Kalavarud Kalandus on Eestis oluline tootmisharu, mille tegevusele on vaja senisest rohkem tähelepanu pöörata. Eestis tegeleb kalavarude haldamisega Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakond ja kalamajandusega Põllumajandusministeeriumi kalamajanduse osakond. Nii mere- kui magevee kalapüük on Eestis majanduslikult tähtsal kohal. Indikaatorliikide hulka kuuluvad räim, kilu, tursk, koha ja ahven. Majanduslikumalt kõige olulisemad liigid on räim ja kilu. Kalandus on üks mitmekülgsemaid ja samas ka probleemsemaid valdkondi merega piirnevad riigis. Veel eelmisel aastakümnel võisid kalurid püüda kala niipalju kui süda ihkas, kuid nüüd, kalavarude vähenedes, tuleb resurssi kasutamist reguleerida. Kalavarude olukord on väga halb ning sellise olukorra põhjuseks võib pidada nii klimaatilisi tegureid kui ka kalameeste intensiivsemat püüki. Olemasolevast kalaarvust ei piisa, et t...
efektiivse kaitse. Ühises kalanduspoliitikas on olulisel kohal ka kalade kaitse vette juhitavate saasteainete poolt põhjustatud ebasoodsa mõju eest. Euroopa Liidu ühtses kalanduspoliitikas seatud eesmärgid peaks kaitsma kalavarusid vähenemise eest ja kindlustama tulevastele põlvedele merealade soodsa keskkonnaseisundi. 7 Kasutatud kirjandus Keskkonnaministeerium, Kalavarud Läänemeres, kättesaadav aadressil http://www.envir.ee/629 Euroopa Keskkonnaagentuur, 2010, Mere elurikkus on ohus, kättesaadav aadressil http://www.eea.europa.eu/et/eka-signaalid/artiklid/merekeskkond Euroopa komisjon, Teabeleht Ökosüsteemil põhinev lähenemisviis kalandusele, kättesaadav aadressil http://ec.europa.eu/fisheries/documentation/publications/cfp_factsheets/ecosystem_approach_ et.pdf Euroopa liidu teataja, 2006, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv kalade elu tagamiseks
Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Globaalprobleemid on nüüdisühiskonna arenguraskused, mille võitmiseks on vaja kogu inimkonna ja suurte piirkondlike inimrühmade jõupingutusi. Globaalprobleemid on esmajärjekorras inimtegevused ja looduse vaheliste vastuolude tagajärg: kui tootmistegevuses ei arvestata looduskeskkonna vastupanuvõimet, tekivad ökoloogilise tasakaalu häired. Et Maa pindala on lõplik, ei suuda looduskeskkond näiteks tulla toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 ...
.............................................................................................................4 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid.............................................................5 Eutrofeerumine.......................................................................................................................5 Põlevkivi kaevandamine.........................................................................................................5 Kalavarud...............................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud materjalid...................................................................................................................8
arvukusega. Ainult tursk, kilu ja lest, s. o. need liigid, kes on kohastunud kudemiseks suhteliselt väiksema soolsusega vees, saavutavad Läänemeres suure arvukuse. Kalavarud ja nende kasutamine Kalapüük sõltub väga suurel määral looduslikest eeldustest, esmajoones kalarikkustest ja nende ekspluateerimise tingimustest veekogudes. Selline sõltuvus avaldub eriti selgesti Läänemere kalavarude kasutamisel. Läänemere kalavarud, s. o. kalavarud selles veekogus, ei ole püsiva suurusega, vaid muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimese tegevuse mõjul. Läänemere muutliku hüdroloogilise režiimi tõttu kõigub mitmete kalaliikide varude suurus selles veekogus üsnagi tunduvates piirides. Võib meenutada tursa ja kilu arvukuse ulatuslikke kõikumisi, milledest tingituna nende liikide üldsaagid muutuvad kümneid, mõnedes piirkondades isegi sadu kordi.
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Aafrika on Sahara kõrbe ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat, Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemir...
Kiiretes lõikudes on vesi küllastunud hapnikuga, vool eemaldab kiirelt ainevahetusjäägid ja kannab uut tahket materjali, lahustunud org. ja min. aineid. Voolukiirusest sõltub planktoni areng vooluveekogudes. Kiiretes jõgedes seda peaaegu üldese ei tekigi. Voolu kiiruses on vesikondadevahel suured erinevused. Jõgede vooluhulgad kujunevad sademete ja aurustumise vahest. Jõgede toitelisus määratakse peam. kolme näitaja alusel: N, P, ja lahustunud org. aine. 3.Siseveekogude kalavarud Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger.
jätkusuutlik ja säästev areng – kalandus – (majandus)haru, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega (kalatööstus) ja valmistoodangu turustamisega. majandusveed – kuni 200 meremiili; kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal, leavasõit vaba territoriaalveed – 3-12 meremiili; igasugune tegevus ainult rannikuriigi loal ülepüük – töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. akvakultuur e. vesiviljelus – kalade jt mereandide kasvatus meres, mageveekogudes
PEAMISED PÜÜGIKALAD LÄÄNEMERES Kalavarud ja nende kasutamine Läänemere kalavarud ei ole püsiva suurusega. Need muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimeste tegevuse mõjul Intensiivne töönduslik püük Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada.
külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud, kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud). Hajali rannapüük: kala püütakse väikeste paatidega ranniku lähedal, merel ollakse lühikest aega, saak läheb kohe turule või kalatööstusesse; esineb Ida- ja Kagu-Aasias. Konsentreeritud rannapüük: kala püütakse kogu majandusvööndi ulatuses suurte laevadega, milles on külmutusseadmed; merel ollakse nädalaid; suur, hästi väljaehitatud sadam; esineb Tsiilis ja Peruus. Ookeanipüük: kala
Maailma Kalandus 1. ) Maailma kalapüügi liigid. 1.1. ookeani püük. kalavarud ei paikne keset ookeani vaid nad on suhteliselt ranniku lähedal. Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused
zelatiini, väetisi. Mereorganismidest ravimeid Kalapüügi maht XX saj teisel poolel kasvas kalapüük maailmas 6,5 korda Hiinas püütakse 1/5 maailma kalast (2000a-l püüti 78 mln t kala) Üldse võiks maailmamerest püüda 100 mln t/aastas (praegu püütakse 90%) 10 riiki annavad 2/3 maailma kalapüügimahust Toodangu maht maailmas sh Hiinas Maailma kalavarude jaotamine Kalapüük Kalavarud maailmameres ebaühtlased Kalarikkad Kalavaesed madalad rannikumered külmade hoovuste piirkonnas (lähis -ja süvaookean lähispolaarvöötmes) suurte jõgede suudmealad lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid Tähtsamad püügipiirkonnad Maailmamere ja siseveekogude osa kalanduses
sõltume. Elurikkuse kadumine Kogu maakera mõjutab elurikkuse kadumine, mille põhjused lähtuvad inimtegevusest: elupaikade hävitamine, bioloogiliste loodusvarade ületarbimine, mitmesugused reostused, kliimamuutus ja võõrliigid. Elurikkuse kadumine Üha rohkem liike on sattunud väljasuremisohtu ning veel mõni aastakümmet tagasi tavalised liigid on ühtäkki muutunud haruldasteks. Näiteks kunagistes kalarikastes meredes on kalavarud ülepüügi tõttu kokku tõmbunud. Elurikkuse kadumine Intensiivne põllumajandus oma elurikkusevaenulike maaharimispraktikate ja uute agrokemikaalidega on kahandanud tolmeldajate ja teiste inimesele olulistele liigirühmade arvukust. Elurikkuse kadumine Viimase kümnekonna aasta jooksul on muutununud arusaam sellest, kelle ülesanne peaks bioloogilise mitmekesisuse kaitsmine olema. Kui klassikaliselt on seda peetud riigi kohustuseks ja
ja kaladele ebasoodne. Kalavaene on ka troopiline ookean rannikualadest ja jõesuudmeist eemal. Palavvöös on kalade kasvuks soodsad tingimused ainult ekvaatori vahetus läheduses, seal on suhteliselt palju valgust ja sajab palju, mistõttu suubub merre rohkesti toitainerikkaid jõgesid. Umbes 90% maailmamere püütu kalast püütakse rannikuriikide majandusvööndist. Peamiselt püütakse ansoovist, tuunikala, heeringat ja makrelli. Suuremad kalavarud on Vaikses ookeanis, kust saadakse üle poole maailmamere kalasaagist, ookeani loodeosast üle veerandi. Atlandi ookeanis on veerand maailma kalavarudest, peamised püügipiirkonnad asuvad ookeani kirde- ja loodeosas, sest seal on kõige kauem püük toimunud ja sealsed kalavarud on oluliselt vähenenud . Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. India ookeanis ja Põhja-Jäämeres leidub rohkesti kala vaid
Sademete langemine on piirkonniti väga erinev. Mägistel piirkondadel võib sademeid langeda kuni 2225mm. Aasta keskmine sademete hulk mägedest Ida pool asuvatel aladel jääb alla 300mm. Tavaliselt jääb sademete hulk 700-800mm kanti. 5) Veestik: Pikim jõgi on Glomma(604km), Tana ja Drammen. Suurim järv on Norras Hornindalsvatnet ja Salsvatnet. Laevatatavaid veekogusid on Norras väga vähe. 6) Loodusvarad: Norras leidub naftat, maagaasi, kivisüsi, mets, veejõud, kalavarud, vask, rauamaak ja tsink. Kuna maa on mägine, siis põllumajandust on vähe. 7) Rahvastik: Keskmine tihedus on: 14,82 in/km², Norras ei ole miljonilinnu. Rahvastik ei ole koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt. Valdav keel on norra keel. Usund: Luterlus. Norras on väga kõrge elatustase. Sündimuse näitaja on 13,39 sündi/1000 elaniku kohta ja suremus on 9,78/1000 elaniku kohta. 8) Majandus: Norra on arenenud majandusega riik
Kalandus 1. Milles seisneb maailmamere majanduslik tähtsus?-Maailmameri on hindamatu bioloogiliste, mineraalsete ja energeetiliste ressursside allikas, mida inimene kasutab söögiks ja mitmeks muuks otstarbeks. Kõige olulisemal kohal maailmamere ressurssidest on kalad, mida ei kasuta ainult inimesed, vaid millest tehakse ka kalajahu, mis on kasutusel loomasööda ning põlluväetisena. Otstarbeka majandamise korral taastuvad aga kalavarud suhteliselt lühikese aja jooksul, ning selleks tuleb reguleerida püüki ja vältida veekogude saastamist. 2. Mis on akvakultuur?- tänapäevase tarbimise rahuldamiseks kasvatatakse kalu, limuseid, vähke, vähilaadseid, veetaimi jt veeorganisme 3. Mis on majandusvöönd, mille poolest see erineb territoriaalveest?-Majandusvöönd on väljaspool territoriaalmerd asu ja viimasega külgnev mereala, kus riik võib arendada majandustegevust
merepõhjaelukaid. Merest võib praht omakorda sattuda rannikule ning randadesse, mis mõjutab negatiivselt turismi ning sellest saadavat majanduslikku kasu. Meres olev praht põhjustab samuti majanduskahju kaluritele. Inimese tervist ohustavad eelkõige merre sattunud ravimijäätmed, uimastitarvikud ja klaasikillud. Maailmemere reostmuse tagajärjed - Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis - Vähenevad kalavarud - Mõju inimese toidualauale - Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni - Rannikualad reostuvad-mõju turismile - Vetikate vohamine - Korallide hävimine Maailmameres on hinnanguliselt umbes 6 tonni biomassi iga maakera elaniku kohta, kuid see on peamiselt planktoni kujul. Kalu arvatakse olevat biomassist 1%, kuid kõik pole söödavad. Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei
Põllumajandus, kalandus ja toituainetööstus Taavi, Merle, Jaanika Looduslike tegurite mõju põllumajandusele · Relieef (tasane, mägine, nõlva kalle) · Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) · Kliima (temperatuurid, aastane sademete hulk, vegetatsiooni perioodi pikkus) Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõt...
looduslikel karjamaadel Loomavabrik-kasvatatakse kanu, sigu, veiseid jne. Kõik toimib masinate abil (Uus-)istandus-taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi ja tegeleb nende esmase töötlemisega Territoriaalveed-rannikuriigile kuuluv mereala, kuni 12 meremiili Majandusveed-rannikuriigilekuuluv mereala, kuni 200 meremiili Kalapüügiõiguse müümine-rannikuriik müüb kalapüügiõigust, et püüda selle riigi majanduslikest vetest Ülepüük-töönduskalade liigne püük, kalavarud vähenevad Metsamajandus-metsa istutamine, hooldus, maaparandus, väetamine Metsasus-protsent pindalast Arvestuslank-iga-aastane raide maht
Geograafia Kalandus. Kala rikkamad piirkonnad : 1) külmad hoovused 2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks.
kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, sumpadesning suletud veekasutusega süsteemides. Kasvatatakse forelli, lõhet, karpkala, angerjat, turska, lest. 8) 1. Kalapüügi maht on kasvanud. 2. Kalakasvatuse maht on viimasel aastakümnel tublisti kasvanud. 3. Arengumaade osa kalanduses kasvab (2/3 kalapüügist), arenenud riikide osa väheneb (endistel sots riikides 1/3 kalapüügist) 4. Kalavarud maailmameres on vähenenud: väärisliigid kannatavad ülepüügi all, püütakse enam väheväärtusliku kala. 9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4
Hülgepüügi ja valapüügiga üldjuhul ei tegeleta. Va. vaalapüüdjad Jaapan ja Norra (rahvustoit) ja Venemaa põhjarahvad tsuktsid ja eskimod, kes kütivad hülgeid. Kalapüük Valdav osa maailma kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. 67 % maailmamerest 16% magevee kalakasvatus 10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole.
· Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1.Kuidas on põllumajandus mõjutanud keskkonda? Uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 4.2.Miks vähenevad kalavarud maailmas? Kalavarude vähenemist põhjustab kõige rohkem ülepüük ja vee reostumine. 5. Täida tabel: Jahe parasvööde Lähisekvatoriaalne vööde Kliima Suvi on lühike ja jahe, talv Aastaringselt soe, sademed külm ja pikk langevad ebaühtlaselt Saagikus Vegetatsiooniperiood Lühikestel vihmaperioodiga kestab vaid 3-5 kuud
Veepuudust põhjustab inimene oma suurte niisutussüsteemidega, mis tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda. Veepuudus ja muldade vaesumine põhjustavad taimede halba kasvu, mis toob omakorda kaasa õhu hapniku sisalduse vähenemise. http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/korbed.htm http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Clep%C3%BC%C3%BCk Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad Tunnistatakse kolme ülepüügi tüüpi: Kasvu ülepüük Täiendi ülepüük Ökosüsteemi oluliselt mõjutav ülepüük Ülepüük põhjustab teatud liigi arvukuse vähenemist ning see mõjutab oluliselt ka teiste liikide arvukust. Maailma kalavarude biomass on kahanenud piirini, kus saaki pole enam võimalik endises koguses püüda.
Niikaua kuni tamm on olnud, on ka olnud vaidlused tammi kahjulikkuse üle, kuid ette pole võetud siiani mitte midagi. Mina arvan, et kõige rohkem suudaks väina ökoloogilist seisundit muuta silla ehitamine ja tammi lõhkumine. Usun, et samasse seisu, kui oli väin enne tammi ehitust, ei ole võimalik seda enam taastada, aga kindlasti saaksime seda muuta paremaks. Roosaared ei vohaks enam nii, nagu hetkel ja väin oleks ühtne tervik. Peale tammi ehitust on kalavarud väga olulisel määral vähenenud ja seda peaks kindlasti muutma. Seda teemat on ka arutatud, aga kuna see läheks liiga kulukaks, ei ole seda siiani tehtud. Samas, kas saab rahas hinnata meid ümbritsevat loodust? Teiseks lahenduseks oleks tammi alla truupide tegemine. Vesi saaks truupidest läbi voolata ja tammi lähedale ei koguneks enam niiviisi setteid, nagu hetkel. See ei oleks kindlasti nii effektiivne, tammi lõhkumine, kuid aitaks kindlasti kaasa veeseisundi parandamisele. Ja kui
Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine Õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus Inimese mõju põhjaveele
Kalandus Majandusharu, mis tegeleb peamiselt kalade jt. mereorganismide püügi, kalakasvatusega (primaarne sektor), aga ka kalatöötlemisega (sekundaarne sektor). 1.Kalapüük: *ookeanipüük toimub rahvusvahelisete lepetega kindlate kvootide alusel suured hästi varustatud laevad pika perioodi jooksul merel (nädalaid, enamasti kuid) püük suhteliselt kallis kala töödeldakse laeval, kalakombinaadid seal kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht sellega tegelevad ainult suurriigid (Jaapan, USA, Venemaa, Hiina) *püük siseveekogudest tehniliselt kõige lihtsam kalad suurima toiteväärtusega varud ülepüügi tõttu väiksed paljudes piirkondades on siseveekogud saastunud tööstuslikus püügis tähtsust ei oma oluline paljudes arengumaades oma tarbeks (näit. Hiina, India, Indoneesia) *rannikupiirkondadest...
pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Rootsist leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks Rahvuspargid Rootsis on 29 rahvusparki kogupindalaga 7315 km2. Rootsi oli esimene riik Euroopas, kes 1909. aastal rahvusparke rajama hakkas. Suurimad on Abisko, Ängsö ja Björnlandet. Rahvus pargid moodustavad 1,6% Rootsi kogupindalast. Lisa Suuremad linnad: Stockholm (894 200 inimest), Malmö (280 400 inimest), Göteborg (549 800 inimest).
· Keksmine temperatuur jaanuaris, on Portugalis u. 8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38,2 aastat: meestel 36,06 ja naistel 40,33 aastat, eeldatav eluiga vastavalt 75 ja 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93,3. Kõige
plastikud sisaldavad kemikaale Reostus kanalisatsioonist: Paljudes maailma piirkondades jäävad kanalisatsiooni reoveed töötlemata majapidamises kasutatavatele toksilistele kemikaalidele Reovee puhastamata kujul merre laskmine võib põhjustada ka inimeste haiguste levikut Tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad-mõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine
liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm Peamisteks töönduskaladeks on koha(25-50t), angerjas(20-45t), latikas(30-100t) ja haug(20-40t). Järves leidub palju ahvenat ja särge. Kaitsealused liigid: Säga ja Tõugjas Viimase 50 aasta jooksul asustatud hulgaliselt angerjamaime Võrtsjärve kalavarud heal tasemel Võrtsjärve koevad erinevad kalaliigid peaaegu aasta läbi, va märtsis, septembris, oktoobris. KALANDUS Intensiivne kalapüük Võrtsjärve kalanduspiirkonnas on registreeritud 143 kutselist kalurit, mis moodustab 5,5% kalurkonnast. 2015. aastal väljastati püügilube 324 mõrra ja 320 nakkevõrgu kasutamiseks, lisaks anti 40 nakkevõrguluba harrastuskalapüügiks. KUTSELINE KALAPÜÜK 2015. aastal lubatud kutseline püük jaotus 53
maaema Ilenta Kota ja kultuuriheeros Iitje. Sölkuppidel on ka olemas loodusvaimud, samaani abivaimud ja allilmast pärit kurjad vaimud, kes toovad haigusi ja surma. Samaani roll oli üleloomulike olenditega suhtluse abil ravida haigeid, saata surnu hinge teekonnal teise ilma, otsida kadunuid asju jne. Ajalugu 1309. aastal oli kollektiviseerimine, ümberasustamine ja repressioonid. Peale II maailmasõda kannatasid kaluriartellide koondamise tõttu kalavarud ja paljud lõunasölkupid jäid tööta. Nad pidid hakkama kartulit ja muid köögivilju kasvatama. 18. sajandil ristiti sölkupid vene õigeusku. Sotsiaalne organisatsioon 19.saj jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne) 20
Kannatavad ka korallriifid. Tulipunkt vähemalt 1500 endeemset soontaimeliiki ja vähemalt 70% elupaigast hävinud. LIIKIDE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Elupaikade hävimine Võõrliigid Loodusresursside ülekasutamine Saastatus, sh eutrofeerumine ja haigused Inimtekkelised kliimamuutused LIIGIKAITSE AJALUGU EESTIS Mõisate loomapargid (18-19.saj) Peipsi ja Läänemere kalavarud (1850) Koduloomakaitse ja kalatrepid ( 19.saj teine pool) Botaanilised ja zooloogilised kaitsealad Loodus ja loomakaitseseadus Liik on niisugune väiksem organismirühm,mis sellesse rühma kuuluvate organismidega ristudes ei anna paljunemisvõimelisi järglasi Vääriselupaik on kuni 7ha suuruse pindalaga kaitset vajav ala väljaspool kaistavat loodusobjekti,kus haruldaste liikide tõenäosus on suur sh ka ohustatud liik.
Kalapüük, ümbetöötlemine, müük tarbijale. Kalavarud ei jaotu maailmameres ühtlaaselt. Kalarikkad on madalad rannikumered, kuhu suubuvad jõed ja vesi on toitainerikas. Külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapnikurikas vesi. Lähispolaarne ja parasvöötme ookean. Tähtsamad püügipiirkonnad: 1) Islandi ümbrus, Põhjameri, Põhja-Ameerika läänerannik jne. 2) Atlandi ookeani kirde- ja looderannik, Vaikse ookeani kirde- ja looderannik jne. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? 1) Väljapüüki piiratakse kvootide abil. 2) Püütakse teatud ajal ja piiratakse püügipäevi. 3) Püügitehnikale on kehtestatud teatud nõudmised. 4) Püügivahendid on maksustatud. 5) Keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostust. Muutused maailma kalanduses: Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatusest suureneb kiires tempos, arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt, paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi ...
Norra Üldandmed Pindala: 323 802 km² Rahvaarv: 5 051 275 (seisuga 1.01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moo...
Mitte küll nii suured kui Soomel, kuid siiski on need arvestatavad. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega. Nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Metsa- ja puidutööstus on Rootsis kesksel kohal. Toodetakse paberit, tselluloosi ja mööblit. Riik on ka üks suuremaid paberi-, tselluloosi- ja puidutoodete eksportijaid maailmas. Rootsil on ka suured kalavarud. Viimastel aastatel on need aga vähenema hakanud. Sügavamas soolases meres esineb muuhulgas turska ja makrelli, rannikumeres ja mageveekogudes lõhet ja haugi. Ka varem igapäevatoiduks olnud heeringas ja räim on muutumas delikatessiks. Jõgedes ja järvedes elab 52 liiki mageveekala, osa neist on haruldased. Tänu külmale kliimale ja nõudlikule elektroenergeetikale on Rootsis kõrge energia tarbimine. Taastuvenergia kasutamine on suhteliselt kõrge, samas kui fossiilkütuste
Fourth level Fifth level Reostuskoormus Eestis 2009. aastal BHT7 1137,86 tonni Heljum 3744,70 tonni Naftasaadused 31,06 tonni Püld 145,22 tonni Nüld 1748,69 tonni Sulfaadid 163031,92 tonni Kloriidid 4045,43 tonni Tagajärjed Hapnikuvaegus Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidulauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvad Vetikate vohamine Korallide hävimine Väheneb puhas vesi Eesti veekogude olukord Kuni aastani 2015 ei suudeta umbes viiendikus veekogudes ka kõige suuremate pingutuste korral head seisundit saavutada. Eestis kuulub hindamisele 14 340 kilomeetrit vooluveekogusid. Valdav osa neist saab aastaks 2015 heasse seisundisse, ülejäänud umbes 1860 kilomeetri puhul nii häid väljavaateid pole.
Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. keskkonnakaitse Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga oluliseks.Rootsi on süüdistanud Lääne- Euroopa tehaseid, et nende põhjustatud happevihmad on oluliselt kahjustanud Rootsi
Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitatakse inimtoiduks? Vetikad, vähid, krevetid, kalmaarid, rannakarbid, hülged 6. Miks ei ole kalapüük maailmamerest viimastel aastatel suurenenud? Sest kalavarud on vähenenud. 7. Miks on ookeani pinnakihid kalarikkamad? Ookeani pinnakihis on vesi hapnikurikkam, rohkem toitaineid ja valgust. 8. Mida tähendab kalapüügiõiguse müümine? Millised riigid seda rakendavad? Kui riik ei suuda temale antud püügimahtu püüda, siis müüb ta selle mõnele teisele riigile. Näiteks USA, Kanada. 9. Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Metsaraie ei tohi ületada juurdekasvu. 10
kasvatustalud. Kultuuride saagikus ja loomade tootlikus on tehnoloogia ja teaduse saavutuste kasutuse tõttu kõrge. Moodne suund on ka ökoloogiline ehk mahepõllundus, kasutatakse peamiselt looduslike väetisi ja taimekaitsevahendeid. Madalama saagikuse korvab kõrgem hind ja tervislikum toodang. Kalandus Kalade ja teiste mereorganismide, molluskite, limuste ja mitmesuguste vähiliste osatähtsus inimese toidulaual pidevalt kasvanud. Kala väärtuslik toiduaine. Kalapüük - kalavarud ei jaotu ühtlaselt maailmameres. Valdav osa kalasaagist püütakse madalatest rannikumeredest. Pinnakihid kalarikkamad külmade hoovuste piirkonnas, kus on hapniku rikas vesi ning suurte jõgede suudmetes, kuhu jõed kannavad hulgaliselt toitaineid. Süvaookean on kõikjalt kalavaene, lähistroopilise, ekvatoriaalse, polaarse avaookeani pinnakihid. Agraarühiskonnas oli kala oluline toit, neile kes elasid veekogu ääres. Kala töödeldi rannakülades ja müüdi kohalikul turul
Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on olulised mullad, niiskus, pinnamood ja päikese kiirguse hulk. Kalamajandusele on olulised veekogud ja neis elavad kalavarud. Mäetööstusele on olulised maavarad ehk maakoores paiknevad ained. Puhkemajandusele on olulised Kliima, pinnamood ja veekogud. 2) Kapital Kapital on vahendid majandustegevuse läbiviimiseks. * Töövahendid ja raha Vajalikud majandustegevuse läbiviimiseks ja läbiviiatele tasu maksmisel. * Tööjõud Tööealised inimesed 15-74a. Tegelikult on hõivatud nendest inimestest tavaliselt 70%. Nendest ei
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
piirkonnas( lähis- ja lähis polaarvöötmes, suurte jõgede suudmealad.) Sefialad- paikneb 1/3 maailma naftast, naftatootmist merest alustati Mehhiko lahest ja Põhjamere all 2500- 4000 m sügavusel on umbes 400 platvormi. Maailmamere reostumise põhjused- tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre või jõgedesse, mere sügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine, intensiivne laeva liiklus ja õnnetused tankeritega. Tagajärjed- vähenevad kalavarud, mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimesteni, rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul.
1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse Ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võiumas külm hoovus). Atlandi Ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdenurgas. Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud. India Ookeanis ja Põhja-Jäämeres eriti kala ei ole. Kuigi Lõuna-Jäämeres on rikkalik vee-elu,
d. Hoides kõik konstantsena 3. Kui turud on efektiivsed, siis: a. On tegemist võrdsusega b. Ressursid kasutatakse seal kus nad on hinnatud kõige kõrgemalit c. Toojad teenivad suurt kasumit d. Palgad on kõrged 4. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondikule transpordile c. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad d. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind 5. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. On vähem häid töökohti b. Hinnad kasvavad c. Elatustase tõuseb d. Elatustase langeb 6. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha c. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad 7
Aastal 1972 tühistas rahvahääletus Euroopa Ühendusega liitumise lepingu, 1994 hääletati Euroopa Liiduga ühinemise vastu. Norra on NATO liige. 5. Riigi arengutase SKT 1 el. kohta USD 59500 USD elaniku kohta Rahvastiku hõivatus- põllumajandus, tööstus, teenindus ( % ) põllumajandus: 2.9% tööstus: 21.1% teenindus: 76% Keskmine eluiga M/N 77/82 Imikusuremus ( infant mortality) 3.58 Sündimus, suremus 0.341% Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: nafta, hüdroenergia, kalavarud, mets ja mitmesugused mineraalsed maavarad. 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda Euroopa Liiduga referendumitel aastal 1972 ning novembris 1994. Peamiselt tänu nafta ja maagaasi ekspordile on Norra väliskaubandusbilanss alates 1990. aastast olnud positiivne. Aastal 2008 oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit krooni.
Bangladesh Lõuna- 1950 1960 1970 1980 1990 2000 Myanmar Island Malaisia Kalapüük tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud peamiselt kalakasvatuse arvel. Väljapüük maailmamerest on 1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud kalakasvatus. 59. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Kalavarude vähenemise põhjused: ülepüük püütakse rohkem, kui kalavarud suudavad taastuda, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel), püügivahendite täiustumine Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Maailma kalandus ja vesiviljelus Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma kalandus, selle mõisted 2. Vesiviljelus, selle mõisted 3. Kokkuvõte Sissejuhatus Maailma kalandus ja vesiviljelus on kindlasti, meie elu ühed tähtsad kaaslased. Kala on ju teada tuntud toit, mida me palju tarnime lisaks lihale ja paljule muule, mida on võimalik toota, kasvatada, või loodusest püüda. Kindlasti on teema huvitav, et mida need kaks valdkonda endast tegelikult kujutavad, mis on nende mõisted ja mida need haldavad. Maailma kalandus Kalandusega seotud mõisted: Territoriaalveed rannikuriigile kuuluv 12 meremiili ulatuses rannikumerd, kus riik organiseerib kalapüüki. Majandusveed rannikuriigile kuuluv 200 meremiili laiune ala, k...
toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine. Ta moodustab suure mägismaa. Iseloomulikud on mäeahelikud ja fjeldideks nimetatavad platood (näiteks Hardangervidda). Künkliku ja kõrge pinnamoe tõttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat põllumajandusmaad, kuna maastik on suhteliselt mägine. Selle tõttu tegeletakse põllumajandusega Norras väga vähe. Norras on arenenud majandusriik. Kuna Norras on suured kalavarud ja tähtis loodusvara on ka mets, kuigi pinnamood raskendab metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikult kasutuses, on traditsioonilised tegevusalad olnud kalapüük ja metsandus. Pärast Teist maailmasõda on hoogsalt laienenud mäendus ja tööstus. Maavaradest aga leidub Norras naftat, maagaasi, vase-, nikli-, raua-, tsingi-, titaani-, tina- ja molübdeenimaaki ning kromiiti ja püriiti, samuti kivisütt. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Seega majandus
d. Inimeste käitumist 13. Kui õpperaamatute hinnad kasvavad oluliselt: a. Ostate neid sama palju b. Võtate pikemad puhkuse c. Ostate raamatuid vähem ja vahetate neid omavaheö sõpradega d. Ostate neid rohkem kuna nende väärtus suureneb 14. Milline seisukoht on näide kompositsiooniveast (üldistusveast): a. Jõulushoppamise põhjustavad Jõulupühad b. Kui üks kalapüügipaat vähendab püüki, kalavarud suurenevad c. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind d. Peaks olema võrdne juurdepääs ühiskondikule transpordile 15. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. Hinnad kasvavad b. Elatustase tõuseb c. Elatustase langeb d. On vähem häid töökohti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
