Ta talus karjumist ning kõiki halbu sõnu. Ta lihtsalt oli sellest kõigest üle. Talle tegid rõõmu kingitused ning pisikesed üllatused. Tüdruk oli ka väga hooliv ja vastutustundlik. Tanel, noormees, kes päästis Heidi elu. Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid. Diana, Heidi parim sõbranna, kes toetab teda heas ja halvas. Tegelased Reimo, Heidi endine poiss. Reimo pärast tegi Taneli õde enesetapu. Pahatahtlik, suhtes seksi peal väljas. Lisbet, Taneli õde. Eric, Taneli vend. Suri autoavariis. Oli Taneli eeskuju, suur, tugev. Linda, Heidi ema. Lühike ja natukene trullakas. Piiras Heidi elu, ootas temalt liialt palju ja oli liiga range. Sündmused Reimo jätab Heidi maha. Tanel leiab purjus Heidi silla alt. Tanel ja Heidi hakkavad üksteisele meeldima.
Üha uued mured ja lõputud peod keeravad Heidi senise elu pea peale. Kas tal on lootust see veel korda sättida või saab ka temast osa allakäinute statistikas? Raamat räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelaseks on Heidi ja võõras, kellega tema teed ristuvad, Tanel. Heidi on igati korralik, tubli ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps, kes saab ühel kaunil koolipäeval oma poisi Reimo käest maha jätmise sõnumi. Heidi parim sõbranna, Diana, üritab talle toeks olla. Kahjuks see ei aidanud Heidit. Heidi elu muutus silmapilkselt põrguks; tal tekkisid tülid emaga, hinded halvenesid. Ta ei suutnud enam kodus olla. Ta jättis kapi peale kirja, et jääb ööseks oma parima sõbranna juurde. Ta jalutas ja mõtles, et koju ta ei taha minna ja lohutas ennast, et küll ta mõne ööbimiskoha ikka leiab. Üks vanapapi ütles, et ta
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut
Reimo Mänd
Greip „Nagu puuvili greip, on ka ansambel Greip sama värske ning muusika vitamiinirohke“ Ansamblist Alates 2006. aastast Pärit Pärnust Viieliikmelne a cappella-laulugrupp Eriilmeline repertuaar 2010. aastal ilmus debüütalbum „Üks viis“ Koosseis Karin Leetsar – sopran Mari Holm – alt Fred Rõigas – tenor Rauno Muttik – bariton / beatbox Reimo Kiisk – bass Madis Isand – helirežissöör Saavutused Kevadümin 2006 Kevadümin 2007 2007. a Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad Leipzigis rahvusvaheline vokaalansamblite konkurss VIII Pärnu Rahvusvaheline Koorifestival 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2010 Rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elühelü 2011 Muusika https:// www.youtube.com/watch?v=BNHZce1TCa8
Eesti erakonnad Teha esitluse, kus antakse ülevaade ühest Eestis tegutsevast erakonnast. Eesti Reformierakond http://www.reform.ee/et/reformierakond/erakond/Programm Hardi Peeter, Triin, Mari-Ann, Reimo, Teivo, Evelin Isamaa ja Res Publica Liit http://www.irl.ee/mida-me-teeme Kerstin, Oliver, Elvin, Marianne, Sander, Kaspar Eesti Keskerakond http://www.keskerakond.ee/erakond/programm/programm Rikard, Kätlin, Helena Mai, Mark, Katleen, Sten Christian Sotsiaaldemokraatlik erakond http://www.sotsdem.ee/maailmavaade/2011-valimisprogramm/ Pilleriin, Bert, Harri, Helen, Mattias Carol Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid http://www.ekd.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=46&Itemid=27
Korea sõda 1950-1953 ANDRI, HENDRIK, KRISTO, REIMO Sõjaeelne olukord II maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja-Korea ja Ameerika väed Lõuna-Korea Sõjaeelne olukord NSVL upitas võimule endise julgeolekuohvitseri Kim Il Sungi Lõuna-Koreas valitses Ameerika toetusel Syngman Rhee valitsus Mõlemad režiimid olid autoritaarsed Hiljem loodi lõunas Korea Vabariik ja põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik Kumbki riik ei tunnistanud üksteist Valmistusti kogu maad oma võimu alla ühendama Kim Il Sung Syngman Rhee Üldised andmed Sõda toimus 25. juuni 1950 – 27. juuli 1953 Korea Vabariik Korea Rahvademokraatlik Vabariik (Lõuna-Korea) (Põhja-Korea) USA Hiina ÜRO 15 liikmesriigi sõjaväelased Nõukogude Liit Sõda toimus Korea poolsaarel Põhjus: Põhja-Korea väitis, et Lõuna-Korea ületas p...
Medaljon Kui keegi sel hetkel tüdrukute WC-s viibinuks, oleks ta kuulnud ukse lahtiminekut ja tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon", mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud
Otto von Bismarck 1815-1898 Varased eluaastad SündisSchönhausenis jõukas junkruperekonnas Õppis õigusteadust 1851-1859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval 1859-1862 saadik Venemaal Seejärel lühikest aega saadik Prantsusmaal Saksamaa ühendamine 1862 sai Bismarck Preisi valitsusjuhiks 1864 purustas Preisimaa koos Austriaga Taani Võideti tagasi Schleswig-Holstein ja Lauenburg 1866 purustas Preisimaa Austria Austria-Preisi sõja ajal kaotati Saksa Liit Põhja-Saksa Liit Kõrgeim võimuorgan Riigipäev Valitsusjuht Otto von Bismarck Algas Saksamaa majanduslik ja poliitiline ühtlustamine 1870 algas Preisi-Prantsuse sõda Saksa Keisririigi väljakuulutamine Versailles’ lossis Välispoliitika Bismarck paljastas Prantsusmaa revanšitaotlusi Kolmekeisriliit ja Edasikindlustamisleping 1884-1885 toimus koloniaalekspansioon Lahkhelid u...
Gooti keel. Gooti keel (*gutiska razda, * (ruunikirjas , * ) on väljasurnud idagermaani keel, mida kõnelesid goodid, peamiselt läänegoodid. Gooti keel on vanim germaani keel, millest on säilinud käsikirju. Vanimad gootikeelsed kirjutised pärinevad 4. sajandist. Keele kasutuse vähenemine 6. sajandi keskpaigaks oli tingitud frankide võidust gootide üle Prantsusmaal ja Itaalias, üleminekust ladinakeelsele katoliiklusele ning geograafilisest eraldatusest. Keel säilis Pürenee poolsaarel (tänapäeva Hispaanias ja Portugalis) 8. sajandini ning Walafrid Strabo kirjutiste järgi Doonau alamjooksul 9. sajandi alguseni. Krimmis säilis gooti keel 18. sajandini, arenedes krimmi gooti keeleks. Teadmised gooti keele kohta pärinevad peamiselt 4. sajandi piiblitõlkest, mille autor oli piiskop Wulfila. Säilinud on Codex argenteus (188 lk.) ja Codex Ambrosianus (193 lk.). Teised allikad ei ületa pikkuselt 4 lehekülge. Säi...
GHOST MOUNTAINEER Must alpinist RaidoM Ghost mountaineer Ghost mountaineer was made in 2015. This movie is filmed in Buryatia, where the events took place. This movie's title is based on a legend who is dead mountaineer, his death circumstances remained unclear and his soul because of that can't ever get peace. Hallucinatory ghost mountaineer seeing in the mountains brought disaster. Ghost mountaineers summary The film takes place in 1989. Six Estonian students are going to climb to a mountain in Buryatia. One night Eero is telling a story about an mountaineer, who died on mountain and his ghost is still haunting is the mountain. Everyone notices that Olle is gone and they start looking for him but they can't find him. Local people find a body on the mountain and they bring the body away with a tractor. Begins weird and strange events, what is going to be unexpectedly gloomy and uneartl...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Reimo Kimmel Rootsi keel Kirjandus Olustvere 2013 Rootsi keel ØRootsi keeles svenska ØAlates 1.juulist 2009 on rootsi keel ametlik keel. ØSeda keelt kõnelevad umbes 8,7 miljonit inimest. ØRootsi keelt kõneldatakse peamiselt Rootsis ja osad ka Soomes. ØRootsi keel kuulub koos taani keelega Ida Skandinaavia keelkonda. Rootsi keel ØRootsi keel on Põhjagermaani keel ja kuulub indoeuroopa keelkonda. ØRootsi keel on taani ja norra keelega suguluses ning on nii kõnes kui kirjas vastastikku mõistetav. Struktuur ja sõnavara ØRootsi keele grammatiline struktuur on norra ja rootsi keele omast veidi raskem. ØRootsi keel jagab 100% skandinaavia sõnavara koos taani ja norra keelega. ØRootsi keel sarnaneb 90% lõunagermaani keelte omaga. Struktuur ja sõnavara ØVõrreldes eesti keelega on rootsi keel palju lihtsam : ØNäiteks ühes verbis on kindl...
Reimo Mänd Viljandi Ühendatud kutsekeskkool AUT07 ABS süsteemid .............................................................................................................................................................................. .............. 1) ABS-i tööpõhimõtted. Kui üks või rohkem rattaid hakkavad pidurduse ajal blokeeruma, siis ABS-i süsteem reguleerib igale rattale pidurdus vedeliku rõhku, et vältida rataste blokeerumistja parandada stabiilsust, juhitavust ja pidurdusmaad. ABS-i süsteem saavutab selle teatud informatsiooni rakendamisega töötlemis protsetuuris, et kontrollida sõiduki hüdraulika süsteemi tööd. 2) Välja arvutatud informatsioon. -Tegelik kiirus. Et tagada täpsus ja turvalisus. ABS-i aju arvutab auto kiiruse ja kõigi nelja ratta kiiruse vahe. See info on tegelik kiirus. Arvutamiseks programm arvestab k...
Raamat oli hästi sõnastatud - lihtne ja loogiline. Kui ma seda lugesin, siis ei olnud mul tunnet, et raamatus on kellegi poolt välja mõeldud lugu. Pigem tundus see kahe tänapäeva noore inimese ümberkirjutatud eluloona. Teos oli küll väga noortepärane ja lihtne lugeda, kuid pikapeale hakkas segama liigne slängi kasutamine. Näiteks häiris pidev ,,vä" kasutamine lausete lõpus. Vahel osutus raamat ka ehmatavalt inetuks või siis liiga karmiks tõeks, nagu Reimo sõnumid Heidile. (lk. 26). Siiski oli enamus raamatust väga meeldiv ja mõtlemapanev, näiteks lk. 195 hauakivil olev kiri ja lk. 196 kiri Tanelile. Samuti oli raamat hästi lõpetatud. Mulle meeldis täpne kirjeldus sellest, mis sai raamatu erinevatest tegelastest. Kokkuvõtteks oli Ene Sepal raamat väga hästi õnnestunud. See on siiamaani ainuke autor ja teos, mis on suutnud panna mind nii süvenenult ja hoolikalt lugema. Ma
Humoorikalt tõsine ,,Enesetapja" Kristo Kaareste 10A Näidendi autor oli Nikolai Erdman. Lavastaja oli Tiit Ojasoo ja kunstnik Ene-Liis Semper. Laval olid Jaanika Arum, Markus Dvinjaninov, Marian Heinat, Linda Kolde, Rea Lest, Jörgen Liik, Roman Maksimuk, Veiko Porkanen, Helena Pruuli, Jarmo Reha, Reimo Sagor, Simeoni Sundja, Ragnar Uustal, Kärt Tammjärv ja Linda Vaher Lavakunstikooli XXVI lennust. Esietendus toimus 12. oktoobril Vene Teatri suures saalis. Ühel tüübil keevad emotsioonid nii üle, et kõige loogilisem lahendus tundub olevat otsustada end parem lihtsalt ära tappa. Kõik! Kaua võib! Kogu pidu! Aitab jamast! Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja
Narko- ja alkoholi joobes sooritatakse tormilise tundepuhangu seisundis enesetappe. Vanemate alkoholi ja narkootikumide tarbimine võib samuti olla üheks teguriks, mis soodustab laste enesetappe. Näited: Sl õhtuleht kirjutab: Tõsielusarjas «Buss» kaasa löönud 22aastane Nele kukkus eile 28 meetri kõrgusest Iisaku vaatetornist surnuks. «Naisel oli arstide kinnitusel sisemine verejooks. Ta suri arstide käte vahel,» Üks viimastest, kes Nelet enne saatuslikku hetke nägi, on Reimo. Reimo kinnitusel roninud Nele torni, joonud viina ning hüpanud siis vaateplatvormilt alla. Teame, et see oli tema põhjalikult läbi mõeldud otsus. Neiu jättis kaks hüvastijätukirja ühe kallimale, teise vanematele. «Põhjus on siiski tulnud isiklike suhete pinnalt. Noored vanuses 13-17 aastat: Tänu läbiviidud uuringule selgusid 13-17 aastaste noorte hirmud, probleemide valdkonnad, sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid. Poiste ja
Politsei Reimo Lehtmets 8.A Tartu 2009 Kes on politsei? Politsei on ühiskonna poolt ametisse pandud jõudu rakendav struktuur, mis on ette nähtud ühiskonnaliikmete vahelistes suhetes korra säilitamiseks . Selle poolest erineb ta sõjaväest mille eesmärk on kasutada jõudu välissuhetes . Seega Politsei tagab avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Organiseeritud ühiskondades tavaliselt taunitakse jõu kasutamist ühe ühiskonna liikme poolt teise suhtes. Politseile tehakse selles suhtes erand eeldusel, et taunitavale jõu kasutamisele ei saa vastata muul moel kui jõudu kasutades. Politseid peavad ülal ühiskonnaliikmed. Ühiskond võib teatud juhtudel lubada ka teis...
seksuualvähemus mõjutab ülejäänud inimesi ning kui ohtlik või ohutu see üldse on. Kindlasti ei saa liigitada seksuaalvähemusi millegi muu kui just nende ühise vähemuse põhjal ühte tervikuks. Võrdväärselt ei saa liigitada ukrainlasi ega soomlasi millegi muu põhjal Eestis elavaks vähemusrahvaks kui ainult nende vähemuse poolest, sest kõik ülejäänu on neil täeiseti erinev. Nagu ütles geiaktivist Reimo Mets oma kunagises intervjuus delfile, pole pedofiilid, nekrofiilid ja zoofiilid on üldse võrreldavad homoseksuaalsete isikutega. Ta sõnas, et need on täiesti erinevad terminid, mille vahel puudub igasugune seos, täpselt nagu on üksteisega erinevad päike ja kuu. Ta lisas, et homoseksuaalide puhul on tegemist vabatahtliku suhtega, kuid pedofiilid, nekrofiilid ja zoofiilid ei küsi nõusolekut vastaspoole suhtega.
b. keevitusvoolu tugevus lehe ristlõike pindalaga c. keevitusvoolu tugevus keevispunkti pindalaga Finish review Skip Quiz navigation Quiz navigation Question1This pageQuestion2This pageQuestion3This pageQuestion4This pageQuestion5This pageQuestion6This pageQuestion7This pageQuestion8This pageQuestion9This pageQuestion10This pageQuestion11This pageQuestion12This pageQuestion13This pageQuestion14This pageQuestion15This page Finish review You are logged in as Reimo Ärm (Log out) MTM0070
Balti liigas jäädi 13-ndaks. 2011-2012 Mängijad Janis Vahter, Timo Oja, Valmo Kriisa, Allan Ehte, Kristjan Rinaldo, Viljar Veski, Juris Umbrasko, Reinar Hallik, Kaspars Cipruss, Oliver Metsalu, Martin Dorbek, Joonas Vaino, Rinalds Sirsnis Treener: Andres Sõber 2012-2013 Esimest korda prooviti see hooaeg mängida Euro Challenge liigas. Võideti Eesti korvpalli cup. Balti liigas jõuti veerandfinaali. Eesti korvpalli meistriliigas jäädi kolmandaks. 2012-2013 Mängijad Oliver Metsalu, Reimo Tamm, Allan Ehte, Kaido Saks, Illimar Pilk, Raitis Grafs, Renato Lindmets, Krists Piternieks, Mris aksa, Brandis Raley- Ross, Anthony Stewart, Juris Umbrasko Treener: Andres Sõber 2012-2013 kolmas koht 2013-2014 Rakvere Tarvas teenis Alexela korvpalli meistriliigas laupäeval 11. võidu, viie kaotuse kõrvale. Praegu hoiab Tarvas 3-ndat kohta. Euro Challenges on 1 võit ja kolm kaotust. Selle ühe võiduga tehti ka klubi ajalugu võideti esimene mäng selles liigas.
REFERAAT Kerttu Rakke "Seitse päeva" Sisukord: Lk 3 Teose sisu Lk 4 Tegelase iseloomustus Lk 5 Teos maailmakirjanduse kontekstis Lk 6 Kasutatud kirjandus Teose sisu: Teoses tegevus tomub oktoobrist kuni aprillini st 7 kuud .Peategelane ,väikesest maakohast pärit Riin, kolib suurlinna Tallinna ja hakkab töötama seal ilusalongi administraatorina.Ta soovis küll Kunstiülikooli sisekujundust õppima minna aga jäi siiski sealt välja..Ta tahab proovida peale aasta aega töötamist uuesti.Tallinnas elab ta oma 2 sugulase Kristiina juures,kes on just oma mehest Gregist lahku läinud.Riin ei salli seda masendavatt õhkkonda.Olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna : "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. ...
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Iseseisev töö Juhendaja Irma Zettur Räpina 2016 SEENTE KASUTAMINE RAHVAMEDITSIINIS Inimkond on seeni toiduks ja raviks kasutanud juba tuhandeid aastaid. Mõnedes paikades isegi üle 5 tuhande aasta. Enamik inimesi on harjunud metsast lihtsalt puravikke, kukeseeni, riisikaid ja pilvikuid korjama, et neid toiduks tarvitada
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KAUPLUS KLIENDI SILMADE LÄBI Juhtumiuuring Juhendaja Anu Seim Räpina 2015 Sisukord Minu ootused kliendina..................................................................................................3 Mida ma ootan teenindajalt.........................................................................................3 Kaupluse külastus..............................................
Selles õppetöös proovin ma analüüsida ise ennast ja enda olemust. Ma proovin vaadata endasse ja tuua välja oma kõige iseäralikumad omadused. Selles isiksuse analüüsis kavatsen ma rõhku panna järgmistele punktidele: minu positiivsed kui ka negatiivsed iseloomuomadused, eluväärtused, saavutused ja mida tahan saavutada. Enne kui hakkan enda südant lahkama, räägin ma mõne lausega , kes ma olen ja milline näeb välja minu elu üldjoontes. Minu nimi on Reimo, olen 17 aastane ja elan sellises armsas kohas nagu Haljala. Olen elanud siin terve oma elu. Ma elan oma perega elumajas. Mul on vanemad, koer, kass kui ka oma aed. Ma olen käinud Haljala lasteaias ja hetkel õpin Haljala Gümnaasiumi 10. klassis. Olen lõpetanud Rajaotsa muusikakooli, õppides seal djembet, samuti olen õppinud ka kitarri. Kuid suur austus on mul lauatennise vastu, mida olen mänginud vahelduva eduga 8 aastat, Rakvere Spordikoolis. Selline ongi minu elu üldjoontes
SQL> SPOOL currently spooling to ülesanne_03.lst --Soovitus.Enne päringu läbiviimist andke järgnev sqlplus-i formaatimiskorraldus SQL> COLUMN eesnimi FORMAT A15; SQL> COLUMN perenimi FORMAT A15; SQL> COLUMN voorkeel FORMAT 999; SQL> COLUMN diagramm FORMAT A12; --Koostage tabeli kandidaadid abil horisontaalne tulpdiagramm: iga nime järel on sümbolite "*" jada; iga "*" vastab kümnele punktile võõrkeele eksamil (ümardatult kümnega jaguva arvuni). SQL> SELECT eesnimi, perenimi, voorkeel, (LPAD('*', ROUND(voorkeel/10, 0), '*')) AS diagramm FROM kandidaadid; EESNIMI PERENIMI VOORKEEL DIAGRAMM --------------- --------------- -------- ------------ Pirjo Kask 67 ******* Mari Maasikas 89 ********* Liina Vaarikas 85 ********* KRISTJAN MAAPALU 41 **** GERD SIIMON 48 ***** TANEL VIHMANN ...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust.
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Referaat Räpina 2015 Sisukord LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)..........................................................................3 Välimus.......................................................................................................................3 Käitmine......................................................................................................
vaatama ning mõtisklema. Mulle meeldib, kuidas maalil on kujutatud erinevate inimeste kõrval luukeresid. See on selline maal, mille ma paneks endale koju seina peale, kuid veidike väiksemas mõõdus. Ma küll ei tea seda, mis seal all kirjas on, kuid sellegi poolest on see väga pilkupüüdev. Mõelda veel seda, et Eestis, nii väikses kohas on olemas selline imeline kunstiteos nagu Bernt Notke "Surmatants". Reimo Oja 10c klass
Looduslik valik ja liikide tekkimine ETTEKANNE Reimo Kuik Romet Linnas EV10 Ø Populatsioonis elavad isendid erinevad üksteisest nii välimuse,elutegevuse kui ka käitumise poolest Ø Seal on edukad vaid need isendid(loomad,linnud jne), kes on keskkonna tingimustega kohastunud Ø Isenditel, kellel on alleele, mis määravad omadusi, mis tagavad hea kohustus võime on suurem tõonäosus ellu jääda ja saada järglasi Click to edit Master text styles
Reimo Oja 11c klass Rudolf Tobias Kantaat "JOHANNES DAMASKUSEST" kontserdiarvustus Esitajateks olid: Eesti riiklik sümfooniaorkester, tütarlastekoor Ellerhein, dirigent Tiia- Ester Loitme, Eesti rahvusmeeskoor, Solistid: Aile Asszonyi (sopran), Helen Lokuta
Duck tape makes even "no no" sound like "mm mm" 1. Domeenimudel Domeen ==Valdkond. UP (ja RUP) kontekstis me nimetame domeeni mudeliks kontseptuaalsete klassidiagrammide vormis staatilist esitust valdkonna objektmudelist. Iteratiivses arendusprotsessis UP Kui muidu tegelesime ärisüsteemide mõistete ja objektide (registrid) äriprotsesside modelleerimisega, siis nüüd modelleerime neid konkreetse iteratsiooni tarkvara nõuete ja kasutusjuhtude kontekstis suurema täpsusega. Domeenimudelid tehakse peamiselt detailimisfaasis (elaboration) iteratiivselt. Algfaasis tehtav domeenimudeli eskiis on kasulik, kuid tõestamata kvaliteediga. PS. Seda saab teha ka siis, kui äriprotsesse pole eelnevalt kirjeldatud. Põhisammud 1. Identifitseerida kontseptuaalsed klassid, mis on seotud jooksva iteratsiooni nõuetega. 2. Luua esialgne domeeni mudel (just selle iteratsiooni fookuses olevate nõuete ja kasutusjuhtude jaoks. 3. Eristad...
(02.12.2015) 9. Konserveerimine, Rahvusarhiiv. a. https://www.ra.ee/et/konserveerimine/ (03.12.2015) 10. Ivi Tomingas, Mare Purde, Sirje-Mai Hallaste, Paavo Annus, Rahvusarhiiv. (2003). Rahvusarhiivi juhised : fotode, filmide, heli- ning videosalvestite säilitamine. Ajalooarhiiv. 11. Rahvusarhiiv. (04. 12 2015. a.). Allikas: http://www.ra.ee/et/kes-me-oleme-2/ 12. Rahvusarhiiv. (04. 12 2015. a.). Allikas: http://www.ra.ee/et/millega-tegeleme/ 13. Reimo, T. (04. 12 2015. a.). Allikas: https://moodle.hitsa.ee/pluginfile.php/1156091/mod_resource/content/1/S %C3%A4ilitamine.pdf 14. Momentor. (03.12.2015). http://www.momentor.ee/8mm/ 18 19
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse ja müügijuhtimise alused Reimo Sälik KODUTÖÖ Ainetöö Aet Kull, lektor 1 Tallinn 2015 SISUKORD: 1. Tooted ja teenused...................................................................................................3-7 2. Eesti ettevõte............................................................................................................8-9 3
o Meedia on allikas kuhu pannakse üles kõik võimalikke LGBT teemad ning üritatakse neid teemasid nii valusaks ja naljakaks muuta kui võimalik. o Meedia allikal tavalugeja pakub homoseksuaalsuse kohta kõige rohkem informatsiooni. Vanad „tõed“ nagu 2+2=5 Mitmeid aastaid on meid ümbritsenud valjud ettekäänded nii ajakirjanduses ja telekommunikatsioonis homoseksuaalsete inimeste arvamusest. 2009 Ott Kiivikas ja Reimo Kägu vahelised meedia vaidlused. Kokkuvõtteks Levinus stereotüüpide hulka kuulusid arvamused, et homod on okei, aga homopropaganda paha. Eesti homostaaridel pole kõmupressist midagi välismaalastele suurt midagi vastu panna, seetõttu imetakse infot suvalistest killukestest. Osa elus loomulikke seksuaalvähemustega seotud nähtusi on meedia tähelepanu alt välja jäänud- biseksuaalsus ja transid. 11 peatükk- Eesti geiliikumine
VYKK Teenindusosakond Reimo Mänd Esilaternate läätsede süsteemid AUT07 Juhendaja: Elari Ibrus Viljandi 2008 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Valgustusviisid 4. Laternate tüübid, Autolambid 5. Halogeen lambid 6. Põhilaternate ehitus 7. Udulaternad 8. Udulaternad 9. Kasutatud kirjandus Joon. 5.2. Valgustusviisid: A: Euroopa lähituli, B: kaugtuli, C: Ameerika lähituli Valgustusviisid. Liiklusohutus nõuab, et kaugtuled valgustaksid sõiduteed suures ulatuses. Seejuures ei tohi pimestada vastutulijaid ja sõidutee valgustatus peab olema ühtlane. Alates 1924. a. kasutatakse sõidutee valgustamiseks reflektorlaternaid, milles asuvad kaksikniidiga lambid. Sellised laternad jagunevad valgusjaotuse poolest kahte põhirühma. Euroopa autodel paikneb kaugtuleniit peegeldi (reflektori) fookuses ja lahituleniit on kaugtuleniidist eesp...
Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nende võimetesse ning ressurssidesse. Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast. On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev ja on suuteline olema üle eelarvamustest. Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja. Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi. Nimetage mõned eesti tuntud coached: Riina Varts, Toomas Tamsar, Reimo Ülavere. 41. Selgitage coachingu ja menterluse erinevust: Mentorlus on konkreetsete lahenduste väljapakkumisel isiku aitamine aga coaching suunab inimest ise õppima ja lahendusi leidma. 42. GROW mudel: GROW mudel aitab coachida. G-eesmärk, mille õppija peab coachingu protsessi lõppedes saavutama. R- keskendub reaalsusele, millises olukorras õppija on. O tähistab valikuid, mis talle on antud ning
(professorEugen Kapi klassis) töötas ta 1953-1959 helirezissöörina Eesti Raadios. Suure osa oma elust on Tamberg olnud seotud muusikakõrgkooliga - aastast 1968 on ta Tallinna konservatooriumi (nüüdse Eesti Muusikaakadeemia) kompositsiooniõppejõud (aastast 1978 osakonnajuhataja, aastast 1983 professor). Aastakümnetega on ta loonud lausa oma koolkonna, kuhu kuulub väga erineva näoga heliloojaid : Reimo Kangro, Peeter Vähi, Alo Mattiisen, Mari Vihmand, Mart Siimer jne. 16. Veljo Tormis(7.08.1930 Kuusalu). Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Alates 1972. aastast, mil ilmus Tormise artikkel "Rahvalaul ja meie" - väga põhjalik ja
ehituskaar.ee/?
op=all_&id=221&cid=2/
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder KESKKONNAOHTLIK AINE - ELAVHÕBE Referaat Juhendaja Õnne Rämmann Räpina 2015 Sisukord 1SISSEJUHATUS....................................................
30% raiesmik 20% metsamaa 10% 0% 1850 1900 1960 1990 CORINE Joonis 3. Abruka saare maakattemuutused 19. sajandi keskelt käesoleva ajani, võrdluseks on CORINE maakattekaardi (Eesti maakate, 1999) andmed. Joonis 4. Foto Abruka saare põhjaosa rannaniidust, kus on nähtav liigse karjatamise mõju. (autor: Reimo Rivis) 14 tabelid Tabel 1. Abruka ja Vilsandi maastikumustrit iseloomustavate kuju- ja tekstuuriparameetrite väärtused 20. sajandil (l polügoonis kahte punkti ühendava pikima sirge pikkus; D dominantsuse indeks; T piiride keerukus (kompaktsuse indeks); Fr kuju suhtelisus
Räpina Aianduskool Keskkonnakaitse eriala mittestatsionaarne osakond Reimo Teder AEGUNUD RAVIMITE TAGASTAMINE TARTU LINNAS Lõputöö Juhendaja Rein Kalle M. Sc. Räpina 2016 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1VANAD RAVIMID......................................................................................................5 1
Tänuavaldused Käesolevas uurimistöös soovib töö autor avaldada suurt tänu oma juhendajale Maili Vaherile. Samuti soovib autor tänada õpetajaid Natalja Randoja, Kristin Palm, Marja-Liisa Raudne ja Rita Postov, kes osutasid igakülgset abi. Autor soovib avaldada tänu ka kõigile neile, kes abistasid materjalide kättesaamisel: Piret Palm, Vaike Pommer, Valeria Galushkina, Indrek Pung, Marek Simulman, Ivo Saaremäe, Reimo Raja.Kasutatud materjal Alton, H. 1965. Metsatulekahjud. Kirjastus ,,Eesti raamat", Tln.:. 108 lk. effis.jrc.ec.europa.eu/ (18. veebruar 2011). Etverk, I. 1980.Metsamajanduse teatmik . Kirjastus ,,Valgus", Tln.:. 376 lk. Keskkonnaministeerium. Ettevaatust, tuleoht!. http://www.envir.ee/989284 (11. aprill 2010). Keskkonnaministeerium. Suure, keskmise ja väikese tuleohuga maakondade jaotus. http://www.keskkonnainfo
2101 2242 Loova Ragnar Tartu 05:00:58 M21 741 1012 Lopuhhin Sergei Tallinn 03:42:57 M21 1177 537 Lubi Tiit Tartu 04:04:32 M21 1695 1355 Luhaäär Lauri Pärnu 04:31:10 M21 383 307 Luik Kaido Võru 03:23:47 M21 1447 1047 Luik Sulev Viljandi 04:17:45 M21 324 319 Luiks Meelis Tallinn 03:19:48 M21 248 353 Luite Reimo Tallinn 03:13:30 M21 1604 2463 Lumi Daniel Harju 04:25:56 M21 2374 1938 Lusis Renars Läti 05:55:19 M21 2375 2932 Lusmägi Meelis Tallinn 05:55:59 M21 1664 2868 Luts Janno Tallinn 04:29:21 M21 1009 1260 Luukas Meelis Tallinn 03:56:03 M21 2415 2027 Lõhmus Jürgen Tartu 06:20:07 M21 1956 1622 Lõhmus Leino Läänemaa 04:50:03 M21
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil sellisei...
1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad Analüüsi aluseks võetud kaks saadet pärinevad 2014. aasta suvest, mil Eesti Televisiooni saade „Ringvaade“ oli esmakordselt eetris ka suvekuudel. „Ringvaade“ sai alguse 2009. aasta suvel. See on meelelahutuslik uudistesaade. Põhisaatejuhid on olnud Anu Välba (2009–2013), Marko Reikop ja Grete Lõbu (2013–…). (Vikipeedia 2014) 2014. aasta suvel said ajutiselt saatejuhi tööd proovida ka toimetaja Reimo Sildvee ning reporterid Hannes Hermaküla ja Jüri Muttika. Nad juhtisid „Ringvaadet“ kordamööda. 5 Enamikul ETV saadetel on saatejuhtidel kindlaksmääratud tekst, mida saates ette lugeda. „Ringvaate“ saatejuhid saavad ainult kohustuslike teemade loetelu, mis aga ei sea piire saatejuhtide keelekasutusele ning annab võimaluse näidata enda eripära.
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
