1.
oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid,
pilte ja
tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks,
üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste
langetamiseks ,
prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;
KAARDIÕPETUS2.
analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide
( pinnamood , veestik , taimkate, maakasutus , teede ja asustuse iseloom)
vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi;3.
analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil
etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele;4.
toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;geoinfosüsteem
(GIS) – infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on
salvestatud objektide asukoha info (
geo
pool) ja nende objektide atribuutinfo (
info
pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil
selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik
teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide
rakendused:
Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia,
kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest
saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja.
Kaugseire tulemuste kasutamine
näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
Navigatsioonisüsteemid,
mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus
ka üha rohkem autode liikumist.
Linnaplaneerimine
linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud
tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate
alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid
jmt) kohainfo linnakaardil.
Loodusvarade
kasutamine ja kaitse
on üks esimesi ja
praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide
rakendamise
valdkond , kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid
ökoloogilisi seoseid.
Millistel järgmistest
juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
andmetabel , kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta
Mõisted:
üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline
kaart,
horisontaal,
isoterm, GIS;
LITOSFÄÄR
5.
iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja
ookeanilist maakoort;
(teadmised,
skeemi koostamise ja lugemise oskus,
mõisted:
litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor )
Litosfäär
- Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale
jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks.
Astenosfäär
– vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km
sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel
triivivad litosfääri laamad .
Mandrilise
ja ookeanilise maakoore võrdlus
Näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70 km
Kuni 20 km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 milj. aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
Kivimikihid
Settekivimid , graniit , basalt
Settekivimid, basalt
6.
iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud
geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused ,
murrangud, kivimite teke; laamtektoonika ,
kurrutus
7.
oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel : ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja
mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe
ookeanilise laama põrkumine;
A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
- Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
- Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
- Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
- Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
- Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
- Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.
B. Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )
- Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
- Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
- Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
- Aktiivne vulkaaniline tegevus.
- Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.
C.
Mandrilaamade põrkumine
- laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
- mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
- maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
- sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid
D.
Kahe ookeanilise laama põrkumine
- Ühe laama serv sukeldub vahevöösse
- Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
- Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)
8.
teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht-
ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid ); magma, laava , kiht- ja kilpvulkaan,
Vulkaan
– koonusekujuline
mägi,
mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda
magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
Vulkaan
tekib,
kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane
esineb:
•Laamade
äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani
tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani
keskahelikul)
•Mandrite
sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma
täpi kohal
KIHTVULKAANID
KILPVULKAANID
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
9.
teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist
Richteri skaala abil; mõisted: murrang,
maavärin, epitsenter ,
Maavärinad
on
maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud
elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
Maavärinate
esinemispiirkonnad:
peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse
piirkondades.
Richteri
ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja
Richteri skaala
Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
10.
teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju
keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele ;
Vulkaanipursetega
kaasnevad nähtused:
maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved
(gaaside
ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved )
Vulkaanilise
päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud
sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
Kuum
vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad –
kaasajal turismiobjektiks.
Maavärinatega
kaasnevad nähtused: maalihked,
tsunamid,
11.
teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada
kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi , liivakivi , graniidi ja basaldi
ning teab nende tähtsamaid omadusi;
mõisted: mineraal , kivim, maak , kivimiteringe, tardkivim , settekivim, moondekivim , basalt,
graniit,
12.
oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja
allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
sotsiaalsed
probleemid:
suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne
tööpuudus jne.
keskkonnaprobleemid:
muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna
sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
13.
teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
maalihe
1)
puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja
pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
2)
ehitiste rajamine nõlvale Liigne
raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja.
Võib
toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja
alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva
kuju muutmine.
Võib
põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi
või nõlva kindlustatud.
4)
kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib
toimuda pinnase libisemine (lihe).
PEDOSFÄÄR
14.
teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja
millistes füüsikaline murenemine , teab murenemise tähtsust
looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted:
füüsikaline
ja keemiline murenemine, murend
Füüsikaline murenemine e rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
-on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
-keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .
-eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise
tähtsus looduses:
tekivad
setted, muld , muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele
organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on
omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda
kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti.
Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku.
Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine
tootmisvahend.
15.
teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla
kujunemist nende mõjul;
Lähtekivim.
Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim
annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja
keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse,
soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
Kliima.
Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või
keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest
ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab
omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise
vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub
mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef.
Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete
ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad
kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt
kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed.
Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See
sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu
oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid.
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla
huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe.
Segavad
mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg.
Aja
jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber
ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem
sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus.
Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga
tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest
väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad
sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase
kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
16.
kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine ,
soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab millistes tingimustes
need protsessid toimuvad;
leetumine
–
protsess, kus orgaanilise
aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb
lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse
sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont . Väheneb
mulla viljakus.
kamardumine
- mullatekkeprotsess,
mille käigus orgaaniline
aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid
kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib
huumushorisont
) Eriti
intensiivne kamardumine toimub rohtlates , kus on mõõdukas kliima ja
keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine
- pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv
protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale
vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub
raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega
reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik
tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
sooldumine
– esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus
mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu
sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade
sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega
niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade
jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa
põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees
lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga
soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
Soostumine
-
17.
iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas,
rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära
soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
tundras
– karmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla
teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad .
Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
okasmetsas
– jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab
aurumise, on tüüpilised leetmullad.
rohtlates
– kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus
aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine.
kõrbes
– kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on
sooladerikkad. Sooldumine.
vihmametsas
– palavale ja niiskele kliimale on iseloomulik intensiivne
keemiline murenemine, paks mullakiht. Huumust vähe, sest see laguneb väga kiiresti. Kolla -ja punamullad.
18.
teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid
tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
Erosioon
e
uuristus
on tuule (deflatsioon e tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud
kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt
kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja
peenemad mineraalosad , siis mullaviljakus väheneb oluliselt.
Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle, seda
intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja
metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju ülesharitud maad.
Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse
raskete masinatega sõitmist nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga
risti jne.
Kõrbestumine
e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu
(ebaõige maaharimise või looduslike protsesside tõttu). Pinnase
taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade
sekundaarne sooldumine
tekib pideva
niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse
rikkalikult lahustunud sooli , mis peale vee aurustumist mulda
sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega, kuid see on
kallis.
Muldade
keemiline reostumine
( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud
keemilised ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla
hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju
toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus
orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti
palju aluselisi katioone (Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu.
Põldude
üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.
Mõisted:
füüsikaline ja keemiline murenemine, murend, mullatekketegur,
lähtekivim, mulla mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont , mullaprofiil, mulla veerežiim,
ATMOSFÄÄR
19.
teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil
atmosfääri ehitust;
Õhk
on gaaside segu, mis koosneb peamiselt lämmastikust (78%) ja
hapnikust (21%) ning mitmetest teistest gaasidest ( argoon ,
süsihappegaas jt). Õhus on ka veeauru ning tolmu-tahma ja muid
tahkeid osakesi.
Õhutemperatuuri
vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks
sfääriks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär ja termosfäär.
Troposfäär
- kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa (ligi 80%)
õhkkonna massist, t°langeb keskmiselt 6 °C km kohta. Troposfääris
leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja
sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.
Tõusvad õhuvoolud (konvektsioonivoolud) võivad kerkida kuni
troposfääri ülapiirini.
Stratosfäär
ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri
massist, t° hakkab kõrguse kasvades tõusma (peamiseks põhjuseks
osoonikiht, mis neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva
ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb).
Mesosfääris
(50–85
km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades
kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre.
Termosfääris
hakkab
temperatuur uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele
jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu
temperatuur tõuseb.
20.
selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi;
Kiirgusbilanss
on
maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, st, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad.
Palavvöös on soojenemine suures ülekaalus, polaaraladel toimub
tugev jahtumine . Õhu liikumine ja hoovused ühtlustavad Maa
temperatuuri.
Konkreetses
kohas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha
geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja
päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
21.
selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme
läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid );
Ekvaatorilähedased
alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab
tõusma, mille tagajärjel kujuneb püsiv madalrõhuala. Tõusev
õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab
sealt liikuma pooluste suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma,
tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb
ja muutub kuivemaks, põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja
päikesepaistelised ilmad.
Püsivalt
ekvaatori poole puhuvad tuuled – passaadid – kalduvad oma
liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale, tekitades
põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Osa
30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste
suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva külma
õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades
kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal on
hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe
ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid jääb
eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad
õhuvoolud.
Polaaraladel
on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast.
22.
selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis
ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil
sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma
frondi üleminekul;
Madalrõhkkond
ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüklon. Teke: frontidel ookeani
kohal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta. Õhu liikumine
(tuule suund ) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel
tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel,
antisükloneid kevadel ja suvel.
Tsükloni
eesosas (idaosas) valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja
õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni
tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma
külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni
põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole.
Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla
rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna
(antitsükloni) puhul on vastupidi – talvel on ilm pakaseline ja
suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine.
23.
teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide
ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;
24.
analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja
inimtegevusele;
25.
teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob
näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele ;
Kasvuhooneefekt
Kasvuhooneefekt
on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või
vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on
veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O,
maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Nendel
geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses
maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm
kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel
on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani
ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud
kliima soojenemise.
Kogu
maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +
15o
C.
Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks see vaid -
18o
C.
Lühilaineline
päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise
soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille
tagajärjel atmosfäär soojeneb.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid :
süsihappegaas
ehk süsinikdioksiid CO2
eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); tekib metsade
mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri);
eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi)
(11%); eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
metaan
CH4
- värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent,
mida kasutatakse kütusena., eraldub märgaladest, eriti
riisikasvatustest (28%); paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste)
väljaheidetest (29%), eraldub prügilatest (10%); moodustub
rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid
ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
lämmastikoksiidid
Nox
moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, paiskub
atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); tekivad
lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); NO2
eraldub
ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
freoonid
eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud ), külmikute
ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel .
Globaalse
õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
Mõju
põllumajandusele:
põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja-
Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude
sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi
ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik
suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just
arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju
inimeste tervisele.
Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid
ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast
tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut.
Kuumalainete sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi
halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine .
Mägedes
asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva
saja aasta jooksul veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab
lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes
(sh ka joogivesi).
Rannikualade
üleujutused.
Eelmise
sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm.
Arvatakse, et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks
2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad .
Looduse
mitmekesisuse vähenemine.
Järsk
kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide
stabiilsust. Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise,
metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui
taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis
surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus.
Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad
tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning
hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad , korallriffid ning
mitmed vetikate kooslused . Jõgede deltad, atollid ja korallrahud on
kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee
temperatuurid võivad hävitada igasugustele muutustele tundlikud
korallid.
Muutused
loodusvööndite piirides.
Metsad
kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad
kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem.
Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja
kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja
loomi.
Happesademete
tekkepõhjused:
Inimtegevus:
fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel
satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid SO2,
NOx,
(peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO
Looduslikud
protsessid: vulkaaniline tegevus SO2, äike.
Happesademete
tagajärjed:
Kahjustuvad
eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb
auramine ja puud kuivavad. Vähenevad puutüvedel kasvavad
samblikuliigid.
“Must
Kolmnurk” Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka
Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal
SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad,
raudesemed roostetavad kiiremini.
Veekogude
vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad,
vaesub liigiline koosseis (Lõuna-Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
Mullad
muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa neid kätte.
(Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
Mõju
inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma,
kopsuvähk).
Happesademed
võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Sudu
tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega).
Osoonikihi
hõrenemine
- osoon tekib atmosfääri ülemistes kihtides kaheaatomilisest
hapnikust ultraviolettkiirguse toimel. Inimtegevus viib osoonikihi
osalisele lagunemisele, tekivad nn. osooniaugud.
Peamised osoonikihti lõhkuvad ained on freoonid ja
lämmastikoksiidid. Lämmastikoksiidide peamiseks tehislikuks
allikaks on põlemine küttekolletes ja sisepõlemismootorites. Freoone toodetakse külmutusseadmetes kasutamiseks.
HÜDROSFÄÄR
26.
teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud,
põhjavesi, jõed, järved, sood)
27.
iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid
erinevusi (veetemperatuur ja soolsus ) ning selgitab erinevuste
põhjusi;
28.
selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning
hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel;
29.
selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja
laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele;
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid – rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannaribadeks.
30.
teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju
vee-elustikule, inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;
põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust ;
reostumise
põhjused:
tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu
merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud
mürkained, kliima soojenemine
tagajärjed:
väheneb
mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju
inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele
( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni;
rannikualad reostuvad – mõju turismimajandusele, vetikate
vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
31.
analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja
üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku
mõju;
Äravoolu
mõjutavad tegurid:
- Sademed
- Õhutemperatuur (aurumine)
- Lume sulamine 8liustike sulamine)
- Juuredevool lisajõgedest
- Läbivool järvest
- Paisu ehitamine
- Vee tarbimine (tööstus, põllumajandus jne)
32.
selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) mõjutavaid tegureid;
Infiltratsiooni
mõjutavad tegurid:
Saju
kestus:
esimestel
sajupäevadel suureneb infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega küllastunud.
Saju
intensiivsus:
intensiivse
saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite
poorsus:
mida
poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte
esinemine:
taimkate,
eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab
tagasi õhku.
Nõlva
kalle:
mida
suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest
suurema kalde korral on pindmine valgumine intensiivsem.
Pinnase
niiskus:
kuiva
pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja)
pinnase korral.
33.
toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning
tagajärgedest;
põhjavee
alanemine: suur
veevõtt, pikk kuivaperiood , kaevanduspiirkondades põhjavee
väljapumpamine jmt
põhjavee
reostumine: tööstusjäätmete
või reostuse juhtimine veekogudesse , pinnasesse,
põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel,
teede soolatamine), olmereostus jmt
MAA
KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD
34.
iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär,
pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid
nendevahelistest seostest;
Süsteem
on
omavahel seotud objektide terviklik kogum.
Jaotatakse
avatud
süsteemideks
(kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja
suletud
süsteemideks
(aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas
muutumatud süsteemid on staatilised
süsteemid,
ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised
süsteemid.
Litosfäär
maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 – 200 km.
Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained
jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa
sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja
taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne
osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär
hõlmab
keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus -
maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-
ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,
millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase
paksusega sfäär.
Atmosfäär Maad
ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja
keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär
Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on
produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.
35.
toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju
kohta;
Metsatulekahjud
– otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile,
biosfäärile.
Maavarade
kaevandamine (kaevanduse, karjääri rajamine) otsene mõju
pedosfäärile (mulla hävimine), litosfäärile (kivimite
kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme
muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine),
atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid
satuvad õhku).
36.
toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid
kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;
37.
põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;
MAAILMA
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
ÜHISKONNA
ARENG JA GLOBALISEERUMINE
38.
iseloomustab üldjoontes agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus, kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia,
masinatööstus jm
teenindus
äriteenused: info töötlemine, edastamine , turu-uuringud jne, biotehnoloogia ,
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised kasutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik ( kolooniad )
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Paljud kaubad
Globaalne maailmamajandus
39.
teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike
arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme
põhjusi,
Näitaja
Afganistan
Austria
SKT sisemajanduse kogutoodang
800 dollarit
32500 $
IAI – inimarengu indeks
0,
0,944
sündimus
47 promilli
8,7
väikelaste suremus
160 %0
4,6
keskmine oodatav eluiga
43,3
79
Kirjaoskuse tase
36%
98%
Põllumajanduses
80%
3%
Elektrienergia tarbimine
25 KWh in kohta
8527 KWh
40.
teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja
Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
Põhjaks
nimetatakse arenenud riike, Lõunaks arengumaid (selget piiri ei saa
siiski tõmmata).
Lõuna
riigid jäid pikaks ajaks Põhja riikide koloniaalvaldusteks,
majanduse areng seetõttu aeglane.
41.
iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil
riike, sealhulgas Eestit;
42.
iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses
ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
Maailmas
on üle 63 tuhande rahvusvahelise ettevõtte, need annavad tublisti
üle poole maailma tööstustoodangust, 75% maailma kaubavahetusest
toimub RVE vahel. RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse
mootorid.
43.
teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA, ASEAN , OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses;
WTO
– Maailma Kaubandusorganisatsioon, mille ülesandeks on
koordineerida rahvusvahelist kaubandust, et luua ettevõtetele
soodsamaid kauplemistingimusi. Peetakse mitmepoolseid
kaubandusläbirääkimisi riikide vahel kaubavahetuse
reguleerimiseks.
Maailmapank
– peamiseks ülesandeks on arengumaade majanduse edendamine.
Selleks annab Maailmapank arengumaadele pikaajalist laenu ning aitab
välja töötada majanduse arendamise programme ja konkreetseid
projekte.
Euroopa
Liit – Euroopa riikide majandusliit, eesmärgiks arendada ja
reguleerida riikidevahelist koostööd paljudes valdkondades.
NAFTA
- Põhja-Ameerika
Vabakaubanduse Assotsiatsiooni Kanada, Ameerika Ühendriikide ja Mehhiko vahel, olles üks maailma suurimaid kaubandusühendusi.
ASEAN
- Kagu- Aasia maade assotsiatsioon, mille eesmärgiks on liikmesmaade majandusliku,
sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu
kiirendamine.
OPEC
- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon, kelle eesmärgiks on
kaitsta liikmesmaade huve rahvusvahelistel nafta turgudel .
Põhitegevus on reguleerida toornafta hinda maailmaturul, määrates
kindlaks liikmete naftatoodangut ja nafta ekspordikvoote.
44.
selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust
arenenud ja arengumaadele;
Globaliseerumine
e üleilmastumine - kogu maailma haaravate majanduslike,
sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu side-
ja transpordivahendite arengule.
Globaliseerumist
võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik
integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised
otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud tulud (toetused, palgad
jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes,
Isiklikud
kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned,
rahaülekandeid jne
Poliitiline
tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes
organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides.
Mõisted:
agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt
arenenud riik,
geograafiline
tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu
indeks,
majanduse
struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor;
RAHVASTIK JA ASUSTUS
45.
analüüsib maailma rahvaarvu kasvu, selgitab selle põhjusi ja selle
tagajärgi;
Pika
aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus
ja suremus suured).
Kiiremini
hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa
riikides,
sest tänu
meditsiini
arengule ja elamistingimuste paranemisele vähenes
suremus ja eluiga pikenes.
Esimene
miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123.
aastat, kolmanda
täitumiseks
vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.
aastal.
Tagajärjed:
rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke
probleeme:
toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine,
tööpuudus,
üha
suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele,
jäätmete ladustamise
ja utiliseerimise probleemid jne.
46.
võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil
rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja analüüsib muutuste
põhjusi;
miljonites ja %
1800
%
1850
%
1900
%
1950
%
2000
%
2050
%
Maailm
978
1262
1650
2521
5978
8909
Aafrika
107
10,9
111
8,8
133
8,1
221
8,8
767
12,8
1766
19,8
Aasia
635
64,9
809
64,1
947
57,4
1402
55,6
3634
60,8
5268
59,1
Euroopa
203
20,8
276
21,9
408
24,7
547
21,7
729
12,2
628
7
Ladina-Ameerika
24
2,5
38
3
74
4,5
167
6,6
511
8,5
809
9,1
Põhja-Ameerika
7
0,7
26
2,1
82
5
172
6,8
307
5,1
392
4,4
Austraalia ja Ok.
2
0,2
2
0,2
6
0,4
13
0,5
30
0,5
46
0,5
Kõige
rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab
pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele.
Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige
kiiremini praegu ja ka tulevikus (samuti kõrge iive). Euroopas elab
12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu
ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik
iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika
rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus
maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on
kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive
suur) .
47.
selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades
ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
arenenud riigid
arengumaad
Sündimus
Naiste seisund ühiskonnas
Traditsioonid ühiskonnas
Viljakas eas naiste arv
Laste sünnitamise vanus
Religioon (mõjutab tavasid, suhtumist pereellu)
Pereplaneerimine
Majanduslikud võimalused
Sündimus väike
Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse hilisemas eas.
Eelistatakse vähelapselist peret.
Rahvastik vananeb, noori naisi suhteliselt vähe.
Lapsed sünnitatakse mitte väga noorelt.
Usklike osatähtsus väiksem, vähem lapsi.
Sündimus suur
Suurem osa naisi kodused, nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Peetakse normaalseks, et peres on palju lapsi.
Noor rahvastik, sünnituseas naisi palju.
Sünnitama hakatakse küllaltki noorelt.
Usklike osatähtsus suurem, rohkem lapsi.
Suremus, peamised surma põhjused
Rahvastiku vanuseline koosseis
Südame- veresoonkonna haigused, vähk
Õnnetused (liiklus, olme, tööstus)
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
vanurite osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus selle arvelt suurem
Toidu- ja veepuudus.
Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
Sõjad, ka loodusõnnetused
Noorte osatähtsus suur, seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus on kõrge
48.
selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja
iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need
tüüpilise rahvastikupüramiidiga;
Demograafilise
ülemineku teooria seletab muutusi rahvastiku sündimuses ja
suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu
muutus. Teooria,
mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge sündimuse
ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübilt
madala sündimuse ja suremusega kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline rahvastiku tüüp
Demograafilise ülemineku esimene etapp
Demograafilise ülemineku teine etapp
Kaasaegne rahvastiku tüüp
Sündimus
Väga kõrge ~30-40‰
Väga kõrge ~30-40‰
Hakkab järk-järgult langema, jõudes 10‰
Madal, isegi ~10%
Suremus
Väga kõrge ~30-40‰
Hakkab järk-järgult langema, jõudes 15‰
Suremus langeb vähe, jõudes 10‰
Madal, isegi ~10%
Iive
Nullilähedane
Suur, kiire rahvaarvu kasv
Hakkab järk-järgult langema
Nullilähedane, mõnikord negatiivne
Rahvastiku vanuseline koosseis
Palju lapsi, vähe vanureid, keskmine eluiga vaid 40‑45 a
Palju lapsi, vanurite arv suureneb, keskmine eluiga kasvab
Laste osatähtsus väheneb alla 25%, vanurite osakaal kuni 25%, eluiga kasvab
Laste ja vanurite osatähtsus alla 20%, veidi üle poole tööealised
Rahvastiku
püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri
vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida
tulevikus toimuvaid muutusi.
49.
selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ning toob
näiteid;
Rahvastikupoliitika
on
riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist
koosseisu ja paiknemist.
Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad
sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Alati mõjutab
rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng:
majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
Igas
rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid
erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi
erinevad.
Sündide
arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud
abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse
reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi
nii emadele kui isadele , soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka
trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas
on kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis -
ja töölubade saamisel. Osa riike reguleerib sisserännet näiteks
sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta,
sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega
inimestele.
50.
teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi põhjusi (tõmbe-
ja tõuketegureid) ning rändesuundi;
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe- ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu- ja ka töötingimuste otsingutele.
Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast). Põhjuseks paremad elu- ja töötingimused.
L-Am.
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene – poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse – ülerahvastatus, paremad töö- ja elu tingimused.
51.
analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ;
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
1. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud.
2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel.
3. Odav tööjõud - nõus töötama odava tasu eest.
1. Riigis väheneb tööpuudus.
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal kasutada.
3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kodumaale.
Negatiivne külg USA-le
Negatiivne külg Mehhikole
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid.
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme.
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv.
2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal.
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid.
4.Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus.
5.Kaotatakse haridusinvesteeringud.
52.
iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud
piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise põhjusi;
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
Rootsi
rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2
(tuleks
alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed rahvaarvu ja pindala
kohta).
Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi
väike.
Riigi
siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on
asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2,
kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige
põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna Stockholmi ja
suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on
rahvastiku tihedus kõige suurem – 50-100 in/ km2
kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning
suuremate järvede ja jõgede ääres, kus elamis ja
transporditingimused on soodsamad.
Kõige
hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja
pool ning mäestikupiirkonnad, kus tihedus jääb alla 1 in/ km2.
Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks
vähesobivad alad.
53.
teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja
arengumaades;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine,megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned suuremad linnad
54.
toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja
keskkonnaprobleemidest;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Sotsiaalsed ja majandusprobleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine,
Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kihistumine , kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
55.
teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus , protestantism,
õigeusk), judaism, islam , hinduism, budism ja konfutsianism levikut
ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
Mõisted:
demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp,
kaasaegne rahvastiku tüüp, demograafiline plahvatus, rahvastiku
vananemine, sündimus, suremus, iive, rahvastikupoliitika, migratsioon , linnastumine, eeslinnastumine , ülelinnastumine,
tööhõive struktuur, tööpuudus, usund ;
PÕLLUMAJANDUS
JA TOIDUAINETÖÖSTUS
56.
analüüsib looduslike ja majanduslike tegurite mõju
põllumajandusele;
Looduslikud
tingimused: reljeef
(mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse
arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete
hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad
(viljakus).
Majanduslikud
tegurid: kapitali
olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse
poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
57.
iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu , hiigelfarm,
ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;
Segatalud
põllumajandustalu,
kus
kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks,
kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks.
Iseloomulikud arengumaadele,
kus viiakse läbi agraarreforme.
Spetsialiseeritud
suurtalu
– moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti
vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed,
teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt
Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis,
arengumaades leidub neid veel vähe.
Ekstensiivsed
teraviljatalud
hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja
Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel.
Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse
peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse
ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära
paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab
omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle.
Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid
vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid
äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Rantšo
on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise-
või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel
karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks
(pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest
ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist. Rantšo annab väga
odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid
hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja
veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud USA kuivas lääneosas,
Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus
on
suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog , puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega.
Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale
(sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted,
taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga.
Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud
lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
Hiigelfarm
loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis
paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja
kasutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-,
loomaliha- ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid
viimasel ajal ka arengumaades.
58.
teab oluliste kultuurtaimede : nisu, mais, riis , kohv, tee, suhkruroog
ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja eksportijaid;
Nisu-
USA, Kanada, Euroopa (Prantsusmaa, Venemaa, Saksamaa, Türgi, Suurbritannia ), Pakistan, Hiina, India, LAV, Austraalia
Mais-
USA, Hiina, Brasiilia
Riis-
Jaapani lõuna osa, Hiina, India, Bangladesh , Indoneesia , Vietnam ,
Tai
Kohv-
Brasiilia, Costa Rica, Vietnam, Indoneesia, Kolumbia , Mehhiko
Tee-
India, Hiina, Sri Lanka , Kenya
Suhkruroog-
Kuuba, Brasiilia, India, Hiina, Pakistan, Türgi, Tai, Mehhiko,
Austraalia
Puuvill-
Hiina, USA, India, Pakistan, Usbekistan , Türgi, Austraalia
Tsitruselised-
Vahemere ääres ( Hispaania , Itaalia, Maroko , Egiptus), USA ( Florida ps)
59.
iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja
toiduainetööstuse arengueeldusi ning arengut;
60.
selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning teab
esinemispiirkondi;
61.
toob
näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest
keskkonnaprobleemidest;
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine
Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
Üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus-masinate kasutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllu-massiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
Mõisted: vegetatsiooniperiood , ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus,
ökoloogiline ehk mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline
põllumajandus, põllumajanduse
spetsialiseerumine ;
KALANDUS
62.
teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende
kalarikkust;
63.
iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on
tüüpilised
rannikupüük
- kalapüük väikepaatidega rannikulähedastest vetest, kala müüakse
või töödeldakse kohe ranna-asulates. Ülekaalus valdavalt
arengumaades, ülekaalukalt Ida-ja Kagu-Aasias.
ookeanipüük
– kalapüük kaasaegsete kalapüügilaevadega ookeanist, kala
töödeldakse laeval ja müüakse sadamates. Iseloomulik arenenud
riikidele (USA, Jaapan, Norra jne).
Kalakasvatus
– kala kasvatamine siseveekogudes ja meres (sumpades).
64.
analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi
põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike;
Kalapüük
tervikuna on küll aasta-aastalt kasvanud, kuid see on toimunud
peamiselt vesiviljeluse arvel. Väljapüük maailmamerest on
1990ndate teisest poolest jäänud enam-vähem samaks, peamiseks
põhjuseks on maailmamere kalavarude piiratus (ülepüügi tõttu ei
suuda kalavarud enam taastuda). Kiiresti on aga arenenud
vesiviljelus.
Kalavarude
vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele
tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast,
meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus
rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid.
Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
Kalavarude
vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile,
kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Inimtegevuse
mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud
võõrliikide sissetungi.
Mõisted:
rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük;
METSAMAJANDUS
66.
teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab
üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad ,
kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad,
ekvatoriaalsed vihmametsad );
Metsatüüp
parasvöötme okasmetsad
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
parasvöötme lehtmetsad
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
kuiva lähistroopika metsad
Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
niiske lähistroopika metsad
Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud
ekvatoriaalsed vihmametsad
Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
67.
teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja
arengumaade metsamajandust;
Arengumaad
Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks.
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus)
Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
68.
teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
69.
selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud
keskkonnaprobleeme;
metsade
üleraie või röövraie: võib kaasneda pinnase erosioon,
kliimamuutused, üleujutused, põhjavee taseme langus, elupaikade
hävimine ja loodusliku mitmekesisuse vähenemine jne
puidu-
ja paberitööstusega: veekogude ja pinnase reostumine
Mõisted:
metsatüüp, metsamajandus;
ENERGIAMAJANDUS
70.
teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas keskkonnaprobleeme;
Energia liik
Kasutamise eelised
Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
Nafta
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- hea transportida tankerite ja torujuhtmetega
- kasutatakse mitmeks otstarbeks
- puuraukude rajamine merre keeruline;
- ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks.
- vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas
taastumatu
- suure kütteväärtusega.
- paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused
kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas
Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad , kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
Vesi
taastuv
alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike.
Saastaineid ei teki;
Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid
suure languga või veerikastele jõgedele.
Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia
taastumatu
traditsiooniline
Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumasantaaži oht
Tuul
taastuv
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud.
Päikeseenergia
taastuv
alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalen.
taastuv
Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud.
Biomassi energia
taastuv
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Saadav energiahulk küllaltki väike.
71.
analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses ;
19.
sajandi keskpaigani valitsesid energiamajanduses vaid kaks ressurssi:
puit ja kivisüsi, viimase osatähtsus kasvas kiiresti kuni 20. saj. alguseni .
20.
sajandi algusest hakkas kiirelt kasvama nafta ja mõnevõrra hiljem
ka gaasi osatähtsus. Samuti ehitati võimsad hüdroelektrijaamad,
kus hakati elektrienergiat tootma . Söe osatähtsus langes saj.
keskpaigaks 40%-le.
Tuumaenergia
võeti kasutusele 20. sajandi 70-ndatel aastatel. Selle osakaal püsib stabiilselt 4-5% piires.
Tänapäeval
kasutatakse palju erinevaid energiaallikaid, tulevikus suureneb gaasi
ja kindlasti ka taastuvate ressursside osatähtsus.
72.
teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi)
kaevandamis /ammutamis- ja töötlemispiirkondi;
73.
teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike;
74.
analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja
nende kasutamist;
milliseidd
energiaressursse riigis leidub, kas neid kasutatakse; milliseid
energiaressursse sisse ostetakse
Mõisted:
energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad ,
energiakriis;
TÖÖSTUS
75.
teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksiit) tähtsamaid
kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike;
76.
teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid
tegureid;
77.
iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust,
arengutendentse ja paigutusnihkeid;
Ettevõtete
vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam
spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks :
uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine , müük ja hooldus.
Liiderfirmad ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma.
Alltöövõtjad allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik)
Igaks juhuks tootmine ( fordism )
Õigeks ajaks tootmine ( toyotism )
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks ehk “just in case ”)
Minimaalsed (õigeks ajaks ehk “just in time”)
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem
Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osale-mine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitav
Fordismi ja toyotismi võrdlus
78.
teab tekstiili- ja rõivatööstuse paigutust mõjutavaid tegureid;
79.
teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust
mõjutavaid tegureid;
Mõisted:
kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise
spetsialiseerumine;
TEENINDUS
80.
teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi;
Kasutatakse
mitmeid teenuste klassifikatsioone:
Isikuteenused
on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline
puhastus, taksoteenus jne)
Tootjateenused
ehk äriteenused
on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt.
uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Avaliku
sektori teenuseid
osutavad
kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt
või riigi (omavalitsuste) poolt asutatud ettevõttelt allhanke
korras (nt
haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja
ettevõtetelt kogutud maksude eest).
Teenuste
osatähtsuse kasvu põhjused:
Tootmise
spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud
tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus , tootearendus, turustamine
jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
On
tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega
seotud teenused, meelelahutus jne).
Nõudlus
teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv,
heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem töötasu, rohkem vaba
aega)
81.
analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning
transpordi mõju teistele majandusharudele;
Tr. liik
Transpordiliigi eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam?
Autotransport
Vedu kiire ja paindlik.
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudtee-transport
Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge.
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane.
Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid , maavarad.
Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Mere-transport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest.
Sadamate ja merekanalite ehitamine ( korrashoid ) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee-transport
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane.
Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid).
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
Õhu-transport
Vedu paindlik ja väga kiire.
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal.
Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Toru-transport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Tööviljakus väga kõrge.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Veetavad kaubakogused suured.
82.
analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi
transpordigeograafilist asendit;
Analüüsil
tuleb lähtuda järgnevast:
- Asend eri liiki suuremate transporditeede (maanteed, raudteed , jõe- ja mereteed, rahvusvahelised lennuliinid) suhtes.
- Teede korrashoid.
Kasutamiseks
sobivad KA temaatilised kaardid lk.
83.
teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi;
84.
analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi
struktuuri;
Analüüsil
tuleb lähtuda eri kaupade jaotusest:
Arenenud
riikide
ekspordis on tavaliselt ülekaalus valmiskaubad: keemia-, masina-,
puidutööstuse jmt tooted, sisse ostetakse kütuseid, toidukaupu ja
kergetööstustooteid, masinaid siseturu kaubavaliku rikastamiseks.
Nii ekspordi kui impordi struktuur on mitmekesine .
Arengumaade
ekspordis on tavaliselt ülekaalus toorained ( maagid , kütused,
puit), põllumajandustooted või esmaselt töödeldud tooted.
Imporditakse peamiselt valmistooteid: masinad , seadmed,
keemiatööstustooted, toiduained, rõivad ja jalatsid jmt. Ekspordi
struktuur võib olla väga ühekülgne.
85.
toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
86.
teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste
majandussektoritega;
- turism ja puhkemajandus on üks kiiremini arenevaid majandusharusid, turistide arv kasvab pidevalt ja kiiresti.
- turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine), turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette muutes reisimise inimestele mugavaks
- järjest uued piirkonnad just arengumaades muutuvad turistide reisisihiks;
- globaliseerumine, transpordi ja tehnoloogia areng muudab reisimise mugavamaks (info kättesaadavus, reisimise kiirus)
Turismimajandus
on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus ,
kaubandus, toitlustus, meelelahutustööstus, meedia jne.
87.
analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni
turismimajanduse arengueeldusi;
Analüüsil
tuleb lähtuda turismi arengueeldustest:
Kas ja kuidas piirkonna loodusolud (kliima, veekogud, loodusmaastikud jmt) soodustavad/takistavad turismi arengut.
Millised
turismiliigid saaks areneda sellistes oludes (päevitamine,
sukeldumine, matkamine , suusatamine, safari jne)
Kas piirkonnas on turiste huvitavaid vaatamisväärsusi (nii loodus- kui kultuuriobjektid).
Kas ja kuidas majanduslik arengutase mõjutab turismi (teede ja transpordi olukord, majutus, toitlustus, kaubandusettevõtete olemasolu, teeninduse tase, hinnad jne).
Riigi turismipoliitika (kas riik toetab turismi arengut).
88.
toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib
turismi mõju massiliselt külastatavatele piirkondadele.
Enamkülastatavad
turismimaad 2005 (miljonites)
Turismi positiivne mõju
Turismi negatiivne mõju
Majandusele:
suureneb töökohtade arv ja valikuvõimalus;
suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset,
rajatakse teenindusettevõtteid, mida saavad kasutada ka kohalikud, seega paraneb infrastruktuur
elavneb majandus üldse;
Keskkonnale:
tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid, paraneb piirkonna väljanägemine
Sotsiaal-kultuuriline
paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet;
elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet;
paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad;
töö hooajalisus,
kasutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
kasvab liiklusintensiivsus, tekivad liiklusummikud, suureneb müra, reostus,
suureneb koormus loodusele , võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne. kaovad loodusmaastikud,
Kaudne surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaba aja veetmise rajatisi
suureneb alkoholism , narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu;
kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet,
tuuakse sisse võõrtööjõud,
konfliktid kohalike ja turistide vahel,
Mõisted:
isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja
kaugveod, transiitveod , mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbilanss ;
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
481 laadimist
Kokku alla laetud
15 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Keiri Ruusand
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid