hoonetele ei ole. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. Allikas ERR Etna purse aastal 2006 Etna purse aastal 2002 Kasutatud allikad Eneke 2 lk 219 http://et.wikipedia.org/wiki/Etna http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Etna http://uudised.err.ee/index.php?0564547 Vulkaan Hekla 2.0 Hekla Vulkaan Hekla Vulkaan asub Islandi saare edelaosas, ta on saare aktiivseim vulkaan, mis on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. Vulkaan on umbes 40 km pikk ja 1491m kõrge. Hekla 2.1 Hekla mütoloogia Hekla vulkaanist on räägitud õudusjutte, eriti keskajal, mil avastati Islandi saart. Ühed inimesed rääkisid, et tegemist on põrguväravaga, teised jällegi rääkisid, et tegemist on Jeesuse jüngri Juudase vangikongiga. 2.2 Hekla Geoloogiline ajalugu Hekla vulkaan on kilpvulkaan. Ta on tekkinud Euraasia laama ja Põhja-Ameerika
Vesuuv põhjas põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised Pompeist. suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised See on väljakaevamised on andnud väga Vesuuv sügavalt tähtsat teavet tolle aja kohta. (itaalia lõhestatud, Pärast seda on vulkaan pursanud Vesuvio) on kuid kergelt umbes kolmel tosinal korral. vulkaan sopiline Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel Euroopas mägi, mis aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, Apenniini tipu eel on 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, poolsaarel astmeline. 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, Türreeni Suvekuudel 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, mere kaldal. ronivad sajad 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, Ta asub turistid iga 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi Campanias
Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma
suure rõhu all. Magma väljub tavaliselt suure purskega, millel on sageli kohutavad tagajärjed. Pildil on vulkaanipurse. Maapeale jõudnud ja jahtunud kivimimassi nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Seda avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan ei ole kaua aega pursanud, tekib lõõri ja kraatri ülaossa jahtunud kivimitest kork. See eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellega kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohale 10 15 kilomeetri kõrgusele. Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 2 kilomeetri kõrgusele.
Linn mattus nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Tuhakihti hakati eemaldama esmalt 1748 a. ja järjekindlalt 1860 a. Praegu on umbes kolm neljandikku linnast välja kaevatud. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Vesuuvi nõlval asub vulkanoloogia ja meteoroloogiaobservatoorium. Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas.
Vesuuvist Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge, peakoonuse läbimõõt on 4.km. Vanal ajal oli vulkaan inimestele kui õnnistus Viljakas vulkaaniline muld andis piirkonnale suurepärase taimekasvu. Kuid 24.aug aasta 79. Pöördus vulkaan Pompei kodanike vastu. Pärast aasta 79. katastroofo on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud.
Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79, mis mattis enda alla Pompei, Herculaneumi ja Stabiae , mis kõik jäid maa alla 7ks sajandiks. Linn mattus nii kiiresti , et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu on tollased ehitised suurepärastelt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral. Teadaolevalt on vulkaan pursanud veel aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu välja tulnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud
Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid, ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta, laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani. Hawaii saartel, Yellow stoneis (USA). Liigitus laava koostise järgi: kilpvulkaanid- laava vedel, aluseline, ookeaniline Hawaii(koonus madal, laava valgub kaugele), kihtvulkaanid- laava happeline, sitke,
Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid: 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne
Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni. Avaust nimetatakse vulkaani lõõriks. Vedelat kivimimassi kogu vulkaani tahkete kivimite sees ja all nimetatakse magma koldeks. Kui vulkaan pole kaua aega pursanud, tekib kraatri ja lõõri vahele, kivimitest jahtunud kork. Kork eraldub, kui maa sees olevad kivimid hakkavad otsima väljapääsu. Sellisel juhul kaasneb gaaside ja tahkete ning vedelate kivimite eraldumine suure plahvatuse ja müraga. Gaasipilved võivad tõusta koonuse kohal 10 – 15 km kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi.
Põhja-Ameerika laamade ühenduskohas. SEISUND ● Hekla on enamasti aktiivne, kuid praegu on viimasest purskest veidike rohkem aega möödunud (19 aastat). ● Hekla on Islandi aktiivseim vulkaan. ● Vulkaani kõrgus on 1491 meetrit. EHITUS ● Hekla on ehituselt kihtvulkaan. ● Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. PURSETE AJALUGU ● Hekla on pursanud alates 9. sajandist üle 20 korra. ● Viimati tegutses 2000. aastal. ● Laava : kiire vooluga vedelad laavad MÕJU KESKKONNALE JA INIMESTELE ● Vulkaanist tuleb aineid, mis on kasulikud maale. ● Viljakas maa (rikastatud maa koos mineraalidega) omakorda toob inimestele kasu ning inimesed hakkavad elama viljaka maa lähedal. KASUTATUD ALLIKAD ● https://et.wikipedia.org/wiki/Hekla ● Õpik “Üldmaateadus gümnaasiumile” (2004) Tänan vaatamast!
1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse õhukihtidesse sattunud, et selle maale jõudmiseks kulus aastaid. Tuhka oli õhus nii palju, et see varjas kogu saare läheduses oleva ala (naabersaared) valguse eest ja päevast oleks nagu öö saanud. Purse oli nii võimas, et kogu maapind värises ja sellest tekkis 24 meetri kõrgune hiidlaine, mis tekitas suuri purustusi ja hukutas Sumatra ja Jaava saare rannikul 36 000 inimest.
väikesed saared. Kõige kõrgem vulkaan maailmas on Ojos Del Salado Tsiili ja Argentiina piiril (6891 m). Kui arvestada ka veealust osa, siis kõige kõrgem vulkaan on Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille pikkus jalamilt tipuni on peaaegu 10 km. Päikesesüsteemi kõige kõrgem vulkaan on Olympos Mons Marsil, mis küünib lausa 27 km-ni kokkulepitud Marsi merepinnast. Vulkaane jagatakse kolmeks: Tegevvulkaanid; Uinunud vulkaaanid; Kustunud vulkaanid. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal. Uinunud vulkaani tegevust pole kunagi täpselt kirjeldatud kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaani nimetatakse vulkaaniks, mis ilmselt ei tegutse iial.
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL VULKAANIDKI VÄSIVAD
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid,
Seetõttu elab ka tänapäeval vulkaanide ümbruses rohkelt inimesi, keda vulkaanipurske korral tuleb evakueerida. Ohu hindamisega tegelevad vulkanoloogid. Enamasti arvatakse, et aega on küll ja inimeste evakueerimisega ei pea kiirustama, kuid vulkaanipursete kestus varieerub tugevasti ning ka teadlased ei tea täpset aega, mil purse toimuma peaks. Vulkaanid jagatakse aktiivsuselt tegevateks, uinunuteks ja kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Kuid täpset piiri uinunud ja tegeva vulkaani vahele tõmmata ei saa ning kustunud vulkaan ei pruugi alati täielikult kustunud olla. Vulkaanid elavad oma nö elu, mis on palju pikem inimeste või isegi inimkonna omast. Vulkaan võib olla aktiivne kümneid aastaid
moodustades laavakorke. Neid esineb aktiivsed (tegutsevad -10a tagant, ajavad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise tossu välja) piirkondades. passiivsed e suikuvad (ajutise purskerahu seisundis) Kilpvulkaan: tekib hästi liikuvast basaltsest kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud) magmast, voolab rahulikult maapinnale ja valgub aeglaselt laiali. Kõik Vulkaane esineb: - laamade äärealadel, kus ookeanivulkaanid (Mauna Loa). ühe laama serv sukeldub teise alla - Üksteisest eemalduvad laamad ookeani Tardkivimid: graniit, basalt keskmäestikes Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma
pikkuse vulkaanilise tegevuse tulemusena. Pursked selles piirkonnas algasid 1,8 miljonit aastat tagasi ja tekitasid umbes pool miljonit aastat tagasi nn Vana Daiseni. Vana Daiseni kaldeerasse hakkas 50 tuhat aastat tagasi teise pursete seeria tulemusel tekkima tänapäevane Uus Daisen. See protsess algas nii vägeva purskega, et sellest pärit vulkaanilist tuhka on leitud isegi Honsh põhjaosas olevast Tohoku prefektuurist, ja lõppes 10 tuhat aastat tagasi (hiljem pole Daisen pursanud). Tempel Mäe küljel umbes poolel mäe kõrgusest on budistlik tempel Daisen-ji, mille asutas Tendai sekt juba Heiani perioodil aastal 718. Tipud Mäel on kolm kõrgemat tippu. Kõige kõrgem on Kengamine (1729 m), teine on Misen (1709 m). Ronimine Ilma Daisen-ji templi munga juuresolekuta on mäe otsa ronida karmilt keelatud ja kuni Edo perioodini ei tohtinud lihtrahvas üldse mäe otsa ronida. Aastal 2000 toimus Tottoris maavärin, mille järel tunnistati mägi
Taasavastamine Väljakaevamistega alustati 19. sajandil. Linn leiti puutumatuna 20 meetrise tuhakihi all. Taasavastamine Säilinud olid majad oma seinamaalingute, sisustuse ja tööriistadega. Pagaritöökojas ootasid ahjus kahe tuhande aasta vanused leivad. Taasavastamine Inimesed olid surnud oma kodudes ja töö juures. Inimeste kehad olid hävinud, kuid jätnud kivistunud tuha sisse õõnsusi, mille arheoloogid kipsiga täitsid. Elus vulkaan Vesuuv on hiljem pursanud 50 korda. Suurim neist 1631. aastal, mis tappis 4 000 inimest. Viimane purse pärineb aastast 1944. Vesuuv on endiselt elav vulkaan, mis võib ühel päeval taaskord katastroofi korraldada. Ohud Tänapäeval asub Vesuuvi jalamil Napoli linn, kus elab 2 miljonit inimest. Teadlased jälgivad vulkaani tegevust SUUR TÄNU TÄHELEPANU EEST Tänud abi eest emale ja isale Julia Kasutatud allikad: http://en.wikipedia.org/wiki/Mount_Vesuvius http://www.nga
Etna kõrgus on 3350 meetrit, see teeb Etnast ka Itaalia kõrgeima tipu Alpidest lõuna pool. Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas. Paiknemine laamade suhtes Vulkaan asub Aafrika ja Euraasia laamade kokkupõrkekohal. Seal sukeldub üks laam teise laama alla, seetõttu esineb seal vulkanismi ning vähesel määral ka maavärinaid. Vulkaani purskamine Vulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda.04.09.2007 hakkas Etna vulkaan taaskord purskama. vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt voolas laavat asustamata orgu. Kuigi inimesi purskamine ei ohustanud, puhus tuul mäejalamil olevatele küladele vulkaanilist tuhka ning lähedalasuva Catania linna lennujaam suleti igaks juhuks. Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Etna vulkaan 1989. aastal
viljakas. Unmissed küll teavad selle vulkaani ohtlikkusest, kuid ei lahku oma kasvandustest. Vesuuvi viimase purske ajal sai surma umbes 600 viinamarjakasvanduste töölist. Seetõttu on tollased ehitised suurepäraselt säilinud ja arheoloogilised väljakaevamised on andnud hindamatut teavet tolle aja olmest. Väljakaevamistelt leitud piltide järgi on ka selgunud, et enne seda purset oli mäel ainult üks tipp. Pärast seda on vulkaan pursanud umbes kolmel tosinal korral- umbes 32 korda. Teadaolevalt purskas Vesuuv viimati aastal 1944. Kuigi Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest saadik vaid auru ja suitsu tõusnud, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud. Kuigi purset vahetus tulevikus tõenäoliseks ei peeta, on kaugemas tulevikus selleks siiski suurt oht, sest vulkaanil on varem olnud kalduvus äärmiselt
2)eraldumishüpoteesi järgi eraldus kuu Maa vahevööst pärast Maa tuuma moodustumist 3)haardhüpoteesi järgi on Kuu planetaarne keha,mille Maa haaras kaasa heliotsentriliselt orbiidilt.. Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi.Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse4)kokkupõrke hüpoteesi:Maa põrkus ühe väga suure objektiga(umbes niisama suurega kui marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist.On veel palju detaile,mille kallal tuleb töötada, kuid kokkupõrke teooria on praegusel ajal kõige laialdasemalt levinud.Ma usun, et me kõik teame, et kui poleks tekkinud kuud siis poleks olnud võimeline tekkima ka planeedil Maa elu.Hiljuti juhtusin nägema ühte filmi mille tegevus toimus kauges tulevikus.Seal oli Kuu lagunenud ja maad pommitasid pidevalt meteoriiditükid.Elu oli maapeal muutunud võimatuks.Vähesed ellujääjad elasid pidevas hirmus
Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi. Geisrid tekivad kui on vastav maaalune süsteem (lõhed jne), mis soojendavad vett ja veeallikat. Aktiivsed vulkaanid-tegutsenud kogu inimkonna vältel ja võivad pursata, vesuuv, fuji, etna Passiivsed vulkaanid-tegutsenud sajandeid või aasta tuhandeid tagasi ja jäänud oote seisundisse Kustunud vulkaanid- vulkaanid mille kohta pole teada et nad oleks pursanud kunagi. nt kuraditorn Kivimeid liigitatakse: tardkivimid - kristalsed kivimid, magma v laava tardumisel tekkinud, nt graniit, basalt, obsidian settekivimid - tekkinud sette kivistumisel, harilikult kihilised, sisaldavad fossiile, dolomiit, lubja-,liivakivi moondekivimid-kõrge temp ja rõhu mõjul moondunud maakoores moondunud sette v tardkivimid, nt graniit - greiss, liivakivi - kvartsiit, lubjakivi- marmor Absoluutne vanus- kivimi vanus aastates selle tekiimisest
seismogramm- joonistatud graafik magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass laava- vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud kihtvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud, väljapurskunud kivimid ja tuhk kilpvulkaan- vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud aktiivne vulkaan- vulkaan, mis aeg-ajalt purskab kustunud vulkaan- vulkaan, mis inimajaloo vältel pole pursanud suikunud e. uinunud vulkaan- vulkaan, mis pikka aega pole tegutsenud, aga teadaolevalt kunagi on pursanud lõhevulkanism- asub ookeani põhjas laamade lahknemisalal lõõrvulkanism- kaldeera e. hiidkraater- vulkaani tippu plahvatuse vüi langatuse käigus tekkinud süvend, kuhu võib tekkida järv lõõmpilv- kuumadest gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv mudavool e. lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulava lume ja liustike
4 Vulkaanide levik 5 Magma 6 Kilpvulkaanid 7 Kihtvulkaanid 8 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 9 Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused 10 Vulkaanipursete ennustamine 11 Kasutatud kirjandus Vulkaani mõiste · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. · Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis · Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas Magma ja laava
Ehitus ja liik Etna Purskega kaasnevad laavaplahvatused. Laavaplahvatused paiskavad kraatrist välja hõõguvad ained. Etna on kihtvulkaan. Etna on Alpide lõuna Kiht vulkaani läbilõige poolseim kõrgeim tipp. Purske tüüp ja ajalugu Vesuuv Vesuuv on pliinia tüüpi purse. Purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Teadaolevalt pursanud 33 korda. Vesuuvi purse Viimati purskas Vesuuv aastal 1944. Kõige kuulsam purse Purske tüüp ja ajalugu Etna Etna tekkis 500 000 aastat tagasi. Alguses eraldus laava maakoores olevatest lõhedest. 300 000 aastat peale vulkaani teket väljusid pursked Etna purse vulkaani keskosast. Etna suurim purse toimus aastal 1669. Mõju inimestele Vesuuv
Seal sukeldub üks laam teise laama alla, seetõttu esineb seal vulkanismi ning vähesel määral ka maavärinaid. Aktiivsus: Etna on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas see on peaaegu koguaeg aktiivne. Etna esimene vulkaanipurse toimus umbes pool miljonit aastat tagasi. V ulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda. 2006. aasta uurimused on tõestanud, et vulkaanipurse, mis toimus umbes 8000 aastat tagasi, tõi endaga kaasa hiigelsuure ja tugeva tsunami, mis jättis oma jälje paljudesse Vahemere idaosadesse. Ööl vastu 7. septembrit 2006. aastal hakkas Etna kagupoolne kraater taas laavat purskama. Laava tõusis kraatri servani ja hakkas mööda mäekülge Valle del Bove poole voolama. Purskega kaasnevad laavaplahvatused, mis paiskavad kraatrist välja hõõguvat ainet. 3
Purske tüüp: Pliinia-tüüpi purse plahvatuslik ja väga ohtlik purse, saanud nime Vesuuvi purske järgi, mis hävitas Pompei. Need on pursked, mis teevad ajalugu. Purskega kaasneb suur kogus püroklastilist materjali ning purskepilv võib tõusta kümnete kilomeetrite kõrgusele. Jagatakse subpliinia-, pliinia- ja ultrapliinia-tüüpi purseteks. Nimi tuleb sellest, et seda purset kirjeldas Plinius Noorem kahes Tacitusele saadetud kirjas. Pursete ajalugu: Teadaolevalt on vulkaan pursanud aastatel 79, 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24. augustil 79. Ootamatult paiskus Vesuuvi tipust välja hiiglaslik must pilv. Peagi algas kohutav paduvihm, mis segunes tulise tuhaga. Kuum pori mattis enda alla viinamarjaistandused, aiad, põllud ja asulad.
Maa pinnale. Need ei tee kaasa laamatriive. Kontinentaalne rift kuum täpp paksu mandrilise laama all-> võlvkerge, sulatab maakoore kivimid->venituspinged->rebend(kolmeharuline -> kont. Rift. Rebendeid mööda tõuseb üles magma. Kont. Rift on pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega VULKAANID Vulkaan maakoorde tekkinud lõõr(lõhe, mida mööda magma, purustatud kivimid ja gaasid paiskuvad maapinnale 1) kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud 2) suikuvad ajutise purskerahu seisund (St. Helensi vulkaan P-A) 3) aktiivsed pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Kilpvulkaanid cähe räni ja gaase, väike viskoossus, basaltne magma. Valgub pikkamööda-> ehitab lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid Mauna Loa Kihtvulkaanid palju räni ja gaase, suur viskoossus, graniitne magma, laavavool lühike, plahvatused Kaldeera tekib vulkaani magmakolde lae sissevajumisel -> hiidkraater.
täiskuu kahanev kuu poolkuu (viimane veerand) vanakuu . Päritolu teooriad 1) kaksikplanetaarne hüpotees 2) eraldumishüpoteesi 3) haardhüpoteesi Ükski neist oletustest ei sobi väga hästi. Uuema ja detailsema informatsiooni järgi Kuu kivimitest eelistatakse 4) kokkupõrke hüpoteesi: Maa põrkus kokku ühe väga suure objektiga (umbes niisama suurega kui Marss või veelgi suuremaga) ja Kuu moodustus välja pursanud materjalist. Kuu külastus Esimene · Kuud külastas esimesena Vene kosmoselaev Luna 2 1959. aastal. · Ta on ainuke taevakeha, mida on külastanud inimesed. · Esimene maandumine toimus 20. juulil 1969. aastal ( Neil Armstrong) , viimane 1972. aasta detsembris. · Samuti on Kuu ainuke keha, mille pinnaseproovid on toodud Maale. · 1994. aasta suvel kaardistati Kuu väga ulatuslikult kosmoselaeva Clementine poolt.
6) Kuum täpp ookeanis Tekivad veealused vulkaanid, hiljem vulkaanisaared. Nt: Hawaii 7) Laamade nihkumine Tekib murranguid, murrangulõhe, toimub mandrite äärealadel. Nt: California, San Andrease murrang Vulkaanid I Lõhevulkanism – magma jõuab maapinnale piki maakoore rebenemisel tekkinud ulatuslikke lõhesid. II Lõõrvulkanism – magma jõuab maapinnalemagmakolde kohale moodustunud tühikute kaudu. Jagatakse ka aktiivsuse alusel – kustunud (ei ole inimajaloo vältel pursanud), suikunud (aktiivse puhkerahu seisundis olevad) ning aktiivsed (pidevalt või mõne- kuni kümneaastase vahega tegutsevad) Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, kõige rohkem on vulkaane Vaikse ookeani „tulerõngas“. Vulkaani kuju, ehitus ja purske iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega (temperatuur ja koostis). Kihtvulkaan tekib siis, kui magma on happeline ja tardub väljumis koha lähedal.
Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaanid võivad olla kustunud (inimajaloo vältel mitte pursanud), suikuvad (ajutise purskerahu seisundis olevad) või aktiivsed (pidevalt või mõneaastase vahega tegutsevad). Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piriialadel ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. (Island, Vaikse ookeani tulerõngas). Nad võivad esineda ka kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas (Havai ja IdaAafrika). Basaltne magma 35% 52% ; andesiitne magma 52% 65% ; graniitne magma 65%75% ränidioksiidi.
Võlvkerke laes tekitavad venituspinged kolmeharulise rebendikontinentaalse rifti. Vulkaani kuju ja purske iseloom sõltub teda toitva magma omadustest. Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal Maa pinnale tungib. Esineb: laamade lahknemispiirkonnas, laamadepõrkumisaladel, kuuma täpi piirkonnas, mandri sisealadel kontinentaalne rift. Liigitus: kustunud (teada olevalt pole pursanud), uinunud vulkaan(ajutises purskerahus), tegutsev. Magma on ülessulanud kivimimass. Kihtvulkaan: magma voolab vaevaliselt, magma koosneb ränist ja gaasist, suure viskoossusega, äkiline purse, esineb mandritel ja laamade vahevöösse vajumisel. Kilpvulkaan: magma on hästi voolav, magma on räni ja gaasidevaene väikese viskoossusega basaltne, purse on rahulik, esineb: Havail, ookeanides. Lõõmpilvkuumadest gaasidest ja
Tuhanded linnaelanikud evakueerusid ja suundusid välja maale, jättes maha kogu oma varandust. Purse tagajärjel hukkus umbes 2 000 inimest ja pääses 20 000-30 000 elaniku. Linnad mattusid nii kiiresti, et inimesed ei jõudnud põgeneda. Seetõttu suurepäraselt säilinud arheoloogilised väljakaevamised ja ehitised on andnud hindamatut teavet tolle aja elust ja tavadest. See on kõige suurem Vesuuvi põhjustatud katostroof ajaloo jooksul. Pärast seda vulkaan on pursanud umbes 32 korda ning viimane purustav purse juhtus 1944 aastal, mille tagajärjel hukkus 26 inimest ja 12 000 jäid oma kodudest ilma. Pursete alla jäid ka lähedal asuvad linnad Massa ja San Sebastiano ning kohalik köisraudtee. Kuna Vesuuvi kraatri põhjast on viimasest purskest tõusnud vaid auru ja suitsu, siis peetakse seda jätkuvalt üheks maailma kõige ohtlikumaks vulkaaniks, sest see on varemgi ajaloos vaikne olnud ja keegi ei tea millal võib juhtuda järgmine katostroof
kohal litosfäär õheneb ning praguneb. Tekkinud lõhedest voolab magma maapinnale moodustadesookeanilisi saari, ookeanilisi basaltplatoosid, põhjustades mandrite riftistumist jne. 9. Kuidas nimetati kontinenti, mis moodustus 350 milj. a. tagasi? Pangea- hiidmanner, mis koondas endas kõiki tänapäeva mandreid. 10. Kuidas jaot. Vulkaane seisundi järgi? · Kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud. · Suikuvad- ajutise puhkarahu seisundis olevad. · Aktiivsed- pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. 11. Kus enamus vulkaane paikneb? Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel- massiliselt on neid ookeanide kaheahelikses ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. 12. Ehituse järgi jaot. vulkaanid? Kilpvulkaanid, kihtvulkaanid. 13. Nimeta vulkaani osad.
Lahknemisel tekib maakoort juurde, vulkaanide ja maavärinate esinemine, vulkaanilised saared. Transformmurrangud San Andrease murrang - Põhja-Ameerika laama jaVaikse ookeani laama nihkumine (õrnad maavärinad) Kuuma täpi vulkanism - võib toimuda laamade äärealadest eemal - Hawaii saarestik Vulkaan maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, kust purskab välja magmat, purustatud kivimeid ja gaasi. Kustunud vulkaanid - inimajaloo vältel pole pursanud suikunud vulkaanid Aktiivsed vulkaanid - pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad Magma viskoossus - omadus, mis määrab kas purse on plahvatuslik või mitte. Magma moodustub osaliselt üles sulanud kivimitest. Magma - maa sees Laava - maa pinnal Viskoossus sõltub: gaaside sisaldus, keemiline koostus, temperatuur. Gaasiderikas laava vedelam, voolab paremini, viskoossem laava on gaasid kaotanud. Laava plahvatab, kui viskoossus on kõrge, sest see ummistab lõõrid
Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 1857. aastast saadik, kuid 1980. aasta kevadel hakkas mägi ärkama. 27.märtsil tuli tipust auru ning tekkis väike kraater. 8. aprilliks oli kraater 500 m läbimõõduga ja 250 m sügav. Kõige ähvardavam oli aga muhk vulkaani põhjaküljel, mida põhjustas aina suurenev rõhk magmakoldes, ja see muhk kasvas 1,5 m ööpäevas. Siis, selgel ja külmal 18. mai hommikul lõhkes mäe pungitav põhjakülg ja libises alla, mida saatis maavärin. Kivimisse või magmasse suletud ülekuumenenud
Kui laam liigub edasi, eelmine vulkaan vaibub, uut ainet juurde ei teki. Tekib uus vulkaan. 2) Mandri all- võlvkerge; riftiorg(riftidel kolm või enam suunda, jääb järgi 2, mis võivad veelgi laieneda); langatus(magmakolde lagi on sisse vajunud, ookeani algustaadium nt. Punane meri). Vulkaanid! Kõige rohkem on neid Vaikse Ookeani tulerõngas, Islandil, Havai saarestikus. Kustunud- mitte pursanud inimajaloo vältel. Aktiivsed- pidevalt või mõnekümne aastase vahega tegutsevad. Suikuvad- ajutise purskerahu seisundis olevad. Liigid: 1) kihtvulkaan, graniitsema magmaga, laavavoolud puuduvad või on lühikesed, tardub juba vulkaanilõõris. 2) kilpvulkaan, liikuv magma liigub maapinnale ja valgub laavavooludena laiali, moodustub lame vulkaanikoonus. Kuumaveeallikas: vesi kuumeneb, tekib aur. Kui auru rõhk on suurem kui veesambal, siis tekib purse, seda nim
Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa lõpetab tegevuse kolme kuuga ning vaid väga vähesed tegutsevad üle kolme aasta järjest. Pursete mediaanpikkuseks on seitse nädalat. Vulkaanide aktiivsus Sageli jagatakse vulkaanid tegevateks, uinunuteks ning kustunuteks. Tegevvulkaan on vulkaan, mis on hetkel aktiivne või on pursanud ajaloolisel ajal, uinunud vulkaani tegevust pole kunagi kirjeldatud, kuid tema aktiviseerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks. Kustunud vulkaan arvatakse aga olevat oma tegevuse igaveseks lõpetanud. Ülalkirjeldatu pole aga siiski üldaktsepteeritud seisukoht, sest uinunud ja tegevvulkaani vahele on raske mõistlikku piiri tõmmata ja teaduslikust vaatepunktist lähtudes ei pruugigi siin mingit vahet olla, mistõttu on sellisele jaotusele vulkanoloogide seas märgatav vastuseis
Põhjustavad enamuse purustustest. P- ja S- lained tekivad fookuses üheaegselt. Maavärinaid sügavusega vähem kui 100km nim. Madalateks maavärinateks. Need leiavad aset ookeani keskahelikes ja transformmurrangutes. Vulkaan- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe/ lõhedesüsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.Liigitatakse seisundi järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis, aktiivsed- pidevalt või aastaste vahedega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel, massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis (island, vaikne ookean). Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifti piirkonnas (havai, ida- aafrika). Vulkaane toidavad magmakolded, mis tekivad
2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks purskeks. Paar päeva enne seda purset toimus maavärinad, mis hävitasid laastavalt ümbrkonna külasid, vulkaanipurskega leidsid mõned külad enda täieliku lõpu. Samuti surid paljud inimesed. 4
kõrgus on 1281 meetrit, kraater on 600 meetrit lai ja see on 200 meetrit sügav. Vesuuv on kihtvulkaan. Lisaks sellele, et Vesuuv on Euroopa üks suurimaid vulkaane, on see ka ainus tegevvulkaan Euroopa mandriosas. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast ka vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega. Ajalugu 24. augustil 79. aastal kell 13:30 toimus üks kuulsamaid Vesuuvipurskeid siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944). Purskele eelnev ja purske algus 79. aasta purskele eelnes mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedal asuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes
õhuvooludes niivõrd tugevasse turbulentsi, et lagunes õhus ära. Lennuki tükid kukkusid Fujile. Kõik 124 lennukis viibinut hukkusid. Tänapäeval on mäel selle õnnetuse mälestusmärk. Ollakse valmis võimalikuks purskeks Jaapani valitsus tegeleb kriisiplaani loomisega juhuks, kui kuulsal Fuji mäel asuv vulkaan peaks purskama, kuigi esialgu pole võimalikust purskest veel mingit märki. 3776 meetrine Fuji mägi pole juba kolm sajandit pursanud, kuid 2001 aastal ilmnenud märgid kasvanud aktiivsusest ajendasid valitsust looma komisjoni, et välja töötada evakuatsiooniplaan. Komisjon on juba välja töötanud viisid inimeste mäe lähedusest evakueerimiseks, leidnud võimalikud varjupaigad ja ennustanud laava, tuha, gaaside ja kivide võimaliku liikumistee vulkaanipurske korral. Kuigi pole mingeid märke sellest, et purset on kohe oodata, tuleb siiski välja selgitada, mida
rebendiorge laiendavad veel maapinna erosiooni- ja nõlvade langatusprotsessid. Rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vukaanidega kontinentaalne rift. Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud - inimajaloovältel mitte pursanud, suikkuvad - ajutise purskerahu seisundis olevad või aktiivsed -pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest basaltsest magmast. See valgub pikade laavavooludena laiali ja ''ehitab'' lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Kihtvulkaanid tekivad ränist ja gaasidest ja eriti graniitsest magmast.
Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava. II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides. Laava voolab rahulikult, aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole, räni- ja gaasidevaene. Liigitus purskesageduse järgi: 1. aktiivsed Etna, Kljutsi 2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro 3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad) MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA? 1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga kaugele, gaasid võivad olla mürgised 2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab, seguneb tuha, kivimitükikeste ja laavaga), olenevalt kiirusest võivad hävitada maju,
Ülapiir jääb umbes 1000 km kõrgusele merepinnast. Atmosfääri kihid erinevad keemilise koostise poolest, mis omakorda põhjustab temperatuuri variatsioone. Planeedi gaasiline umbris jaguneb kontsentrilisteks sfäärideks, mis on eraldatud kitsaste üleminekuvöönditega. Kui mõni vulkaan purskab, siis see paiskab suure koguse gaase ja tolmu atmosfääri ja kogu Maa temperatuur mõneks ajaks alaneb. On teada et niimodi mõjusid 1991 aastal pursanud Pinatubo, 1883 aastal tegutsenud Krakatau ja 1815 tegutsenud Tambora.
Huvireisijate kasutada on tipu lähedale ulatuv köisraudtee. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Egmont ( joonis 6) on tegevvulkaan Uus-Meremaal. Ta on 2518 m kõrge. Egmont hakkas kujunema 70 000 a. tagasi. 35 000 a. tagasi moodustus koonus, mis on sarnane praeguse mäega. 25 000 a. tagasi selle koonuse põhjaosa purunes, millest tuli laavat. Hangunud laava katab 200 ruutkilomeetrit sügavusega vähemalt 30 meetrit. Egmont on pursanud vähemalt 8 korda viimase 6000 aasta jooksul, enamik neist pursetest on olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud
VULKAANID Vulkaan mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma tõuseb maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Leidub eelkõige laamade piirialadel Kolm liiki: 1. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad 2. Kustunud vulkaanid inimajaloo vältel mitte pursanud 3. Suikuvad vulkaanid ajutise purskerahu seisundis olevad Kilpvulkaanid tekivad basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Kihtvulkaanid moodustuvad magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatusliku vulkaanipursked
eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) 3 ·Mandrite sisealadel (Ida-Aafrikas kontinentaalse rifti piirkonnas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan KIHTVULKAAN KILPVULKAAN Üksteisega vahelduvad Üksteisega vahelduvad tardunud tuha ja laava tardunud laava kihid kihid Joonis 10. Kiht ja kilpvulkaan Tabel 2. Kiht- ja kilpvulkaani võrdlus
annaabi.ee 
