ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Põllumajandus Looduslikud tegurid kliima: mullad: reljeef: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle * kasvuperiood * paksus, lõimis Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sade...
MÕISTED Agrokliimavööde-põllumajandust mõjutavate kliimatingimuste alusel eristatud piirkond Vegetatsiooniperiood-taimekasvuperiood, ajavahemik, mille vältel taimed kasvavad ja arenevad Agrotööstuskompleks-võrgustikettevõtted Ekstensiivne põllumajandus-vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine Intensiivne põllumajandus-saaki suurendatakse sordiaretuse, tõuaretuse ja tehnika kaudu Ekstensiivne teraviljatalu-levinud hõredast asustatud kuiva kliimaga piirkondades Rantso-väga suur loomakasvastusmajand, lihaveiseid või lambaid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamjaolt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). Põllumajanduse struktuur sõltub: · looduslikest tingimustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · ajaloolise arengu iseärasustest · rahvuslikest traditsioonidest Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. Põllumajandus: · elatus- ehk naturaalmajandus · turumajandus Looduslikud tegurid: kliima (temp., niiskusolud, kasvuperiood), mullad ( viljakus, paksus, lõimis, põuakindlus), relje...
ESMASEKTOR 1. Mõisted Põllumajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Elatusmajandus - ....................................................................................... ............................................................................................................ Turumajandus - ........................................................................................ ............................................................................................................ Agrokliimavööde - .................................................................................... ............................................................................................................ Mahepõllumajandus - .........
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed Tänapäeval elatab end põllumajandusliku tööga umbes 45 % maakera rahvastikust. Põllumajandustoodang ei saa praegu suureneda enam uute maade kasutuselevõtu, vaid ainult produktiivsema tootmise arvel. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandikku maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev. See sõltub looduslikest tingimusest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaalmajanduslikest suhetest ja rahvuslikest traditsioonidest. Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloomustatakse tavaliselt põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse tähtsusega SKTs. Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus ehk naturaalmajanduslikuks (omatarbeline) ja turumajanduslikuks (kaubaline). Milliseid kultuure ja kariloomi ühes või teises maai...
Ecuadori esmasektor Rakvere, märts 2009 Sissejuhatus Kunagise Inkade impeeriumi keskne osa Ecuador paikneb Lõuna-Ameerika läänerannikul ning kuulub Ladina-Ameerika vaeseimate riikide hulka. Alates 1533. Aastast, päraast viimase inkade imperaatori mõrvamist kuni iseseisvumiseni 1830. a. Valitsesid maad hispaanlased. Enamik ekuadorlasi elab Costa piirkonna madalikel või Sierras. Viimase aastate majanduskasvu on põhjustanud naftarikkus. Rohkem kui pool rahvastikust on indiaani-hispaania päritolu metsiidid. Mustanahalised elavad rannikul. Indiaanlased, kes moodustavad rahvastikust umbes veerandi, nõuavad Equadori nimetamise paljurahvuseliseks riigiks, kus erinevaid indiaani hõime tunnustataks igaüht rahvusena. Selle tagajärjel on kujunenud tugev ning ühtne indiaaniliikumine. Ametlikuks keeleks on hispaania kui kõneldakse ka ketsuka keelt. Keskmine asustustihedus Ecuadoris on 44 in./km, tihedaim on see mägedevahel...
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖ "ESMASEKTOR" 1. Esmasektor Esmasektori ehk hankiva sectori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. Kõrgelt arenenud infoühiskonnas, kus tööviljakus on väga kõrge, tullakse toime vähese tööjõuga. Esmasektori allharud: põllumajandus (taimekasvatus ja loomakasvatus), metsandus, kalandus, jahindus, toorainet töötlevad harud (toiduaine-, kerge-,
Rakvere Gümnaasium 'Eesnimi Perekonnanimi' 11B POOLA ESMASEKTOR Referaat Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ARENGUTASEME ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................ 4 PÕLLUMAJANDUS..............................................................................................................5 METSANDUS........
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel pehme; sademeid suv...
KONTROLLTÖÖ: ESMASEKTOR 1. Mõisted: 1.1.Mahepõllumajandus- vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllundus 1.2.Istandus- suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. 1.3.Metsatööstusklaster- kõik metsa majandamise, puidu varumise ja töötlemisega omavahel seotud majandusharud ning äriteenused 2. Iseloomusta: 2.1. Ekstensiivne põllumajandust: · Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud...
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit. mugulkultuurid kartul, maniokk, bataat). Tead järgmiste kultuurtaimede k...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID
Ameerika Ühendriigid(USA) USA riigilipp USA pealinn on Washington 2010 aasta juuli seisuga on USA rahvaarv 310,232,863 Washingtoni rahvaarv on 317,641 USA asukoht maailmakaardil USA asukoht maailmajaos USA regionaalne kaart USA asub Ameerika maailmajaos, Põhja-Ameerika mandril USA naaberriigid on Kanada(Põhjas), Mehhiko(Lõunas) USA-d ümbritsevad Atlandi ookean, Vaikne ookean 2005 aasta andmetel on USA inimarenguindeks on 0,951 ehk 12. kohal maailmas Rank Country/Region 1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 ------- ---------------------------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- ---------- 1 Iceland 0.868 0.89 0.899 0.918 0.923 0.947 0.968 2 Norway 0.87 0.889 0.9 0.913 ...
Esmasektor · Esmasektor ehk hankivsektor tegeleb majandusharudega ,mis toetuvad oma toorainele. · Siina kuulub: 1. Põllumajandus 2. Metsandus 3. Kalandus ja jahindus 4. Muud loodusvarad · Põllumajandus on esmasektor seetõttu, et ta rahudlab ühiskonna ja inimeste esmased vajadused . · (toit, elamu ehk siis mets, soojus ehk siis küttepuud) · Tänapäeval (20. Sajandi lõpp ja 21. Sajandi algus) töötab põllumajanduses ligikaudu 44-45% rahvastikust. · Arenenud riikides osakaal põllumajanduses on ligikaudu 2-3% rahvastikust, maksimaalselt 6%. · Agrokliima tuleneb päikesekiirguse hulgast (soojus) ,millest oleneb vegetatsiooni perioodi pikkus. · Põllumajandus jaguneb : 1
Esmasektor Kutsutakse ka hankivaks sektoriks. Siia kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Mõne klassifikatsiooni puhul ka maavarade kaevandamine. Kui laiemalt vaadata siis tuleks siia liita ka toorainet töötlevad harud, nagu toiduaine-, kerge ja metsatööstus. Esmasektori harud töötlevad loodusvarasid inimesele vajalikeks toodeteks. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähem arenenud ühiskondades on suurem osa inimestest hõivatud just selles sektoris. Põllumajandus Peamiseks ressursiks on põllumajandusmaa, mis maismaast hõlmab ligi kolmandiku. Põllumajandusmaa jaguneb haritavaks maaks (10%) ja looduslikuks rohumaaks (21%). Iga riigi põllumajanduse struktuur on erinev, see sõltub: looduslikest tingimustest,
..................................................................4 1.2 Rahvastik ..........................................................................................................................4 1.3 Haldusjaotus .....................................................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2. Esmasektor..............................................................................................................................6 2.1 Põllumajandus ..................................................................................................................6 2.2 Metsandus......................................................................................................................... 6 2.3 Kalandus................................................................................
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine N: aladatakse tolle. EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat. NAFTA- Põhja Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine. OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid Maailmapank- annab laene riikidele Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, hari...
Majandus-Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. Majandussektorid-*esmasektor e.primaarsektor-tegeletakse tooraine hankimisega,*tööstus e.sekundaarsektor-tegeletakse tooraine töötlemise ja toodete valmistamisega,*teenindus e.tertsiaarsektor-tegeletakse teenindamisega Loodusvarad mõjutavad-põlevkivi,turvas,metsavarud,viljakus Loodus tingimused-kliima,pinnamood,pinnakate,mullad,vetevõrk Energeetika on töötleva majanduse haru, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega (kütusest, veest, tuumakütusest) sobivaks energialiigiks (tavaliselt soojus- ja elektrienergiaks) ja edastatamisega inimestele ning tööstustele, mis seda kasutavad- Narva-soojusenergia-tähtsamad-põlevkivi,turvas. Vee-ja tuuleenergia-hüdro,tuule,päikese Vähe hüdroenergia-sest see ei tasu ära, kuna meil on vähe jõgesid ja jõesänge. Tuuleenergia-saartel,me...
8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks Inimarenguindeks ja SKT 9. Esmasektor: 3% rahvastikust Sekundaarsektor: 19% rahvastikust Teenindus: 68,5% rahvastikust. 10. Eksport: $6.846 miljardit f.o.b. (2008 est.) Import: $6.543 miljardit f.o.b. (2008 est.) 11. Ekspordi partnerid: Holland 21,3%, Saksamaa 13,3% UK 13.2%, Iirimaa 7.7%, Ameerika Ühendriigid 7.3%, Hispaania 4.6%, Jaapan 4.3% (2007) Impordi partnerid: USA 13.7%, Saksamaa 12.2%, Rootsi 10.2%, Taani 7.5%, Holland 5.7%, UK 5.4%, Hiina 5.1%, Norra 4.6% (2007) 12
Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne. · Erinevate sektorite tähtsust riigi majanduses iseloomustatakse sellega, kui palju inimesi nendes sektorites töötab või ka sektori osakaaluga rahvusliku koguprodukti loomisel. Aja jooksul muutub sektorite osakaal kogu majanduses. Primaarse sektori osakaal väheneb ja tertsiaarse sektori osatähtsus tõuseb pidevalt. MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED
GEOGRAAFIA- Muutused ühiskonnas ja maailmamajanduses Hõive- kui palju inimesi töötab mingis majandussektoris Majanduse struktuur ehk haruline koosseis ehk majandussektorid a) Esmasektor ehk primaarsektor (ehk agraarühiskond ehk ka põllumajandusühiskond)- majandusharu, kus tegeletakse tooraine hankimisega (ehk siis põllumajandusega), tööd tehakse peamiselt käsitsi 1. Põllumajandus 2. Metsamajandus 3. Kalandus b) Tööstus ehk sekundaarsektor (ehk tööstusühiskond ehk ka industriaalühiskond)-
Pinnamoe muutus Hävib taimkate ja kaovad loomade Tekivad maapinna langatused, elupaigad; suured karjääriaugud, mida millega kaasnevad ehitiste ja on vaja rekultiveerida. põllu ning metsamaade kahjustused. Mõisted: Majanduskaardid, majandusressursid, taastuvad ja taastumatud loodusvarad, kapital, tööjõud, tööjõu kvaliteet, esmasektor, tööstus, teenindus, energiamajandus, energiaallikad Valgla, veelahe, riimvesi, pankrannik, laidrannik, skäärrannik, luide, maasäär, rannavall, põhjavesi, veega küllastunud ja küllastamata kihid, põhjavee tase, vett läbilaskvad ning vett pidavad kivimid ja setted
.........................................................................................5 2. RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS...............................................7 2.1 Riigi arengutaseme iseloomustus............................................................7 2.2 Rahvaarv ja rahvaarvu muutused..........................................................8 2.3 Soolis- vanuseline koosseid....................................................................8 3. ESMASEKTOR....................................................................................10 3.1 Looduslikud eeldused........................................................................10 3.2 Looduslikud tingimused.....................................................................10 3.3 Majanduslikud tegurid.......................................................................11 3.4 Põllumajanduse spetsialieerumine........................................................
Toodete ja teenuste import (% 89,5 SKP-st) [4] Väljaminekud tervishoiule 4,0 (% SKP-st) (2004) [4] Väljaminekud haridusele 5,3 (% SKP-st) (2002-2005) [4] Väljaminekud riigikaitsele 1,6 (% SKP-st) (2005) [4] Kogu väljaminekud (% ekspordi 2,9 (2004) ja välismaiste netotulude hulgast) (2004) [4] 4.1. Energiamajandus Põllumajandus, karjakasvatus, maavarad. 4.2. Esmasektor Peamised kaubanduspartnerid on Hiina 71,8 %, Kanada 11,7 %, Ameerika Ühendriigid 7,3 % Peamised eksportkaubad on vask, rõivad, elusloomad, loomsed tooted, kasmiir, vill, loomanahad, fluor (sulapagu), värvilised metallid. 9 4.3. Tööstus Maavarasid leidub rikkalikult, kuid neid kasutatakse vähe. Peamised maavarad on: nafta, kivisüsi, vask, molübdeen, volfram, fosfaadid, tina, nikkel, tsink, fluoriidi, kuld, hõbe, raud. 4.4. Teenindus
· PORTUGALI JA HISPAANIA KOLOONIAD ISESEISVUSID EMAMAADE NÕRKUSE TÕTTU ISESEISVUSSÕDADEGA INFOÜHISKONNA EELDUSED · TEHNOLOOGIA ARENG VÕIMALDAS INFO KIIRET HANKIMIST JA LEVIKUT · ÄRITEENUSTE, TURISMI JA MEELELAHUTUS- TÖÖSTUSE OSAKAALU TÕUS, SEST TOOTMISE EFEKTIIVSUSE TÕUS PÕHJUSTAS VABA AJA SUURENEMISE, ELATUSTASEME TÕUSU · KÕRGHARIDUSE OSAKAALU TÕUS · TRANSPORDIVAHENDITE TÄIUSTUMINE, VEOKULUDE VÄHENEMINE MAJANDUSSEKTORID · PRIMAARSEKTOR e ESMASEKTOR · SEKUNDAARSEKTOR e TÖÖSTUS · TERTSIAARSEKTOR e TEENINDUS · JAOTA JÄRGMISED MAJANDUSTEGEVUSED RÜHMADESSE: Nafta ammutamine, finantstegevus, teraviljakasvatus, lennundus, ehitus, sideteenused, kinnisvarakonsultatsioonid, kaubandus, turism, laevaehitus, kalapüük, töötukoolitus ja ümberõpe, mööblitootmine, raamatupidamine ja audit, lillekasvatus, metsaraie, moedisain, õigusabi, autoremont, Liikluskorraldus, reklaam HÕIVE MUUTUSED
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta Infrastruktuuride tase (t...
kaubanduspoliitika liiduväliste riikide suhtes ja seadusandluse teatav ühtlustamine Majandusliit – majandusühendus, kõige laiahaardelisem riikide liit, kus lisaks ühisturu põhimõtetele on ka keskne juhtimine, ühine seadusandlus, majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha 7. Pole vaja 8.Agraarühiskonnas on sündimus ja suremus suur, iive väike, keskmine eluiga ja linnastumine väike. Peamine majandussektor on esmasektor, tööd tehakse käsitsi. Peamine tootmisüksus on mõis, talu ja tootmiskeskus küla, maakond. Kasutatakse maad, metsa, vett ja veokulud on väga suured. Keskkonda väga ei reostata, vähe osaletakse maailmamajanduses. Nt Tšaad, Rwanda, Burundi Tööstusühiskonnas sündimus ja suremus langevad, iive alguses tõuseb, pärast langeb, keskmine eluiga tõuseb, linnastumine on keskmine. Peamine majandussektor on töötlev, tööd tehakse käsitsi + masinaga
suurem esmasektoris, kõrgem sündivus ja iive, rohkem noori jne. 4. Millised on peamised ettevõtte paigutust mõjutavad tegurid (loetle)? Tooraine ja energia olemasolu ja lähedus. Tööjõud, selle hulk, kvaliteet ja hind. Tarbijate hulk ja lähedus e turg. Koostöö võimalused e aglomeratsiooniefekt. Teadusparkide olemasolu. Kapital. 5. Miks on tänapäeval suuremad tööstuskeskused koondunud sadamalinnadesse?Sadamalinnadesse on koondunud eelkõige esmasektor, metallurgia ja raskemasinaehitus. Veokulude kokkuhoid, sest enamasti veetakse tooraine arengumaadest sisse. 6. Miks on enamus kergetööstuse toodangust tänapäeval pärit arengumaadest, eriti Aasiast? Kergetööstus vajab palju tööjõudu, kusjuures ei ole vajalik kõrge haridustase. Arengumaades, eriti Aasias on väga palju odavat tööjõudu ja suure rahvaarvu tõttu ka palju tarbijaid. Toote omahind tuleb madalate palkade ja väiksemate veokulude tõttu väiksem. 7
Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta mõiste tootmisviis Tootmisviis iseloomustab seda, kuidas ja milliseid tehnoloogiaid majanduses kasutatakse ja vastavalt sellele ka inimvahekordi ja töökorraldust. Näiteks agraarne tootmisviis ütleb kohe ära, et tootmine on põllumajanduslik. 2. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe( agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel ( tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) agraarühiskond tööstusühiskond infoühiskond Tootmise eesmärk Eluks vajalikud ained müügiks Informatisooni kiire hankimine Peamised Põllumajandus,metsand Tööstus- tekstiili, Teenindus, info majandusharud...
m 3 päevas ja see imporditakse teistest riikidest. 8 Elektrienergia tootmine Nafta tarbimine ühe elaniku kohta oli 2001. aastal 684 kg ja aastal 1980 343 kg. Tarbimine on kasvanud kaks korda. Elektrienergiat tarbiti 1980. aastal 3,3 mld. kw/h ja 2004 aastal 13,9 mld. kw/h (2004). Võrreldes aastaga 1980 on elektrienergia tarbimine kasvanud neli korda. (allikad 1, 9) Esmasektor Põllumajandus Dominikaani Vabariik asub troopika vöötmes. Enamus maast on tasane ja põllumajanduseks sobiv. Jaanuari keskmine temperatuur on +20 kuni +30 kraadi ja juuli temperatuur on ka +20 kuni +30 kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on üle 8000 kraadi. Aastane sademete hulk on lõuna osas 1000 kuni 2000 mm ja põhjaosas 2000 kuni 3000 mm. Kuna Dominikaani Vabariigis esineb tihti ka põudasid, niisutatakse seal umbes 275000 ha maad. Haritavat maad on 1,1 milj. hektarit
Referaat Ameerika Ühendriigid Arlis Kopli 11a klass Vinni-Pajusti Gümnaasium Juhendaja: Siiri Seljama Sisukord Inimarengu indeksi komponendid............................................................................................ 3 USA arengutase................................................................................................................. 3 Majanduslikud näitajad................................
3.4. Vee-energia Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara (saab kasutada niisutuseks või elanikkonna veega varustamiseks, puhkemajanduse arendamiseks jne). Arenenud riikides püütakse loobuda ehitamast kõrgeid tammesid. Hüdroelektrijaamadele oluline piisava tarbimise olemasolu, suurte liinikadude tõttu ei tasu elektrienergiat kaugele vedada. Kõige rohkem hüdroenergiat toodetakse USA-s ja Kanadas. Kokku neis kahes neljandik maailma veejõujaamade elektritoodangust. Euroopas toodetakse suurem osa vee-energiast Norra, Rootsi, Island, Apli riikides (Prantsusmaa,Itaalia,Sveits,Austria) ja Venemaal. 3.5 Tuumaenergia Tuumaelektrijaamades on võimalik toota elektrienergiat suures koguses, ökonoomselt ja õhusaastevabalt. Tänapäeval annavad tuumaelektrijaamad 17% kogu elektrienergiast, peaaegu sama palju kui hüdroelektrijaamad. Kütusena kasutatakse uraani (varusid umbes 50 aastaks). Rikkaimaid uraanileiukohad Kanada, Usa, LAV. T...
ESMASEKTOR PÕLLUMAJANDUS. MAAKERA AGROKLIIMAVÖÖTMED. Põllumajandusliku tööga elatab end umbes 45% maakera rahvastikust. Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa (pea kolmandik maismaast): · haritav maa (enamja olt põldude, istanduste all) · looduslik rohumaa (niidud, väheväärtuslikud karjamaad). 1 · Põllumajanduse struktuur sõltub : · · looduslikest tingimustest · ajaloolise arengu iseärasustest · sotsiaal-majanduslikest suhetest · rahvuslikest traditsioonidest · · Põllumajanduse tähtsust mingis riigis iseloom. põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsusega ja põllumajanduse osatähtsusega SKT-st. · Arenenud riikides on hõivatuid 2-3% töötajaist. Arengumaades on see osa valdav. · Põllumajandus: · 2 elatus- ehk natu raalmajandus · turumajandus · Lo...
võrra 1993.-ks aastaks ja veel sama palju 1995.-ks aastaks.Riigi majanduslik tase suundus majandusliku õitsengusuunas,mis on eesmärgiks tänapäevani.Praegust on see riik veel arengumaa. Tööjaotuse mõttes töötavad umbes 45% agrikultuuri majanduses ja 30% tööstuses.Töötus püsib 15 % tasemel (andmed aastatest 2003),mis on sellise väikese arvu kohta vägagi suur protsent. IX Esmasektor 9.1 Põllumajandus Tänu lähistroopilisele agrokliima vöötmele on läänerannikute vahemerelises valdkonnas pehme ja vihmane talv,kuid kuum ja põuane suvi.Mullad on viljakad ,ent vihmavesi põhjustab mäenõlvadel mullaerosiooni.Kasvatatakse mitmeaastaseid istanduskultuuridest puuvilju,viinamarju,tsitruselisi,oliive ja oma tarbeks talinisu ja maisi, ning loomadest põhiliselt lambaid ja sarvloomi(nii lihana kui ka piimasaaduste saamiseks)
Kordamisküsimused I Muutused ühiskonnas Õp. Lk. 10-37 1.Oskab üldjoontes iseloomustada agraar-, industreaal-, ja infoühiskonda põhitunnuste alusel! Põllumajandusajastu ehk agraarühiskond (6000-7000a eKr. kuni 18.saj keskpaik): ühiskond, mille enamik liikmeid tegeleb põllumajandusega, kalapüügiga, karjakasvatmisega ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Toodetakse elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. naturaalmajandus– suurem osa toodangust tarvitatakse enda tarbeks, ülejääk vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt ma...
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Globaliseerumine maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega. SKT aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea näitajast. Majanduse struktuur riigi majanduse ülesehitus, jaotub kolme sektorisse : hankiv, töötlev ja teenindav. Primaarne e. Esmasektor majandusharu, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse, metsanduse ja põllumajandusega. Sekundaarne e. Tööstussektor majandusharu, mis tegeleb toorainete ümbertöötlemisega erinevateks toodeteks ja nende müümisega tarbijale tulu saamise eesmärgil. Tertsiaarne e. Teenindussektor majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, turismi ja muude teenuste tootmisega tulu saamise eesmärgil. RAHVASTIK JA ASUSTUS
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem Looduslike energiavarade Eletri-, Energia toimetamine hankimine soojusenergia-, tarbijale mootorikütuse tootmine Nafta ja gaasi ammutamine Elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, ja töötlemine naftatöötlemistehased jaotusvõrgud, torujuhtmed, Tahkete kütuste(söe, turba, ...
Hüdroelektrijaama ehitamine võib küll olla kallis,aga olemasolul osutub see väga kasulikuks ning igati tõhusaks viisiks energitööstuses. 3. Kuna Tsiili on ranniku ääres asuv riik oleks veel järgmine võimalus võtta kasutusele tuuleenergia. Rajades tuulegeneraatorid ookeani äärde, tuulepealsele rannikule, võib see muutuda väga kasulikuks riigile. 11 IV Esmasektor Riigi põllumajanduse iseloomustus Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks Tsiilis? a) Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? Tsiilis on põllumaad kasutada üsnagi vähe, maastiku mägisuse tõttu. b) Pinnamood põllumajanduse arendamise seisukohast. Pinnamood ei soosi põllumajandusega tegelemist. Tsiili on mägine ja mitmete kõrbetega maa, mille tõttu on põllumajandusega tegelemine küllaltki raskendatud.
infant mortality 4) Fertiilsus võime anda järglasi (15-49 a.). Näitaja on sündinud imikud naise kohta. Eestis 1.41 (2007) 191. koht eesotsas on Aafrika rigid 7-ga) Majanduse struktuur (see oli üks Riigi arengutaset iseloomustavad majandusnäitajad) See on majanduse koosseis. Majandusharud rühmitatakse. Rühmitamisel eristatakse järgmisi sektoreid: 1. Primaarsektor e. esmasektor tegeleb tooraine saamisega (maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, jahindus). Hõive selles sektoris on üks riigi arengutaseme näitajaid. Mida suurem on hõive primaarsektoris, seda mahajäänum on riik. Siis on põllumajandus põhiline. 2. Sekundaarsektor e. teisene sektor tegeleb toorainet töötlevate harudega( energeetika, metallurgia, masinatööstus, keemiatööstus, toiduaine- ja kergetööstus) 3.Tertsiaarsektor e. kolmandane sektor ühiskonda teenendavad ja
4) Impordihinnaindeks (IHI) hinnaindeks, mis iseloomustab Eestisse sisseveetavate kaupade ja teenuste hindade arengut. *Emiteerima raha käibele laskmine 9.11 Alanud on majanduskriis, inflatsioonitase on järjest kõrgem ja EKP otsustab selles olukorras langetada intressimäära (euribori). -Laenude arv tõuseb. -Hinnad võivad siiski jätkata tõusmist (rohkem raha). -Laene peab vähem tagasi maksma -Kohalikud pangad võivad intresse tõsta. 10. MAJANDUSE STRUKTUUR 1. Esmasektor e primaarsektor tooraine hankimine (põllumajandus, metsamajandus, kalandus, maavarade kaevandamine) 2. Tööstus e sekundaarsektor tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega (energiamajandus, masinatööstus, keemiatööstus, autotööstus, laevaehitus, kergetööstus, ehitus jne) 3. Teenindus e tertsiaarsektor teenindamine (kaubandus, transport, tervishoid, haridus, turism, finantsteenused, riigivalitsemine jne)
4.Maa siseenergia kasutatakse seismilistes piirkondades nt. Island,USA,Itaalia,Prantsusmaa, Jaapan,Uus-Meremaa,Filipiinid.(Termaalvett,auru saadakse puuraukude kaudu). 5.Biomassi energia saadakse puidust,puidutöötlemise jääkidest,põhust,sõnnikust,energiavõsadest (lepp ja paju),jäätmehoidlatest.Biomassi tekib pidevalt juurde. Elektrienergia saamise jaotus: süsi 38% vesi 19% tuumaenergia 18% gaas 13% nafta 10% tuul-päike-maasisesoojus 0.4% Esmasektor - Põllumajanduses on osaliselt ülemindud töötlemisele.Põllumajandus ei saa eksisteerida üksi,ta vajab maaparandust,tõuaretust,sordiaretust,taimekaitsetöid,veterinaariateenuseid,reklaami.Põllumajandusl ikku maad on 33%,mis jaguneb rohumaaks(20%) ja haritavaks maaks(10%).Põllumajanduslikku maad juurde teha pole võimalik.Põllumajandus sõltub nii looduslikest kui majanduslikest teguritest.Paremad põllumaad asuvad 30ndatel laiustel
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
