1. KVALITEEDIJUHTIMISE HETKEOLUKORRA ANALÜÜS Igal ettevõttel on aeg-ajalt vaja analüüsida oma tegevust. Seda tehakse kas ise või kasutatakse välist abi. Enesehindamise meetodeid on mitmeid, konsultatsioonifirmad töötavad pidevalt välja ka uusi ning täiendavad olemasolevaid meetodeid. Scandic Palace kasutab nt küsimustikku meetodit, mille abil saab tegevusi väga hästi analüüsida. Need koostatakse spetsiaalselt konkreetse probleemi analüüsimiseks (töötajate rahulolu uuring, info liikumine organisatsioonis jne) Küsimustik on andmekogumise meetod saamaks teada inimeste hoiakuid, arvamusi ning põhjuse ja tagajärje seoste kirjeldusi. See toimib hästi kuna sellega hotell suudab tööprotsessides vigu ennetada ja loomulikult teada saada mida klient soovib. Hotell kasutab samuti maatriksmeetodit. See seisneb mingi majandusnähtuse kajastamises. Maatriksmeetodi kasutamine on väga levinud näiteks kvaliteedijuhtimises. Mudelis on viis kr...
TARTU ÜLIKOOLI PÄRNU KOLLEDŽ Turismiosakond Kvaliteedijuhtimine Teenuste disain ja juhtimine Magistriõppekava Kursusel omandatud teadmiste hindamise test ● Testi leiate ÕIS-ist ning selle eesmärgiks on kvaliteedijuhtimise alaste teadmiste kinnistamine. ● Saatke vastustega test hiljemalt 01.12.2015. a. aadressil: [email protected] ● Testi hindamisel kasutatakse põhimõtteliselt samu põhimõtteid, mis on esitatud Töö (nelja eksamhinde saamiseks vajaliku töö) hindamiseks iseseisvate tööde juhendi lõpul. Testi sooritamise eest on võimalik saada kuni 30 punkti. Nimi: Esitamise kuupäev: Test koosneb kahest osast: I osa – Kvaliteedi teoreetilised käsitlused II osa – Kvaliteedi mõõtmise ja...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä12 KÕ Kadi Kalajas KVALITEEDIJUHTIMINE PÕLTSAMAA FELIXIS Analüüs Õppejõud: Eda Vahero, MA Mõdriku 2014 AS Põltsamaa Felix kuulub rahvusvahelisse ettevõtete gruppi Orkla. Tänu sellele, et grupi toiduetevõtted asuvad lisaks Skandinaavia- ja Baltimaadele, Austrias, Venemaal ning Indias, moodustab eksport umbes 30 protsenti Põltsamaa Felixi müügist. Põltsamaa Felixis on 170 töötajat ning ta on üks Jõgevamaa suuremaid tööandjaid. Nimetan mõned tooted mida Põltsamaa Felix impordib Eestisse, nendeks on näiteks Abba,- Mülleri ja RisiFrutti tooted. Antud nimetatud tooted lähevad Rimisse, Maxima (xx:xxx) ja Selverisse. Antud ettevõttes on suur osatähtsus kvaliteedil, välja kujunenud arusaamine, et peamise...
..............................6 2.2. Ettevõtte enesehindamine kasutades MBNQA kriteeriume...................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Terviklik kvaliteedijuhtimine on avar kultuuri muutmise vahend, mis hõlmab nii käitumis- ja teenindamisküsimusi kui ka organisatsioonisisest ja välist protsessijuhtimist ning kvaliteeditagamist. Kvaliteedi saavutamiseks on koostatud hulganisti erinevaid tööriistu ning kvaliteeti hinnatakse erinevate meetoditega. Ettevõtetele, kes paistavad silma ning on eeskujuks teistele oma organisatsiooni parendamise ja innovaatilisuse poolest antakse erinevaid auhindu.
· Tagasiside. Auditeerimine. · Enesehindamise meetodid. · Protsessijuhtimine. · Kvaliteedijuhtimissüsteemile esitatavad nõuded lennunduses JAA, EASA määrus. Kvaliteedialast informatsiooni · Eesti Kvaliteediühing www.eaq.ee · Eesti Vabariigi Standardikeskus www.evs.ee · Euroopa Kvaliteediorganisatsioon www.eoq.org · EFQM www.efqm.org · ISO www.iso.ch · ASQ www.asq.org Kirjandus · Oakland, J.S. Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktikad. 2006 · Organisatsiooni juhtimise käsiraamat. 2004 · ISO 9001 väike ettevõtetele. Mida teha? ISO käsiraamat, 2003. · J.Alaver, L. Reinberg. Juhtimisarvestus. 2002 Eesti Lennuakadeemia 2010 Õppekavade üleminekuhindamine 2004 Eesti Juhtimiskvaliteedi Auhind 2004 konkursil osalemine 2003 Õppekavade akrediteerimine 2002 - ... Tagasiside ankeetide koostamine ja küsitluste läbiviimine Eesti Lennuakadeemia
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond KVALITEEDIJUHTIMINE: EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND Seminaritöö 2015 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. EESTI KUTSEÕPPEASUTUSTE KVALITEEDIAUHIND 4 1.1 Konkursi ajalugu 4 1.2 Kvaliteediauhinna konkursi üldpõhimõtted 4 2. KVALITEEDIAUHINNA MUDEL 6 3. KONKURSI HINDAMISPROTSESS 8 3.1 Sisehindamine 8 3.2 Välishindamine 8 KOKKUVÕTE 9 KASUTATUD ALLIKAD 10 ...
Sisukord Sisukord............................................................................................................................................1 Sissejuhatus...................................................................................................................................... 1 Walter Masing kvaliteediguru Eestist............................................................................................2 Töö...........................................................................................................................................3 Rahvusvaheline tegevus................................................................................................................3 Seos Eestiga..................................................................................................................................4 Walter Masingu kvaliteeditagamise süsteemi 12 teesi:.........................
Mobiiltelefon, Tallinna Vesi) on klassikaline kulude juhtimine muutumas kliendikeskseks tulude juhtimiseks. Kui ettevõtte põhialused pole paigas, suhted pole rajatud usaldust ja pühendumist väärivatele printsiipidele ning tegevusele, siis ajavad lojaalsusprogrammid kliendi lihtsalt segadusse. Klientide harjumuste ja vajaduste analüüsimiseks on erinevaid meetodeid, alates lihtsate küsimuste esitamisest ostu/müügiprotsessis kuni CRM'i ja TQM'i (Totally Quality Management, täielik kvaliteedijuhtimine, ingl. k) rakendamiseni. Selle käigus selgitatakse välja klientide tegelikud vajadused, nende ootused ja võimalused. Et organisatsioonis rakendada pikaajalist kliendisuhete juhtimist, tuleb muuta kogu organisatsiooni mõtteviisi. Prioriteediks peab olema kliendikesksus mitte ainult paberil kirja panduna, vaid ka ettevõtte igapäevases tegevuses. 3 1. KLIENDISUHETE JUHTIMISE TEOREETILISED ASPEKTID 1.1
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Seminaritöö 2 Kvaliteedijuhtimist käsitleva teadusartikli ülevaade BENCHMARKING THE SERVICE QUALITY OF AIRLINES IN THE UNITED STATES: AN EXPLORATORY ANALYSIS Hokey Min ja Hyesung Min TEENUSE KVALITEET USA LENNUFIRMADES2 Sissejuhatus Käesolev seminaritöö annab ülevaate autorite Hokey Min ja Hyesung Min teadusartiklist „Benchmarking the service quality of airlines in the United States: an exploratory analysis“, mis ilmus aastal 2015 teadusajakirjas Benchmarking: An International Journal. Artikkel on leitud EBSCO andmebaasist ja uurib teenuse...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž VÕRDLUSANALÜÜS Referaat Pärnu 2015 Sissejuhatus Et saavutada nõutavat kvaliteeditaset, on igal organisatsioonil vaja kvaliteedijuhtimist. Kvaliteedijuhtimist on vaja selleks, et organisatsioon saaks sihipäraselt oma tegevust korraldada. Kvaliteedijuhtimine on ära määratud standarditega ning kvaliteeti on võimalik mõõta ja hinnata. Üks tuntumaid kvaliteedi mõõtmise mudeleid on võrdlusanalüüs. Üks vanimaid juhtimistarkusi ütleb, et kõike, mida saab mõõta ja võrrelda, saab paremaks teha. Kasvav konkurents, sunnib ettevõtteid koostööd tegema, et võrdluse kaudu teineteiselt õppida. Konkurent võib ettevõtte jaoks olla samas ka väga hea
........................................17 3.2.1.Protsessijuhtimise astmed.......................................................................17 3.2.2. Protsesside hindamine...........................................................................18 3.3.Organisatsiooni protsessikeskne juhtimine.....................................................20 3.3.1. Protsessijuhtimine ja kvaliteedijuhtimissüsteem...................................20 4. Kvaliteedijuhtimine..........................................................................................21 4.1.Kvaliteedijuhtimise olemus............................................................................21 4.2.Kvaliteedijuhtimise ajalugu............................................................................23 4.3.Erinevad kvaliteedikontseptsioonid ja nende omavahelised seosed................27 4.3.1. Kvaliteedikontseptsioonide areng............................
potentsiaalile suunatuse alusel. ( www.teenusedisain.ee) Teenuste potentsiaali toodete kõrval on märgatud ka Eestis: 2008. aasta septembris alustas Arengufond teenuste seirega. Fookusvaldkondadena tuuakse välja: finantsteenused, logistika,tervis, loomemajandus, haridus, IT-teenused. ( www.teenusedisain.ee) Tooteid ja teenuseid ühendab veel kvaliteedinõuded. Kliendi rahuoluks ja ärieduks on vajalik kvaliteet ja oskuslik kvaliteedijuhtimine. 3 2.KVALITEET 2.1 KVALITEET Kvaliteet on üldiselt sageli ettetulev mõiste, mida tänu laialdasele kasutamisele kahjuks erinevalt inspireeritakse. Räägitakse nii heast kui halvast kvaliteedist, kasutades mõistet kvaliteet väärtusneutraalsena või siis kvaliteettootest, andes mõistele positiivse tähenduse. Kvaliteet on toote või teenuse omaduste ja karakteristikute kogum, mis
Koolitamatud Varuosade töötajad kättesaadavus Seire teostajate ja Hea graafiku koostajate adekvaatne sobiv koolituskava koolituseelarve Hea koolitus hankepoliitika vahendid Terviklik kvaliteedijuhtimine (TQM) TERVIKLIK KVALITEEDIJUHTIMINE ON JUHTIMISFILOSOOFIA, MIS LOOB TARBIJAST TULENEVA JUHTIMISE ÕPPIMISE VÕI ORGANISATSIOONI, MIS PÜHENDUB TARBIJATE TERVIKLIKULE RAHULDAMISELE KOOS PIDEVA ARENGUGA ORGANISATSIOONI NING SELLE PROTSESSIDE TULEMUSLIKKUSE JA EFEKTIIVSUSE POOLE TAOLINE FILOSOOFIA ALGAB KONTSEPTSIOONIST, ET KVALITEET ON ESMAJÄRGULISE TÄHTSUSEGA MITTE AINULT KLIENTIDE, VAID KA TARNIJATE JAOKS, MITTE AINULT JUHTKONNA, VAID KA TÖÖTAJATE JAOKS NENDE ENDI ARENEMISE PÄRAST
SWOT-meetodiga kogutud tekstilise materjali analüüsi eesmärgiks on välja selgitada peategurid (faktorid) SWOT-meetodiga määratud valdkondades: TUGEVUSED, NÕRKUSED, VÕIMALUSED ja OHUD. Küsimus on selles, et millised on need latentsed tegurid (faktorid), mis toimivad kollektiivi teadvuses ja tingivad selle, kuidas koolipere määratleb oma elutegevuses tugevusi, nõrkusi, võimalusi ja ohte. Selgusid järgmised 7 põhifaktorit: 1. KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega, tugistruktuuride töö) 2. MATERIAALNE STAATUS (IT, raamatukogu, tehnilised vahendid, ruumide koormus) 3. INIMRESSURSS (kaadri, õpilaste kvaliteet, koormatus) 4. KASVATUSTÖÖ (tähelepanu kasvatamisele, hingeharidus) 5. SOTSIAALNE IMIDZ (maine, traditsioonid, sümboolika) 6. ÕPPEKORRALDUS (õpetuse tase, olümpiaadid, tunniplaan, klasside kasut
· Töötas välja Z-teooria, milles väitis, et ükski juhtimisstiil ei ole parim. · Kohandas Jaapani juhtimisstiili Lääne, eelkõige USA ettevõtetele · Ouchi kohaselt on Jaapani edu aluseks eriline inimeste juhtimisviis TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID · Süsteemiteooria- Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel · Terviklik kvaliteedijuhtimine- Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu · Eesmärgiline juhtimine- Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja töötajad määravad kindlaks ning ühildavad oma eesmärgid ühise põhieesmärgi saavutamise nimel, kasutades selleks koostööd ·
5. KVALITEEDIJUHTIMIS- SÜSTEEMID KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEM Kvaliteedisüsteem on vahend kvaliteedijuhtimise teostamiseks, mis hõlmab organisatsiooni struktuuri, protseduure, protsesse ja ressursse. Kvaliteedijuhtimine seisneb tervet ettevõtet hõlmava kvaliteedisüsteemi loomises. Kvaliteedisüsteemi rakendamine kui investeering peab kasu tooma paranenud konkurentsivõime ja sisemise efektiivsuse arvel. Kvaliteedisüsteemiga fikseeritakse: organisatsiooni struktuur, eesmärgid, kvaliteedijuhtimise vastutuskompleksid, protsessid, menetlused ja vahendid kvaliteedi realiseerimiseks. Kvaliteedisüsteemi raames hinnatakse, miks ja kuidas üht või teist asja tehakse, dokumenteeritakse, kuidas asju tehakse ja väljendatakse tulemused, kuidas asjad tehti. Kvaliteedisüsteemi loomise eeldused Süsteemi loomisel peavad osalema ettevõtte tippjuhid, kes vastutavad ka selle eest, et süsteem leviks ettevõtte kõikidele tasandit...
Kvaliteediorganisatsioonis (EOQ) ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Organiseerida riigisisest ja rahvusvahelist koostööd asjast huvitatud organisatsioonide ja üksikisikutega Ühendada kvaliteedihuvilisi inimesi Kvaliteedisuundumused Eestis 12.2004, 01.2005 läbi viidud uuringute kohaselt kasutavad Eesti ettevõtted tegevuse tulemuste parendamiseks järgmisi meetodeid: ISO 9000 Protsessijuhtimine Tegevuspõhine kuluarvestus Terviklik kvaliteedijuhtimine Võrdlusanalüüs Juhtimiskvaliteedi auhinnamudelid (1) Maailmas on kolm tuntumat kvaliteediauhinda: Deming'i Rakenduslik Auhind (Deming Application Prize) Jaapanis (asutatud 1951.a.) Malcolm Baldrige'i Rahvuslik Kvaliteediauhind (Malcolm Baldrige National Quality Award) USA-s (asutaud 1987.a.) Euroopa Kvaliteediauhind (European Quality Award) Euroopas (asutatud 1991.a.) Eesti Juhtimiskvaliteediauhind – aastast 2000
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani. Ettevõtte sisemisteks tugevusteks on näiteks: • unikaalne toode; • pikaajaline turuliidri seisund; • kaasaegne tehnoloogia; • koolitatud personal; • tugev logistiline lahendus; • lähedus toorainele ja seetõttu madalad varumiskulud; • madalad püsikulud; • kogenud ja kompetentne juhtkond jne. Ettevõtte sisemisteks nõrkusteks on näiteks: • puudulik kvaliteedijuhtim...
4. toodete järjestamine kulukatete põhjal (vähenevas järjekorras); 5. kumulatiivsete kulukatete arvutamine (toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted); 6. graafiku koostamine kumulatiivsete kulukatete põhjal; 7. graafiku vaatlus ja analüüs. Joonis 2. ABC analüüs (Bernal 2013) Kokkuvõte Selleks, et ettevõte püsiks turul ning oleks konkurentsivõimeline, on vaja pidevalt areneda ning tõsta kvaliteeti ning seeläbi konkurentsivõimet. Kvaliteedijuhtimine tagab püsiva ja kiire parenemise organisatsiooni kõikides osades ning seeläbi tagab klientide rahulolu ettevõtte poolt pakutavate väärtustega. Kvaliteedijuhtimiseks saab kasutada erinevaid tööriistu ja meetodeid. Antud referaadis on lühidalt kirjeldatud Pareto analüüsi, mis sisaldab endas 20:80 printsiipi ning sellest tulenevat ABC analüüsi. Antud referaati koostades tutvus autor ABC analüüsi ja 20:80 printsiibi põhitõdede ning kasutusvõimalustega erinevates valdkondades
hankimin suhteliselt lähedal peaettevõttele Laoseisud Suured (igaks juhuks ehk "just in Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in tiin case") Kvaliteedi Kvaliteeti kontrollitakse detailide Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav teha kontroll saabumisel Juhtimissüsteem Hierarhiline, palju allüksuste juhte Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö Töötajate Ei osale Osalevad osalemine Allhankijat Geograafiline lähedus pole oluline Geograafiline lähedus on soovitav e oluline suur käive, ~2milj.autot aastas turundus ja tootearendus
detailide tehas spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest eelistest. saabumisel Agraarühiskond – ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse, kalapüügi või käsitööga. Juhtimis- Hierarhiline, Kvaliteedijuhtimine ja Ettevõtlusklaster - mingis piirkonnas tegutsevate süsteem palju allüksuste meeskonnatöö omavahel seotud ettevõtete ja institutsioonide juhte süsteem, mis toob kõigile suuremat kasu. Hästi toimiv infrastruktuur - 1) Hästi toimiv transport; mugav ja lihtne liikuda
SWOT analüüs on väga tuntud, lihtne ja laialt levinud analüüsi mudel, mille kaudu kaardistatakse organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud. SWOT analüüsi nimi tuleb inglisekeelsete sõnade esitähtedest: S - strenghts (tugevused); W - weaknesses (nõrkused); O- opportunities (võimalused); T - threats (ohud) Alustava ettevõtte puhul on sisemiseks tugevuseks palgatud töötajad, soetatud tehnika või piisavad finantsid, mida ära kasutades saate te realiseerida oma äriplaani! Tugevused Nõrkused · unikaalne toode; puudulik kvaliteedijuhtimine; · pikaajaline turuliidri seisund; · kehv kvaliteet; · kaasaegne tehnoloogia; · suured üldkulud; · koolitatud personal; · madala kvalifikatsiooniga tööjõud; · tugev logistiline lahendus; · tootmis- ja/või...
Kogenud ja kompetentne juhtkond jne tööjõudu, toetust ja koolitust. Soodne asukoht Rahapuudus valitseb infrastruktuuride Kaasaegne tehnoloogia väljaarenemise osas. Tegutsemiskogemus Madala kvalifikatsiooniga tööjõud Olemas on koolitatud vallavanem Puudulik kvaliteedijuhtimine Loodud on motivatsioonisüsteem Koostöö töötajate ja vallavanemai vahel Haridusasutused (kool, lasteaed) on nõrk; vähene infovahetus, töötajatelt Olemas teenuse võrk: toidukaubandus, ei oodata algatusvõimet ja initsiatiivi postside, perearst, juuksur, hambaarst, Hoolimatus, alkoholism
Tasakaalustatud mõõtmismudel: BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi 17. Kaasaegsed juhtimisteooriad Kaasaegsete juhtimisteooriad jagunevad: Süsteemiteooria: Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning omavaheliste seoste välja toomisel. Terviklik kvaliteedijuhtimine: Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil. Eesmärgiline juhtimine: Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus üksteisega seotud organisatsiooni allüksused ja
Analüüs Juhendaja: Valvo Paat Tallinn 2014 1.1 SISSEJUHATUS Kvaliteeti kasutatakse sageli mõne toote või teenuse täiuslikkuse tähistamiseks. Mõnes kohas kasutatakse seda sõna märkimaks, et mingi materjal või toode/teenus vastab füüsilistele mõõdetavatele karakteristikutele, mis sagelion eristatud eriti range spetsifikaadi vormis. Lihtsamalt öeldes, tähendab kvaliteet kliendi nõuete täitmist. (Terviklik kvaliteedijuhtimine. Teooria ja praktika) Kvaliteediprobleeme võib leida tänapäeval igal pool, kuna inimesed muutuvad järjest mugavamaks ning tahavad, et kõik teenused ja tooted, mis neid ümbritsevad oleksid kvaliteetsed. Kvaliteet ise tühja koha peal ei teki, teda on vaja juhtida ja rakendada. Kvaliteeditagamine tähendab toote või teenuse planeeritud ja süstemaatilist kvaliteediprobleemide ennetamist. Tuleb luua hea kvaliteedisüsteem. (Kvaliteedi mõiste ja hindamine)
strateegiat selgelt välja tuua ja muuta selle konkreetseks tegevuseks ning annaks organisatsiooni seisundist ja tulevikust tervikliku pildi. BCS eesmärkideks on tagada organisatsiooni majandusalane edukus, juhtida tõhusalt muudatusi, hinnata allüksuste ja töötajate edukust ning rakendada nende hüvitamiseks sobivat ja motiveerivat hüvitussüsteemi. Kvaliteediorientatsiooniga juhtimine (Total Quality Management, TQM). Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskse juhtimise, mille tulemusena kindlustatakse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. Kvaliteedijuhtimine sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määravad kvaliteedipoliitika, eesmärgid ja kohustused ning teostavad need kvaliteedisüsteemi raames kvaliteediplaneerimise, kvaliteediohje, kvaliteeditagamise ja kvaliteediparenduse abil.
5 1.3.2 Klienditeekonna analüüs Klienditeekond (customer journey), tuntud ka kui kvaliteedi teekond (quality journey) või teeninduse täiuslikkuse teekond (service excellent journey). Klienditeekonda soovitatakse ärianalüüsi vahendina kasutada ettevõtetes, kus klienditeenindus moodustab põhilise osa kogutootest. Samuti kasutatakse seda ulatuslikult kliendisuhete juhtimissüsteemide 5 Oakland, J.S, Terviklik kvaliteedijuhtimine, Tallinn:Külim 2006, lk 134 - 136 kujundamisel. Klienditeekonna meetodit saab edukalt kasutada nii suurte, mikro-, väike- ja keskmise suurusega turismiettevõtete kvaliteedi analüüsimisel ning parendusvõimalustel leidmisel. Klienditeekonna analüüsiprotsessis vaadeldakse klienti kui tervikliku väärtusprotsessi osa: · Kas klienditeekond on vastavuses kliendi ootuste, vajaduste ja soovidega · Kuidas ta tunneb ennast teekonnal · Kas see on talle arusaadav
allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. Detailide hange:1) algselt toodeti samas, hiljem üle maailma 2)lähedal olevatest tehastest Laoseis:1)Hiigellaod, täis detaile ja tooteid 2)minimaalne, õigeaegne tootmine, müük Kvaliteedikontroll:1)Detailide saambumisel 2)Pidev kvaliteedijuhtimine Juhtimine:1)Liiderfirma 2)Ühtne meeskonnatöö Töötajate osalemine arendustöös:1)Puudub, kindel tööoperatsioon 2)Osalevad tootearenduses Allhankijate paiknemine:1)Palju, geograafiline lähedus pole oluline 2)Palju, samas piirkonnas Oluline:1)Suur käive, ~2milj. autot aastas 2)Turundus ja tootearendus Kergetööstus. Moe muutus on peamine tegur mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse toodangu ostsmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Suurimad tekstiilitoodete
3. Kriteeriumite hindamine. 4. Alternatiivide väljaselgitamine. 5. Alternatiivide analüüs. Iga alternatiivi võrreldakse kriteeriumiga. Kui hinded on erinevad, tuleb arvutada kaalutud hinne = kriteeriumi osatähtsus x vastava kriteeriumi hinne. 8. Koosolekute läbiviimise viisid. Rühmaotsustamine (eelised, puudused). 9. Plaanide liigid. 10. Planeerimist mõjutavad tegurid.(Juhtimistase, org. elutsükkel, keskkond, tulevikku panustamine). 11. Kvaliteedijuhtimine. TQM. 12. Võrdle traditsioonilist eesmärgi püstitamist juhtimisega eesmärkide kaudu (MBO- ga). 13. Strateegiline juhtimine. Korporatsioonitasandi strateegiad. 14. Strateegiline juhtimine. Äritasandi strateegiad. (M.Porter) 15. Iseloomustage organisatsiooni struktuuri kujundamise klassikalisi seiskohti. 16. Mis on efektiivsem, kas lai või kitsas kontrolliulatus? Miks? 17. Struktuuri liigendamise erinevad võimalused, nende eelised ja puudused. 18. Mehhanistlik organisatsiooni mudel
lähedal peaettevõttele Laoseisud Suured (igaks juhuks Minimaalsed (õigeks ajaks) Kvaliteedi kontroll Kvaliteeti kontrollitakse Kvaliteeti kontrollib detaile detailide saabumisel valmistav tehas Juhtimissüsteem Hierarhiline, palju allüksuste Kvaliteedijuhtimine ja juhte meeskonnatöö Töötajate osalemine Ei osale Osalevad arendustöös Allhankijate paiknemine Geograafiline lähedus pole Geograafiline lähedus on oluline soovitatav Kõrgtehnoloogiline tootmine Kõrgtehnoloogiline tootmine tugineb füüsika, keemia ja bioloogia uusimatel saavutustel.
TASAKAALUS TULEMUSKAART (Balanced Scorecard) 1. Meetodi lühikirjeldus Tasakaalus tulemuskaart on unikaalne organisatsiooni poolt kehtestatud tasakaalustatud mõõdikute süsteem eesmärkide täitmise mõõtmiseks ja strateegia rakendamiseks kõigil tasanditel. Tasakaalustatud tulemuskaart on juhtimismeetod, kus ettevõtte igapäevategevus on seotud tema visiooni ja strateegiliste eesmärkidega sobivalt valitud suhtarvude süsteemi abil. 2. Milline on selle meetodi kasutamise eesmärk Tasakaalus tulemuskaardi aluseks on organisatsiooni põhiliste eesmärkide vaheliste põhjus- tagajärg seoste leidmine ühtse visiooni saavutamiseks. Klassikaline tasakaalus tulemuskaart jagab strateegiast tulenevate eesmärkide elluviimiseks vajalikud tegevused neljaks tasakaalustatud valdkonnaks. · Finantsid · mida ootavad meilt omanikud ja rahastajad? · Kliendid · millist toodet/teenust ootavad meilt sise- ja väliskliendid? · Sisem...
TEU - 20 jalase konteineri tingühik (twenty foot equvalent unit) - mõõtühik konteineriterminaalide käibe ning konteinerilaevade ja -rongide mahutavuse iseloomustamiseks TMI - tarneahela muutikkuse indeks TMS - transpordijuhtimise süsteem (transport management system) TOFC - treiler raudtee platvormvagunil (trailer on flatcar) - kombineeritud transpordi meetod TPS - Toyota tootmissüsteem (Toyota production system) TQM - terviklik kvaliteedijuhtimine (total quality management) UPS - universaalne tootekood (universal product code) - vöötkoodistandard VAN - lisaväärtusvõrk, hüvisvõrk, kliiringukeskus (value added network) VMI - tarnija juhitud kaubavaru (vendor managed inventory) - tarnekontseptsioon WACC - kaalutud keskmine kapitalikulu (weighted average capital cost) WMS - lao juhtimissüsteem (warehouse management system)
Z TEOORIA LISA LUGEMIST 2. TEISI KAASAEGSEID JUHTIMISTEOORIAID 2.1 Süsteemiteooria Süsteemiteooriad põhinevad organisatsiooni sisendite ja väljundite fikseerimisel ning nende omavaheliste seoste välja toomisel. Organisatsioon saab oma sisendid keskkonnast ja muudab need enda sees omakorda väljundiks keskkonda. Organisatsiooni kõik osad on omavahel seotud ja mõjutavad teineteist. 2.2 Terviklik kvaliteedijuhtimine Terviklik kvaliteedijuhtimine on kõigi töötajate koostööl põhinev organisatsiooni juhtimise teooria ja meetod, mille aluseks on toote/teenuse kvaliteet ja klientide rahulolu. See eeldab süsteemset mõtlemist ja organisatsiooni nägemist tervikuna, ühendades omavahel kõik juhtimisfunktsioonid ning teeninduse valdkonnad. 2.3 Eesmärgiline juhtimine Eesmärgiline juhtimine kujutab endast tegutsemisviisi organisatsioonis, mille käigus
esineb hajuvust, statistilise mõtlemise puudumisel võivad esile kerkida järgmised 46. Peamised erinevused kaasaegses kvaliteedijuhtimises võrreldes klassikalise probleemid: valed järeldused varasemast toimivusest ja suundadest, mis võivad viia käsitlusega Sisaldab kõiki juhtimisalaseid tegevusi, mis määrab kvaliteedi poliitika. tulevikuplaanideni. Kvaliteedijuhtimine on ettevõtte eesmärkide saavutamine läbi protsessikeskuse, mille 19. Standardiseerimise printsiip Standardiseerimine on pideva parendamise üks tulemusena kindlustukse toodete ja teenuste pidev kvaliteeditaseme paranemine. aluskivi. Standardit võib defineerida kui kõige paremini tuntud meetodit või viisi Kvaliteedijuhtimine on kõigi juhtimistasandite kohustus ja selle teostamine hõlmab ülesande või tegevuse täitmiseks ja kui mõjusat toimemõõtmisvahendit
Nad aru ootused toote ostjaid ja edastavad arendajatele. Nad annavad täpse ja õigeaegse täitmise klientide tellimused. Nad hoolitsevad tagama, et kliendid saaksid vajalikke juhiseid, koolituse ja tehnilise abi toote kasutamisel. Need toetavad kontakt ostjaga pärast müüki, et tagada oma rahulolu pärast ostu. Nad kogunevad ideid parandada kauba ostja või teenuse ja kanda neid sobiva filiaal. Kui turundajad teha kõiki neid rolle, nad aitavad kaasa kogu kvaliteedijuhtimine ja tagada klientide rahulolu ja firma. Allikad 1 https://www.nooruse.ee/e- ope/opiobjektid/kvaliteediaine/kvaliteedi_miste_ja_hi ndamine.html 2 ,,KVALITEET JA KVALITEEDI HINDAMISE VÕIMALUSED" Katrin KreegimäeTartu, 2006-09-15 3 « » 14- ., .. lk.156-1574. http://www.faqo.ru/metrologiya/standartizatsciya/vseobsc hee-upravlenie-kachestvom-zachem-ono-nuzhno.html 5. http://www.philosophy.mirea.ru/upload/iblock/228/filosofij a_kachestva_programma_discipliny.pdf
hankimine asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele Laoseisud Suured (igaks juhuks ehk ,,just in Minimaalsed (õigeks ajaks ehk ,,just in case" time" Kvaliteedi Kvaliteeti kontrollitakse detailide Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav kontroll saabumisel tehas Juhtimissüsteemi Hierarhiline, palju allüksuste juhte Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö Töötajate Ei osale Osalevad osalemine arendustöös Allhankijate Geograafiline lähedus pole oluline Geograafiline lähedus on soovitav paiknemine 8.Miks on kõrgtehnoloogiline tootmine väga riskantne? Keegi ei saa tagada, et see efektiivselt tööle hakkab või et seda piisavates kogustes ostetakse. Alati võib mõni konkurent sarnase tootega varem turule jõuda. Ebaõnne korral jääb firma ilma toote
.....................................................................................5 2.kAASAEGASED JUHTIMISTEOORIAD......................................................................7 2.1. Kaasaegsed juhtimisteooriad....................................................................................... 7 2.1.1. Süsteemiteooria.........................................................................................................7 2.1.1.1. Terviklik kvaliteedijuhtimine................................................................................ 8 2.1.1.2. Eesmärgiline juhtimine..........................................................................................9 2.1.1.3. Tasakaalustatud mõõtmismudel...........................................................................10 2.1.2. Olukorrateooria.......................................................................................................11 3
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
- sobivaima prognoosi (variandi) valjavalimine - prognooside tihendamine (stinteesimine) Lineaarplaanimine - graafiline meetod - samakasumij oone meetod - ekstreemumpunkti meetod - simpleksmeetod - duaalhinnangud Mittelineaarne plaanimine Diinaamiline planeerimine Stohhastiline planeerimine Vorkplaneerimine Varude juhtimine Manguteooria Kvaliteedi kontroII Kvaliteedi tagamine TervikIik kvaliteedikontroII TervikIik kvaliteedijuhtimine (quality control) (quality assuranse) (total quality control) (total quality management) Filosoofia Kvaliteedi Kvaliteedi loomine Kvaliteedi korraldamine Kvaliteedi juhtimine kontrollimine Eesmargid Rikete avastamine Rikete ja Kulude vahendamine ja vastavus Klientide n6udmiste
ja biotehnoloogia). Ettevõtlus võib jääda kinni hetkelist konkurentsi pakkuvate, kuid ilma pikaajalise kasvupotentsiaalita valdkondadesse. Eesti positsioon. Innovatsioonipoliitika puudumine on ka poliitika. 40.Kvaliteedijuhtimine Kvaliteedijuhtimine on meetod, millega tagatakse toote või teenuse loomiseks, arendamiseks ja rakendamiseks vajalike tegevuste ning süsteemi tõhus toimimine. Terviklik kvaliteedijuhtimine · Tulemustele orienteeritus · Töötajate arendamine ja kaasamine · Kliendikesksus · Pidev õppimine, innovatsioon ja parendamine · Eestvedamine ja eesmärgi ühtsus · Partnerluse arendamine
Kas on plaan b-sid? Kas on vaja muudatusi? Kuidas muudatusi läbi viia? o Loetle ja hinda tulemusi Kuidas mu töö õnnestus? Mida saaksin järgmine kord paremini teha? Kuidas mul tuleks järgmine kord tegutseda, et saavutada veel paremat lõpptulemust? Tegevuskava Tegevused, tööoperatsioonid jagatakse planeerimisel võimalikult väikesteks osadeks. Kvaliteedijuhtimine põhineb nende osade jälgimisel ja dokumenteerimisel. Kokk vaatab üle ja varub endale vajaminevad toorained ja töövahendid ning planeerib toiduvalmistamise, suurtes köökides töökohtade kaupa. Järeltööde hulka kuuluvad lisaks koristamisele ka lao põgus inventuur järgmisel päeval tehtava töö jaoks vajaminevate kaupade osas. Töö planeerimist nimetatakse ka mise en place. • Töövahendid: kontrollitakse, et menüüs olevate roogade valmistamiseks vajalikud
et toode või protsess rahuldab esitatud kvaliteedinõudeid. 53. Miks levib ebakvaliteetne tarkvara? Võrgumajandus ehk “võitja võtab kõik” efekt. Võitja saab kõige rohkem kasutajaid. Kvaliteedi mõiste võib tähendada erinevatele kasutajatele erinevaid asju, seega ei saa kõiki rahuldada. 54. Kvaliteet ja organisatsiooni juhtimine Usa, Euroopa ja Jaapani arusaamad kvaliteedist on teistsugused. Usa ja Euroopa kvaliteedijuhtimine on orienteeritud tulemusele, oluline roll on lõpptulemusel, mitte projekti kvaliteedil. Jaapanis on kvaliteedi juhtimine orienteeritud protsessile, on oluline, et kogu tootmine oleks kvaliteetne. 55. Kvaliteedihalduse ja arendusmeetodite seos Kui Usas ja Euroopas tehakse kardinaalselt uusi otsuseid, siis Jaapan on osanud areneda pidevalt, ilma suurte hüpeteta. 56. Kvaliteedihalduse integreerimine tarkvara elutsüklisse
peaettevõttele Laoseisud Suured(igaks juhuks e Minimaalsed(õigeks ajaks "Just in case" e "Just in time" Kvaliteedi kontroll Kvaliteeti kontrollitakse Kvaliteeti kontrollib detailide saabumisel detaile valmistav tehas Juhtimissüsteem Hierarhiline, palju Kvaliteedijuhtimine ja allüksuste juhte meeskonnatöö Töötajate osalemine Ei osale Osalevad arendustöös Allhankijate paiknemine Geograafiline lähedus pole Geograafiline lähedus on oluline soovitav 3. Iseloomusta maailma autotootmise geograafiat. Autotööstus on koondunud jätkuvalt tööstusmaadesse. Ligi 70% autodest
Eesti metall OÜ Erinevad terased ja Juurdeveo +372 654 2130 [email protected] värviline metall 25G/Kauba 1, 11313 Tallinn 4 Võrumaa kutsehariduskeskus 2011 6. SWOT analüüs. Tugevused Nõrkused -Kaasaegne tehnoloogia -Puudulik kvaliteedijuhtimine -Koolitatud personal - Tootmis- või tootearendusalase oskusteabe -Head hinnad puudumine -Madalad püsikulud - Madal krediidivõime - Võimalused Ohud - Uute ja odavate transpordivõimaluste - Turu kasvu peatumine tekkimine - Kogenud konkurentide agressiivne
rakenduste arendus, nõustamine, andmekeskused, klient/server rakendused, võrgudisain ja -hooldus, lõppkasutajatugi ning täielik IT-management. 10. Hange Ostu-müügitehing juriidiliste isikute vahel 11. + Aeg 12. Kvaliteet (lad qualitas) on omadus, laad; headus. Kvaliteet on asja, toote, teenuse, info omadus(ed) ja täpne vastavus otstarbele, vajadustele ja nõudmistele(vt standard), tarbimisomaduste kogum. 13. Kvaliteedijuhtimine (ingl.k. quality management) on protsess organisatsioonis, millega soovitakse saavutada kliendi või üldisemalt huvipoole (ingl.k. interested party) rahulolu organisatsiooni poolt pakutava väärtusega. 14. kvaliteedi tagamist - kavandatud süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud, et tagada komponendi või süsteemi vastavust kehtestatud tehnilistele nõuetele. 15. 16. Kui hästi scriptitud see on , kui palju buge seal on ja kui hästi ta töötab. 17
TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 4 Süsteemiks nimetatakse teatud koostisosade korrapärast asetust, mis on projekteeritud soovitavate eesmärkide saavutamiseks. Ärisüsteemid koosnevad personali-, inseneri-, finants-, tootmise ja turunduse allsüsteemidest. Tootmissüsteemi moodustavad sellised funktsionaalsed allsüsteemid nagu: hankimine, varude juhtimine, tootmisprotsessi juhtimine, kvaliteedijuhtimine, hooldustööde tegemine. Süsteemi projektiga määratakse kindlaks süsteemi koostisosade asetus ning sisendite muundamistoimingute ja väljundite vahekord süsteemi eesmärkide saavutamisel. Süsteemi kontroll koosneb toimingutest, mis on vajalikud tagamaks tegevuste toimumise vastavalt plaanile ja eesmärkidele. Tootlikkus väljendab väljalaske koguse või väärtuse suhet sisendite kogusesse või maksumusse.
xxxxx ,,MIKS SISEINFO EI LIIGU PIISAVALT HÄSTI?" Kvaliteedijuhtimine Tallinn 2011 xxxx 1. Ajurünnaku tulemused Ajurünnakul genereeritud ideede täielik loetelu koos esimeste hääletamistulemustega. sarn Summ Jr.nr Ideed . Andres Silvia a 1. Info jääb toppama 2 7 9 2
12.2009 jõustus Lissaboni leping! Miks on tähtis, et “hea haldus” on põhiõigus? PS § 14: Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Milliseid meetmeid riik peab võtma hea halduse tagamiseks (põhiõigusest tulenev kaitsekohustus)? • Seadused • Halduseeskirjad (asutusesisesed juhised, millega täpsustatakse seaduste rakendamise praktikat) • Eetika • Kvaliteedijuhtimine? • Teenusstandardid? Haldusõiguse reform hea halduse põhimõtete tagamiseks 1.jaanuaril 2002 jõustusid: • haldusmenetluse seadus – eesmärk on isiku õiguste kaitse tagamine ühtlase, isiku osalust ja kohtulikku kontrolli võimaldava haldusmenetluse korra loomise teel. • asendustäitmise ja sunniraha seadus – eesmärk on luua ametnikele võimalused saavutada ettekirjutuste täitmine • riigivastutuse seadus
seritifitseeritud organisatsioonid. Eestis ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud organisatsioonide nimekirja leiate Eesti Kvaliteediühingu kodulehelt. !!!!! Integreeritud juhtimissüsteemid laiemas tähenduses: praktiliselt kõik ettevõtte, asutuse või organisatsiooni juhtimise komponendid. Kitsamas tähenduses ISO ja juhtimisstandarditel ja nendega ühilduvatel dokumentidel põhinevad juhtimissüsteemid. Kvaliteet, tervis ja ohutus, keskkond, risk. Kvaliteedijuhtimine ISO 9000 seeria, keskkonnajuhtimine ISO 14000 seeria, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine OHSAS 18000, riskijuhtimine. KKJS-ga seotud probleemid: Omaette elav süsteem Suur/liigne dokumentatsiooni maht Sellest tulenev suur ressursikulu (aeg, tööjõud, raha) Töötajate vähene kaasamine KKJS väikeettevõtetes: ressursside piiratus, teadmiste puudus, eelarvamused, sertifitseemine kallis. Keskkonna hindamine
........................................................8 A.2.5.4 Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid, koolituskulud jne). Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility, skilled resources, cost of training........................................................................................................................................................................8 A.2.6 Kvaliteedijuhtimine. Quality Assurance............................................................................................................8 A.2.6.1 Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. Describe the need for quality assurance in Information Systems...................................................................................................................................................8 A.2.6