Facebook Like

Geograafia eksamimaterjalid (15)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega ?
  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris
1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks , prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;
KAARDIÕPETUS
2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide ( pinnamood , veestik , taimkate, maakasutus , teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi;
3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele;
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;
geoinfosüsteem (GIS) – infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide rakendused:
Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja.
Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist.
Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.
Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond , kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.
 Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
  • linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
  • andmetabel , kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
  • klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
  • andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta
    Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart,
    horisontaal, isoterm, GIS;
    LITOSFÄÄR
    5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
    (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus,
    mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor )
    Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks.
    Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad .
    Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
    Näitaja

    Mandriline maakoor

    Ookeaniline maakoor

    Maakoore paksus

    Kuni 70 km
    Kuni 20 km
    Maakoore vanus
    Kuni 4 miljardit aastat
    Kuni 180 milj. aastat
    Maakoore tihedus
    2,7 (kergem)
    3,0 (raskem)
    Kivimikihid
    Settekivimid , graniit , basalt
    Settekivimid, basalt
    6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke; laamtektoonika , kurrutus
    7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel : ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;




    A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
    • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
    • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
    • Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
    • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
    • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
    • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.

    B. Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )
    • Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
    • Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
    • Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
    • Aktiivne vulkaaniline tegevus.
    • Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.

    C. Mandrilaamade põrkumine
    • laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
    • mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
    • maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
    • sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid


    D. Kahe ookeanilise laama põrkumine
      • Ühe laama serv sukeldub vahevöösse
      • Sukeldumisjoont jäävad tähistama süvikud
      • Vulkaanide ja vulkaaniliste saarte teke (nt Mariaani saarestik Vaikses ookeanis, Väikesed Antillid Atlandi ookeanis)

    8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid ); magma, laava , kiht- ja kilpvulkaan,
    Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
    Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    •Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    •Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis) kuuma täpi kohal



    KIHTVULKAANID
    KILPVULKAANID
    tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu.
    Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
    tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse.
    Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
    9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; mõisted: murrang, maavärin, epitsenter ,
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.
    Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
    Näitaja

    Richteri skaala

    Mercalli skaala

    Mida mõõdetakse?
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõdetakse purustusi
    Mõõtühik
    magnituud
    pallides
    Skaala ulatus
    0-8,9 magnituudi
    0-12 palli
    Millega mõõdetakse?
    seismograafiga
    Vaatlustega, antakse hinnang
    10. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele ;
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved )
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
    Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad – kaasajal turismiobjektiks.
    Maavärinatega kaasnevad nähtused: maalihked, tsunamid,
    11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi , liivakivi , graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi;
    mõisted: mineraal , kivim, maak , kivimiteringe, tardkivim , settekivim, moondekivim , basalt, graniit,





    12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
    sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
    keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
    13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe
    1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja
    pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema.
    2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine , purunemine jne) .
    3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
    4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
    PEDOSFÄÄR
    14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine , teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend
    Füüsikaline murenemine e rabenemine
    Keemiline murenemine e porsumine
    -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine.
    -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
    - kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega
    -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid ( mineraalained ), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid .
    -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
    Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted, muld , muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
    Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse.
    Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda aineringe, orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga). Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
    Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee- ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
    Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
    Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
    Aeg. Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
    Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne.
    16. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad;
    leetumine – protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi alla kujuneb hele leethorisont . Väheneb mulla viljakus.
    kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus orgaaniline aine, eeskätt huumus ja koos sellega ka mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (tekib huumushorisont ) Eriti intensiivne kamardumine toimub rohtlates , kus on mõõdukas kliima ja keemiliste elementide rikas lähtekivim.
    gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid hangivad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
    sooldumine – esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
    Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
    Soostumine -
    17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
    tundraskarmi kliima, igikeltsa ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad tundra gleimullad . Pidevas liigniiskuses toimub gleistumine ja turvastumine.
    okasmetsas – jahedale ja niiskele kliimale, kus sademete hulk ületab aurumise, on tüüpilised leetmullad.
    rohtlates – kuivale kliimale, kus aastane sademete hulk on tasakaalus aurumisega, on iseloomulikud viljakad mustmullad. Kamardumine.
    kõrbes – kuivas kliimas on sademeid vähe ning aurumine suur, mullad on sooladerikkad. Sooldumine.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafia eksamimaterjalid #1 Geograafia eksamimaterjalid #2 Geograafia eksamimaterjalid #3 Geograafia eksamimaterjalid #4 Geograafia eksamimaterjalid #5 Geograafia eksamimaterjalid #6 Geograafia eksamimaterjalid #7 Geograafia eksamimaterjalid #8 Geograafia eksamimaterjalid #9 Geograafia eksamimaterjalid #10 Geograafia eksamimaterjalid #11 Geograafia eksamimaterjalid #12 Geograafia eksamimaterjalid #13 Geograafia eksamimaterjalid #14 Geograafia eksamimaterjalid #15 Geograafia eksamimaterjalid #16 Geograafia eksamimaterjalid #17 Geograafia eksamimaterjalid #18 Geograafia eksamimaterjalid #19 Geograafia eksamimaterjalid #20 Geograafia eksamimaterjalid #21 Geograafia eksamimaterjalid #22 Geograafia eksamimaterjalid #23 Geograafia eksamimaterjalid #24 Geograafia eksamimaterjalid #25 Geograafia eksamimaterjalid #26 Geograafia eksamimaterjalid #27 Geograafia eksamimaterjalid #28 Geograafia eksamimaterjalid #29
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 440 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 15 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Keiri Ruusand Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (15)

    mividamisreglas profiilipilt
    Kristiine Värraval: Väga hea , töövihikus mõned samad ülesanded :D
    22:37 26-02-2010
    vikiolenju16 profiilipilt
    vikiolenju16: faili avades tulevad ette ainult hieroglüüfid
    13:49 06-10-2013
    wickedgirl271 profiilipilt
    wickedgirl271: hea:D väga hea. seda mul vaja oligi
    15:00 20-01-2010


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    14
    odt
    Geograafia-kordamine eksamiks
    61
    doc
    Geograafia eksam
    29
    doc
    Geograafia materialid
    41
    doc
    Riigieksami materjal
    30
    doc
    ÜLDMAATEADUS 11 KL
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun