Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse: R maavärina võngete tugevust; M purustusi Mõõtühik: R magnituud, M pallid Skaala ulatus: R 0-8,9 magnituudi; M 0-12 palli Millega mõõdetakse: R Seismograaf; M vaatlus metsakõdu tähis 0 huumuskiht A leetkiht/väljauhtekiht E sisseuhtekiht B lähtekivim C leetumine toimub nendes piirkondades, kus sajab rohkem, kui aurab. Kamardumine tekib paks huumuskiht. Toimub rohtlates, sademete hulk ja auramine on tasakaalus. STEPP A B C Sisseuhtekiht on kõigil muldadel. Gleistumine sajab rohkem, kui aurab, Fe3O muutub Fe2O-ks. Eestis esineb ka. Mulda tekib gleikiht savikiht, on sinakashall. Ka vihmametsades võib olla. 0 A E B C Sooldumine väga kuivade muldade puhul, maa seest aauramise tagajärjel, teine võimalus inimtegevuse tulemusena, kui inimene niisutab põldu. Kõrbealadel. Soostumine Eestis ka, tekib paks turbakiht.
ookeaniga ühendatud ookeaniga Gibraltari väina kaudu Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused Inimtegevuse mõju merele Keskkonna probleemid Tihe laevaliiklus ja tugev tööstuste äravoolu tõttu. turism on tekitanud Tugev lapüük ja laevateed saasteid ka mõjutanud
MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% VEE VIIBEAEG · Biosfääris 1 nädal · Atmosfääris 1,5 nädalat · Jõgedes 2 kuud · Mullas 2 nädalat1 aasta · Soos 110 aastat · Järvedes 10 aastat · Liustikes 1000 aastat · Meredes ja ookeanides 4000 aastat · Põhjavesi 2 nädalat10 000 aastat VEERINGED ATMOSFÄÄR auramine sademed auramine sademed MAAILMAMERI MAISMAA VEEBILANSS Veekogusse või mingile maa alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Väike ja suur veeringe · Veeringed · Väike veeringe · Suur veeringe esineb esineb nii mere kui maailmamere ja maapinna kohal selle kohal asuva asuva õhkkonna õhkkonna vahel. vahel. Väike veeringe · VÄIKE VEERINGE Veeaur Sademed
Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord. Tulupool sademed Kulupool - auramine
Miks kujunevad mulda erineva värvuse, tüseduse ja koostisega horisondid?- vee liikumise tõttu.. Horisondid tekivad mullad põhiliselt- ainete ümberpaiknemise tõttu vee mõjul Mida näitab horisondi tüsedus mullas? Vanust, mulla tekke protsessi kiirust Miks tekivad maailma eri piirkondades erisugused mullad? - erinev kliima, taimestik, temp, sademetehulk, erinevad lähtekivimid, reljeef. Sademete ja auramise Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramine on vahekord Loodusvööndis auramise. Paras- ja sademed Kuiv troopiline tasakaalus. parasvööde palavvöötme metsad kliima, kõrbed, poolkõrbed veereziim Läbiuhtelise veereziimiga Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud mullad veereziim veereziim
kile all võib muld olla jahedam. 14. Kuidas mõjutavad keskkonda niisutus ja kuivendus? Kunstlik niisutamine suurendab pinnase veesisaldust. See tõstab mulla soojusmahutavust. Muld muutub külmemaks, seda just suve alguses. Taimkate on paremini arenenud niisutataval alal. Liigniiskete mineraalmuldade kuivendamine toimib vastupidises suunas: liigniiskusest vabanenud mullad soojenevad kiiremini, muutuvad ka kiirguskarakteristikud ja auramine. 15. Kirjelda looduslike tingimuste muutumist veehoidlate rajamise tagajärjel. Tiigid ja veehidlad muudavad mikrokliimat oma peegelpinnas ja kallastel analoogiliselt veevaeste järvedega- suurenevad nii kiirgusbilanss kui ka auramine. Tugevneb ka tuul maismaal keskmiselt 30%. Tuule tugevnemine sõltub ööpäeva ajast ja sesoonist. Aga tuule kiiruse suurenemine võib ka puududa, kui veekogu on külmem ümbritsevast õhust
Geo-Hüdrosfäär Vee jaotumine · Soolane 97,2% / Magevesi 2,8% · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22% · Jää/liustik 99,36% · Järved 0,61% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool -sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige
Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sisealad, polaaralad. Auramine. Toimub veekogude pinnalt, vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu(transpiratsioon)
Küs:Kus paiknevad kõrbed?(4) Vastus:Põhja-Aafrika,Ees-Aasia,Austraalia siseosa,Ameerikas Põhjast-Lõunasse Küs:Nim 10 suurimat kõrbe. Vastus:Sahara,Liibüa,Gobi,Suur nõgu,Kalahari,Ar-Rubal- Khali,Nuubia,Atacama,SuurLiivakõrb,Karakum Küs:Iseloomusta kõrbete kliimat. Vastus:Kuiv,Aastas kesmiselt alla 250m sademeid,Mõnel aastal ei tule tilkagi vihma,kiire auramine. Küs:Mida tähendab kuiv vihm? Vastus:Sademed auravad õhus,jõudmata maapinnani. Küs:Mida tead kõrbetuultest? Vastus:Kuumad ja kuivad tuuled mis võivad kasvada kõrbetormideks.(Saharas Samuum) Küs:Mis on ja kus paiknevad oaasid? Vastus:Oaas on vähese taimkattega rohelisem ala,ned asuvad allikate ja kaevude juures. Küs:Nim 3 jõge mis voolavad kõrbetes. Vastus:Niger,Niilus,Amudarja,Sõrdarja. Küs:Kuidas tekkivad soola järved?
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus
Kqntrolltiiii - Hi,idros fticir 1. T6mba 6igele vastusele joon alla: 1.1 Maakera pindalast katab enamuse (vesilmaismaa) 1.2 Rohkem on Maal (magedat/soolast) vett 1.3 Magedast veest enamus on (p6hjavesilpinnavesi) 1.4 Enamuse pinnaveest moodustavad fiiirved ja jded, jeii ja liustikud) 2. Veeringe liilid on ....(4) Sademed ja auramine, jõgede äravool, infiltratsioon,veebilanss 3. Too nhiteid kuidas m6jutab auramist vesi aurustub kiiremini keemistemperatuuril või mida kuumem on seda rohkem kui õhk on veega küllastunud vesi auruda ei saa segab ühtlast aurumist aurumine sõltub palju pinnasest
rohtlad-rohttaimestik annab palju taimejäänuseid mis kõdunevad kiiresti,paks huumuse horisont (kuni 20 m) ,mullabakterid ja selgroogsed kobestavad mulda,puid pole ,sest vihma sajab vähe. 3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:)
S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A T Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest E Evapotranspiratsioon A summaarne auramine mullalt ja taimedelt D U S Sademed, M infiltratsioon ja pindmine äravool A A T E A
ja neis toimuvaid protsesse. Hüdrosfäär põimub teiste sfääridega: litosfääris ja mullas leidub põhjavett, atmosfääris on veeauru ning organismide koostises on samuti palju vett. Vee liikumise kiirus on erinevates paikades erinev. Atmosfääris vaheldub vesi umbes kahe nädala jooksul, sügavamate põhjaveekihtide vesi sadade aastatega ja mandriliustikes tuhandete aastate jooksul. VEERINGE MAAL Veeringe koosneb erinevatest lülidest: sademed, auramine, jõgede äravool, infiltratsioon ja veebilanss. Sademed. Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sinna tagasi, kuid osa kandub maismaale. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda suuremal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Maailmamere pindala on maismaa omast 2,4 korda suurem, seega maailmamerelt aurub rohkem vett ja veekogu pind on alati küllastunud. Auramine. Auramine toimub kogu aeg nii maa- kui ka veekogude pinnalt. Auramine sõltub
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil
Hüdrosfäär Veeringe koosneb erinevatest lülidest: -Auramine -Jõgede äravool -Infliltratsioon (Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on
Amplituud. Jää, igikelts, tuul, taime juured. Kõrbes. Keemiline-porsumine. Vesi, õhk, vihmametsades. Bioloogiline-parsumine. Bakterid, happed.mullatekkeprotsessid- mineraliseerumine-org. Ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullas toimuv org. Jäänuste muundumine lihtsatest org. Ühenditest keerukateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks n huumuseks. Leostumine- sademete hulk suurem kui auramine. Leetumine- leetuhtehorisont.e väljauhtehorisont. Ferralisatsioon-vihmametsade mulla tekkimine e läbiuhteh. Vihmametsades. Soostumine-kui geish. Peale turvas.(toorh) vaja vett(gleistumine). Sooldumine- auramine suurem kui sademete hulk. Mullatekketegurid: passiivsed-lähtekivim(mineraalne koostis, hapesus, värvus, sügavus, vee läbilaskvus). Reljeef- päikesekiirgus, niiskus, erosioon. Aeg- vanemad-paksemad, nooremad-õhemad, taimkate
Veereziim Läbiuhteline Tasakaalustatud Auramise ülekaaluga Sademed/ Sademed ületavad Sademed ja Auramine aurumine auramise auramine on ületab tasakaalus sademed Iseloomustus Sademevesi jõuab Sademetevesi ei Mullavees vähemalt kord aastas ulatu põhjaveeni, lahustunud nõrguda põhjaveeni, mille toiteelemente välja soolad liiguvad tulemuseks on muldade ei uhuta, auramisel läbiuhtumine ja lahustuvate mullaviljakus säilib. maapinna
*kuivendamine *üleväetamine *niisutamine *muldade tihenemine *harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega.
HÜDROSFÄÄR 1.millistest lülidest koosneb veeringe maal? Sademed, jõgede vooluvesi, auramine maapinnalt, põhjavesi, transpiratsioon. 2.Millest sõltub aurumine? Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest, temperatuurist ja tuule kiirusest. 3.Kuidas jaotuvad jõgede äravoolualad? Perifeersed äravoolualad (vesi jõuab maailmamerre), sise-äravoolualad (ühendus maailmamerega puudub) 4.Kuidas jaotub vesi maal? 97% soolane, 3% magevett ja sellest mageveest on 78%pinnavesi ja 22% põhjavesi 5.kirjelda maa veebilanssi Sademed=auramine+jõgede äravool 6
*Sademed. Mida kaugemale mandrite sisealale niiske mereline õhk liigub, seda ulatuslikumal alal kujuneb rohkete sademetega mereline kliima. Nendes kohtades, kus õhumasside liikumist merelt maismaale takistavad kõrged mäed, sajab suurem osa niiskusest maha mägistel rannikualadel. Maismaalt aurunud niiskusest langeb osa sademetena maha maismaa kohal, vähesel hulgal jõuab ka ookeanide kohale. *Auramine. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal. Jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotuvad kaheks: 1) perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõegede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse
· veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast mida rohkem sajab, seda suurem on äravooluala jõgede äravoolualad ehk valglad jagatakse: - perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad
veereziimi muutuse ning kaevandamine karjäärides tekitab põllupinna vähenemise. Põldude niisutamine aga viljakuse vähenemise ja mullakoostise muutuse. Veereziimi mõju mulla kujunemisele: Läbiuhtelise veereziimiga mullad: sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad, sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni, muldade läbiuhtumine, muldade leostumine, mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed, poolkõrbed, soolad liiguvad maapinna suunas, muldade sooldumine, viljakuse langus. Tasakaalustatud veereziim: sademed ja auramine on tasakaalus, savannid, rohtlad, preeriad, toiteelemente ei uhuta välja.muldade kamardumine, viljakuse tõus. Mulla tähtsus: osa toidust, sümboolne väärtus(toob õnne), elupaigaks, filter, oluline tootmisvahend, seotud teiste sfääridega
Veebilanss Veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest Transpiratsioon – auramine taimedelt Umbes 10% atmosfääriveest pääseb õhku transpiratsiooni teel Efektiivsust mõjutab temperatuur, suhteline õhuniiskus, õhu liikumisest ja taime liigist Sademed Vee vabanemine pilvedest kas vedelas või tahkes olekus Sademeks nimetatakse pilvedest vihma, lörtsi, lume või rahena langevat vett; ka hall, härmatis, kaste, udu
-võimas õhupööris, milles õhurõhk on keskel kõrgem, kui äärtes.Alumistes kihtides liigub õhk keskelt äärtele.Hoovus-Meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, põjustatud pealmiselt tuule poolt.Temp.amplituud-Äärmusnäitajate vahemikIsoterm-samatemperatuurijoon.Lumepiir- Pideva lumekattega ala piir mägedes.Metsapiir-Joon, millest põhja pool on metsa kasvamiseks liiga külm.Transpiratsioon-Aurumine taimedelt.Füüsikaline auramine- Auramine veekogudelt või maapinnalt.Õhuniiskus-Veeauru hulk õhus, mis jaguneb absoluutseks ja suhteliseks niiskuseks.Happevihmad/sademed-Happelise reakt. sademed, mis on tekkinud gaasiliste väävli-lämmastiku jm ühendite lahustumisel õhu veepiiskades.Sudu-Suitsu ja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu.Osoonikihi hõrenemine-Osoonikihi hõrenemine teatud piirkonnas. Nt Antarktika.Kasvuhooneefekt-
Nt huumus. tekketegurid: passiivsed *Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused. Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head. *reljeef. *aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem. aktiivsed *kliima mõjutab mullateket oluliselt. *Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel. *Inimtegevus. Kultuurmullad. mullahorisondid: Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont, turvas, sademed>auramine läbiuhteeline veereziim sademed<auramine - Auramise ülekaaluga veereziim, toob kaasa soolastumise. parimaks varjandiks oleks tasakaalustatud veereziim, mille puhul ei toimu läbiuhtumist aga ka aurumist, vesi püsib mullas ning ei uhtu koos mineraalidega välja. Maailmamullad: *Tundravööndi mullad pole väga tähtsad. Kliima on karm , igikelts ei lase mullaprotsessidel hästi toimuda, või on need aeglased
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos:
lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb . Kamardumine esineb piirkonnas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles orgaanilist ainet sisalda-vad horisondid turvastuvad ja mineraal-sed horisondid gleistuvad. Peamiseks põhjuseks: sademete hulk on suurem kui auramine Gleistumine toimub piisavalt liigniiske ja hapnikuvaese keskkonnas Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte MULLATEKKETINGIMUSED- JA PROTSESSID Tundra enamiku aastast valitseb madal temperatuur, põhjustab maapinna läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas
Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maa lähedal 3. Jõgede äravool. - sõltub sademete ja auramise vahekorrast (mida rohkem sajab, seda suurem on äravool) - niiskes kliimas, veerohkel ajal on jõudede äravool suurem kui veevaestes tingimustes
t mulla arengu käigus. 13. Mida tähendab muldade gleistumine? Toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale (sinakashall horisont). 14. Milline veereziim iseloomustab mustmuldi? Tasakaaluline. 15. Selgitage, miks on k õrbete ja poolkõrbete mullad sooldunud. Seal ületab auramine sademete hulga. Soolade kuhjumine mulla ülemistes horisontides, kuna mullavees lahustunud soolad liiguvad aurumise suunas maapinna lähedale, vesi aurustub, soolad jäävad alles, mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. 16. Miks eristuvad k õrbemuldade horisondid ebaselgelt? Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 17. Miks ulatuvad puna ja kollamullad v äga sügavale?
Merehüdroloogia- uurib maailmamerd Enamasti iseloomustatakse globaalse veeringet sademete, auramise ja Sisevete hüdroloogia- uurib siseveekogusid ning neis toimuvaid äravoolu vahelisi seoseid kajastava veebilansiga: P=E+Q (P-sademed, E- protsesse. auramine, Q-jõgede äravool). Veebilansse koostatakse veekogude, Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega põimunud. atmosfääris põhjaveekihtide, riikide ja haldusüksuste kohta. on veeaur, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on 6.2 Maailmameri samuti palju vett. Samal ajal moodustavad veekogud ja neid siduv veeringe Maailmameri saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Soojushulk, mis
- sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike. ) Kõige soolasem on troopiline- ja lähistroopiline ala. Soolsus erinev erinevates kihtides. Mere soolsust mõjutavad sademete hulk ja aurumine. 3
Läbivool järvest. Paisu ehitamine. Vee tarbimine tööstustes, põllumajandus. Põhjavesi-maa sees olev vesi,mis võib sõlt kivimite läbilaskvusest mood kihte. Reostus: Töösjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse. Põllumajandus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest ,transport- teedele kantav sool, õnnetused-bensiini sattumine pinda. Olmereostus. Põhjav alan-Allik äravool. Taimede veetarve, Auramine maapinnalt ,Väljapumpamine. Vee temperatuur-Merepinna paari meetri paksune veekiht on palju soojem kui sügavamad kihid. Merevees neeldub palju rohkem soojust kui maismaa kohal. Ookeanides on aasta keskmine veetemperatuur kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal! Merevee keskmine temperatuur on 3,8 kraadi. Põhpoolkeral on veetemperatuur ligi 3 kraadi kõrgem kui lõunapoolkeral. Maismaa ja mere ebaühtlane jaotus erinevatel poolkeradel ja polaaralade temperatuuri suur erinevus on põhjuseks
toimuv mullatekke- hapnikuvaeses mullas protsess, milles toimuv protsess, mille orgaanilist ainet sisalda- käigus raua ühendid vad horisondid orgaanilise aine turvastuvad ja mineraal- oksüdeerumisel sed horisondid redutseeruvad mulla gleistuvad. Peamiseks sügavamatesse põhjuseks: sademete kihtidesse hallikassinise hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid
G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont · Läbiuhteline veereziim kui sademed ületavad auramise. · Tasakaalustatud veereziim kui sademed ja auramine on tasakaalus · Auramise ülekaaluga veereziim auramine ületab sademed. Muldade erosioon: selle toimel paugutuvad mullaosakesed maapinna kõrgematelst osadelt madalamatele. Selle tulemusena kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudesse või maetakse uute erosioonisetete alla. Tuuleerosioon ehk deflatsioon. Kui taimhkate on hõre, muld kuivuse tõttu vähese sidususega ja huumusevaene ning maapind tuultele avatud. Sellistes tingimustes hakkab tuul ära kandma
väiksem on õhuosakeste hõõrdumine. Ka vee voolamisel veekogudes näeme vee kaldumist parmale, sellepärast ongi parempoolsed kaldad vasakutest kõrgemad, kuna vesi surub Maa pöörlemise mõjul rohkem paremale kaldale ja uhub seda tugevamalt. Maa lõunapoolkeral kaldub tuul gradiendist vasakule. Kindel seadus õhk voolab kõrgema õhurõhuga alalt madalama õhurõhuga alale ja kaldub seejuures gradiendist paremale. 5.Auramine, niisukus, udu. Õhus toimub pidev vee ringlemine. Looduses ei leidu kusagil täiesti kuiva õhku. Vesi ringleb tõuseb maalt õhku, ja langeb sademetena jälle maapinnale. Selles ringes on auramisel suur tähtsus, sest auramine varustab õhku veega. Veeauru hulk õhus selgub õhu niiskuse mõõtmisel. Vee auramine Õhus on alati meile nähtamatut veeauru, mis koosneb üksikutest vee molekulidest. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem veeauru võib õhk sisaldada.
Pos: õigesti harimine, väetamine, mulla omaduste parandamine, niisutamine/kuivatamine. Neg: tallates, üle väetades, ehitustööd, karjäärid Muldade veereziim läbiuhtelise veereziimiga (sademed ületavad auramise, paras- ja palavvöötme metsad. Mullalahuse liikumine: sademe vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjav. Valdav mullaprotsess: leetumine e läbiuhtumine, muldade leostumine. Mõju viljakusele: viljakuse langus) auramise ülekaaliga veereziim (auramine ületab sademed, kuiv troopiline kliima, kõrbed. Sademete vesi aurab ülemises kihis ära. Muld muutub lähtekivimi niiskeks. Mullaviljakus langeb) tasakaalustatud veereziim (sademed ja auramine tasakaalus, sademete vesi ei ulatu põhjakihini. Soolade kuhjumine. Viljakad mullad). Eesti mullaga seotud keskkonna probleemid, põhjused mulla hävimine põhjuseks kaevandus, ehitus, mulla saastumine põhjuseks prügimäed, reostamine Mullaprotsessid
6.Hüdrosfäär 6.1. Veeringe maal Veeringe lülid: SADEMED. Suur osa ookeanite pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooluga maismaale. Sama on maismaalt aurunud niiskusega- osa langeb sademetena maha maismaa kohal, kuid vähesel hulgal jõuab niiskust ka ookeanite kohale tekkivatesse sademetesse. Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt, sest maailmamere pindala on 2,4 korda suurem maismaa omast ja veekogu mind on kogu aeg veega küllastunud- auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. AURAMIN toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Auramine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Auramine on suurem seal, kus maapind on ajutiselt veega üleujutatud või põhjavesi on maapinna lähedal, kust ta jõuab kapillaartõusuga kergesti maapinnale. JÕGEDE ÄRAVOOL sõltub sademete ja aurumise vahekorrast
Paljaseemnetaimed Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Suurem osa paljasseemnetaimedest on igihaljad okaspuud või põõsad. Tavaliselt on neil lehed kitsad nõeljad okkad, mis on kaetud tugeva vahakihis. Okkad püsivad ka talvel puudel, sest tänu tugevale vahakihile on auramine okstes väiksem. Nad paljunevad seemnetega, mis arenevad emaskäbides. Pärast tolmlemist ei hävi emaskäbid, vaid isaskäbid. Paljaseemnetaimed levivad tuuleabil. Tuuleabil levimist soodustab see, et osal paljasseemnetaimedest on seemned kileja tiivakesega. Paljaseemnetaimi levitavad ka linnud ja närilised. Paljaseemnetaimed kasvavad kogu maailmas. Neid on nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Neid esineb palju mägedes. Nad moodustavad suuri okaspuude metsi.
Rohtlate mullad Kontinentaalses kliimas tekivad paksu huumushorisondiga mustmullad. Rohttaimede lehevaris ja taimejuurestik tekitavad rohukamara, mis on soodne keskkond taimedest toituvale mullaelustikule. Surnud org. Aine laguneb kiiresti, kui niiskust jätkub. Huumuse kogunemine kamardumine. Mustmullad kõrge poorsus, paks huumuskiht, hea sõmeraline struktuur. Kõrbete- ja poolkõrbete mullad Sooladerikkad, sademeid vähe-soolad püsivad mullas. Temperatuur on kõrge seega auramine suur. Enamik kultuurtaimi seal kasvada ei suuda. Heleda põhitooniga, horisontide eristamine raske. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Muld ulatub väga sygavale. Kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni ja keemilist murenemist. Huumust peaaegu ei teki. Toiteelementide varu on väike, . Troopika muldi nim puna-või kollamuldadeks. Raua ja Al rikkad.
Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes. Keskmisest madalam on soolsus ekvatoriaalvööndis, kus on palju sademeid ning sellest on on õhuniiskus suur ja auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopiliste alade kõrgem soolsus on tingitud suurest auramisest, mis ületab sademeid mitmekordselt.Suurematel, eriti põhjapoolkera parasvöötme ja arktilistel laiustel on soolade sisaldus väiksem veekogude jõgede ning liustike sulavete mõjul. Põhjapoolkeral on magedam vesi kui lõunapoolkeral. 3. Suur veeringe ja selle tähtsus . Veeringlusest võtab osa maailmameri, atmosfäär, litosfäär
merekeskkonda kõigi reostusallikate eest ja taastada ning kaitsta selle ökoloogilist tasakaalu. 6. Selgita maailmamere osa Maa soojusbilansis. Maailmameri saab suurema osa Maale langevast päikesekiirgusest, kuna soojusmahtuvus on suur, siis on maailmameri peamine soojuse vastuvõtja ja koguja. Auramisele kulub kõige rohkem energiat, mis sademetes uuesti vabaneb. 7. Missugused tegurid ja kuidas mõjutavad auramist? Temperatuur Suurema temperatuuri korral on auramine suurem Õhu- ja maapinna niiskus Väiksema õhuniiskuse korral mahub veeauru õhku rohkem. Mida niiskem maapind seda rohkem aurab. Pinnase omadused - auramine on suurem seal, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Taimestik rohkem taimi, rohkem auramist Tuule kiirus tuulisel ilmal on aurmine suurem Maailmamerelt aurab rohkem kui maismaalt. 8. Selgita Araali mere pindala vähenemist veeringe taustal.
hapnikuvaeses mullas. Anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt Fe2O3st mis taandub FeOks. FeO reageerib mulla mineraalidega ja tekivad sinakad või rohekad gleimineraalid. Iseloomulik tundraaladele. Sooldumine Sooldunud mullad sisaldavad rohkelt vees lahustunud soolasid. Vesi aurustub, soolad aga jäävad mulda. Sooldumine võib olla tingitud põldude niisutamisest põhjaveega. Sooldumine Esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte. Soostumine Protsess, kus orgaaniline aine ladestub mineraalosa pinnale (taimejäänused lagunevad osaliselt). Iseloomulik kõrge põhjavee ja veega küllastunud aladel. Leostumine Vees lahustuvate soolade (Ca ja Mg) väljauhtumine mullast. Iseloomulik sademeterikastele aladele. Karstikoobas Kasutatud kirjandus http://lepo.it.da.ut
Igas vööndis esineb ka liigniisketes tingimustes tekkinud turvasmuldi. Kliimast sõltub, millised mullaprotsessid on ülekaalus. Eluviaalsed e. vaesustumisprotsessid on valdavad niiskes e. humiidses kliimas, illuviaalsed e. rikastumisprotsessid kuivas e. ariidses kliimas. -Tundravööndimullad sulamispiir ulatub kõige sügavamale liivades, kõige vähem sulavad aga turvasmullad. Kuna auramine on väike ja igikelts ei lase ära imbuda, on mullad suvel liigniisked. Bioloogilised ja keemilised protsessid sõltuvad temperatuurist ja hapnikust, seepärast on tundravööndis mulla teke ja mineraalsete orgaaniliste horisontide väljakujunemine väga aeglased. Toimub gleistumine protsess, mis toimub liigniiskes ja hapnikuvaeses keskkonnas, mulla mineraalhorisondid tõmbuvad sinakashalliks. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja hakkavad kuhjuma turbama
mägedes · Frontaalsed esinevad koos külma frondiga, tugevamad, igal aastaajal Hüdrosfäär Ehk vesikest. Magedad veed: · jõed · järved · põhjavesi · ojad · sood · liustikud Soolased veed: · maailmameri 97% on soolane vesi. 3% mageveest: · 68,79% jääkilbid ja liustikud · põhjavesi 30,19% · pinnavesi 0,3% · muu 0,9% Maailma meri katab 71% maakera pinnast Veeringe: · Auramine · Sademed · Jõgede äravool · Põhjavee äravool Väike ja suur veeringe Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahe kindlal ajavahemikul Aurumine · Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt · Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt
Piiratud ühendusega sisemered võivad olla magedamad (nt. Läänemeri – 4-12‰) või soolasemad (Punane meri – 42-43‰) Soolsusest enamuse, annab naatriumkloriid (NaCl). Ülejäänu moodustavad põhiliselt magneesiumkloriid (MgCl2) ja magneesium- (MgSO4), kaltsium- (CaSO4) ning kaaliumsulfaat (K2SO4) Soolad satuvad merevette lahustuvatest kivimitest. Merevee soolsus sõltub mitmetest teguritest . Aurumisest Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem. Sademete hulgast Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, aurumine väike) Jõgede sissevoolust merre ja Merejää /liustike sulamisest Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Sügavuse suurenedes soolsus ühtlustub ja umbes 2 km sügavusest alates on soolsus püsivalt vahemikus 34,6-35 promilli Nendel laiustel kus pinnakihi soolsus on
Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud, mis kannavad soojust edasi - Turbulentne õhu segamine Turbulentsiks nimetatakse väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne segunemine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis (temperatuuri vertikaalne gradient) - Maa pikalaineline kiirgus seda neelavad tugevasti õhus olevad veeaur ja süsihappegaas - Vee auramine maapinnalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol; auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku - Advektsioon - ehk õhumasside horisontaalne liikumine 19) Õhutemperatuuri muutumine vertikaalsuunas mida kõrgemale õhk tõuseb, seda rohkem ta jahtub. Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis
algab oraanilise aine lagundamine, mille mõjul hakkab murenemiskoorik järkjärgult paksemaks muutuma, järjest kõrgemad taimed saavad kasvama hakata. Inimtegevuse mõju muldadele : Niisutamine, kuivendamine mõlemad on liigses koguses kahjulikud. Võib kaasneda nt kõrbestumine. Erinevates piirkondades on erinevad mullad, sest : Olenevalt geoloogilisest asendist on erinevates piirkondades erinev sademete hulk, temperatuur ja auramise hulk. Satemete ja Sademed ületavad Auramine ületab Sademed ja auramise vahekord auramise. sademed. auramine on Loodusvöönd Paras- ja Kuivtroopiline kliima tasakaalus. palavvöötme metsad kõrbed poolkõrbed Parasvööde, rohtlad Veereziim Läbiuhtelise Auramise ülekaaluga Tasakaalustatud
annaabi.ee 
