Kontrolltöö Maailma Metsad 1)Mis tähtsus on metsadel? 2)Nimeta 3 suurima metsamaa pindalaga riiki maailmas ja Euroopas. 3)Kirjelda ekvatoriaalseid vihmametsi. 4)Miks vihmametsade pindala kahaneb? 5)Kirjelda parasvöötme okasmetsi. 6)Kuidas majandatakse okasmetsi? 7)Mis vahe on arengumaade ja arenenud riikide puiduekspordis? 8)Miks metsade pindala väheneb? Nimeta piirkondi, kus toimub kiire metsamaa pindala vähenemine. 9)Mis on säästev metsade majandamine? 1)Metsad on elupaigaks paljudele taime-ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli-ja paberitööstusele. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest ja loovad puhkamis võimalusi. 2)Maailmas: 1. Venemaa 2. Brasiilia 3. Kanada Euroopas: 1. Soome 2. Rootsi 3. Sloveenia
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets?
Metsandus · Metsandus on metsaraie, nende ümbertöötlemine ja müük tulu saamise eesmärgil · Puu kasvamise piiravaks teguriks on niiskus · Mets on taastuv loodusvara · Taastumisaeg 80-100 aastat(hooldamisega 60-70) · Metsavarusid hinnatakse o Metsamaa pindala ha o Metsasus % o Puiduvaru m3 (annab parima ülevaate metsavarude suurusest) · Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid:
Saksamaa ja Mongoolia metsamajandus Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel Ülevaade • Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru • Metsa võib raiuda sama palju, kui seda tagasi istutatakse, et puidutagavara ei väheneks • Puidu väärindamine tähendab puidu väärtuse kasvamist tema töötlemisel
METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS METSAVARUD · Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru · Metsasus metsamaa pindala osatähtsus (%des) mingi piirkonnas üldpindalas Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). Food and Agriculture Organization of the United Nations ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) järgi on mets: maa-ala, mis on suurem kui 0,5 hektarit ning kus kasvavad üle 5 meetri kõrgused puud ning puuvõra katab üle 10% sellest maa-alast. Metsaks ei loeta
Eesti Metsavarud Metsavarude suurust iseloomustatakse metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud: metsamaa pindala ei anna tegelikku ülevaadet puidu hulgast Metsa pindala ühe elaniku kohta on: Euroopas keskmiselt 0,3 ha Eestis 1,3 ha Soomes 4,9 ha Parema ülevaate metsavarude suurusest annab puiduvaru, mida mõõdetakse kuupmeetrites Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu Kõige hinnatumad on: ilusa ja vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eebenipuu jt), mis kasvavad troopilistes metsades kõvad lehtpuud (tamm, pöök) laialehistes metsades Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis jt) puitu Omaette rühma moodustavad erikasutusega
org/wiki/Metskond](24.10.2011) Antud teema on Eestis vähe aktuaalne .Uurija tunneb huvi millised on Pärnumaa metskonnad ja millised on nende looduslikud tingimused, loodusväärtused, metsaressurss, raied ja metsauuendused . Teema kohta on eestikeelset kirjandust vähe ning selle tööga on soovitud anda ülevaade, eelkõige noortele tudengitele. 3 Pärnu metskond(Joonis nr. 1) ÜLDINFO Pärnumaa metskonna üldpindala on 68 203 ha ja metsamaa moodustab sellest 87%. Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised
METSANDUS JA PUIDUTÖÖSTUS § Eesti asub parasvöötme metsavööndis ja üks meie tähtsamia majandusharusid on metsandus, mida loetakse hankiva majanduse haruks § Metsandus tegeleb metsade majandamisega ja kasutamisega (metsaraie, puidu väljavedu, esmane töötlemine) § Eesti on metsarikkamiad riike Euroopas § Metsavarusid iseloomustab metsamaa pindala, metsasus ja puiduvaru § Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 % ehk 3,9 mld ha). § Eestis metsa 48,7% riigi pindalast RIIKIDE METSASUS Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Metsandus Suurim metsamaa pindala : Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa. Euroopas : Rootsi Soome Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina.
keskuseks olev Elistvere looduskeskus. [2] 2 Asukoht Tartu-Jõgeva puhkeala asub Tartumaal ja Jõgevamaal. Asukoht on märgitud Joonisel 1. [3] ja Joonisel 2. [4]. Joonis 1. Tartu-Jõgeva puhkeala kaart 3 Joonis 2. Keskkonnaameti regioonid 4 Tartumaa metskond Üldinfo Tartumaa metskonna üldpindala on 76 938 ha ja metsamaa moodustab sellest 75%. Tartumaa metskonna maakasutusest annab täpsema ülevaate Tabel 2.1 [7] ja Tabel 2.2 [8]. Tartumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Alatskivi, Haaslava, Kambja, Konguta, Laeva, Luunja, Meeksi, Mäksa, Nõo, Peipsiääre, Piirissaare, Puhja, Rannu, Rõngu, Tabivere, Tartu, Tähtvere, Vara, Võnnu ja Ülenurme vallas ning Elva linnas. Tartumaal elab 2007. aasta andmetel 147 800 inimest. [5] Looduslikud tingimused
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks
algul. Jõgevamaal on looduskaitse all 30 parki, kuid 9 neist on kavas kaitsealuste objektide nimekirjast kustutada. Jõgeva vallas asuvad pargid: Kuremaa mõisa park, Kärde park, Vaimastvere park ja Laiuse kiriku park. (Jõgevamaa loodus, 2004, lk 22, 31) Jõgeva vallas asuvad Paduvere spordiväljakud, Jõgeva kergejõustikustaadion, Linnamäe krossirada, Kuremaa spordikompleks ja Voore kurniväljaks (Jõgevamaa, 2009, lk 89). Jõgevamaa metskonna üldpindala on 68 815 ha ja metsamaa moodustab sellest 79%. Jõgevamaa metskonnas domineerivad salu- ja soovikumetsade tüübirühma metsad. Laialdaselt on levinud on ka metsakuivenduse tulemusena kujunenud kõdusoo tüübirühma metsad. Puuliikidest domineerib kask, teisel kohal on kuusk ja kolmandal mänd.[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2
Tabel 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013) Eesti pindala1 Riigimetskonnad2 Teised Eesti pindala3 valdajad Land category Maakategooria Total area State forest Other owners Total area 1000 ha % 1000 ha % 1000 ha % 1000 ha % Metsamaa 2212,0 50,6 806,1 77,3 1405,9 42,3 2212,0 48,9 Forest land sh metsaga 2086,1 47,7 761,1 73,0 1325,0 39,8 2086,1 46,1 of which stocked metsata 125,9 2,9 45,1 4,3 80,9 2,4 125,9 2,8 unstocked Põõsastik 78,8 1,8 3,0 0,3 75,7 2,3 78,8 1,7 Bushes
Purustavad orkaanid on sagedased. Juunist oktoobrini on tormide hooaeg. Esineb tihti üleujutusi. Piirkond on maavärinaohtlik.2010.a. tabas Port-au-Prince'i 7-magnituudine maavärin, Port-au-Prince peale milles hävis suur osa linnast. Hukkus vähemaltmaavärinat 212 000 inimest. Haiti taimed Oli kunagi peaaegu kaetud männi-, leht- ja segametsadega. Tulekahjud, kontrollimatu raiumine ja metsamaa muutmine põllumaaks on enamiku puid hävitanud. Põhjas ja loodes on segametsi, lõunas ja edelas troopilisi heitlehiseid ja igihaljaid metsi. Palm Avakaadopuu Hibiscus Haiti taimed On metsikuid kohvipuid, kakaopuid ja kookospalme ning palju kohalikke troopilisi viljapuid, näiteks avokaado, apelsinipuu, hapulaimipuu ja mangopuu. Kuivades piirkondades kasvavad kaktused ja astelpõõsad.
nende koostamise aluseks olnud algandmeid või nende alusel tehtud uuringute tulemusi ja saadud analüüsiandmeid. Kogu arengukava maksumus perioodil 2015-2020 94830500 eurot. Kogu arengukava maksumus perioodil 2011-2020 157733500 eurot. Arengukava algataja hinnangul aitab raiemahu suurendamine luua juurde töökohti nii metsamajanduse, transpordi kui ka metsatööstuse valdkondades. Arengukava näeb ette ka rangelt kaitstava metsamaa osakaalu tõstmise 10 protsenti metsamaa pindalast ja täiendavate loodusväärtuste kaitse meetmed uuendusraiete läbiviimisel. Otsuse vastu hääletas 6 Riigikogu liiget. 3 Arengukava koostamise vajadus Metsandus on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mille all mõistetakse metsade kasvatamist, kasutamist, kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandusharidust, metsateadust ja kommunikatsiooni
Itaalia põllumajanduse iseloomustus Itaalia maismaa pindala on 29 414 Ha. Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. Pinnamood on Itaalias enamasti mägine, Itaalia keskel on Appenniini mäestik ja põhjaosas on Alpid, nendes kahes kohas on kõrgusvööndilisuse ala. Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Itaalia asub lähistroopikavöötmes. Aasta keskmine temperatuur on 10 kuni 20oC. Keskmine temperatuur jaanuaris on 0 kuni 8 oC. Juuli keskmine temperatuur on 24 kuni 32oC, idarannikul ka üle 32oC
Kolmandaks, ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja ja neljandaks kultuuriline, mets kui osa Eesti kultuurist (Keskkonnaministeerium). Käesoleva referaadi eesmärgiks on anda lühike ülevaade Eesti metsanduse hetkeolukorrast. Kuidas on muutunud raiemahud, –intensiivsus ning –pindala. Anda lühike ülevaade raiemahtude hindamise metoodikatest ning analüüsida, mis mõjutab Eestis raiemahtusid. Eesti maismaast ligi pool ehk 48,7% katab mets. 2013. aastal kattis Eestis metsamaa 2,3 miljonit hektarit ja metsade puidutagavara ulatus 478 miljoni tihumeetrini. Levinuimad puistud olid männikud, kaasikud, kuusikud ning hall-lepikud. ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni kohaselt on Eesti oma territooriumi metsasuse (metsamaa osatähtsus maismaas) poolest Euroopas viiendal kohal. Esimesel kohal on Soome, millele järgneb Rootsi, Sloveenia ja Läti. Metsaga on otseselt seotud ligikaudu 35 000 töökohta metsasektoris
ka edaspidi. Kahjuks on kasv aeglustunud. Perioodil 1950-1990 suurenes saagikus igal aastal enam kui 2%, seega tunduvalt rohkem, kui oli rahvastiku juurdekasv samal ajal. Aastatel 1990-1999 oli kasv vaid umbkaudu 1% aastas. Umbes 420 miljonit inimest elab maades, kus ei ole enam piisavalt põllumaad vajamineva toidu kasvatamiseks. Need rahvad sõltuvad imporditavast toidust. 2025. aastaks ületab rahvaarv, kes on sunnitud teravilja sisse vedama, arvatavasti 1 miljardi. Kalavarude ja metsamaa vähenemine - Inimkond sõltub toidu, eriti loomse proteiini hankimisel suuresti maailmamerest. 1950-1997 suurenes kalapüük ookeanidest 19 miljonilt tonnilt rohkem kui 90 miljonile tonnile. Viiekordne suurenemine ainult poole sajandi jooksul on surunud enamiku kalaliike säilimise kriitilisele piirile või on määranud nad hävinema. Enamik merebiolooge usub, et maailmameri ei suuda toota rohkem kui 95 miljonit tonni kala aastas
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis.
Geograafia - Põllumajandus Ukraina Põllumajanduslikult kasutatava maa suurusest hõivab põllumaa üle poole Ukraine pindalast, s.o. 71.26`% . Metsamaa alla jääb 16.79% pinnast ning ülejäänud 11.95% on rohumaa. Sellist riigi pindala jaotust näeme järgneval sektordiagrammil. Ukraina pindala jaotus % 13% 17% 56% 14% Põllumaa Rohumaa Metsamaa Muu Ukraina suure pindala tõttu võib pinnamood olla mitmekülgne. Ligikaudu 70% riigi territooriumist on madalike all ja kõrgustike alla jääb 25%
Ülepüük Maailmamere reostumine Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 100 aastalt 60 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks Metsamaa pindala ühe elaniku kohta on Euroopas 0,3 ha, Eestis 1,3 ha ning Soomes 4,9 ha. Parema ülevaate saame metsavarude suurustest kui vaatame puiduvaru. Seda mõõdetakse kuupmeetrites.
saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestatud maa, karjatatav maa, metsamaa ja süsinikdioksiidi siduv maa. Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Haritav põllumaa - haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. Ökoloogise jalajäje kuus tüüpi
EUROAKADEEMIA Ärijuhtimise teaduskond Katrin Kiviselg Mets kui elukeskkond Tallinn 2012 Metsa mõiste Mis on mets? "Vastuse võtmelauseks sobib tuntud rahvaütlus ,,Puude taga on mets". Ütlust tuleks mõista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mõjutab ka ümbrust endast väljaspool."1 "Mets ja metsamaa kannavad endas kultuurilist ja identideediväärtust. Eesti on metsariik ja on ennast idendifitseerinud metsa kaudu. Kuulume Euroopa viie kõige rikkama metsariigi hulka. Üle poole maismaast on metsa all ja oleme harjunud, et Eesti maastik on metsamaastik. Selline on meie kodumaa ning ka linnastunud eestlasele on mets puhkamise ja tasakaalu saavutamise paik. Pealegi annab mets puitu ja selle kaudu ka raha." 2 Metsa mõiste on aga seaduslikult defineeritud järgmiselt: "§ 3
oma elu lihtsamaks ja paremaks. Taimekasvatus on inimkonnale väga oluline. Taimed on toiduahela esimene ning väga tähtis lüli, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest süsinikdioksiidist ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Taimed on otseselt toiduks herbivooridele, ning kaudselt ka karnivooridele. See tähendab, et kogu elu maal sõltub taimedest. Üha suureneva populatsiooni tõttu väheneb põllumaa ja metsamaa pindala. Üks põllu- ja metsamaa vähenemise põhjuseid on valglinnastumine. Linnade laienemine maapiirkondade ja metsade arvelt toob endaga kaasa põllumaade ning sellest tulenevalt ka põllumajandussaaduste vähenemise. Näiteks Ameerika Ühendriikides lisandus 1992 ja 2003 aasta vahel 8900 km2 maad linnapiirkondadele juurde [1]. Seda muidugi maapiirkondade arvelt. Samas ei saa öelda, et toiduainete puudus oleks Ameerika Ühendriikides väga suureks probleemiks. Kahjuks ei saa seda öelda Aafrika mandri kohta
kaitseks 8% Kasutus Loodusliku teadmata 16% mitmekesisuse säilitamine 12% Muu 7% Puhkemetsad, uuringuteks 4% Ü. Liiberi foto Kuidas mõõdetakse metsa- ja puiduvaru? · Metsamaa pindala (ha) - näitab, kui suurel maa-alal kasvab mets. Siia alla arvestatakse ka noor mets, võsa ja raiesmikud. Eri riikides mõistetakse metsa erinevalt. Eestis on 2,26 miljonit ha metsa. · Metsasus (%) - näitab, kui suure osa riigi või mõne muu üksuse territooriumist katab mets. Eesti metsasus 51%. · Puiduvaru (m3 e tihumeeter) - annab ülevaate metsavarude suurusest. Eesti metsade keskmine tagavara on ligi 201 tm/ha · Metsa (keskmine aastane) juurdekasv (m3 aastas hektari
ESMASEKTOR Taani tasane, parasvöötme mereline kliima, aktiivsete temp summa umbes 2500, vegetatsiooni periood 9 kuud, sademeid aastas 400 800mm, enam jaolt viljakad pruunmullad, kapitali jagub, põhuneb moodsal tehnoloogial, kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud, turg lähedal, riik toetusi ei ann, toetused EL. Põlluharimiseks ebasoodsad alad polaarne vööde (arktiline, antarktiline), lähispolaarne vööde, troopiline vööde. Põlluharimiseks soodsad alad soe parasvööde, mõõdukas parasvööde, lähistroopiline vööde. Eesti asub mõõdukas parasvöötmes. Haritav maa ühe elaniku kohta Okeaania 1,94ha, Ida Aasia 0,10ha. Põllumajanduslik maa haritav maa (põllud, mitmeaastased istandused), looduslik rohumaa (niidud, kõrbete karjamaad). Nisu Kesk ja Lõuna Euroopa, Põhja ja Kesk Ameerika, Ida Aasia, Lõuna Kanada, Venemaa, Hiina, Usa. Mais Lõuna Euroopa, Ida Aasia, USA, Lõuna Ameerika lõuna ja ida osa, Us...
kalatoodangust Indoneesia Tsiili Venemaa Kalakasvatus Ookeanipüük kaasaege võimalus Tai suured, rikkad toodangut riigid Norra suurendada Metsandus · Suurim küttepuidu · Suurima metsamaa toodang: pindalaga riigid: Hiina Venemaa Brasiilia Brasiilia Etioopia Kanada Indoneesia USA · Euroopas · ümarpuidu toodang: Rootsi USA Soome Kanada Prantsusmaa Venemaa Brasiilia · paberipuu: USA
Metsa uuendamine Metsa uuendamise eesmärk on järjepidevuse tagamiseks uue metsa tekke kiirendamine. Metsa uuendamise eelduseks on uuendusraied, mille aastamaht sõltub mitmetest teguritest nagu puiduturg, maksupoliitika, raieperioodide ilmastik jne. Raiestike tähtaegseks uuenemiseks on inventuuritulemuste kohaselt eeldusi enam kui 95%-l aladest. Hooldusraied Metsauuendamise olukord on viimastel aastatel paranenud, kuid metsakasvatuse muid töid tehakse siiani ebapiisavalt. Metsamaa pindala on viimasel paaril aastakümnel kasvanud seni hooldamata põllumaade metsastumisega, millele üldjuhul ei ole samuti järgnenud metsakasvatuslike võtete rakendamist. Metsa tulevikku saab oluliselt mõjutada noores metsas õigeaegseid majandusvõtteid kasutades. Valgustus- ja harvendusraietega on metsa omanikul võimalik kujundada uuendusraiesse jõudva puistu koosseisu ja tõsta metsa majandamise pikaajalist tulukust. Metsade mittepuiduline kasutamine
asustatud Kogupindala on umbes 18 300 km2 Pealinn on Suva Rahvaarv 905502 Riigi keel on Inglise ja Fidži Rahvastikutihedus 49,6 in/km² Põllumajanduse kasvatatakse viinamarju ja toodetakse ka suhkrut Kasvatatakse ka kookospähkleid Lisaks toodetakse ka tuntud pudelivett, mis pärineb Arteesia põhjaveekihtidest. Kariloomad on kodulinnud, sead ja veised, sealhulgas mõned piimakarjad. Kuna Fidži maismaast 64,9 protsenti moodustab mets ja metsamaa, on puit ka majanduslikult oluline, eriti mänd ja mahagon. Põhiliselt püütakse tuunikala Kuld, vask, avamerel naftapotensiaal Energia saamiseks on sunnitud sisseostma fossiilkütust Keskonna probleemid: Kalanduses ülepüük, metsade hävinemine, globaalne kliimasoenemine Tänan tähelepanu eest :D Kasutatud kirjandus: https://www.nationsencyclopedia.com/economies/Asia-and-th e-Pacific/Fiji-AGRICULTURE.html https://theodora.com/wfbcurrent/fiji/index.html https://en.wikipedia
ärasaatmist. Kuid oferti ei saa tagasi võtta kui oferdis on aktseptile mingi tähtaja määramise teel või muul viisil kindlaks määratud, et ta on tagasivõtmatu. Aktsepti võib tühistada, kui oferent saab tühistamisteate enne seda hetke või sel hetkel, millal aktsept pidi jõustuma. 19.2. Põhjendage, kuidas vaidlus lahendada? Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele siis OÜ Metrik peaks apelleerima kohtuotsust kõrgema astme kohtus. 20. FIE Ojamaa ja OÜ Metsamaa sõlmisid müügilepingu 1000 kuusetaime hankimiseks. Müüjaks oli OÜ Metsamaa. 20.1. Selgitage , kes on selles kohustuses võlausaldaja, kes võlgnik. Selles kohustuses on võlausaldaja OÜ Metsamaa, sest OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske, enne kui FIE Ojamaa on kuuskede eest maksnud. Seega OÜ Metsamaa sisuliselt laenab FIE Ojamaale lepingus toodud summa. FIE Ojamaa on võlgnik, sest kuna OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske, on FIE
aasta seisuga kasutuses olevate püsiproovitükkide üldandmed. Andmebaasis on esitatud nii katseala rajaja kui ka andmete valdaja nimi. Ära on märgitud püsikatsealadega seotud publikatsioonid. Huvitavat lugemit Järvselja on oma vähem kui 50 elanikuga võrdlemisi väike külake Tartumaa kaguosas Võnnu ja Meeksi valla piiril.Järvselja Õppe-ja Katsemetskonna üldpindala on 10618 ha, millest veidi üle poole on metsamaa. Puuliikidest levinuim on kask (49%), järgnevad mänd(26%) ja kuusk(16%). Metskonna põhjapoolse osa moodustavad sood ja soosaared, mis kuuluvad Emajõe Suursoo Kaitseala koosseisu.Soosaarte rahu ja vaikust hindavad mitmed kotkapered, kes on endale sinna pesad ehitanud. Leego järve lähedalt viib laudtee otse üle soo Peipsini välja, kus asub Virvissaare linnuvaatlustorn. Ent metsandusega seotud inimestele ning paljudele loodushuvilistele ei vaja Järvselja nimi tutvustamist.
METSAMAJANDUS Metsamajandus on majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. Metsasus on metsamaa pindala osatähtsus(%des) mingi piirkonna ( riigi, maailmajao vm regioon) üldpindalas. Metsavarud on looduslikud metsas, kust saadakse puitu ning muidu vajalikke hüvesid. Metsakasvatus on taimekasvatuse haru, mis tegeleb metsa uuendamisega looduslikul või kunstlikul teel, et saada sellest hooldusraiete ja muude võtete abil võimalikult kvaliteetne raieküps mets. Ökosüsteem on looduse isereguleeriv terviklik süsteem, mis koosneb organismidest ja eluta keskkonnast, mida organismid mõju
Rakvere on linn alates 12. juunist 1302, kui ta sai Taani kuningas Erik Menvedilt Lübecki linnaõiguse. Rakvere linnapea on 2013. aastast Mihkel Juhkami, Rakvere linnavolikogu esimees on Toomas Varek. Rakveres on 19 linnaosa: Kondivalu, Kukeküla, Kurikaküla, Lennuvälja, Lepiku, Lilleküla, Linnuriik, Moonaküla, Mõisavälja, Paemurru, Palermo, Roodevälja, Seminari, Südalinn, Taaravainu, Tammiku, Vallimäe, Vanalinn, Õpetaja heinamaa. Linna pindalast moodustab 153 ha linnale kuuluv metsamaa. Rakvere kõige tähtsam vaatamisväärsus on mõjuvad ordulinnuse varemed Rakvere Vallimäel. Vallimäel asuvad ka skulptuur Tarvas ja Vallimäe tuulik ning kõrgendiku lõunaosas paikneb Rakvere tammik. Laiemat tähelepanu on pälvinud Rakvere keskväljak, mis valmis tänasel kujul 2004. aastal.[2][3] Väljaku ääres on Ferdinand Adoffi projekti järgi valminud ja Kultuurimälestiste riikliku registrisse kantud Rakvere turuhoone ja pangahoone.
Eesti põllumajandus Sissejuhatus Ma valisin selle teema eelkõige sellepärast, et olen kokkupuutunud enne selle teemaga. Seekord oli huvi saada teada Eesti põllumajanduse kohta. Maakasutus Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Maakasutus Vee all Metsamaa Haritav maa Muu maa Looduslik rohumaa Vegetatsiooniperiood pikkus päevades Eesti põllumajanduse osa tööhõivest %-es Eesti põllumajandus moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Põllumajanduse osa Eesti SKP-st protsentides Majandus strktuur Teenindussektor Hankiv majandus Tööstuslik sektor Tähtsamad põllukultuurid
Struktuursus: Hea. Mulla nimetus: Leostunud muld Ko. Kasutussobivus: Väga hea huumushorisondi tõttu sobib põllumaaks. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: Ko Lõimis: v°_3sl40/v_3ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 30 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Ei langenud kokku huumushorisondi tüseduse osas. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 5 Asukoht: X 6475953; Y 655702 Maakasutus: Metsamaa. Taimkate: Valdavalt okaspuud (mänd), aga ka pihlakaid. Madalamas taimestikus valdavalt mustikad, vähemal määral ka metsmaasikaid. Reljeef: Lainjas maastik. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) O 0-5 AT 6-7 Bh 8-20 sl 4,0 Bf 21-65 sl C 66-... Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides
Liisa Kusnir 11d Audentese Spordigümnaasium ANGOLA Angola pinda katab umbes 18,4% metsa ja lisaks 43% muu metsamaa. Angolas on valdvalt lauskmaa ja salumetsad ning loomulikult ka vihmametsad. Peamisteks puuliikideks on eukalüpt, mänd jne. Angola metsad paiknevad enamasti riigi põhjaosas. Peamiselt on
· Põllumajanduslikku maad on palju · Maaühiku kohta kasutatakse vähe tööjõudu · Toodang on maaühiku kohta väike 2.2.Pinnamood (3 punkti): · Mulla viljakusest sõltub tamide saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Vale maaharimine vähendab viljakust 3. Paiguta sõnad vastavatesse kohtadesse: rikutud maa, teed ja ehitised, põllumajanduslik maa, siseveekogud ja liustikud, metsamaa 4. Vasta küsimustele: 4.1.Kuidas on põllumajandus mõjutanud keskkonda? Uute põllumaade saamise eesmärgil on aegade jooksul väga suurtel aladel hävitanud ja muutnud looduslikke ökosüsteeme ning rikkunud looduslikku veereziimi. 4.2.Miks vähenevad kalavarud maailmas? Kalavarude vähenemist põhjustab kõige rohkem ülepüük ja vee reostumine. 5. Täida tabel: Jahe parasvööde Lähisekvatoriaalne vööde
Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEEMIDE LAHENDUSED Maaomanikega positiivsed läbirääkimised Ökoduktide rajamine Sadu ületuskohti Keskkonnasõbralik uus raudtee süsteem Müra vähendamine (Maanteel olevad autod tekitavad rohkem müra) Euroopa Liidu toetus MAJANDUSLIK KASU TURISM, KAUBANDUS KIIREM LIIKUMINE KUI MAANTEEL KLIENDISÕBRALIK HIND UUED TÖÖKOHAD ETTEVÕTLUSE ARENG
Kuid oferti ei saa tagasi võtta kui oferdis on aktseptile mingi tähtaja määramise teel või muul viisil kindlaks määratud, et ta on tagasivõtmatu. Aktsepti võib tühistada, kui oferent saab tühistamisteate enne seda hetke või sel hetkel, millal aktsept pidi jõustuma. 19.2. Põhjendage, kuidas vaidlus lahendada? Kui pooled ei jõua omavahel kokkuleppele siis OÜ Metrik peaks apelleerima kohtuotsust kõrgema astme kohtus. 20. FIE Ojamaa ja OÜ Metsamaa sõlmisid müügilepingu 1000 kuusetaime hankimiseks. Müüjaks oli OÜ Metsamaa. 20.1. Selgitage , kes on selles kohustuses võlausaldaja, kes võlgnik. Selles kohustuses on võlausaldaja OÜ Metsamaa, sest OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske, enne kui FIE Ojamaa on kuuskede eest maksnud. Seega OÜ Metsamaa sisuliselt laenab FIE Ojamaale lepingus toodud summa. FIE Ojamaa on võlgnik, sest kuna OÜ Metsamaa hangib FIE Ojamaale 1000 kuuske, on FIE Ojamaa lepingu põhjal kohustatud
põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohkem on põllumaad. Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus: Põllumaa 18% Metsamaa 53% Mäestikud ja 29% kõrbed Põllumaa jaotub omakorda: Haritav maa Rohumaa Mitmeaastased põllukultuurid 4% 34% 63% 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. Põllumajandusliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks
Kas teadmatuses sooritatud kuritöö on andestatav? Maailmas saadetakse ööpäevas toime sadu tuhandeid kuritöid, halvimal juhul isegi miljoneid. Need jagunevad gruppidesse tahtlikult tehtud ja mittetahtlikult tehtud. Sooritatud kuritööd võib omakorda liigitada andestatavateks ja mitteandestatavateks. Suur osa tahtlikest kuritöödest saadavad korda inimesed, kes teevad seda elatise teenimise nimel. Kuid kas teadmatuses korda saadetud kuritööd võivad olla andestatavad või mitte? Teadmatuses korda saadetud kuritegu võib olla andestatav, kuid see sõltub kuritööst. Kui pimedal õhtul astub auto ette ilma helkurita inimene ja möödasõitu pole võimalik sooritada, siis on see kohtus kergendav asjaolu. Inimene saab oma karistuse vaimselt kätte. Ta peab elama terve oma ülejäänud elu mõttega, et ta on kellegi süütu alla ajanud, kes oli valel ajal vales kohas. Elus võib tulla ette igasuguseid olukordi, kus pole aega pikalt mõelda, ...
Ökoloogiline jalajälg on mõõdupuu, millega mõõdetakse tegevuseks vajaliku loodusressursi kasutamist. Ökoloogiline jalajälg hindab toote või teenuse elutsükliga kaasnevat ruumikasutust ja on mõõdetav hektarites aasta kohta . Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saab tulemuseks umbes 2 hektarit, kuid inimesed raiskavad palju rohkem. Ökoloogilise jalajälje arvutuste aluseks on maakera pind kui piiratud ressurss, mida inimesed kasutavad oma vajaduste rahuldamiseks. · Maakera pind on jagatud kategooriateks: · haritav maa (põllu-, karja- ja metsamaa); · bioproduktiivne meri (kalapüügiks vajalik territoorium); · energiamaa (energia tootmiseks ja jaotussüsteemideks vajalik maa-ala); · täisehitatud maa (hooned, teed jms); · bioloogilise mitmekesisuse jaoks...
Hiina Kätlin talur Looduslikud eeldused 0,1 0,33 Põllumaa Rohumaa metsamaa muu 0,43 0,14 Looduslikud eeldused Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC.
Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus) Siirdesoo (vaheaste, mänd ja kask) Raba (elutingimused raskemad, rabataimed, turbakiht paks, künkaga, laukad ja hälbed, taimed saavad toitaineid turbast. Turvas poollagunenud taimne mass. Kasutamine metsamaa, põllumaa, marjamaa, turvas (küte, allapanu loomadele raba), aianduses kasvuturvas madalsoo, keemiatööstuse tooraine. Miks kaitsta puhta vee mahutid, hapniku tootjad, väärtuslikud marjamaad, elupaigad paljudele taimedele ja loomadele. (Endla LK, Soomaa RP, Emajõe Suursoo MK)
METSAÜHISTU Metsaühistu eesmärk Erametsaomanike ühtekoondamine Ühiste üleriigiliste erametsaomanduslike struktuuride väljakujunemisele kaasaaitamine Oma liikmete abistamine metsade säästlikul ja efektiivsel kasutamisel ühtse ja koordineeritud tegevuse kaudu Samuti erametsanduslike ürituste organiseerimine ja läbiviimine ning oma liikmete esindamine ja koolitamine Metsamajandamine Pärandkultuuri hooldus ja säilitamine Teede hooldamine ja korrastamine Kuivenduse hooldustööd Puhkemajanduse arendamine Kellele ja miks metsaühistu? Metsaühistu on metsaomanike endi poolt loodud ühing jagamaks kogemusi ning teadmisi metsade jätkusuutlikul majandamisel. Metsaühistu liikmeteks on erametsaomanikud. Läänemaa metsaühistu liikmeteks võivad tulla kõik erametsaomanikud, kelle mets asub Läänemaal või kes elavad Läänemaal ning omavad metsa mujal Eestis. Kas sinu mets on hooldatud või leiab sealt läbipääsmatu dzungli? Metsaühis...
Maailma metsavarud kahanevad Metsade funktsioonid: 1. Tootlik mets 2. Vee ja mulla kaitseks 3. Loodusliku mitmekesisuse kaitseks 4. Sotsiaalsed eesmärgid 5. Erinevad funktsioonid 6. Muud Metsade liigitus: Tundramets Okasmets Segamets Lehtmets Vahemerelised metsad Savannimetsad Rohtlametsad Vihmametsad Metsatööstus puidu varumine, töötlemine, mitmesuguste puidutoodete valmistamine, paberit, tselluloosi. Metsavarude hindamine: 1. Metsamaa pindala 2. Metsasuse % 3. Puiduvaru 4. Metsa keskmine aastane juurdekasv Metsatööstuse seisukohast on oluline teada ka metsade liigilist koosseisu: 1. Kõige hinnatumad on ilusa vastupidava puiduga väärispuud (sandlipuu, eedenipuu), mis kasvavad troopilistes metsades 2. Kõvad lehtpuud (tamm, pöök) 3. Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) 4. Omaette rühma moodustavad erikasutusega puuliigid, millelt saadakse näiteks mahla
puistud tormihellad. Kuivendusjärgse esimese põlvkonna puistutes kasvab sookaske, sangleppa. Alusmets- paakspuu, toomingas, pihlakas. Alustaimestik- sarnane arumetsade jänesekapsa kkt-ga. Kõdusoometsade pindala 15%. Metsakuivendus Soostumisprotsess on Eesti aladel aoodustatud. Aastane sad hulk on võrreldes aurumisega suur. Intensiivsema (mehhaniseeritud) metsakuivendusega alustati Eestis eelmise saj 50-ndatel aastatel. 2010. a kuivendatud metsamaa pind Eestis ca 680 000ha, sellest riigimetsas ca 450 000ha. Kuivendamise pos mõju metsamajandusele (kasvatusele): • puude kasvutingimuste paranemine, selle tulemusena suureneb puiduproduktsioon • võimaldab metsi paremini majandada st paraneb juurdepääs metsadele, sest iga kuivendussüsteemiga kaasneb ka metsateede ehitus Tänapäeval uusi kuivendussüsteeme reeglina ei planeerita, sest 1. kuivendamine on majanduslikult väga kulukas 2
ordu kindlustanud omale kontrolli Läänemerelt algava Pärnu-Viljandi-Tartu-Pihkva-Novgorodi kaubatee üle. Kaup vajas laoruume, kaupmehed peatuspaika ja kirikut. Linnuse kindlustamine ja hoonestamine oli kaubatee kaitsest tingitud vajadus. 283. aasta 29. Juuli mainitakse esmakordselt kirjalikult Viljandi linnaõigusi. Ordumeister Villikinus de Endorpe (Wilhelm von Endorp) kinnitas ametisse asumisel Viljandi linnale heina- ja metsamaa kasutuse (sarase) ning Hamburg-Riia linnaõiguse. Võrreldes naaberlinnade arenguga on järeldatud, et linnamüüri hakati ehitama 13. sajandil. Keskaegset Viljandit ümbritsesid müürid kolmest küljest - idast, põhjast.
ökösüsteemile. Kannatavad ka kaladest toituvad linnud ja loomad. Seega on kalavarude olukord üks olulisi mõõdupuid maailmamere olukorra hindamisel. Piirangud on pandud kalavarude säästmiseks, on kehtestatud kvoodid - lubatava väljapüügi kogused. Pandud on ka ajalisi piiranguid nind liigivaesemates kohtades on püük ka piiratud. Sotsiaalsed probleemid mis kaasnevad kalapüügi vähenemisega toidu vähenemine, töö vähenemine. Metsade levik ja hävinemine Suurema metsamaa pindalaga riigid maailmas ja Euroopas : Maailmas, Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV, Indoneesia, Peruu, India Euroopas, Rootsi, Soome, Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Itaalia, Ukrainia, Poola, Norra. Parasvöötme okasmetsa ja ekvatoriaalse vihmametsa võrdlus : Metsade majandamine tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest(külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsaga tegutsemine
Ökoloogiline jalajälg: eluviisi jätkusuutlikkuse näidik Sisukord Algus ja olemus. Piirid ja puudused. Ökojalajälje standard. Globaalsed hektarid ja kaalukordajad. Topeltarvestus. Riikide ökojalajälg. Eesti koht maailmas. Eesti ökoloogilise jalajälje ,,kalkulaator,, . Algus ja olemus. 1990.aastate algul USA-s lõid piirkondliku planeerimise spetsialistid William E. Rees ja Mathis Wackernagel ökoloogilise jalajälje meetodi, mis mõõdab ühteaegu nii inimtegevuse nõudlust erilaadsete ökosüsteemi teenuste järele kui ka neid teenuseid pakkuvat looduskapitali. Ökojalajälg käsitleb just neid ökosüsteemi teenusid, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusainet. Piirid ja puudused. 1.Tegeleb vaid ühe jätkusuutlikkuse tugisambaga keskkonnavaldkonnaga ega arvesta sotsiaalset ega majanduslikku jätkusuutlikkust. 2.Mõõdab see üksnes taastuvate elusate lood...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
