskmine eluiga vanurite osakaal kuni veidi üle poole vaid 40-45a. kasvab 25%, eluiga kasvab tööealised 5. Selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob näiteid; Olemus: Rahvastikupoliitika on riigi sihilik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid
Seda tegevust nim.sotsiaalpoliitikaks. Demograafilise koosseisu reguleerimiseks saab riik: 1) sisserände kvoodid 2) meditsiinilise abi tõhustamine 3) ohtudest laialdane teavitamine 4) kultuurilise tegevuse toetamine Paiknemist mõjutavad abinõud: 1) kujundabvälja riigi äärdealadel sobiva infrastruktuuri.(kooli-,teedevõrk, meditsiiniline teenindus) Sellega loob riik tingimused eraettevõtetele. 2) maksusoodustuste tegemine ettevõtjatele. (tulu-,sotsiaalmaks) Kõik rahvastikupoliitika võimalused sõltuvad riigi majanduslikest võimetest. Rahvastikupoliitikaga tegeletakse peale riigitasandi ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Olulisemaks tegelejaks on ÜRO oma allorganisatsioonidega tegeles maailma vaeste piirkondadena. Euroopaliidu rahvastikupoliitika pöörab kõige rohkem tähelepanu demokraatlike suhete kujunemisele. 2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest.
Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Tööjõud Töötavaid inimesi on Iisraelis 2 957 000. 2% tööealisest elanikkonnast tegelevad põllumajandusega. Tööstuses töötab 16% tööealisest ning teenuseid pakub 82% tööealisest elanikkonnast. Riik on maailma mastaabis sajandal kohal, sarnase tööjõu suurusega on näiteks Serbia ja Singapur. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, surmust ning sise- ja välisrännet. Rahvastiku mõjutab kaudselt ka riigi teiste valdkondade areng. Näiteks majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju nii sündimusele, inimese elueale kui sisse- ja väljarändele. Igas rahvastiku poliitika
kauem; – kasutatakse puhast joogivett, haigused levivad vähem; – paraneb toiduainetega varustatus; – väheneb imikusuremus. • Sündimus jääb endiselt kõrgeks, sest: – suure pere traditsioonidel on tugev jõud; – raskendatud on rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus. Kiire rahvaarvu kasv - Uganda näide • Suhteliselt vaene riik Aafrika keskosas, kus elab 35 mln inimest. • Kuigi on rakendatud mitmeid rahvastikupoliitika meetmeid, jätkub rahvastiku kiire kasv 3,3 % aastas. Kui nii jätkub, siis 2031. aastaks rahvaarv kahekordistub. • Rahvastik on väga noor, mediaanvanus 15 aastat. • 0-14 aastaseid on rahvastikust 50%, üle 65 aastaseid 2%. • Sündimus 47,5 ‰ ja suremus 11,7 ‰. Loomulik iive 35,8 ‰ Naiste roll ühiskonnas. • Abiellutakse juba enne 18 eluaastat ja hakatakse kohe sünnitama. • Naine sünnitab keskmiselt 6-7 last. • Naiste haridustase meestest madalam
tööstus) Sõjad, ka loodusõnnetused Rahvastiku vanuseline Kuriteod (vägivald, Noorte osatähtsus suur, koosseis terroriaktid) seetõttu suremus vanurite osatähtsus madalam, kuid laste rahvastikus suur, seega suremus on kõrge ka suremus selle arvelt suurem 6. Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahvaarvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides
vaatamisväärsused on Swayambhunathi religioossne kompleks, Pashupatinathi tempel, Boudhanathi tempel, Tharlami klooster, Durbari väljak, Kasthamandapi tempel ja Dharahara torn. 4.7 Tööjõud Nepali elanikest on põllumajanduses rakendatud 76%, tööstuses 6%, ja teenindussektoris 18% ning töötute osakaal on 46%. Võrreldes teiste riikidega on töötute osakaal elanikkonnast väga suur, koguni üks maailma suurimaid. 4.8 Rahvastikupoliitika Nepali rahvastikupoliitika eesmärgiks võiks olla väljarändajate arvu vähendamine, kuna hetkel on rändesaldo negatiivne ning see on ka üks põhjustest, miks rahvastiku kasvutempo langeb. AIDSiga riigis tõsiseid probleeme pole. HIVi või AIDSi on nakatunute arv täiskavanutest on 0,5 %, mis on võrreldav näiteks Kanadaga. Nepali rahvaarv kasvab kuina iive on positiivne, küll aga on aeglustunud rahvastiku kasvu tempo. Kui rändesaldu on ka tulevikus negatiivne aeglustub rahvastiku kasvutempo veelgi
KORDAMISKÜSIMUSED: MAAILMA RAHVASTIK Rahvastiku paiknemine, tihedus ja seda mõjutavad tegurid 1. Nimetada kolm tihedamini ja kolm hõredamini asustatud piirkonda maailmas ja tuua välja hõredamini ja tihedamini asustuse põhjused(2) 2. Määrata kaardi abil hõredamini ja tihedamini asustatud piirkonnad ja tuua välja põhjused 3. Osata arvutada Eesti ja teiste riikide rahvastiku tihedust 4. Nimeta üks viljakas jõeorg ja viljakas tasandik.Põhjenda, miks need alad on viljakad. 2+2p. Maailma rahvaarv ja selle muutumine 5. Kuidas arvestatakse tänapäeval ja arvestati minevikus rahvaarvu riikides?(3) 6. Osata lahti mõtestada isikukoodi numbreid 7. Osata analüüsida Õ: lk. 9 diagrammi, lk. 10 tabelit 8. Milles seisnes Thomas Robert Malthuse rahvastikuteooria? 2p. Rahvastiku loomulik iive. Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid 9. Osata arvutada loomulikku ja suhtelist iivet etteantud arvude abil 10. Osata analüüsida diagramme Õ: lk...
*Miks arvutakse loomulik iive? Loomulik iive on teatud piirkonna sünni- ja surmajuhtude arvu vahe. Piirkondade loomuliku iibe võrdlemiseks kasutatakse loomuliku iibe kordajat. *Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest inimesed rändasid, polnud paiksed. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. Saj peamiselt arenenud riikides, sealt tekkis ühtne ühiskond. Esimene miljard täitus 1804. Aastal. *Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Kuna inimesed kasutavad ära looduvarasid ja samuti nii paljude inimeste elamisega tekivad jäätmed ja saastatus. *Millised piirkonnad Euroopas on kõige tihedama, millised kõige hõredama asustusega? Tihedasti on asustatud Ida-ja Lõuna-Aasia suurte jõgede orud ja deltaalad, viljaka pinnasega Jaava saar, samuti Jaapani rannikualad, Kagu-Inglismaalt Põhja-Itaaliani, Ameerika ja Austraalia rannikualad. Kõige hõredama asustusega on Aafrika, Egiptus, Euraasia põhjaosad ja kirde, Siseaasia kõrbe...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
