SOOME ida ja lääne vahel Koostajad: Charlie, EvaMar ia, K ärol, Eliisa Sissejuhatus Raske olukord Iseseisvus, okupatsioonide ärahoid Majanduse taastamine Sõjahüvitis NSV Liidule Idanaabri surve Soome loovutas 1/10 aladest NSV Liidule NL sekkus Soome siseasjadesse Järelvalve Soome üle - liitlaskomisjon NL nõudis Soomelt sõjakurjategijate üle kohtumõistmist Uus president: Juho Kusti Paasikivi Ülesandeks riigi taastamine Põllumajandusmaast tööstusriigiks Majanduslike ja ühiskondlike muutuste aeg Metalli- ja metsatööstuse areng Ühinemine mitmete liitudega 1950.a. - infrastruktuuri rajamine 1960.a. - sotsiaalkindlustuse ja hariduse areng Üldine linnastumine ja industrialiseerumine Talupoeglikule maailmavaatele lisandus tugev linlik maailmavaade Sisepoliitika Palju erinevaid parteisid Kommunistid valituses kuni 1970.aastateni Paasikivi-Kekkose joon
Soome Nimi siia 1. Idanaabri surve Pidi loobuma kümnendikust oma territooriumist NSV Liidu kasuks. Nõukogude Liit sekkus üsna sageli Soome riigi siseasjadesse. Nõukogude Liit nõudis Soomelt "sõjakurjategijate" üle kohtumõistmist. Vabaduskaotus määrati sõjaaegsele presidendile Risto Rytile. Uueks presidendiks valiti Talvesõja aegne minister Juho Kusti Paasikivi. 2. Põllumajandustmaast tööstusriigiks Sõjahüvitised NSV Liidule. Soome ühines Euroopa Vabakaubandusühendusega(EFTA) ja sõlmis laialdase tollilepingu Euroopa Majandusühendusega. Pärast tööstuse uuendamist asuti 1950. aastatest alates rajama tootmist teenindavat võrgustikku (infrastruktruuri). Kasvas üldine heaolu ja vähenes sotsiaalne ning paikkondlik ebavõrdsus. 3.Sisepoliitika Soome Sotsiaaldemokraatlik Partei,
tähtsamaks Petrogradi vallutamist. Mannerheim tahtis kaasa aidata Venemaa vabastamisele bolsevismist, kuid tema plaanid ebaõnnestusid. Põhjuseks olid nii sise- kui välistegurid: vastuolud Soome ühiskonnas, vene valgete soovimatus Soome iseseisvust tunnustada ning Suurbritannia, Prantsusmaa ja USA vastuoluline Vene poliitika. 25. juulil 1919 seisid presidendivalimistel vastamisi Mannerheim ja juuraprofessor Kaarlo Juho Ståhlberg. Viimane sai 143 ja Mannerheim 50 häält. Pettunud Mannerheim sõitis välismaale ning õhutas Pariisis, Londonis ja Varssavis Vene-vastase interventsiooni ideed. President Ståhlbergi aktiivsel osalemisel loodud vabariiklik Soome, kus sotsiaaldemokraadid asusid peagi taas olulist rolli mängima, ei olnud selline riik, mida Mannerheim oli ihaldnud. 1920. aastatel oli Soome ühiskond veel liiga lõhenenud, et valge aate eestvõitleja
Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a. oktoobris. Saksamaa kokkuvarisemine 1918.a. novembris andis enamlastele võimaluse lahti öelda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ning tungida läände. 1918.a. lõpuks olid enamlased hõivanud suurema osa balti riikidest, Valgevenest ja Ukrainast. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. Kommunistliku Venemaa kallaletung Eestile vallandas Eesti Vabadussõja 1918-1920
.." (Martin Lutheri sõnad), kui ta pöördus tagasi kodukirikusse, Tallinna Kaarlisse, kus ta aastaid ka orelikunstnikuna ja oreliõpetajana töötas. Harri Kõrvitsa ärasaatmine toimus 12. aprillil 2003. aastal Tallinna Kaarli kirikust Metsakalmistule. 4 HARIDUS Orelimängu õppimist alustas Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus (EELK) Türi koguduse orelimängija Juho Varandi juures. Tänu kellele läks edasi õppima Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonda. Tallinna Konservatooriumi kirikumuusika osakonna lõpetas 1939. aastal. Oreli mängimist õppis Harri Kõrvits Hugo Lepnurme juures. Tuudur Vettiku ja Otto Rootsi juures õppis koori- ja orkestrijuhtimist. 1935. aastal sooritas ta konsistooriumi juures köster-orelikunstniku eksami ja töötas Koeru koguduses köster-orelimängija. 1938. aasta lõpul valiti ta kolme kandidaadi seast
Hiljem Mari sai teada, et Sandra poolt tagastatud ehe ei olnud tema ehe, so ehtne. Kas Mari sai Sandra poolt talle anud uue ehte omanikuks? 3. Volli oli isa Antsu ainuke pärija. Pärast Antsu surma müüs tema elukaaslane Anu Antsule kuulunud harukordse margikogu Esterile, kes viis selle endale koju. Kas Ester sai margikogu omanikuks? Milline on õiguslik olukord, kui müüdud margikogu oleks olnud Antsu ja Estri kaasomandis? 4.Juholt korterit üüriv Väino müüs võltsitud volikirja alusel Juho korteri Dianale. Korteri tasumiseks vajaliku raha oli Diana laenanud Reinult. Kuna Diana ei maksnud laenu tähtaegselt tagasi, algatas Reinu avalduse alusel kohtutäitur täitemenetluse ja korter müüdi laenuvõla katteks sundenampakkumisel Harrile. Kas Juhol on võimalik korter tagasi saada? 5. Üliõpilane Karin üüris Ristolt korterit. Kui ta oli jätnud juba 5 kuud järjest üüri tasumata, nõudis Risto, et Karin annaks talle üle oma televiisori, et see maha müüa üüri katteks
Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. 6.4 SÕDADEVAHELINE AJASTU (19181939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks. 10 6.5 SOOME TEISES MAAILMASÕJAS (19391945) Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939- 1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu
Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus. Sõdadevaheline ajastu (1918-1939) Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome Kuningriigi. Friedrich Karl Ludwig Konstantin, Hesseni prints valiti kuningaks Väinö I nime all. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919. aastal Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid endiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks. Soome Teises maailmasõjas (1939-1945) Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939- 1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu
inimelusid. Samuti on selles referaadis esitatud huvitavaid fakte loomade ja loodus käitumise suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral. Leping sõlmiti 25 aastaks võimalusega seda pikendada veel 25 aastat. Soome Vabariigi juhid olid Talvesõja alguses: president - Kyösti Kallio (1937-1940), peaminister Risto Heikki Ryti (1939-1940), pärast seda president; välisminister Väino Tanner (1939-1940) Läbirääkimistel Moskvas juhtis delegatsiooni Juho Kusti Paasikivi; Soome sõjaväe ülemjuhataja Talvesõjas Carl Gustav Emil Mannerheim (1944-1945 oli Soome Vabariigi president). Soome Vabariik hakkas kaitsma oma vabadust. Sõda kestis 105 päeva. Soome saabus vabatahtlikke 26 riigist- kokku 11 500 meest, eestlasi s.h. 2000. USA, Inglismaa ja Prantsusmaa tarnisid Soomele tanke, lennukeid ja muud sõjavarustust. Roosevelt andis 30 milj.$ laenu. Norra ja Rootsi aga ei lubanud läbi oma territooriumi Ingl. ja Pr
migmatiidid. (1) 7. Kokkuvõte Kivim on kõvastunud mineraaliterade segu. Maakoores olevad kivimid jagunevad kolme rühma: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Tardkivimid moodustuvad sulaainese jahtumisel ja kristalliseerumisel. Settekivimid moodustuvad setete, nagu liivad, savid, kruusad ning kivimtükid, litifitseerumisel. Moondekivimid moodustuvad sügaval maakoores eelnevalt eksisteerinud kivimitest. 8. Kasutatud kirjandus 1. Volli Kalm, Juho Kirs, Kalle Kirsimäe, Tiia Kurvits. 1999. ,,Mineraalid ja kivimid: maakoore mineraalne ja kivimiline koostis, mineraalide ja kivimite omadused ja tüübid, tekkeprotsessid ja levik". Tartu Ülikooli kirjastus, Tartu. 2. dr. R.F. Symes ja Londoni Loodusajaloo Muuseumi töötajad. 1996. ,,Kivimid & mineraalid". Koolibri, Tallinn. 3. Kalle Suuroja. 2007. ,,Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn. 4. Monica Price, Kevin Walsh. 2005. ,,Kivimid ja mineraalid"
Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. 22. soome arhitektuur Soome arhitektuur ja soome disain on teatud määral mõisted
Väga tuntud on ka tema Soome Rahvusmuusemi ja 1900. aasta Pariisi maailmanäituse Soome paviljoni freskod. 20. saj. algul tema looming sümbolistlik, enne seda realistlik. Magnus Enckell mõjutatud uusrenessansist, prantsuse impressionismist. Suurteos- freskomaalid Helsingi ülikooli raamatukogus. Sümbolistlik maalija. Kuldaja (1890ndad) omapäraseim kunstnik Hugo Simberg. Samuti sümbolist. Pekka Halonen ja Juho Rissanen kujutasid oma töödes sajandivahetuse soome talupojaelu ja loodust. Halonen sümbolist. Modernistid: Alvar Caweni, Yrjö Ollila, Jalmari Ruokokoski. 20 saj. alguse kunstis olid elujõulised suunad impressionism ja sümbolism. Impressionistid: Rissanen, Enckell, Verner Thome, Mikko Oinonen, Yrjö Ollila. Ekspressionistide rühmitus 1917. 1920. rahvuslik suletus, kubism ja uusrealism. Kubistid: Imlari Aalto, Alvar Caweni. 22. soome arhitektuur
(Soome Tööliste Täitevkomitee) soovisid Soomes võimu haarata. 1918 toimus lühike Soome kodusõda valgete, keda toetas Saksamaa Keisririik, ja punaste vahel, keda toetas Nõukogude Venemaa. Kuigi pärast iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas parlament pärast kodusõda välja loodava Soome Kuningriigi. Kuningaks valiti Hesseni prints Friedrich Karl. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919 Kaarlo Juho Ståhlberg. Soome kodusõja lõpetas Tartu rahulepinguga aastal 1920, millega määrati kindlaks ka Soome-Vene piir. Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939- 1940) ja Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus soomlased tõrjusid Põhja- Soomest välja sakslased.
28.veebruaril 1986 tapeti. Mõrv on siiani lahendamata. 2003 tapeti Rootsi välisminister Anna Lindh 1981 ,,Whiskey on the rocks" Nõukogude allveelaev Rootsi vetes. 1980.aastail suurenes sisseränne. Kasvasid immigratsioonivastased meeleolud. 5.05.2017 Põhjamaade ajalugu 22 Soome pärast II maailmasõda Olukord sõja järel Reparatsiooninde maksmine (600-700 milj $) ,,Sõjakurjategijate'' karistamine Juho Kusti Paasikivi President 1946-1956 Paasikivi liin: eesmärk usalduslikud suhted Soome ja NSVL vahel Soome loobus Marshalli plaanist Sõpruseja koostööleping NSVL-ga Kaubadusleping NSVL-ga NSVL vähendas reparatsioonimakseid Finlandiseerumine ..ehk soomestumine Soome ja NSV Liidu erisuhted, arvestamine NSVL huvidega Soome Rahva Demokraatliku Liidu suur roll Soome poliitikas 1952
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. 8) Sirje Viita. Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004. Atlased 9) Kooliatlas
ehk Dima, Mihhail ehk Miša; ka inglise keeles: William ehk Will/Bill, Ronald ehk Ron(nie). - Omanimed, nagu Meelis ja Lembitu. - Laennimed, nagu Anne ja Jaan. - Võõrnimed, nagu Charles, John. - Piiblinimed, nagu Johannes, Taavet, Matteus. Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John) - Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks. Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks. Eesti k on rühmanimed perekonnanimi, liignimi, sugunimi, väärnimi, sugukonnanimi (roomlastel eelkõige, aga ka teistel rahvastel kui üks nime arenguetapp). Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004. 6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004. 7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas, Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003. Atlased 9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995. 10) Maailmaatlas 2003
185 “Das zweite Jazzkonzert”. Revalsche Zeitung, 1937, 17.04. 186 Teadaolevatel andmetel oli P. Veebeli 1. kontserdi orkestris 18 muusikut, 3. kontserdil 17 muusikut. 86 Nagu juba öeldud, oli Viljandis sel ajal kaks arvestatavat tantsuorkestrit: Melody Makers ja Akkord, kes selleks puhuks ühendasid oma jõud ja nii moodustus 18-liikmeline orkester: 187 Melody Makers (1937. aasta andmed) – saksofonid Juho Sumera (as, juht), Elmar Luts (as, trb), Martin Kaldma (ts), Herman Nelivald (tr), Endel Kalam (v, ühendorkestri juht), Valter Järvekülg (k, bž), Eduard Kikas (dr), Josephine Ondruy (kl) 188 ; Akkord (1938. aasta suve andmed): Martin Rubin (as, cl, v, AK juht), Juhan Rebane (as, cl), Siim Mandre (ts, cl), Kaupo Juurme (tr, v), Ernst Teder (trb, acc), Johannes Reiman (b), Ferdinand Helm (dr), Helmi Grünberg (kl) (Ojakäär 2003: 151) 189 .
996 1359 Helm Jaak Võru 03:55:43 M21 61 154 Hermet Priit Harju 02:56:25 M21 31 75 Hiltunen Paavo Soome 02:50:31 M21 863 1145 Hints Eric Tallinn 03:49:24 M21 1196 940 Hommik Mart Võru 04:05:06 M21 1792 2312 Hunt Egon Valga 04:37:08 M21 1116 957 Hunt Kaspar Pärnu 04:01:45 M21 168 167 Hussar Aimar Võru 03:08:17 M21 988 2930 Huttunen Juho Soome 03:55:31 M21 1996 2872 Hõbe Tarmo Tallinn 04:52:28 M21 2149 2415 Hõim Alar Tallinn 05:06:11 M21 1835 1864 Hõimoja Hardi Tallinn 04:40:10 M21 608 708 Hõrak Tarmo Harju 03:36:21 M21 1920 1818 Härmsalu Jorma Tallinn 04:47:07 M21 635 852 Hürden Taivo Tallinn 03:37:46 M21 1725 2774 Hütt Petri Tallinn 04:32:41 M21
Soomest mereväge loota polnud, taheti relvi, laskemoona ja välislaenu EW toimimiseks. Soome olukord sel hetkel polnud kiita, Punaarmee ähvardas piiri taga. Soome ministrid olid kahtlevad, kas eestlasi on üldse võimalik aidata. Regulaararmeeüksusi ei saadetud, kuid saadeti relvi (vintpüssid, laskemoon, suurtükid). Enamasti oli tegemist vanade ja rikkis relvadega, mis tuli kõigepealt korda teha. Välislaenu taotleti mitmetelt Soome pankadelt. Kaasas olid ka siinsete pankade garantiid. Juho-Kusti Paasikivi (tollane pangadirektor) abil saadigi Vabadussõjaaegne ainus välislaen (20 000 000 marka). Valitsusele tegevuskapitaliks jäi 4 000 000 marka, ülejäänud läks kaudsel moel Soome tagasi. Eesti-Soome hõimuvendluse idee oli üsna tugevalt õhus, eriti Soome poolel. Liikuma pandi idee: Eestit tõhusamalt abistada. Eriti aktiivsed olid Helsingi seltskonnadaamid, kes kutsusid kokku ülelinnalised koosolekud. 20.12.1918 asutati Eesti abistamise peatoimkond. Tegemist
annaabi.ee 
