Geograafia riigieksami konspekt 2010 (0)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010
www.geograafia.ee 1
SISUKORD
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8
EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8
EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8
EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8
TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: ............................................................................ 10
1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste
analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside
ja hüpoteeside esitamiseks; .............................................................................................................................. 10
ÜLDMAATEADUS ................................................................................................................................................... 10
LITOSFÄÄR ............................................................................................................................................................. 10
2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; ..................... 10
3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute
teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine,
ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama
põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; ....................................................................... 11
4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;.............................. 13
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; ......................... 13
6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja
majandustegevusele; ........................................................................................................................................ 14
7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi, graniidi ja basaldi
ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest; ............................................................... 14
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja
keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 16
9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; ................................................................................... 16
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 16
PEDOSFÄÄR ........................................................................................................................................................... 18
10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ja selle
mõju inimtegevusele; ........................................................................................................................................ 18
11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt mullatekketeguritest:
lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus; .................................. 18
2
12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine; ............ 20
13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas; . 20
14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud, must- ja punamulla; ................................................ 21
15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise
võimalustest; ..................................................................................................................................................... 21
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 22
ATMOSFÄÄR .......................................................................................................................................................... 23
16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust; ...................................... 23
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; .................................................................................................... 24
18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja
kagutuuled, mussoonid); .................................................................................................................................. 25
19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi.
Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;...... 25
20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud
koha kliimat;...................................................................................................................................................... 26
21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; ................................................ 27
22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning
mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele;................................................. 27
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 28
HÜDROSFÄÄR ........................................................................................................................................................ 30
23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning
iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; .................................................................... 30
24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid erinevusi
ning selgitab erinevuste põhjusi; ...................................................................................................................... 30
25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 31
26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust
rannikutele; ....................................................................................................................................................... 32
27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele,
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; ......................................... 32
28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi
ning majanduslikku mõju; ................................................................................................................................. 33
29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee alanemise
ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; ................................................................................................... 34
3
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 35
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD .................................................................. 36
30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme; ............. 36
31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; ........................................................ 36
32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; .................................................................................... 37
33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil
ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust; .............................................................. 38
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 39
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. ................................................................................................................... 40
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE ....................................................................................................... 40
34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; ................... 40
35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib
erineva arengutaseme põhjusi;......................................................................................................................... 40
36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste
kujunemise põhjusi; .......................................................................................................................................... 41
37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; .......................... 42
38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; ....... 42
39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid
rahvusvahelistest firmadest; ............................................................................................................................. 42
40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende
tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; ............................................................... 43
41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; .................. 44
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 45
RAHVASTIK JA ASUSTUS ........................................................................................................................................ 46
42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi; ......................... 46
43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates regioonides ja
analüüsib muutuste põhjusi; ............................................................................................................................. 46
44. võrdleb sündimuse ja suremuse erinevusi arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi
põhjusi;.............................................................................................................................................................. 46
45. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku etappe, seostades need etapi tüüpilise
rahvastikupüramiidiga; ..................................................................................................................................... 47
46. selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoliitikat ja selle vajalikkust; ........................................................ 48
4
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning analüüsib
rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale; ........................................................................... 48
48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise paiknemise
põhjusi;.............................................................................................................................................................. 50
49.50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid
linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest; ...................................................... 50
51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism, õigeusk), judaism, islam,hinduism, budism ja
konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale; ............................................ 51
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 52
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS ................................................................................... 53
52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele etteantud
kohas/riigis; ....................................................................................................................................................... 53
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantšo,
istandus ja teab nende levikut; ......................................................................................................................... 54
54. teab oluliste kultuurtaimede: nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi kasvatuspiirkondi ja
eksportijaid; ...................................................................................................................................................... 55
55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengueeldusi ning
arengut; ............................................................................................................................................................. 58
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest; ........ 59
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; ........................................ 60
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus
need vormid on tüüpilised; ............................................................................................................................... 60
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate
püügimahtudega riike; ...................................................................................................................................... 61
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; 61
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 61
METSAMAJANDUS ................................................................................................................................................ 63
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe
(parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed
vihmametsad); .................................................................................................................................................. 63
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust;
.......................................................................................................................................................................... 64
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; ................................................................................. 64
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; ........................................... 64
5
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 64
ENERGIAMAJANDUS ............................................................................................................................................. 66
65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi, sealhulgas
keskkonnaprobleeme;....................................................................................................................................... 66
66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses;.................................................................... 67
67. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-, töötlemis-
ja tarbimispiirkondi; .......................................................................................................................................... 68
68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike; ..................................................... 69
69. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; ..................................... 69
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 69
TÖÖSTUS JA TEENINDUS ....................................................................................................................................... 71
70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumi ja
rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel; ............................................................................................ 71
71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi /
riike; .................................................................................................................................................................. 72
72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;............................. 73
73. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse arengutasemega;
.......................................................................................................................................................................... 73
74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele majandusharudele;
.......................................................................................................................................................................... 74
75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; ................................. 75
76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi; ........................................................................................... 75
77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi majandusele; 77
78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; .............................................................. 77
79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega; ..................... 77
80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi; .............................. 78
81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju massiliselt
külastatavatele piirkondadele. .......................................................................................................................... 78
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 79
KAARDIÕPETUS ..................................................................................................................................................... 81
82. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe, veestiku, taimkatte, maakasutuse, teede ja asustuse
vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; ...................................................................................................... 81
6
83. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju
inimtegevusele; ................................................................................................................................................. 81
84. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile: ............................................. 81
Mered ja lahed: ............................................................................................................................................. 81
Kanalid:.......................................................................................................................................................... 82
Väinad: .......................................................................................................................................................... 83
Saared ja saarestikud: ................................................................................................................................... 84
Poolsaared: ................................................................................................................................................... 85
Mäestikud: .................................................................................................................................................... 86
Mägismaad: ................................................................................................................................................... 87
Tasandikud: ................................................................................................................................................... 88
Jõed: .............................................................................................................................................................. 89
Järved: ........................................................................................................................................................... 90
Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad ......................................................................................................... 91
Aasias: ........................................................................................................................................................... 92
Ameerikas: .................................................................................................................................................... 93
Aafrika + Austraalia ja Uus Meremaa:........................................................................................................... 94
Mõisted: ............................................................................................................................................................ 95
NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL ..................................................................................................... 96
LISA ÕPPEMATERJALID.......................................................................................................................................... 97
7
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010
EESMÄRGID
• hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust geograafias;
• saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis;
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi;
• võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning teistega võrrelda;
• võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest;
• tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus;
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli
sisseastumiseksamitega.
EKSAMI KORRALDUS:
Geograafia riigieksam toimub 1. juunil 2010. a. Lisaeksam neile, kes mõjuvatel põhjustel
1. juunil eksamit sooritada ei saa, toimub 10. juunil.
Eksamitöö kirjutamiseks on aega 180 minutit.
Eksamitöö on A4 formaadis ja köidetud vihikuks.
Eksamil vajalikud vahendid: sinine või must pastapliiats/sulepea. Korrektori kasutamine on
keelatud, samuti vastuste kirjutamine hariliku pliiatsiga. Juhul, kui õpilane soovib töös teha
parandusi, tuleb selgelt kriips peale tõmmata sellele sõnale või lõigule, mille hindamist ta ei
soovi. Hindamiskomisjon ei loe ega hinda mustandipaberile kirjutatut.
Mustandipaber on koos eksamitööga ja seetõttu lisapaberit kasutada ei ole lubatud.
Eksamil ei ole atlaste ega muude lisamaterjalide kasutamine lubatud.
EKSAMI VORM JA TASE
Geograafia riigieksam on kirjalik. Eksamitöö on ühes variandis. Iga küsimuse juurde on
märgitud selle eest saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei anta ka siis
mitte, kui õpilane vastab nõutust märksa rohkem. Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi
tasandeid:
I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine).
II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine).
III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine).
8
IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine,
rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine).
V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine).
Eksamitöö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad
teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste rakendamise,
analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut.
TEMAATIKA:
Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö
ülesanded lähtuvad geograafia ainekavas toodud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes.
Riigieksami ülesanded koostatakse kõikide antud ainet õppivate õpilaste jaoks ühise õppesisu
(kohustuslike kursuste) põhjal. Vastavalt ainekava kursustele jaotuvad ülesanded eksamitöös
järgmiselt, 1/3 võimalikest saadavatest punktidest kajastab üldmaateaduses omandatut ja 2/3
maailma ühiskonnageograafias omandatut.
Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides:
9
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST:
1. KASUTAB KAARTE, TABELEID, GRAAFIKUID, DIAGRAMME, JOONISEID, PILTE JA TEKSTE
INFORMATSIOONI LEIDMISEKS, SEOSTE ANALÜÜSIKS, ÜLDISTUSTE JA JÄRELDUSTE
TEGEMISEKS, OLUKORDADE HINDAMISEKS, OTSUSTE LANGETAMISEKS,
PROGNOOSIDE JA HÜPOTEESIDE ESITAMISEKS;
ÜLDMAATEADUS
LITOSFÄÄR
2. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL MAA SISEEHITUST NING VÕRDLEB MANDRILIST JA
OOKEANILIST MAAKOORT;
Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni
80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km
sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Peale
vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks
sisetuumaks.
Maakoore paksus Mandrliline Okeaaniline
25-70km 5-20km
Vanus Kuni 4 mld aastat Kuni 180 mlj aastat
Tihedus Kergem Raskem
Kivimikihid Graniit, basalt, settekivimid Settekivimid, basalt
10
3. VÕRDLEB GEOLOOGILISI PROTSESSE (VULKANISM, MAAVÄRINAD, KURRUTUSED,
MURRANGUD, KIVIMITE TEKE, SÜVIKUTE TEKE, MAAKOORE TEKE JA HÄVIMINE)
LAAMADE ERINEVATEL SERVAALADEL (OOKEANILISTE LAAMADE EEMALDUMINE,
OOKEANILISE JA MANDRILISE LAAMA PÕRKUMINE, KAHE MANDRILISE LAAMA
PÕRKUMINE, KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE) NING KONTINENTAALSE RIFTI
JA KUUMA TÄPI PIIRKONNAS;
Soojusenergia voog Maa sisemusest pinnale paneb vahevöö konvektiivselt liikuma, lõhkudes litosfääri
üksikuteks tükkideks (laamadeks), mis vahevöö liikumise mõjul ka liikuma hakkavad. Kuigi vahevöö on
suuremalt jaolt tahke, liigub ta siiski konvektiivselt. Liikumiskiirus jääb reeglina vahemikku mõnest millimeetrist
mõne sentimeetrini aastas.
Vulkanism- laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad
vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev
soojusenergia voog pinnale.
Maavärinad- laamade kokkupuutealadel tekivad litosfääri plaatide vastastikmõju tõttu kivimites pinged, mille
vabanemisel tekivad maavärinad
Kurrutused- laamade kokkupuutealades mõjuvad kivimitele tohutud jõud, mis tulenevad laamade liikumisest,
põhjustades kivimite kurrutusi ehk plastilisi deformeerimisi
Murrangud- maakoores esinevad tektoonilised liikumised põhjustavad pingeid, mille lahenemisel tekivad
murrangud. Murrangu tekke ja edasise arenguga kaasnevad maavärinad. Murrangud esinevad tihti suuremate
gruppidena, moodustades murranguvööndeid. Murrang on rike- kivimikehade nihkumine üksteise suhtes
mööda mingit pinda
Kivimite teke- laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti
liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades
moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest
väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise ja kivistumise teel.
11
Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) Kahe laama eemaldumisel tekib lõhe, kust
magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel vulkaanid ja
vulkaanilised saared. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad.
Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Okeaaniline laam, mis on raskem, vajub mandrilise laama alla
vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite sulamisest
tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Okeaanilise laama sukeldumisel tekib süvik
ja kivimitevaheliste pingete tõttu tekivad maavärinad. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite kurrutumist
ning kurdmäestike teket.
12
Kahe mandrilise laama põrkumine- Kahe mandrilise laama põrkumisel liigub üks laam teise peale (mandriline
maakoor topeldub). Tekivad kurdmäestikud ning maavärinad. Kahe mandrilise laama kokkupuutealal vulkaane
tavaliselt ei esine.
Kahe ookeanilise laama põrkumine- Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhedest pinnale
tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari.
Kontinentaalse rifti piirkond- Kahe mandrilise laama eraldumisel magma intensiivse tõusmise tagajärel tekib
lõhe, kust magma pääseb pinnale ja jahtub. Tekib uus maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungimisel
vulkaanid. Laamadevaheliste pingete vabanemisega kaasnevad maavärinad.
Kuuma täpi piirkond- Kuuma täpi piirkonnas toimub pidev magma ülesvool, see põhjustab ookeaniliste
laamade aladel vulkaanide aheliku teket, mandriliste laamade all paiknedes tekitab see pika aja peale aga
kontinentaalse rifti.
4. TEAB VULKAANIDE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT NING VÕRDLEB NEID KUJU JA PURSKE
ISELOOMU JÄRGI;
Vulkaanid tekivad kui laamade kokkupuutealadel või kuuma täpi piirkonnas pääseb magma kivimitevahelistest
lõhedest pinnale.
Kihtvulkaan ehk liitvulkaan- Tekib enamasti okeaanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on
vähevoolav ning kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani.
Kihtvulkaanid on enamasti suhteliselt pikaealised.
Kilpvulkaan- Enamasti ookeanite keskaladel tekkiv lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt hea
voolavusega basaltseist laavavooludest.
Aktiivne vulkaan- Vulkaan, mis purskab pidevalt või perioodiliselt.
Kustunud vulkaan- Vulkaan, mis pole inimajaloos pursanud ja mille purskamist tulevikus peetakse
ebatõenäoliseks
5. TEAB MAAVÄRINATE TEKKEPÕHJUSI, LEVIKUT JA NENDE TUGEVUSE MÕÕTMIST
RICHTERI SKAALA ABIL;
Maavärinad tekivad laamade kokkupuutealadel kivimites kuhjunud elastsete pingete lahendumise protsessi
käigus koos kivimite rebenemisega.
13
Maavärina tugevuse mõõtmiseks kasutatakse enamasti Richteri skaalat, mis jaguneb magnituudideks (0-8,9),
mis erinevad üksteisest 10 kordselt. See tähendab, et 2 magnituudine maavärin on 10 korda võimsam kui 1
palline. Maavärina võngete tugevust mõõdetakse seismograafiga.
6. TEAB MAAVÄRINATE JA VULKANISMIGA KAASNEVAID NÄHTUSI NING NENDE MÕJU
KESKKONNALE, INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE;
Kuna Maa ürgatmosfäär ning hüdrosfäär on vulkaanilise päritoluga võib üsna kindlalt väita, et elu poleks ilma
vulkanismita arenema hakanud.
Vulkaanipurske tahajärel paiskub keskkonda tohutult prügi ja gaase, mis vähendavad maapinnani jõudva
päikesevalguse hulka. Vulkaanide tegevuse tagajärel jõuab maapinnale magma, mille tardumisel tekib uus
maapind. Selle ehedam näide oleks vulkaanilised saared. Vulkaani purskamine võib mäetipus oleva lume
sulatamisel põhjustada mudavoolusid, mis matavad ümbritseva. Vulkaaniline tuhk muudab mulla väga
viljakaks.
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas
muld, mida väetab vulkaaniline tuhk.
Viimasel ajal on vulkaanide poolt pinnale toodud Maa siseenergiat hakatud rakendama soojus- ja elektrienergia
tootmisel. Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust.
Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades
hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning
nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja
organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu.
7. TEAB KIVIMITE LIIGITAMIST TEKKE JÄRGI JA SELGITAB KIVIMIRINGET; TUNNEB ÄRA
LUBJAKIVI, LIIVAKIVI, GRANIIDI JA BASALDI NING TEAB NENDE TÄHTSAMAID
OMADUSI JA TOOB NÄITEID KASUTAMISEST;
Kivimite liigitamine tekke järgi:
Tardkivimid- vedela magma jahtumisel tekkinud kivimid.
Settekivimid- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid.
Moondekivimid- sügaval maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivimid
Kivimiteringe on protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Kivimite ringe
käigus moonduvad kivimid ühest liigist teise.
14
Kulutus Settekivimid Kulutus
Murenemine Murenemine
Settimine Settimine
Tardumine Tardumine
Kivistumine Kivistumine
Sulamine Soojus
Tardumine Rõhk
Soojus
Rõhk
Tardkivimid Moondekivimid
Sulamine
Tardumine
Lubjakivi- hallikasvalge settekivim. Lubjakivi on mõneti aluseline
kivim, mida leidub Eestis külluslikult. Lubjakivi kasutatakse peamiselt
lubja saamiseks, tsemenditööstuses, ehitus- ja viimistluskivide ning
killustiku valmistamiseks.
Lubjakivi- Siim Sepp, 2004
Liivakivi- settekivim, mis on tekkinud liiva
tsementeerumisel. Värvitoonid varieeruvad valgest, kollasest,
punasest, hallist kuni roheliseni. Enamasti kihiline ja sisaldab sageli
kivistisi. Füüsilised omadused varieeruvad suuresti, vastavalt
liivaterasid koos hoidva tsemendi tugevusest. Kasutatakse peamiselt
ehitusmaterjalina. Liivakivi - Siim Sepp, 2003
Graniit- hall, roosakas või punakas, roheline, kollane. Enamasti
tardkivim, jämedateraline, kõva ja hästitöödeldav, tekib magma
aeglasel jahtumisel. Kasutatakse ehitusmaterjalina hea
ilmastikukindluse, tugevuse ja töödeldavuse tõttu.
Graniit - Siim Sepp, 2005
Basalt- musta või hallikat värvi (pind võib olla värvunud kollakaks,
punakaks, roheliseks), üksikuid kristalle ei ole võimalik nende suuruse
tõttu palja silmaga eristada. Tihti poorse tekstuuriga tardkivim, tekib
kiirel jahtumisel. Kasutatakse ehitusmaterjalina ja skulptuuride
valmistamiseks.
Basalt - Siim Sepp, 2005
15
8. ANALÜÜSIB MAAVARADE KAEVANDAMISEGA (KARJÄÄRIDES JA
ALLMAAKAEVANDUSTES) KAASNEVAID SOTSIAALSEID JA KESKKONNAPROBLEEME;
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna
kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised
disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle
mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd).
Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase
reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine
9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI;
Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket
soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete
kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all.
Maalihked on sagedased mäestikes ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades, kuid inimtegevuse mõjul esineb neid
ka mujal. Maalihete tulemusena liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda nõlva, nii et neis eneses
suuri muutusi ei toimu.
Maalihked võivad tekitada majanduslikku kahju- kui lihete teele jäävad elamud, teed või muud infrastruktuuri
üksused. Samuti võivad tekitada üleujutusi, kui orus oleva jõe tee blokeeritakse maalihke tagajärel. Jne.
MÕISTED:
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks.
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad
litosfääri laamad.
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks
sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus.
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor.
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.
Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel.
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma.
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit
vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
16
Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest.
Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb
Kustunud vulkaan- vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega
Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Epitsenter- maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
Mineraal- looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend.
Kivim- loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass.
Maak- kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust.
Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivimid.
Settekivim- setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise, käigus tekkinud kivimid..
Moondekivim- maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.
Maalihe- suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
17
PEDOSFÄÄR
10. ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KEEMILIST JA FÜÜSIKALIST MURENEMIST, TEAB
MURENEMISE TÄHTSUST LOODUSES JA SELLE MÕJU INIMTEGEVUSELE;
Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku,
süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas
Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise
tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt.
Murenemise tähtsus:
Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood
• Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele
• Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele.
o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti.
o Taimed saavad mullast toitaineid
• Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku
Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses
• Põllumajandus on suunatud viljakatele muldadele ning inimesed üritavad hoida muldi viljakatena ja
nüüdisajal ka kaitsta muldi.
11. ISELOOMUSTAB MULLA KOOSTIST, EHITUST (MULLAPROFIIL) JA KUJUNEMIST
SÕLTUVALT MULLATEKKETEGURITEST: LÄHTEKIVIM, KLIIMA, RELJEEF, VEEREŽIIM,
TAIMESTIK, LOOMASTIK, MULLA VANUS, INIMTEGEVUS;
Mullas on esindatud nii tahke, vedel kui gaasiline osa. Mulla mineraalne ja orgaaniline osa moodustab väga
üldiselt võetult 50% mullast, 25% moodustab vesi ja 25% õhk. Erinevates muldades on see suuresti varieeruv.
Erineva suurusega mineraalosakesed määravad ära mulla lõimise, mille alusel jaotatakse muldi liiv-, saviliiv-,
liivsavi- ja savimuldadeks. Lõimis määrab ka mulla sobivuse taimekasvuks, parimad on keskmise lõimisega
mullad (liivsavi ja saviliiv). Mulla orgaaniline osa koosneb lagunemata ja poollagunenud organismide jäänustest
ning huumusest. Viimane on mulla orgaanilise aine põhiosa, mis parandab mulla omadusi- struktuursust,
õhustatust, vee kinnipidamisvõimet jne. Mulla tahket osa iseloomustab ka mullaosakeste omavaheline
paiknemine- kui nad on omavahel liitunud, jättes vahele palju erineva suurusega tühimikke, siis on muld
sõmeraline (paremini õhustatud ja kiirema vee imamisega), muidu loetakse mulda teraliseks. Mullas paiknev
vesi pärineb põhjaveest ja sademetest ning osaleb kivimite murenemisprotsessis ja organismide elutegevuses.
Õhk mullas täidab mineraalse ja orgaanilise aine vahele jäävaid poore ning on hapnikuallikaks mullas elavatele
organismidele ja taimede juurtele.
Mulla ehituseks ehk mullaprofiiliks nimetatakse püstläbilõiget maapinnalt aluskivimini ja selles võib näha
mitmesuguseid kihte, mida nimetatakse mullahorisontideks. Mullahorisondid jagunevad:
18
Mullahorisont Iseloomustus
Tekib puuvarise ja taimkatte kõdunemisel metsa all
O- metsakõdu horisont
kui maapinnale lisandub igal aastal uut org ainet.
Tekib pinnase ülemisse kihti ladestunud orgaanilise
A- Huumushorisont
aine lagunemisel ja muundumisel.
Valkjas horisont, mis kujuneb selgelt välja okasmetsas
O-horisondi all, kust laskuvad veed viivad saviosakesi
E- Väljauhtehorisont
ja mullavees sisalduvaid aineid alumistesse
kihtidesse.
Horisondis kuhjuvad huumus ja mitmesugused
keemilised ühendid ja saviosakesed. On tumeda
B- Sisseuhtehorisont
värvusega ja tihenenud võrreldes lähtekivimi ja E-
horisondiga
Tekib enamasti soodes erinevas lagunemisastmes
T- Turbahorisont
olevate taimejäänuste ladestumisel.
Veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguses
G- Gleihorisont oksüdatsiooni- jareduktsiooniprotsesside tulemusena
tekkinud sinakas või rohekashall horisont.
C- Lähtekivim Koosneb mullaprotsessis mõjutamata setetest
D- Aluskivim Koosneb tard-, sette- või moondekivimitest.
Alljärgnevalt on toodud mulla tekkeprotsessi mõjutavad tegurid ning nende mõju.
Lähtekivim- Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa
Kliima- Kliimast sõltub murenemise kiirus ja liik (kas füüsiline või keemiline) ning antud paiga taimestik
Reljeef- Mõjutab mulla vee ja soojusrežiimi ning ainete ümberpaigutumist- lõunapoolsed nõlvad soojenevad ja
kuivavad kiiremini, põhjapoolsed aeglasemalt. Järskudel nõlvadel kantakse mullakiht nõlva jalamile
Veerežiim- Veerežiimist sõltub taimestik. Samuti võivad niiskes kliimas veed mullast mineraalaineid välja
uhtuda.
Taimestik- Taimestik mõjutab mulla viljakust- taimed saavad mullast toitaineid ning nende lagunemisel tekib
mulla orgaanilist osa- huumust.
Loomastik- Bakterite elutegevuse tulemusena toimub kõdunemine. Loomade ja taimede lagunemisel tekib
mulla orgaaniline osa. Mullas elavad organismid segavad mulda ja eritavad mitmesuguseid aineid, mis
muudavad mulla koostist.
Mulla vanus- Aja jooksul muutub mullakiht paksemaks ning kujunevad mulla horisondid
Inimtegevus- Inimtegevus võib põhjustada muldade hävimist-
• niisutamisega võivad mullad soolduda ning muutuda viljatuks
• vale põlluharimine võib muuta mullad viljatuks
• külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane,(Näiteks tundra) on mullad eriti tundlikud
inimtegevusele- sellises piirkonnas võib ainuüksi veokiga sõit põhjustada mullale tõsist kahju
19
12. TEAB PEAMISI MULLAPROTSESSE: LEETUMINE, KAMARDUMINE, SOOSTUMINE,
GLEISTUMINE, SOOLDUMINE;
Leetumine- Orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees
lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla
keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.
Kamardumine- Mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus
keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi.
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub
liigniiskeks ning väheviljakaks
Gleistumine- Liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja
moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
Sooldumine- Kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte
esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes
mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.
13. ISELOOMUSTAB MULLATEKKETINGIMUSI JA -PROTSESSE TUNDRAS, OKASMETSAS,
ROHTLAS, KÕRBES JA VIHMAMETSAS;
Tundras- kuna enamiku aastast valitseb madal temperatuur, mis põhjustab pinnase läbikülmumise ja igikeltsa
tekke, siis saavad mullaprotsessid toimuda vaid mulla ülessulavas pindmises osas. Mullateke on väga aeglane.
Mullad on liigniisked ja hapnikuvaesed esineb gleistumist ja turvastumist.
Okasmetsas- Jahedas ja niiskes kliimas, kus sademed ületavad aurumise toimub läbiuhteline veerežiim. Mullad
on sageli tekkinud graniitsel murendil, mis on liivakas ja hästi vett läbilaskev. Sügisestel vihmasadudel uhutakse
aluselised katioonid mullast välja. Varisevad okkad põhjustavad happelist keskkonda ning toimub muldade
leetumine.
Rohtlas- kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tekivad viljakad
mustmullad, mis on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga.
Rohttaimede lehevaris ja mullas olev taimejuurestik tekitavad õhurikka rohukamara. Suvel, kui mullad läbi
kuivavad toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine.
Kõrbes- kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on väga sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja aurumine
suur ning soolad püsivad mullas- toimub sooldumine. Mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad jõe-
või põhjaveest niiskust juurde.
Vihmametsas- neil aladel on mullateke kestnud kõige kauem ja ka kliima on püsinud üsna muutumatuna,
seetõttu ulatub muld kuni 10 meetri sügavuseni. Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab keemilist
murenemist. Orgaaniline aine laguneb nii kiiresti, et huumushorisonti peaaegu ei teki. Muld vaestub alustest ja
koguni ränist. Muld rikastub taimedele mitteoluliste raua- ja alumiiniumoksiididega, mis põhjustavad mulla
värvumist punakaks või kollakaks- puna- ja kollamullad.
20
14. TUNNEB JOONISTEL JA PILTIDEL ÄRA SOOSTUNUD, LEETUNUD, MUST- JA
PUNAMULLA;
15. TEAB MULLAVILJAKUSE VÄHENEMIST JA MULLA HÄVIMIST PÕHJUSTAVAID TEGUREID
JA TOOB NÄITEID MULLA KAITSMISE VÕIMALUSTEST;
Mullaviljakuse vähenemist ja hävimist põhjustavad tegurid:
• Erosioon- tuule ja vooluvete poolt põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Kaitseks- tuuletõkete rajamine
• Kõrbestumine- muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu
Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine
• Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu
Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda
• Muldade keemiline reostumine-
1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise
käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad
Kaitseks- muldade lupjamine
2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu
Kaitseks- väetada vähem
3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma
elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja
mullaprotsessidele
21
Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet
muldadega
• Inimtegevus- võivad põhjustada sooldumist, kõrbestumist, üleväetamist, soodustada erosiooni,
hapestumist jne.
MÕISTED:
Murend- väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel
Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur
Lähtekivim- aluskivim, millest tekib mulla mineraalne osa
Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla
moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks Mullahorisont- maapinnaga
horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht, mis on mulla vertikaalläbilõikes
silmaga eristatav
Mullahorisont- värvuse, tiheduse ja omaduse poolest erinev mullakiht.
Mullaprofiil- mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal
Mulla veerežiim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja
paiknemine
Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed, mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks
ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus.
Leetumine esineb happelises keskkonnas.
Kamardumine- mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus
keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
Soostumine- pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub
liigniiskeks ning väheviljakaks
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja
moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
Sooldumine- kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte
esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes
mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine.
22
ATMOSFÄÄR
16. TEAB ÜLDJOONTES ATMOSFÄÄRI KOOSTIST JA KIRJELDAB JOONISE ABIL
ATMOSFÄÄRI EHITUST;
Õhu koostis:
78% lämmastikku
21% hapnikku
0.93% argooni
0.03% süsihappegaasi
0.04% muid gaase
Atmosfääri ehitus:
Troposfäär- kõige alumine
atmosfääri kiht, kus paikneb
80% õhkkonna massist. Seal
leiavad aset kõik peamised
ilmastikunähtused- tekivad pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. Seal langeb
temperatuur tõustes 6°C km kohta.
Tropopaus- õhukiht troposfääri kohal, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Paikneb polaaraladel 8-
9km kõrguses ja tõuseb 15-16km kõrgusele ekvaatoril.
Stratosfäär- ulatub kuni 50 km kõrguseni ja moodustab umbes 20% atmosfääri massist. Stratosfääris tõuseb
temperatuur kõrguse kasvades, kuna seal paikneb osoon, mis neelab ultraviolettkiirgust.
Mesosfäär- 50-85km Osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.
Termosfäär- läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhumolekule on jäänud nii vähe, et nende suure
kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb.
23
Atmosfäär
Termosfäär
85km ja edasi
KÕRGUS (km)
17. SELGITAB JOONISE ABIL MAA KIIRGUSBILANSSI;
Maale jõuab lühilaineline päikesekiirgus, millest 27% peegeldub pilvedelt ja 4% maapinnalt tagasi
maailmaruumi. 21% Maani jõudnud kiirgusest neeldub atmosfääris ja 48% maapinnal, need muutuvad
soojuskiirguseks ning kokkuvõttes 69% lahkub pikalainelisena.
Üldjoontes on maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on
võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15°C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavvöös on
soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine. Viimastel aastakümnetel on
24
täheldatud, et maa kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud
neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses kohas maapinnale
langeva päikesekiirguse hulk sõltub koha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva
pikkusest), pilvisusest ning aluspinna omadustest.
18. SELGITAB ÜLDIST ÕHURINGLUST ( KAGU- JA KIRDEPASSAADID, PARASVÖÖTME
LÄÄNETUULED, POLAARALADE KIRDE- JA KAGUTUULED, MUSSOONID);
Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ning hakkab tõusma, tulemuseks
on püsiv madalrõhuala. Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani ja hakkab sealt liikuma pooluste
suunas. Jahtunud õhk hakkab laskuma 30 laiuskraadidel, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv
õhk soojeneb ning muutub kuivemaks, põhjustades neil laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad. 30
laiustelt puhuvad püsivalt tuuled ekvaatori suunas- passaadid. Need kalduvad oma liikumissuunast Coriolsi ja
hõõrdejõu tõttu kõrvae, tekitates põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid. Osa 30
laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ning kohtub umbes 60 laiustel pooluste poolt
tuleva külma õhuga. Coriolsi jõu mõjul kaldub tuul ja kõrgemates õhukihtides on ülekaalus läänetuuled ning
maapinna lähedal hõõrdumise
tõttu edelatuuled. Vastastikku
liikuvad soe ja külm õhumass ei
segune omavahel kuigi hästi ja
neid jääb eraldama polaarfront.
Seal tekivad ka tõusvad
õhuvoolud. Polaaraladel jahtub
õhk kiiresti ning seetõttu on seal
laskuvad õhuvoolud ning
kõrgrõhuala. Tuul puhub seal
enamasti itta- põhjapool enam
kirdest ja lõunas kagust.
Asja muudavad keerulisemaks
mussoonid. Mussoon on
ulatuslik õhuvoolude süsteem,
mille korral tuule suund muutub
sessoonselt vastupidiseks. Nad
tekivad suurte mandrite
äärealadel maismaa ja vee
erinevast soojenemisest ja
jahtumisest. ( Lõuna Aasias
näiteks puhub tuul suvel
ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu, talvel aga mandrilt ookeanile- põuaperiood.
19. SELGITAB JOONISE ABIL ÕHU LIIKUMIST TSÜKLONIS JA ANTITSÜKLONIS NING
NENDEGA KAASNEVAID ILMASTIKUNÄHTUSI. SELGITAB JOONISE ABIL SOOJA JA
KÜLMA FRONDI TEKET NING ILMA MUUTUMIST SOOJA JA KÜLMA FRONDI
ÜLEMINEKUL;
25
Tsüklon –Põhjapoolkeral:Tsükloni eesosas(idaosas)
valitsevad kagu- ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku.
Seega on tsükloni idapoolsemas osas ilm soe. Tsükloni
tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis
muudavad ilma külmaks. Tsükloni lõunapoolsest osast
käib alguses üle soe front ja seejärel külm front.
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses
osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole.
Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid
võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel
aga jahe ilm.
Lõunapoolkeral: peegelpildis.
Antitsüklon- Antitsükloni puhul on vastupidi- talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei
esine. Antitsüklonis puhub tuul keskmest väljapoole ning pöördub.
Soe front- Tekib siis, kui soojem õhumass liigub külmale peale. Frondi lähenedes tõmbub taevas pilve, kuna soe
õhk tungib külmale peale ning sunnib seda taganema. Mööda frontaalpinda üles liikuv soe õhk jahtub, selles
sisalduv veeaur kondenseerub ja tekivad pilved. Hakkab tibutama lausvihma, talvisel ajal hakkab sadama lund
ja tuiskab. Talvine soe front põhjustab sageli jäidet. Kui soe õhk jõuab kohale ka maapinnal, siis temperatuur
tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. Sajuala on frondi ees.
Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad
rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka
peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talivsel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front
loodesse ja põhja. Algab külma õhu sissevool. Sajuala on frondi taga.
20. TEAB KLIIMAT KUJUNDAVAID TEGUREID NING ANALÜÜSIB TEMAATILISTE KAARTIDE
JA KLIIMADIAGRAMMI ABIL ETTEANTUD KOHA KLIIMAT;
Kliimat kujundavad tegurid:
Geograafiline laius- määrab päikese kõrguse, öö ja päeva pikkuse, peamise tuulte suuna, kas asub madal või
kõrgrõhualal jne.
26
Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus
Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks
ning kuivemaks
Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C
km kohta- temperatuuri vertikaalne gradient)
21. ANALÜÜSIB KLIIMA MÕJU TEISTELE LOODUSKOMPONENTIDELE JA INIMTEGEVUSELE;
Looduskomponentidele:
• Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne
• Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne
• Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne
• Loomastik- vastavalt taimestikule ja kliimatingimustele
• Veerežiim- mõjutab veerežiimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi)
JNE
Inimtegevusele:
• Elupaikade valik- inimesed elavad soodsamates tingimustes enamasti
• Põllumajandus- mõjutab põllukultuure ja põllumajanduse võimalikkust
• Turism- enamasti reisitakse soojematesse kohtadesse
• Energiakulu- külmemates piirkondades kulub rohkem energiat soojendamiseks
JNE
22. TEAB KASVUHOONEEFEKTI SÜVENEMISE, OSOONIKIHI HÕRENEMISE,
HAPPESADEMETE JA SUDU TEKKEPÕHJUSI NING MÕJU KESKKONNALE, TOOB NÄITEID
INIMTEGEVUSE MÕJUST ATMOSFÄÄRI KOOSTISELE;
Kasvuhooneefekt- kasvuhooneefekti põhjustavad kasvuhoonegaasid (süsihappegaas, metaan, naerugaas,
lämmastikoksiidid, freoonid jne- kokku üle 40), mis neelavad maapinnalt lahkuvat pikalainelist soojuskiirgust.
Kasvuhooneefekti süvenemist põhjustab kasvuhoonegaaside- eelkõige süsihappegaasi, metaani ja ka
naerugaasi hulga suurenemine atmosfääris.
Mõju keskkonnale-
• Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul
veerand kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi
veevarusid jõgedes.
• Maailmamere veetase tõuseb, mis põhjustab madalamate saarte ning rannikualade üleujutamist.
27
• Järsk kliimamuutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust. Paljude liikide
elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide
koosmõjul. Kui taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt
välja. Mäestike ökosüsteemid on hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid
satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu
mangroov- metsad, korallriffid ning mitmed vetikate kooslused. Jõgede deltad, atollid ja korallrahud
on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada
igasugustele muutustele tundlikud korallid. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega.
Mitmed puuliigid võivad kaduda. Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt
muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja kuivemaks.
• Temperatuuride muutused põhjustavad suuri kliimamuutusi ning torme.
Osoonikihi hõrenemine- peamisteks osooni lagundavateks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide,
õhujahutusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonide kasutamisel.
Mõju keskkonnale- Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk ultraviolettkiirgust, mis mõjutab
inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Happesademed- Põhjustavad: fossiilsete kütuste põletamisel õhku sattuvad väävli- ja lämmastikuühendid,
metallisulatamine, metsatulekahjud, vulkaaniline tegevus ning äike.
Mõju keskkonnale-
• Kahjustuvad eelkõige okaspuud: hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud
kuivavad.Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
• Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed
roostetavad kiiremini.
• Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid hukkuvad, vaesub liigiline koosseis.
• Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb
leostumine, taimed ei saa toitaineid kätte.
• Mõjutavad inimeste tervist.
Sudu- tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga.
Mõju keskkonnale- kahjustab inimeste ja loomade tervist.
Inimtegevuse mõju atmosfäärile:
Inimtegevuse tagajärel satub õhku palju saasteaineid. Fossiilsete kütuste põletamisel paiskub õhku palju
süsihappegaasi, väävli ja lämmastikuühendeid, mis soodustavad nii happevihmade teket kui globaalset
soojenemist. Külmutusseadmetest ja aerosoolidest õhku paiskuvad freoonid lagundavad osoonikihti. Jne.
MÕISTED:
Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär- Atmosfääri kõige alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning
kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused
28
Ekvaator- Poolustest võrdsel kaugusel asuv kujuteldav ringjoon, mis jagab maa põhja ja lõunapoolkeraks
Polaarjoon- kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolusel, millest edasi pooluse suunas esineb
polaarööd.
Pöörijoon- paralleel, millel päike on kord aastas seniidis.
Kiirgusbilanss- Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe
Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise
maakeral
Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja
millel on sarnased omadused.
Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal
Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Soe front- joon, mis eraldab õhumasse, kui soe õhk liigub külmemale peale
Külm front- joon, mis eraldab õhumasse, kui külmem õhk liigub soojemale alla
Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt
vastupidiseks.
Passaat- Aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas, mis neelab soojuskiirgust
Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine
kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase
maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
Osoonikiht- Osoonimolekulidest moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb Maal elavaid
organisme ultraviolettkiirguse eest
Happesademed- Sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri
saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid
Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu
29
HÜDROSFÄÄR
23. TEAB VEE JAOTUMIST MAAL: MAAILMAMERI JA SISEVEED (LIUSTIKUD, PÕHJAVESI,
JÕED, JÄRVED, SOOD) NING ISELOOMUSTAB VEERINGET JA VEERINGE LÜLISID MAA
ERI PIIRKONDADES;
Maal asuvast veest on:
• 97,2% Maailmameres
• 2,8% Mage vesi
Magedast veest on:
• 77,8% Pinnavesi
• 22% Põhjavesi
• 0,2% Mullas seotud
Pinnaveest moodustavad:
• 99,36% Jää ja liustikud
• 0,61% Järved
• 0,03% Atmosfäär
• 0,003% Jõed
Veeringeks nimetatakse vee pidavat ja korduvat liikumist Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks
on päikesekiirgus, mis põhjustab vee aurustumist. Veeaur tõuseb atmosfääri, kus ta kõrgemale jõudes jahtub ja
kondenseerub, moodustades pilvi ja sademeid, mis alla sajavad. Väikeseks veeringeks nimetatakse ringet, kus
vesi aurustub maailmamerest ja sajab sinna ka tagasi, suureks veeringeks nimetatakse ringet, kus vesi kantakse
pilvedena maismaa kohale, kus see maha sajab ja erinevaid teid pidi tagasi maailmamerre jõuab.
24. ISELOOMUSTAB KAARDI JA JOONISTE ABIL MAAILMAMERE VEETEMPERATUURI JA
SOOLSUSE REGIONAALSEID
ERINEVUSI NING SELGITAB
ERINEVUSTE PÕHJUSI;
Temperatuur- Vee temperatuur on suurim
ekvaatori piirkonnas, kuna seal paistab
päike kõrgeima nurga alt ning vesi
soojeneb. Vee temperatuur langeb
liikumisel pooluste poole, kusjuures
põhjapoolkeral on veetemperatuur ligi 3°C
soojem kui lõunapoolkeral. See tuleneb vee
ebaühtlasest jaotumisest ning
30
lõunapoolkeral on temperatuur ligi 15°C madalam kui põhjapoolkeral.
Soolsus- Maailmamere keskmine soolsus on 35 promilli, kuid see kõigub maailmamere eri osades üsna palju.
Ekvaatoriaalvööndis on soolsus keskmisest madalam. See on tingitud suurest sademete hulgast- õhuniiskus on
suur ning auramine tunduvalt väiksem. Lähistroopilistel aladel on soolsus aga keskmisest kõrgem, kuna seal
ületab aurumine sademete hulga mitmekordselt. Lähenedes poolustele langeb maailmamere soolsus järsult-
tulenevalt väikesest aurumisest ning polaarjää sulamisest. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu
maailmamerre suubuvatele jõgedele.
25. TEAB HOOVUSTE TEKKEPÕHJUST, LIIKUMISE SEADUSPÄRA NING SELGITAB
HOOVUSTE ROLLI MAA KLIIMA KUJUNEMISEL;
(Hoovused ja hoovustega kaasnev soojusülekanne)
Hoovused ehk suure koguse merevee horisontaalsed ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumised on
põhjustatud püsiva suunaga tuultest ja vee soolsuse- või temperatuurierinevustest.
Tuuletekkelised hoovused- Sellised hoovused tekivad vee pinnakihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu
tõttu. Seepärast sarnanebki pinnahoovuste liikumine üldise tuulte liikumisega. Erinevused on tingitud vee
suuremast viskoossusest ja tihedusest, mistõttu mõjutab inerts neid rohkem.
Soolsuse- või temperatuurierinevustest tekkinud hoovused- Sellised hoovused on süvavee hoovused, kuna
need tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tiheduse suurenemise tõttu( kas siis suurema
soolsuse või madalama temperatuuri tõttu). Laskuv vesi tekib polaaraladel temperatuuri tõttu ning soojades
meredes, kus aurumine on suurem, vee soolsuse tõttu.
Kliima kujunemine- Hoovused mängivad rolli soojusvahetuses Maa erinevate piirkondade vahel.
31
Soojad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest soojemat vett. (liiguvad pooluste
suunas) Toovad kaasa endaga niiskust ja sademeid. Soojem veetemperatuur soojendab ka õhku ning muudab
kliima pehmemaks.
Külmad hoovused- on hoovused, mis kannavad endaga ümbritsevast veest külmemat vett. (liiguvad ekvaatori
suunas) Toovad kaasa kuiva õhku, mis ei soodusta sademeid ning seetõttu põhjustavad ka kuivemat kliimat.
Külm vesi jahutab ka õhku ning muudab kliima külmemaks.
26. SELGITAB MERE KUHJAVAT JA KULUTAVAT TEGEVUST JÄRSK- JA LAUGRANNIKUTEL;
TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE;
Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ning lained jõuavad kaldale suure energiaga. Setõttu on ülekaalus
lainte kulutav tegevus. Lained purustavad ja kannavad ära setteid. Kujunevad ranna astangud ja suure kaldega
nurgad. Kui järsak tekib monoliitsesse aluspinnakivimisse siis nimetatakse seda pangaks ja rannalõiku
pankrannikuks.Kulutusrannikutele on iseloomulik ranniku sirgemaks muutumine ehk õgvenemine, kuna
poolsaarte otstes on lainte kulutav tegevus suurem.
Laugrannikutel on ülekaalus lainte kuhjav tegevus, kuna sellistel rannikutel ulatub laintest tingitud veeosakeste
liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest ning lained kaotavad järk järgult energiat. Kohale jõudes
on neil vaid setteid liigutav jõud. Kruusa-, veeristiku- ja liivarandadel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata
jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna
kuhjunud materjalist kujunevad rannavallid. Lainetusest kaldale paisatud vesi haarab tagasivalgudes kaasa
peenemat settematerjali, mis võib kuhjuma hakata veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Kui lained
jõuavad kaldale mingi nurga all, siis toimub setete pikiränne ehk lained liigutavad setteid mööda randa edasi.
Kui rannajoon teeb järsu pöörde, siis võib sinna kujunema hakata maasäär.
Inimeste mõju rannikule- Kui rajada rannale, kus toimub setete pikiränne, sadam või mõni muu ehitis, mis
takistab seda, siis hakkab ühel pool ehitist avalduma lainte kuhjav tegevus ning teisel pool lainte kulutav
tegevus.
Rannikualade süvendamine ja taimkatte eemaldamine soodustab lainte kulutavat tegevust.
27. TEAB MAAILMAMERE REOSTUMISE PÕHJUSI JA ANALÜÜSIB SELLE MÕJU VEE-
ELUSTIKULE, INIMESELE, MAJANDUSTEGEVUSELE JA KESKKONNALE; PÕHJENDAB
MAAILMAMERE KAITSE VAJALIKKUST;
Maailmamerede reostumise põhjused:
• Linnade ja tehaste heitvesi- rannikul asuvad linnad ja tehased juhivad sageli oma reovee merre.
• Põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre.
• Intensiivne laevaliiklus(õnnetused tankeritega).
• Meresügavustesse maetud mürkained.
• Kliima soojenemine
Mõju:
32
Vee-elustikule- Setetesse, taimedesse ja loomadesse koguneb mürgiseid aineid, mis kahjustavad loomade ja
taimede elu. Veekogu eutrofeerumine, mis toob kaasa endaga:
• planktoni (eriti taimhõljumi) ja bentose (põhjaloomastiku) hulga suurenemine
• vee-elustiku, sealhulgas kalastiku liigilise koosseisu muutumine
• lahustunud hapniku hulga järjekindel vähenemine või täielik kadumine sügavamates veekihtides
Naftareostus on vägagi ohtlik, kuna takistab hapniku juurdepääsu veele, ning on ka mürgine.
Inimesele- vee reostuse tagajärel koguneb vee-elustikku mürgiseid aineid, mis ajapikku kahjustavad ka inimese
tervist. Reostunud rannikuvees ujumine kahjustab ka
inimeste tervist. Mõju inimeste toidulauale(kalade vähenemine).
Majandustegevusele- väheneb kalade ja muude veeloomade hulk, mistõttu nende püük väheneb. Rannikute
reostumise tagajärel väheneb piirkonna tähtsus turismipiirkonnana.
Keskkonnale- Vee-elustik väheneb, muutub ning võimalik et hävib, mistõttu väheneb ka kalatoiduliste loomade
ja lindude arv. Vee reostus mõjutab ka rannikuelustikku ning linde. Eriti ohtlik on naftareostus, mis on mürgine,
takistab õhu juurdepääsu veele ning kleepub lindude sulgedesse, muutes need lennuvõimetuks. Korallide
hävimine.
28. ANALÜÜSIB JÕGEDE ÄRAVOOLU MÕJUTAVAID TEGUREID, VEEDEFITSIIDI JA
ÜLEUJUTUSTE VÕIMALIKKE PÕHJUSI, TAGAJÄRGI NING MAJANDUSLIKKU MÕJU;
Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid:
1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist;
2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus;
3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures alas, kui sademed ületavad
infiltreerumisvõime;
4) Sademete ruumiline jaotus. Tugevad sademed alamjooksul teevad kohe hüdrograafile järsu muutuse,
ülemjooksu sademed tingivad puhverdamise tõttu lauge hilineva hüdrograafi kasvu.
Veedefitsiidi võimalikud põhjused:
• Suvine madalvesi- sademetehulga vähenemine, kõrgenev aurumine
• Talvine madalvesi- maapinna külmumisega kaasnev pindmise toitumise lakkamine
Tagajärjed ning majanduslik mõju:
• Jõed jäävad veevaeseks või kuivavad täielikult, talvisel ajal võivad külmema kliimaga kohtades läbi
külmuda
• Jõevee vähenemisel väheneb vee hulk, mida saab kasutada põllumajanduses- põuaperioodid
• Suurematel jõgedel võib jõevee taseme languse tagajärel jõgi muutuda ajutiselt laevade jaoks liiga
madalaks
33
Üleujutuste võimalikud põhjused:
• Mererannikutel- tingitud merevee ootamatust tõusust rannikule puhuvate tugevate ühesuunaliste
tuulte mõjul. Kui madalas rannikupiirkonnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab
merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul.
• Tugevad vihmad
• Kiire lume/jää sulamine
• Väikestel jõgedel soodustavad üleujutusi linnad, kuna linnade asfalteeritud tänavatelt ja platsidelt ning
katustelt voolab vesi kiiresti jõkke põhjustades seega kiire jõevee tõusu.
Tagajärjed ning majanduslik mõju:
• Suurte alade üleujutused
• Taimede hävimine liigniiskuse tagajärel- ka põllumajandussaaduste
• Võib olla kasulik- viljakat muda ümbritsevatele kallastele kanda, mida saab seejärel kasutada
põllunduses
• Üleujutus võib esineda linnades ja asulates, põhjustades seega majanduslikku kahju ning olles ohtlik
inimeste tervisele
• Selle kaitseks ehitatakse tammi ning kaitseks võib ka kasutada veehoidlaid, kuhu üleujutuse ajal
kogutud vett saab veevaesel ajal anda asulatele ja tööstusettevõtetele.
29. SELGITAB PÕHJAVEE KUJUNEMIST (INFILTRATSIOONI) ERINEVATE TEGURITE MÕJUL
JA TOOB NÄITEID PÕHJAVEE ALANEMISE JA REOSTUMISE PÕHJUSTEST NING
TAGAJÄRGEDEST;
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
• Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon, kuid siis hakkab kiiresti langema, sest
pinnasekihid on veega küllastunud
• Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse
• Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon
• Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab
tagasi õhku
• Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral
on pindmine äravool intensiivsem
• Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske pinnase korral
Põhjavee taseme alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee
väljapumpamine jmt
34
Tagajärjed: madalamate kaevude kuivaksjäämine, mere lähedal võib põhjustada põhjavee sooldumist, kuna
merevesi hakkab valguma põhjavette.
Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse,
põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest),
transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
Tagajärjed: joogivee kõlblikuse vähenemine ning võimalik kahjulikkus tervisele
MÕISTED:
Veerežiim- veetaseme ajaline muutumine
Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved.
Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja
kulutusprotsessid.
Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri
pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik.
Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks)
Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa
Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette
35
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD
30. ISELOOMUSTAB MAA SFÄÄRE (ATMOSFÄÄR, HÜDROSFÄÄR, LITOSFÄÄR, PEDOSFÄÄR,
BIOSFÄÄR) KUI SÜSTEEME;
Atmosfäär- maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilise
koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Hüdrosfäär- hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede,
jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,
millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade
tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on
pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad
liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Pedosfäär- mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa.
Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed
sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil
mullakihtides.
Biosfäär- Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise aine
tootmise võime.
31. TOOB NÄITEID INIMTEGEVUSE JA MAA SFÄÄRIDE VASTASTIKUSE MÕJU KOHTA;
Näiteks- inimene muudab oma tegevusega atmosfääri koostist: fossiilsete kütuste põletamise tagajärjel paiskub
õhku palju süsihappegaasi, soodustades kasvuhooneefekti ning tõstes maa keskmist temperatuuri.
Külmutusseadmetest ning aerosoolidest õhku paisatud freoonid lagundavad atmosfääris olevat osooni.
Fosiilsete kütuste massiivse kaevandamise ja põletamisega muudab inimene ka litosfääri koostist. Oma
tegevusega mõjutab inimene vägagi palju biosfääri, kuna inimtegevuse tagajärel on oluliselt vähenenud
36
metsamaa pindala ning loomade liigirikkus jne. Väetamise ning muude jäätmetega rikastub muld keemilistest
elementidest ning oma tegevusega võib inimene soodustada ka muldade hävimist.
JNE
Atmosfääris toimuvad protsessid, mis moodustavad ilma, mõjutavad inimtegevust- põlluharimist,
karjakasvatust, astustustihedust jne
32. SELGITAB SKEEMI ABIL LÄMMASTIKU- JA SÜSINIKURINGET;
Süsinikuringe- 99% Maal olevast süsinikust on koondunud maakoore ülaossa, aga aktiivses süsinikuringes
osaleb sellest vaid murdosa. Süsinikuringe kujutab endast süsiniku ringlust erinevate sfääride vahel.
Atmosfäärist seotakse süsinikku fotosünteesi käigus. Taimed ühtlasi sidudes süsinikku toodavad orgaanilisi
aineid ja panevad aluse toiduahelatele. Vastupidine protsess on hingamine, mille käigus vabaneb
süsihappegaas. Maismaal seotakse taimede poolt aastas keskmiselt 1,4*109 tonni süsiniku rohkem, kui vabaneb
hingamise käigus. Ookeanis seotakse 2*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb, millest veel 0,2*109 tonni
settib merepõhja. Seega aastas seotakse keskmiselt 3,4*109 tonni süsinikku rohkem, kui vabaneb hingamisel.
Asja tasakaalustavad vulkaanipursked, mis paiskavad atmosfääri suurtes kogustes süsinikku. Inimene oma
tegevusega rikub seda tasakaalu- fossiilsete kütuste põletamisel ja karbonaarsete kivimite töötlemisega ning
maakasutuse muutmisega (metsade raie etc) paisatakse aastas keskmiselt 5,5*109 tonni süsinikku atmosfääri.
37
Orgaanilised väetised
Lämmmastikuringe- lämmastik esineb peamiselt atmosfääris N2 kujul (78%), sest see on väga stabiilne molekul,
mida on raske lõhkuda, seetõttu on lämmastiku käive atmosfääris ja setetes aeglane, ulatudes miljonitesse
aastatesse, mullas on ligikaudu 2000 aastat ja taimedes 50 aastat. Lämmastikuringe on tihedalt seotud
hüdrosfääriga, sest lämmastikuühendid lahustuvad vees väga hästi. Lämmastik atmosfääris laguneb
looduslikult välgu kaasabil ning moodustab NxOx ühendeid, mis seostatakse sademetega ning sajavad alla -
põhjustavad happevihmu. Taimed seovad N2 molekule fikseerimise protsessi käigus- edasi satub lämmastik
mulda, kus erinevad bakterid ammonifikatsiooni ja nitrifikatsiooni protsesside käigus lämmastikuühendeid
toodavad. Need ühendid lähevad ringlusse taimedes, kuna lämmastik on oluline toitaine. Samuti osa leostub ja
salvestub mulla mineraalses osas. Ringlus toimub seni, kuni denitrifikatsiooni käigus lämmastik N2 või N2O
kujul tagasi atmosfääri jõuab. Inimene on seda ringlust kõvasti muutnud. Põlemise käigus
sisepõlemismootorites etc vabaneb jääkainena rohkesti NO-d, mis kiiresti oksüdeerub NO2-ks. Samuti on
seotakse tööstuslikult lämmastikku väetistesse, kust nad satuvad looduses ringlusesse taimedes ja suuresti
seotakse hüdrosfääri- põhjustades eutrofeerumist.
33. TOOB NÄITEID JA ANALÜÜSIB LOODUSE JA ÜHISKONNA VASTASMÕJUSID
KOHALIKUL, REGIONAALSEL JA GLOBAALSEL TASANDIL NING PÕHJENDAB ÜHISKONNA
JÄTKUSUUTLIKU JA SÄÄSTVA ARENGU VAJADUST;
Näiteid: Inimene raiub metsa maha, ulatuslikud prügimäed, tehased ja tööstused, uute põllukultuuride
sissetoomine, taimestiku ja loomastiku hävimine inimtegevuse tagajärel jne
Kohalikul tasemel- suureneb reostus, mis mõjutab loomastikku ja taimestikku. Elutingimuste halvenemine jms
Regionaalsel tasemel- loomade ja taimede vähenemine mõjutab piirkonna ökosüsteemi, sissetoodud taimed
loomad võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda jms
Globaalsel tasemel- kliima soojenemine, kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine jms
38
MÕISTED:
Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad kihid, mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärideks on -
atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest
Aineringe- Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine
Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine
murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri
Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid
kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib
uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel
Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava
elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda
oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.
39
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
34. ISELOOMUSTAB AGRAAR-, INDUSTRIAAL- JA INFOÜHISKONNA MAJANDUST JA SELLE
RUUMILIST KORRALDUST;
Ajastu Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond
Peamised Põllumajandus Töötlev tööstus Teenindus
majandusharud
metsandus, kalandus, tekstiilitööstus, info töötlemine,
jahindus metallurgia, edastamine, transport
masinatööstus jm
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või
teenindusüksus
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö
Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon
ressursid
Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist
põllumajanduses tööstuses teeninduses
Peamine Maakond, provints Riik(kolooniad) Kogu maailm
tegevuspiirkond
Osalemine Üksikud kaubad Globaalne
maailmamajanduses maailmamajandus
35. TEAB RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAID NÄITAJAID, VÕRDLEB RIIKE
ARENGUTASEME PÕHJAL JA ANALÜÜSIB ERINEVA ARENGUTASEME PÕHJUSI;
Riikide arengutaset iseloomustavad näitajad:
Sisemajanduse kogutoodang (SKT)- Riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus enamasti
ühe inimese kohta. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse seda rikkam on riik. Eristatakse rikkaid,
keskmisest rikkamaid, keskmisest vaesemaid ja vaeseid riike.
Inimarengu indeks- koosneb kolmest näitajast: SKT, hariduse ja keskmise eluea indeks. Selle alusel jaotatakse
riigid kõrge, keskmise ja madala arenguga riikideks.
40
Need kaks on põhilised, kuid kasutatakse ka teisi näitajaid nagu energia tarbimine ühe elaniku kohta, keskmine
eluiga, sündimuse, suremuse ja imikusuremuse näitajad jmt.
Riikide võrdlemine-
Tuleb vaadata, millises valdkonnas on hõivatud kõige rohkem töötajaid: selle järgi saab paika panna, kas
tegemist on agraar-, tööstus- või infoühiskonnaga. /Põhjendada saab asukoha järgi ning kas oli või ei olnud
koloonia.
Võrrelda SKT- saab paika panna riigi rikkuse./Põhjendada saab osalemisega maailmamajanduses,
toorainerikkusega jne
Võrrelda IAI- saab paika panna riikide arengutasemed./ Saab põhjendada riigi asukohaga, milline ühiskond on,
ajalooga jne.
Võrreldes keskmist eluiga saab ka teada, mis demograafilises arengujärgus on riigid.
36. TEAB MAAILMA JAGUNEMIST ARENENUD JA ARENGUMAADEKS/PÕHJAKS JA
LÕUNAKS NING SELGITAB ERINEVUSTE KUJUNEMISE PÕHJUSI;
Erinevused kujunesid, kuna vanasti oli maailm jagunenud iseseisvateks riikideks ja kolooniateks, mis olid
sõltuvad oma emamaast. Emamaad arenesid ise kiiremini, kuna kasutasid kolooniate ressursse ja kasutasid
neid turgudena ning pidurdasid kolooniate üldist arengut, samal ajal mingit kindlat tööstusharu arendades.
Kolooniad kauplesid põhiliselt ainult emamaaga ning seetõttu oli areng üldse väike. 20 sajandil toimus
kolooniate iseseisvumine. Iseseisvunud kolooniad aga olid emamaadest kõvasti maha jäänud. Seetõttu ongi
maailm jagunenud arenenud põhjaks ehk endisteks emamaadeks ning lõunaks ehk endisteks kolooniateks.
Erandiks on Põhja-Ameerika.
41
37. ISELOOMUSTAB JA VÕRDLEB KAARTIDE NING STATISTILISTE ANDMETE ABIL RIIKE,
SEALHULGAS EESTIT;
• Pindala
• Rahvaarvu
• Rahvastiku tihedust
• Osalemist maailmamajanduses
• Sündimus
• Suremus
• SKT
• IAI
Jms
38. ANALÜÜSIB KAARTIDE JA TEISTE INFOALLIKATE ABIL ETTEANTUD RIIGI MAJANDUSE
ARENGU EELDUSI JA STRUKTUURI;
Kaardi ja majanduslike näitajate abil määrata riigi majanduslik ja arengutase, vastavalt sellele saab rääkida
arengusuunast ja struktuurist.
Vaadata riigi asukoha järgi:
• Kas on eeldusi transiidi jaoks?
• Kas asub mere ääres? On hea asukoht vahendamiseks?
• Kas riik asub põllumajanduseks soodsas kliimas?
• Kas riigil on maavarasid, mida kasutada?
• Kas riigil on turismiressursse- kliima, vaatamisväärsused jne?
39. ISELOOMUSTAB RAHVUSVAHELISTE FIRMADE OSA KAASAEGSES
MAAILMAMAJANDUSES JA TOOB NÄITEID RAHVUSVAHELISTEST FIRMADEST;
Rahvusvahelised firmad soodustavad globaliseerumist, elavdades sellega maailmamajandust. Rajades firmasid
paljudesse riikidesse on neil ligipääs loodusvaradele. Lisaks alandavad nad tootmiskulusid ja laiendavad turgu.
Rajades firmasid arengumaadesse elavdavad riigi majandust ning soodustavad arengut.
Näiteid: Shell, Microsoft, General Motors jne..
Tänapäeva peamised rahvusvahelised firmad kuuluvad järgmistesse tootmisvaldkondadesse:
Kõrgtehnoloogia- biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute,
materjalide tootmine
Suuremahuliste tarbekaupade- autod, koduelektroonika telerid, külmikud jms
Brändi-tarbekaupade masstootmine- sigaretid, karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed jms
42
40. TEAB PEAMISI MAJANDUSORGANISATSIOONE (WTO, MAAILMAPANK, EL, NAFTA,
ASEAN, OPEC) NENDE TEGEVUSVALDKONDI JA ROLLI MAAILMAMAJANDUSES, TEAB EL
LIIKMESRIIKE;
(NB! Joonis on aegunud, organisatsioonide liikmesriigid võivad erineda)
WTO- Maailma Kaubandusorganisatsioon
Eesmärk: riikidevahelise kaubanduse reguleerimine
N: alandatakse tolle
Maailmapank- annab laene riikidele
EL- Euroopa Liit- Euroopa Majandusühendus, mis peaks tagama ühisturu, s.o. kaupade, teenust, kapitali ja
tööjõu vaba liikumise ühenduse piires. Kasutusele on võetud ühisraha euro, loodud ühised Euroopa
valitsemisorganid; kooskõlastatud majandus-, keskkonna- ja sisserändepoliitikat.
43
EL Liikmesriigid
1. Austria 10. Küpros 19. Rumeenia
2. Belgia 11. Leedu 20. Saksamaa
3. Bulgaaria 12. Luksemburg 21. Slovakkia
4. Eesti 13. Läti 22. Sloveenia
5. Hispaania 14. Malta 23. Soome
6. Holland 15. Poola 24. Suurbritannia
7. Iirimaa 16. Portugal 25. Taani
8. Itaalia 17. Prantsusmaa 26. Tšehhi
9. Kreeka 18. Rootsi 27. Ungari
NAFTA- Põhja-Ameerika Vabakaubandus Assotsiatsioon
Eesmärk: Kaotada liikmesriikide vahelised tollimaksud, kvoodid jne
ASEAN- Kagu-Aasia maade assotsiatsioon
Eesmärk: liikmesmaade majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise koostöö arendamine ja arengu kiirendamine.
OPEC- Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
Eesmärk: reguleerida hinda maailmaturul, määrata kindalks liikmesmaade naftatoodang ja ekspordi kvoodid
41. SELGITAB GLOBALISEERUMISE OLEMUST JA TOOB NÄITEID SELLE MÕJUST
ARENENUD JA ARENGUMAADELE;
Globaliseerumine on kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide
tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele.
Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud
tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti kasutajad, Internetiühendusi kodudes
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne
Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO
missioonides.
Mõju:
Arenenud riigile- ettevõtted rajavad oma tehaseid mujale, suureneb tööpuudus; kapitali väljavool; keskkonna
säästmine; impordi suurenemine
Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste
koolitused- haridustase tõuseb; reostus- sageli nõrgad keskkonnanõuded
44
MÕISTED:
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse,
koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige
informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on
majandustegevuse aluseks.
Arengumaa- üks maailma vaesematest riikidest, tavaliselt väikese pindala ja rahvaarvuga riik, kus SKT,
keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Elatutakse põllumajandusest ning riik on enamasti maavarade
poolest vaene (puuduvad väärtuslikumad maavarad suurtes kogustes).
Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur ja kapital, kõrgtehnoloogia,
hea haridustase ning hea elatustase rahva seas.
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest
eelistest
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud
kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega.
SKT- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning
haridustaseme ja keskmise eluea indeksist
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused,
haridus ja tehnoloogia, mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab
müüa.
Primaarne sektor ehk esmasektor- majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja
põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli
töötlemisega jne
Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor- majandusharu, mis tegeleb info töötlemise, toomisega, turismi ja
muude teenuste tootmisega
45
RAHVASTIK JA ASUSTUS
42. TEAB MAAILMA RAHVAARVU, ANALÜÜSIB MAAILMA RAHVAARVU KASVU PÕHJUSI JA
SELLE TAGAJÄRGI;
Maailma rahvaarv hetkel on 6,8 miljardit.
Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv
kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste
paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus
123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine- elatustaseme kasv
Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti
arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik
ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne
43. VÕRDLEB TEMAATILISTE KAARTIDE JA STATISTILISTE ANDMETE ABIL RAHVAARVU
MUUTUSI ERINEVATES REGIOONIDES JA ANALÜÜSIB MUUTUSTE PÕHJUSI;
Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu
kõrgele loomulikule iibele, tänu suurele rahvaarvule on sealne kasv absoluutsel skaalal suurim. Ligi 13%
rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab suhtelisel skaalal kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus
(demograafilise plahvatuse etapp- meditsiini kiire areng, kuid samas ka suur sündimus). Euroopas elab 12%
maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka
suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne (sündimus on väike ja/või rahvastik on
vana, mistõttu on suremus suurem). Põhja-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid
osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka
osatähtsus on suurenenud (ka demograafilise plahvatuse etapp).
44. VÕRDLEB SÜNDIMUSE JA SUREMUSE ERINEVUSI ARENENUD JA ARENGUMAADES
NING SELGITAB ERINEVUSTE PEAMISI PÕHJUSI;
Naiste seisund ühiskonnas - arenenud riikides on sündimus väiksem, sest suurem osa naisi õpib või töötab,
pereloomisele mõeldakse hiljem ja perre soovitakse vähe lapsi. Arengumaades on suurem osa naisi kodused,
nende rolliks ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist.
Viljakas eas naiste arv - mõjutab arengumaades otseselt sündimust, sest rasestumisvastaseid vahendeid
kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta.
Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades
hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale.
Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) – usk võib keelata
pereplaneerimist, põhjustades seega laste rohkust. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem.
Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine,
meditsiini areng, abordid) – vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad
haritumad inimesed.
46
Traditsioonid ühiskonnas – arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi,
seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutused haridusele palju
väiksemad.
Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika) – arenenud riikides see
prioriteediks, seega vähendab sündimust; arengumaades sellele eriti ei mõelda, seega puudumine suurendab
sündimust; riigi poliitika võib nii sündimust piirata (N: Hiina ühe lapse poliitika, kitsi toetuste süsteem) kui
suurendada (toetused last kasvatavatele peredele, kulutused haridusele jms)
Peamised surma põhjused arenenud maades Peamised surma põhjused arengumaades
Südame-veresoonkonna haigused, vähk Toidu- ja veepuudus
Õnnetused (liiklus, olme, tööstus, Sanitaarhügieen, arstiabi puudulikkus, AIDS
looduskatastroofid)
Sõjad ja loodusõnnetused
Kuriteod (vägivald, terroriaktid)
Tehnogeensed katastroofid- plahvatused
kaevandustes, sildade kokkuvarisemine jne
Rahvastiku vanuseline koosseis: vanurite Noorte osatähtsus võrreldes vanuritega suur,
osatähtsus rahvastikus suur, seega ka suremus seetõttu suremus madalam, kuid laste suremus
selle arvelt suurem on kõrge
45. ISELOOMUSTAB JOONISE ABIL DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPPE, SEOSTADES
NEED ETAPI TÜÜPILISE RAHVASTIKUPÜRAMIIDIGA;
Demograafilise ülemineku teooria seletab muutusi rahvasiku sündimuses ja suremuses, mille tagajärjesk on
rahvaarvu ja ka vanuskoosseisu muutus. Teooria, mis väidab, et iga ühiskond siirdub aja jooksul kõrge
sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt demograafilise käitumise tüübidlt madala sündimuse ja suremusega
kaasaegsele tüübile.
Traditsiooniline Demograafilise Demograafilise ülemineku Kaasaegne rahvastiku
47
rahvastiku tüüp ülemineku esimene teine etapp tüüp
etapp
Sündimus Väga kõrge 30- Väga kõrge 30-40‰ Hakkab järk järgult langema Madal, isegi vähem kui
40‰ jõudes 10‰ 10‰
Suremus Väga kõrge 30- Hakkab järk järgult Suremus langeb vähe Madal, isegi vähem kui
40‰ langema jõudes 15‰ jõudes 10‰ 10‰
Iive Nullilähedane Suur, kiire rahvaarvu Hakkab järk-järgult langema Nullilähedane,
kasv mõnikord isegi
negatiivne
Rahvastiku Palju lapsi, vähe Palju lapsi, vanurite arv Laste osatähtsus väheneb Laste ja vanurite
vanuseline vanureid, keskmine suureneb, keskmine alla 25%, vanurite osakaal osatähtsus alla 20%,
koosseis eluiga vaid 40-45a. eluiga kasvab kuni 25%, eluiga kasvab veidi üle poole
tööealised
46. SELGITAB ERI RIIKIDE NÄIDETEGA RAHVASTIKUPOLIITIKAT JA SELLE VAJALIKKUST;
Olemus:
Rahvastikupoliitika on riigi sihilik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist.
Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja
välisrännet. Alati mõjutab rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase,
tööhõive, töötingimused. Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on kasutusel omad meetmed, kuid erinevates
kultuurides on samale eesmärgile suunatud meetmed vägagi erinevad.
Näited:
Sündide arvu mõjutavate meetmetena kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja
rasedusvastaste meetmete ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi,
lisapuhkusi nii emadele kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke
meetmeid.
Rändepoliitikas kasutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis- ja töölubade saamisel. Osa
riike reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta,
sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele.
47. TEAB TÄNAPÄEVA RAHVUSVAHELISTE RÄNNETE PEAMISI TÕMBE- JA
TÕUKETEGUREID, RÄNDESUUNDI NING ANALÜÜSIB RÄNNETEGA KAASNEVAID
PROBLEEME NII LÄHTE- KUI SIIRDEMAALE;
Lääne- Aktiivne sisseränne Lõuna-, idapoolsemast- Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina-
Euroopa Ameerikast – paremad töö- ja elamistingimused. EL piires toimub tööjõu vaba
liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
48
Ida- Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse
Euroopa õpingutele, paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Põhja- Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast)
Ameerika eelkõige paremate elu- ja töötingimuste otsingutele
Ladina- Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja
Ameerika töötingimuste otsingutele
Aafrika Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare
riikidesse) paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel
põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest
riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia Põhja-Ameerikasse- paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse
jaloodusõnnetuste eest. Mandrisisene- poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine:
Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast naftariikidesse
– ülerahvastatus, paremad töö- ja elamistingimused.
Positiivne külg siirdemaale Positiivne külg lähtemaale
1.Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik 1. Riigis väheneb tööpuudus
tööjõud
2. Paranevad migrantide tööoskused, mida
2.Migrandid on nõus töötama raskematel töödel hiljem saab kodumaal kasutada
3.Odav tööjõud- nõus töötama odavama tasu 3. Suur osa välismaal teenitud rahast saadetakse
49
eest kodumaale
Negatiivne külg siirdemaale Negatiivne külg lähtemaale
1. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas 1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb
maksumaksjate arv.
2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja
tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud
inimeste osakaal
3. Suurem surve sotsiaalsfäärile
3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad
4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, soolised disproportsioonid
mis tekitab palju probleeme
4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb
pensionäride osatähtsus
5. Kaotatakse haridusinvesteeringud
48. ISELOOMUSTAB KAARDI ABIL RAHVASTIKU PAIKNEMIST MÕNES ETTEANTUD
PIIRKONNAS JA SELGITAB TAOLISE PAIKNEMISE PÕHJUSI;
• Kui on antud rahvaarv ja riigi pindala, siis arvutada rahvastiku keskmine tihedus. Võrrelda
ümbritsevate riikide või maailmajaoga.
• Iseloomusta paiknemist üldiselt ( kas paikneb ebaühtlaselt, ühtlaselt, peamiselt idas/läänes/../..)
• Mis on tolle tihedamini asustatud piirkonna eelised ( kliimatingimused, reljeef, veekogud vms).
• Nimeta peamised linnad, kui võimalik ning üldista rahvastiku paiknemist mingi kriteeriumi järgi
(näiteks veekogude ääres või rannikualadel).
• Kus paikneb vähem rahvast ning miks?
49.50. TEAB ÜLDJOONTES LINNASTUMISE KULGU JA ERINEVUSI ARENENUD JA
ARENGUMAADES; TOOB NÄITEID LINNASTUMISEGA KAASNEVATEST SOTSIAALSETEST- JA
KESKKONNAPROBLEEMIDEST;
Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo Osatähtus veel keskmine või madal,
kasvutempo aeglane kuid kasvutempo kiire
Kasvutegurid Elanike suundumine maalt ja Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe
väiksematest linnadest suurlinnadesse, arvel, elanike suundumine maalt linna,
linnastumine on jõudnud infoajastu tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
linnade järku
50
Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned
teke suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna
majanduslikud ja sotsiaalsed haldamine kihistumine, kuritegevus, vee,
probleemid kanalisatsiooni, elektri puudumine
slummides, suur tööpuudus
Linnastumisega kaasnevad Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prugi, nakkushaigused,
keskkonnaprobleemid linnahaljastuse säilitamine transpordiprobleemid
51. TEAB PEAMISTE USUNDITE: KRISTLUS ( KATOLIIKLUS, PROTESTANTISM, ÕIGEUSK),
JUDAISM, ISLAM, HINDUISM, BUDISM JA KONFUTSIANISM LEVIKUT JA SÜMBOLEID;
TOOB NÄITEID USUNDITE MÕJUST ÜHISKONNALE;
Kristlus:
Sümbol
Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, Ladina-Ameerika, samuti Austraalia ja Uus-Meremaa
Õigeusk- Venemaa, Kreeka
Judaism:
Sümbol
Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA
Islam:
Sümbol
Levik- Kesk-Aasia, Edela-Aasia ja Põhja-Aafrika, Indoneesia, Malaisia, Surinami, Pakistan,
Bangladesh
Hinduism:
Sümbol
Levik- Enamasti Indias
Buddism:
Sümbol
Levik- Peamiselt Kagu ja Ida-Aasias, Mongoolia, Tiibet, Indohiina
51
Konfutsianism: pole tegelikult usk, vaid moraaliõpetus
Sümbol
Levik- Ida-Aasia (Hiina)
Usundite mõju ühiskonnale-
Näiteks:
• Islami usundis on palju ühiselu reegleid, mis on paljudes islamimaades õigussüsteemi aluseks
• Hinduismile on iseloomulik kastisüsteem, mis segab lääneliku demokraatia ja kapitalismi arengut
• Hinduism ja buddism ei soodusta majanduslikku arengut- hindud loodavad paremale elule järgmises
elutsüklis ja buddistid on veendunud, et ilmalik elu on nii või teisiti armetu
MÕISTED:
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on
rahvastiku aeglane kõikumistega kasv
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on
nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive
Demograafiline plahvatus- üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks
ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab
Rahvastiku vananemine- vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul elusalt sündinud laste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande
inimese kohta (promillides).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe aasta keskmisse rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese
kohta (promillides).
Iive- sündimuse ja suremuse vahe
Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga
Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist
geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks
jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale
elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
52
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd
Usund-
• Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud
moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit.
• Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
52. ANALÜÜSIB INFOALLIKATE ABIL LOODUSLIKE JA MAJANDUSLIKE TEGURITE MÕJU
PÕLLUMAJANDUSELE ETTEANTUD KOHAS/RIIGIS;
Looduslikud:
• Reljeef- mõjutab põllumajandusliku maa pindala jm
• Kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus)- sellest sõltub,
millised põllukultuurid seal kasvavad ning nende saagikus
Ekvatoriaalne
Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad,
mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse.
Lähisekvatoriaalne
Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused.
Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea ja mullad kivistuvad.
Troopiline
Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates
kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad.
Lähistroopiline
Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on
niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit.
Parasvööde
Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja
rohtlate vööndis on aga suurimad põllumajanduslikult kasutatavad maa-alad. Seal on soojem,
lehtmetsades ka niiskem ja paremad mullad.
Lähispolaarne
Seal on ainult põhjapõtrade karjamaad ja niidud, igikelts.
Polaarne
53
Igasugune põllumajanduslik tegevus on võimatu.
• Mullad- avaldavad mõju kasvavatele põllukultuuridele ning määravad nende saagikust.
Majanduslikud:
• Kapitali olemasolu- mõjutab põllumajanduse arengut ning uute talude ja muude põllumajanduslike
tootmisvormide teket
• Tööjõud (hulk ja kvaliteet)- mõjutab toodangu hulka ja kvaliteeti
• Turg toodangule- soodustab põllumajanduse arengut
• Valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)- soodustavad põllumajanduse
arengut ja kvaliteeti
53. ISELOOMUSTAB PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORME: SEGATALU, HIIGELFARM,
EKSTENSIIVNE TERAVILJATALU, RANTŠO, ISTANDUS JA TEAB NENDE LEVIKUT;
Segatalud- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid
toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk
enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud
Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid
ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv
suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe.
Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias,
Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks
produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased.
Kogu tööle kulub paar nädalat, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta,
sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse
mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus
jm)
Rantšo- Suur loomakasvatusmajand, kus peetakse suuri (ligi tuhat looma) lihaveise- või lambakarju. Neid
söödetakse looduslikel karjamaadel aastaringselt. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks
(näiteks pikaajaline põud). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ning samuti jälgivad, et karjamaid
kasutataks ühtlaselt. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid nõuab suuri – kümneid tuhandeid hektareid -
karjamaid. Peamised rahalised ressursid kuluvaid vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on
levinud USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Austraalias, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus- suur taimekasvandusmajand, kus saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) toodetakse müügiks ning
tegeletakse nende esmase töötlemisega. Et tagada kõrge saagikus, on suur rõhk pandud agrotehnikale
(sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis- ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid
odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem aga lepingutöölised arengumaadest. Arengumaades on
praegugi istandusi.
54
54. TEAB OLULISTE KULTUURTAIMEDE: NISU, MAIS, RIIS, KOHV, TEE, SUHKRUROOG JA
PUUVILL PEAMISI KASVATUSPIIRKONDI JA EKSPORTIJAID;
Puuvill-
Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USAs ja Aasias
Eksportijad: USA, Usbekistan, Hiina, India, Brasiilia, Egiptus
Nisu-
Kasvatuspiirkonnad: Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näiteks mussoonkliimaga
piirkondades taliviljana
Eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL
Mais-
55
Kasvatuspiirkonnad: Põhiliselt USA-s. Veel ka Euroopa lõunaosas, Ida-Aasias (peamiselt Hiinas), Lõuna-Aafrikas
ja Lõuna-Ameerikas
Eksportijad: USA, Hiina, Brasiilia
Riis-
Kasvatuspiirkonnad: Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia jõetasandikel ja mäeterrassidel. (suur veevajadus)
Eksportijad: Hiina, India, Bangladesh
56
Kohv-
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab kuuma kliimat, vihma ja kuivaperioodi vaheldumist ning kasvatamist nõlvadel)
Peamiselt Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika kaguosas, aga ka Kesk-Aafrikas ja Indoneeisas
Eksportijad: Brasiilia, Kolumbia, Indoneesia, Mehhiko
Tee-
Kasvatuspiirkonnad: (Vajab palju sademeid) Peamiselt Aasias
Eksportijad:
57
Suhkruroog-
Kasvatuspiirkonnad: (Kasvuks sobib troopiline kliima ja viljakas pinnas) Peamiselt Indias, Hiinas, Kesk ja Lõuna-
Ameerikas
Eksportijad: India, Brasiilia, Kuuba, Hiina
55. ISELOOMUSTAB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI PÕLLUMAJANDUSE JA
TOIDUAINETÖÖSTUSE ARENGUEELDUSI NING ARENGUT;
58
Vaatad:
Eeldused:
• Reljeef- kas on tasane ja sobiv põllumajandusele või mitte, palju on haritavat maad
• Kliima- kas on soodne kliimavööde ja mikrokliima ning milliseid põllukultuure saab kasvatada
• Mullad- kas mullad on viljakad või mitte
• Kapital- kas riik on arenenud, vaba kapitaliga jms
• Tööjõud- kas leidub kvalifitseeritud tööjõudu jne
• Turg toodangule- võimalused kauba müügiks
• Valitsuse poliitika- kas on soosiv või mitte
Areng:
• Palju on maad haritud
• Palju toodetakse toiduaineid ja põllumajandussaadusi
• Eksport/import
• Ja kõik muu mille kohta on informatsiooni
56. TOOB NÄITEID EKSTENSIIVSE JA INTENSIIVSE PÕLLUMAJANDUSEGA KAASNEVATEST
KESKKONNAPROBLEEMIDEST;
Uute põldude rajamine Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine Soolade tõus aurumisega huumus-horisondi, pinnase sooldumine
Üleväetamine Saagi keemilise koostise muutused, põhja- ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne
lämmastik)
Mürkkemikaalide kasutamine Kasulike eluvormide hävimine koos kahulikega, mesilaste, lindude toidu mürgistumine,
mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine, mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandus- masinate Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna
kasutamine halvenemine
59
Ulatuslike põllumassiivide Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
rajamine
Põllud nõlvadel Mulla- ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
57. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID KALAPÜÜGIPIIRKONDI JA PÕHJENDAB NENDE
KALARIKKUST;
Kalarikkamad on kohad külmade hoovuste piirkonnas, kus vees on suur hapnikusisaldus ning suurte jõgede
suudmetes, kuhu jõed on kokku kandnud palju toitaineid.
58. ISELOOMUSTAB KALANDUSE VORME: RANNIKUPÜÜK, OOKEANIPÜÜK,
KALAKASVATUS JA TOOB NÄITEID RIIKIDEST, KUS NEED VORMID ON TÜÜPILISED;
Rannikupüük: Kala püümiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel.
Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müüakse samuti kohalikul turul.
Riigid: Ida- ja Kagu-Aasia arengumaad
Ookeanipüük: Kasutatakse suuri kalapüügilaevu, mis on varustatud kaasaegse tehnikaga. Need laevad võivad
merel olla nädalaid. Kala töödeldakse kohe laeval ja müük toimub suurtes sadamates.
Riigid: USA, Jaapan, Venemaa
Kalakasvatus: Kasvatatakse kala siseveekogudes või rannikuvetes. Rannikuvetes kasvatatakse enamasti
väärtuslikumat kala ekspordiks ning Aasia riikides on levinud talupidajate lisa sissetulekuna.
Riigid: Hiina
60
59. ANALÜÜSIB MUUTUSI MAAILMA KALANDUSES NING SELGITAB MUUTUSTE PEAMISI
PÕHJUSI; TEAB SUUREMATE PÜÜGIMAHTUDEGA RIIKE;
Väljapüük maailmamerest on vähenenud kuna paljud kalaliigid kannatavad ülepüügi all ning seetõttu on
kalavarud vähenenud. Kalavarusid vähendab ka maailmamere reostumine. Seetõttu on määratud püügi
piirmäärad ja püügipäevade arvu on vähendatud ning sageli, kui kalavarud veelgi vähenevad pakutakse
preemiat püüdmisest loobumise eest.
Püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos kuna väljapüük maailmamerest väheneb, aga nõudlus kala järele
on endiselt suur.
Arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt- toimub areng, väiksemad piirangud
Suuremate püügimahtudega riigid: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Usa, Indoneesia, Tšiili, Venemaa, Tai, Norra
60. SELGITAB KALAVARUDE VÄHENEMISE PÕHJUSI JA TOOB NÄITEID KALANDUSEGA
SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMIDEST;
Massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale – püütakse rohkem, kui varud taastuda suudavad,
maailmamere reostumine tingib elustiku, sh kalade arvukuse vähenemise (nafta ammutamine merepõhjast,
meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid: Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme. Kalavarude vähenemisel on palju
ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes kaladest toituvad.
Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide
hävimine, veetransport maailma erinevate piirkondade vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
MÕISTED:
Vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperiood- aeg, mil taimed kasvavad ja arenevad intensiivselt
Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude
tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta
Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude
tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste
vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud
põllumajandusettevõtetele.
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid
vähesel määral või kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid
Omatarbeline põllumajandus- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
Kaubaline põllumajandus- põllumajandus, kus saadusi toodetakse müügi jaoks
Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllusaaduse või karilooma kasvatamisele
põllumajanduses
Rannikupüük- kalapüük algeliste vahenditega rannikuäärsetest aladest. Kala töödeldakse kaldal.
61
Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub
laevas.
Kalakasvatus- kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes.
Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada.
62
METSAMAJANDUS
61. TEAB MAAILMA METSARIKKAMAID PIIRKONDI/RIIKE; ISELOOMUSTAB ÜLDJOONTES
PEAMISI METSATÜÜPE (PARASVÖÖTME OKAS- JA LEHTMETSAD, KUIVA
LÄHISTROOPIKA METSAD, NIISKE LÄHISTROOPIKA METSAD, EKVATORIAALSED
VIHMAMETSAD);
Riigid: Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV, Indoneesia
Metsatüüp
parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha),
suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks
parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt
mitmekesised, puit mööblitööstusele
kuiva lähistroopika metsad Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
63
niiske lähistroopika metsad Aastane tootlikkus 15-20 m3/ha, okaspuud, lehtpuud ja väärispuud
ekvatoriaalsed vihmametsad Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha, liigirikkad, kuid metsas palju
väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
62. TEAB METSADE MAJANDAMISE PÕHIMÕTTEID NING ISELOOMUSTAB ARENENUD JA
ARENGUMAADE METSAMAJANDUST;
Põhimõtted: Raie ei tohi ületada metsa juurdekasvu. Metsa eest tuleb hoolt kanda: istutada ja külvata uut
metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne
Arengumaad Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine
uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks. (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne).
Peamiselt ümarpuidu eksport (vähetulus) Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov)
63. TEAB PEAMISI PUIDU JA PUIDUTOODETE KAUBAVOOGUSID;
Enam ümarpuitu toodavad USA, Kanada, Venemaa, Brasiilia, Hiina. Neist USA ja Kanada impordivad veel
suurtes kogustes ja Venemaa ekspordib ligi kolmandiku oma toodangust.
Paberipuitu toodavad kõige rohkem USA, Brasiilia, Venemaa, Rootsi, Soome, Kanada. Peamised paberitootjad
on USA, Jaapan ja Hiina ning peamised tarbijad on tööstusriigid.
64. SELGITAB METSAMAJANDUSE JA PUIDUTÖÖSTUSEGA SEOTUD
KESKKONNAPROBLEEME;
Keskkonnaprobleemid: liikide elupaikade vähenemine ning sellest tulenevalt ka maailma liigirikkuse
vähenemine ja mõju keskkonnale, kasvab erodatsioonioht, jõgedesse satub palju setteid, mis võivad
ummistada voolusänge ja põhjustada üleujutusi. Võib muuta kliimat- kaitsva taimkatte eemaldamisel
peegeldub lagedalt pinnalt päikesekiirgust rohkem tagasi, põhjustades õhutemperatuuri tõusu, muldade
muutumist kuivemaks ning tolmutormide teket, soodustades omakorda kõrbede laienemist.
MÕISTED:
Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest
Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu
Metsasus- metsade osakaal teatud territooriumil
Puiduvaru- puidu hulk teatud maa-ala metsades, mõõdetakse kuupmeetrites
64
Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse
kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul
Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal. Selle eesmärk on
seadusega reguleerida metsade raiemahtu
65
ENERGIAMAJANDUS
65. TEAB ERINEVAID ENERGIARESSURSSE NING SELGITAB NENDE KASUTAMISE EELISEID
JA PUUDUSI, SEALHULGAS KESKKONNAPROBLEEME;
Energia liik, selle Kasutamise eelised Kasutamise puudused ja keskkonnaprobleemid
osatähtsus
Nafta -40% Nafta on suure kütteväärtusega. Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise
Transportida saab suuri koguseid tankerite käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase
Taastumatu ja torujuhtmetega saastumiseks; vajab puhastamist lisanditest; vajab
ümbertöötlemist
Gaas -28% Suure kütteväärtusega. Paikneb Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult,
puuraukudes surve all, pole vaja pumbata, mis kallis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk).
Taastumatu vajab vaid puhastamist. Ei vaja Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe
saasteaineid.
Tahked kütused: Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus- CO2 jt kasvuhoonegaasid. SO2 happevihmad,
mehhaniseeritud. kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid
Kivisüsi, pruunsüsi, rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas.
põlevkivi, turvas -
20%
Taastumatu
Vesi -5% Jooksvad kulud väikesed, seega elektri Ehitamine kallis, tasub end vaid suure languga või
omahind väike. Saasteaineid ei teki; veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad
Taastuv veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Alternatiivne
Tuumaenergia -5% Uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, mille kahjustamise
suur. Transporditava kütuse ja jäätmete tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete
Taastumatu väike maht. Normaalsel tööl saastavad elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri
keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab
Traditsiooniline
teised kütused ja on kõige odavam soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse
energiatootmise viis. jahutusvesi. Tuumasantaaži oht.
Tuul Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtsus,
energiatarbimise korral tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud
Taastuv energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rännet,
hõivavad maad; kasutuspiirkonnad piiratud
66
Alternatiivne
Päikeseenergia Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi. Vajalik
energiatarbimise korral piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste
Taastuv energiatootmise viisidega.
Alternatiivne
Geotermaalenergia Kasutamise mõju keskkonnale minimaalne, Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile
tasub rajada ka väikese energiatarbimise üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud
Taastuv korral
Alternatiivne
Biomassi energia Saasteaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energia hulk küllaltki väike
energiatarbimise korral
Taastuv
Alternatiivne
66. ANALÜÜSIB JOONISE ABIL MUUTUSI MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES;
Agraarühiskonnas oli energiasaamisallikaks inimeste ja tööloomade lihasjõud. Soojusenergia saamiseks põletati
puitu, õlgi ja kuivatatud loomasõnnikut. Tööstuse arenedes suurenes nõudlus puusöe järele kiiresti, mis tõi
kaasa metsade suuremahulise raie. Kuna puitu hakkas väheks jääma, tuli 17. sajandil kasutusele võtta kivisüsi,
kusjuures algselt arvati, et see on puidust kehvem kütus. Kivisöe kasutamine suurenes järgneva paarisaja aasta
jooksul ning leiutati ka aurumasin. See kõik pani aluse iseseisvale energiamajandusele. Ettevõtteid rajati
söemaardlate lähedusse. Kivisöe ainuvalitsus kestis 19. sajandi lõpuni. 19.-20. sajandi vahetusel võeti
kasutusele elekter – see uuendus lubas energiat transportida ka kaugemale. Tänu sellele hakati põletama ka
madalama kütteväärtusega kütuseid- pruunsütt, põlevkivi ja turvast. Õpiti, et ka veejõu abil on võimalik elektrit
toota ning pandi alus suurte hüdroelektrijaamade ehitamisele. Elektrienergia kättesaadavuse paranemine
põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20. sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu
kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis
viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle
efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tšernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema.
67
67. TEAB MAAILMA TÄHTSAMAID ENERGIAVARADE (NAFTA, MAAGAAS, KIVISÜSI)
KAEVANDAMIS /AMMUTAMIS-, TÖÖTLEMIS- JA TARBIMISPIIRKONDI;
Nafta
Maagaas
68
Süsi
68. TEAB MAAILMA SUURIMAID HÜDROENERGIA JA TUUMAENERGIA TOOTJAID RIIKE;
Hüdroenergia: Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa, Norra, Jaapan, India, Rootsi, Prantsusmaa, Türgi, Itaalia
Tuumaenergia: USA, Prantsusmaa, Jaapan, Saksamaa, Venemaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Ukraina, Kanada,
Rootsi, Hispaania
69. ANALÜÜSIB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI ENERGIARESSURSSE JA NENDE
KASUTAMIST;
• Millised energiaressursid on kohapeal olemas, kas need on ka kasutusel
• Milline energiatootmise viis on ülekaalus, kus on elektrijaamad rajatud ( kui on tuumaenergia siis
tarbija läheduses)
• Milliseid kütuseid imporditakse
• JNE…
MÕISTED:
Energiamajandus- energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu
69
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest
tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta, maagaas jt)
Taastuvad energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne
Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse
taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne
Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu
70
TÖÖSTUS JA TEENINDUS
70. ISELOOMUSTAB TÖÖSTUSETTEVÕTETE TOOTMISKORRALDUST JA PAIGUTUSNIHKEID
INFOAJASTUL ALUMIINIUMI JA RAUAMETALLURGIA, MASINA- JA RÕIVATÖÖSTUSE
NÄITEL;
Alumiiniumi ja Rauametallurgia tööstus
Rauamaak on malmi ja terase tootmisel peamine tooraine. Et saada vastupidavate ja heade omadustega
sulameid, lisatakse terasele mangaani, niklit, volframi jm. metalle.
Kuni 20. Sajandi keskpaigani koondus malmi ja terase tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse,
sest tootmine vajas head koksisütt. Nüüdisajal saab terase sulatamisel kasutada ka elektrit ja maagaasi ning
seetõttu on sulatusettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse.
Alumiiniumi valmistatakse boksiidist. Ühe tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 2-4 tonni boksiiti.
Alumiiniumi tootmine on suure energiakulu tõttu suhteliselt kallis (Tonni alumiiniumi valmistamiseks kulub 6,5
korda rohkem energiat kui tonni terase valmistamiseks). Varem paiknes tootmine mäestikepiirkondades, kus oli
odav hüdroenergia. Tänapäeval rohkem sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada ja kus on odava
energiaallika lähedus.
• Metallimaagi lähedus
• Elektri hind (vanasti koondus mägede piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia)
• Maagaasi lähedus
• Sadamalinnade lähedus
Masinatööstus
Tootmiskorraldus:
Tänapäeval on masinatööstuses levinud Toyotismi tootmiskorraldus
Igaks juhuks tootmine (fordism) Õigeks ajaks tootmine (toyotism)
Detailide hankimine Paljudest juhuslikest ettevõtetest Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad
suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud Suured (igaks juhuks) Minimaalsed (õigeks ajaks)
Kvaliteedi kontroll Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem Hierarhiline, palju allüksuste juhte Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine Ei osale Osalevad
71
arendustöös
Allhankijate paiknemine Geograafiline lähedus pole oluline Geograafiline lähedus on soovitatav
Metallisulatusettevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel metalli ja
kus sageli keskkonnakaitse nõuded ei ole nii karmid. Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted odava
elektri piirkondades ja sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse.
Rõivatööstus
Tekstiili- ja rõivatööstus on tööstusharud, kus on vaja palju tööjõudu, nende paiknemist mõjutab oluliselt
tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud riikides,
masstoodang vähem arenenud maadest. Moe muutus on peamine tegur, mis mõjutab tekstiili- ja rõivatööstuse
toodangu ostmist ja õhutab inimesi üha enam tarbima. Samuti mõjutavad nende paiknemist transpordikulud,
aga oluliselt vähem (vaadatakse lähim odava tööjõuga maa). Reklaam ja lugu toote juures on see, mis paneb
inimesi just seda toodet ostma.
71. TEAB PEAMISTE METALLIMAAKIDE (RAUAMAAK JA BOKSIIT) TÄHTSAMAID
KAEVANDAMIS- JA TÖÖTLEMISPIIRKONDI / RIIKE;
72
72. TEAB KÕRGTEHNOLOOGILISTE ETTEVÕTETE JA TEADUSPARKIDE PAIGUTUST
MÕJUTAVAID TEGUREID;
• Ülikoolide lähedus (tööjõud)
• Hea transpordi geograafiline asend
• Teadlastele rahulik töö ja elukeskkond
• Kaunis looduskeskkond
• Ettevõtlikud inimesed
73. TEAB TEENUSTE LIIGITAMIST JA TEENUSTE OSATÄHTSUSE KASVU PÕHJUSI NING
SEOTUST MAJANDUSE ARENGUTASEMEGA;
Teenuste liigitamine:
• Isikuteenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus
jne)
• Tootjateenused ehk äriteenused- teenused, mida osutatakse kaupade või isikuteenuste tootmisel (nt.
Uurimis- ja arendustöö, reklaam, transport jne). Nende teenuste hind avaldub lõpptoodangu hinnas.
• Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse
eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei
jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
• Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad
iseseisvuma (veondus, tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad
teenindusvaldkonnad.
• On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus
jne).
• Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv-
kõrgem töötasu, rohkem vaba aega).
Mida suurem on teeninduse osatähtsus riigis, seda arenenum on riik.
73
74. ANALÜÜSIB ERINEVATE VEONDUSLIIKIDE EELISEID JA PUUDUSI NING TRANSPORDI
MÕJU TEISTELE MAJANDUSHARUDELE;
Transpordiliik Eelised ja Puudused Milleks sobib kõige enam?
Autotransport Vedu kiire ja paindlik. Väikesemahulised kaubad: toiduained,
kergetööstustooted jne. Oluline
Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid lühikestel vahemaadel ja kohalikel
keskkonnakahjulikud vedudel
Raudtee- Vedu odav, regulaarne, usaldatav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured,
transport mahukad. Puit, kütused,
Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga transpordivahendid, maavarad. Tihedasti
tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
lisandub kokku- ja lahtivedu
Meretransport Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on Veetavad kaubakogused suured,
kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. mahukad. Puit kütused,
transpordivahendid, maavarad.
Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate
ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud
ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu
Sisevee- Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Veetavad kaubakogused suured,
transport mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui
Vedu iseenesest aeglane, jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei meretranspordil
saa igalepoole vedada. Rajatiste (sadamad, kanalid) ehitamine on
kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja laialivedu.
Õhutransport Vedu paindlik ja väga kiire. Väikesed, kerged ja kiireloomulised
kaubaliigid (post, lilled jne). Veod suurte
Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, vahemaade taha. Reisijatevedu aja
tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku- ja võitmiseks ja pika maa taha
laialivedu.
Torutransport Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Tööviljakus väga kõrge. Veetavad kaubakogused suured.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
74
75. ANALÜÜSIB TEMAATILISTE KAARTIDE ABIL ETTEANTUD RIIGI
TRANSPORDIGEOGRAAFILIST ASENDIT;
• Mere lähedus
• Suurte jõgede olemasolu (jõgedevõrk)
• Eri transpordiliikide kasutamise võimalused
• Transporditeede pikkus ja tihedus
• Infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad)
• Kaubaväravate lähedus (piirkonnad, mis spetsialiseeruvad teatud veondusliigile N: Hollandi
kaubasadamad)
76. TEAB MAAILMAKAUBANDUSE PEAMISI VEOSUUNDI;
Nafta
75
Maagaas
Süsi
76
77. ANALÜÜSIB ETTEANTUD ANDMETE PÕHJAL RIIGI EKSPORDI JA IMPORDI STRUKTUURI
JA SELLE MÕJU RIIGI MAJANDUSELE;
• Peamised välja- ja sisseveetavad kaubad
• Kas tegemist on arenenud või arengumaaga (kui on võimalik järeldada)
• Kas toimub transiitvedu
• Kas tegemist on kaubaväravaga- piirkonnaga, läbi mille liiguvad enamus ümbruskonna kaubavood
• Milline on transpordivõrgustik
78. TOOB NÄITEID SIDE ARENGUST JA SELLE MÕJUST MAAILMAMAJANDUSELE;
Just sidevahendite kiire areng 20. sajandil oli üks peamisi tegureid globaliseerumisel ja infoajastu tekkimisel.
Sidel oluline mõju ka transpordi arengule, eriti logistikale. Massi- ja multimeedia kiire areng.
Näiteid:
• Info edastamine on muutunud kiiremaks ja hinnas pole vahet, kui kaugele
• Meelelahutusäri on muutunud levinumaks ja suuremaks- muusikad, videosid jms on lihtne edastada
ühest maailma punktist teise.
• Massimeedia on peamine turustusvahend
Jne
79. TEAB TURISMI JA PUHKEMAJANDUSE ARENGUTENDENTSE JA SEOSEID TEISTE
MAJANDUSSEKTORITEGA;
• Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest.
• Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette.
• Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele.
• Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine)
• Globaliseerumine
• Tehnoloogia areng
Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus, toitlustus, meedia,
meelelahutustööstus jne.
77
80. ANALÜÜSIB ETTEANTUD INFOALLIKATE ABIL RIIGI/REGIOONI TURISMIMAJANDUSE
ARENGUEELDUSI;
• Mere lähedus
• Geograafiline asukoht (laiuskraadid- kliima)
• Kultuurilised ja geograafilised objektid
• Riigi arengutase
• Transpordivõrgustik
• Ja kõik muud võimalikud andmed
81. TOOB NÄITEID MAAILMA TUNTUMATEST TURISMIPIIRKONDADEST NING ANALÜÜSIB
TURISMI MÕJU MASSILISELT KÜLASTATAVATELE PIIRKONDADELE.
Näited:
Euroopa tuntud pealinnad, Vahemeremaad, Kariibi mere piirkond, Kagu-Aasia, Hiina jne
Turismi mõju:
Positiivne:
78
• Suureneb töökohtade valikuvõimalus
• Suurenevad sissetulekud
• Majandus elavneb
• Paraneb infrastruktuur
• Keskkonnale tehakse suuri kulutusi ( nii loodus- kui kultuurikeskkonnale)
• Paraneb teenindusstruktuur
• Elustuvad vanad kultuurid
Negatiivsed:
• Tõusevad kohalikud hinnad
• Töö hooajalisus
• Kasvab liiklusintensiivsus
• Suureneb müra, reostus
• Surve loodusmaastikele
• Võib suureneda alkoholism, narkomaania, prostitutsioon ja salakaubavedu
• Võib tuua sisse võõrtööjõudu
• Konfliktid kohalike ja turistide vahel
MÕISTED:
Kõrgtehnoloogiline tootmine- majandusharu, mis keskendub kõrgtehnoloogia valdkonna toodete tegemisele,
ja milles kõige olulisem on arendus ja uurimistöö.
Teaduspark- koht, kus asub palju teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid uurimisasutusi, kõrgemaid
õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi
Tootmise spetsialiseerumine- toote eri osade valmistamine nende osade jaoks sobivamates kohtades toote
omahinna vähendamiseks (üks firma toodab ühe osa, teine teise ning kolmandas firmas toimub monteerimine)
Rahvusvaheline tööjaotus- geograafiline tööjaotus erinevate riikide vahel
Isikutenused- teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste
tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms) ja mille hind kajastub lõpptoodangu
hinnas
79
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse
eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida
korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv
majandusharu
Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid
Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpp-
punktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma
territooriumi)
Mugavuslipp- riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on
laevaomakikele väga kasulik.
Positiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse
Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja
80
KAARDIÕPETUS
82. ANALÜÜSIB SUUREMÕÕTKAVALISE KAARDI ABIL PINNAMOE, VEESTIKU, TAIMKATTE,
MAAKASUTUSE, TEEDE JA ASUSTUSE VAHELISI SEOSEID JA INIMTEGEVUSE
VÕIMALUSI;
83. ANALÜÜSIB ÜLDGEOGRAAFILISTE JA TEMAATILISTE KAARTIDE ABIL ETTEANTUD
PIIRKONNA LOODUSOLUSID JA NENDE MÕJU INIMTEGEVUSELE;
84. TEAB JÄRGMISI GEOGRAAFILISI OBJEKTE JA OSKAB MÄRKIDA NEED
KONTUURKAARDILE:
MERED JA LAHED:
1. Läänemeri 5. Must meri 9. Mehhiko laht
2. Põhjameri 6. Punane meri 10. Guinea laht
3. Barentsi meri 7. Kariibi meri 11. Pärsia laht
4. Vahemeri 8. Jaapani meri 12. Hudsoni laht
81
KANALID:
1. Panama 2. Suessi 3. Kieli
82
VÄINAD:
1. Taani väinad 5. Dardanellid
2. Inglise kanal e. La Manche 6. Beringi
3. Gibraltar 7. Magalhaesi
4. Bosporus
83
SAARED JA SAARESTIKUD:
1.
2. Suurbritannia 8. Korsika 14. Jaava
3. Iiri 9. Gröönimaa 15. Kalimantan
4. Island 10. Kuuba 16. Uus- Guinea
5. Kreeta 11. Madagaskar 17. Jaapan
6. Sitsiilia 12. Sri Lanka 18. Uus-Meremaa
7. Sardiinia 13. Sumatra 19. Küpros
84
POOLSAARED:
1. Skandinaavia 5. Balkan 9. Korea
2. Jüüti 6. Araabia 10. Labradori
3. Apenniini 7. Hindustani
4. Pürenee 8. Indo- Hiina
85
MÄESTIKUD:
1. Skandinaavia 6. Kaukasus 11. Kaljumäestik
2. Alpid 7. Himaalaja 12. Suur Veelahkmeahelik
3. Apenniinid 8. Kordiljeerid 13. Atlas
4. Püreneed 9. Apalatšid
5. Uural 10. Andid
86
MÄGISMAAD:
1. Tiibet 2. Brasiilia 3. Etioopia
87
TASANDIKUD:
1. Ida-Euroopa lauskmaa 6. Suur-Hiina tasandik 11. Kesk-Siberi kiltmaa
2. Lääne-Siberi lauskmaa 7. Mississippi madalik 12. Mehhiko kiltmaa
3. Induse madalik 8. Suurtasandik 13. Ida-Aafrika kiltmaa
4. Gangese madalik 9. Kesktasandik 14. Sahara kiltmaa
5. Kaspia alamik 10. Amazonase madalik
88
JÕED:
1. Rein 5. Huanghe 9. Amazonas
2. Doonau 6. Indus 10. Niilus
3. Volga 7. Ganges 11. Kongo
4. Jangtse 8. Mississippi
89
JÄRVED:
1. Saimaa järvistu 4. Kaspia 7. Suur Järvistu
2. Vänern 5. Araal 8. Victoria
3. Laadoga 6. Baikal 9. Tanganjika
90
RIIGID: KÕIK EUROOPA RIIGID JA PEALINNAD
http://europa.eu/abc/european_countries/index_et.htm
1. Island- Reykjavik 7. Belgia- Brüssel 13. Tšehhi Vabariik- Praha
2. Suurbritannia- London 8. Holland- Amsterdam 14. Poola- Varssavi
3. Iirimaa- Dublin 9. Saksamaa- Berliin 15. Slovakkia- Bratislava
4. Portugal- Lissabon 10. Šveits- Bern 16. Ungari- Budapest
5. Hispaania- Madrid 11. Itaalia- Rooma 17. Sloveenia- Ljubljana
6. Prantsusmaa- Pariis 12. Austria- Viin 18. Horvaatia- Zagreb
91
19. Bosnia ja Hertsegoviina- 27. Kreeka- Ateena 36. Rootsi- Stockholm
Sarajevo 28. Ukraina- Kiiev 37. Norra- Oslo
20. Serbia- Belgrad 29. Moldova- Chişinău 38. Taani- Kopenhaagen
21. Rumeenia- Bukarest 30. Valgevene- Minsk 39. Monaco- Monaco
22. Bulgaaria- Sofia 31. Leedu- Vilnius 40. Luksemburg- Luxembourg
23. Makedoonia - Skopje 32. Vatikan- Vatikan 41. Malta- Valletta
24. Albaania- Tirana 33. Läti- Riia 42. San Marino- San Marino
25. Montenegro- Podgorica 34. Eesti- Tallinn 43. Lichtenstein- Vaduz
26. Andorra- Andorra la Vella 35. Soome- Helsingi
AASIAS:
1. Türgi 6. India 11. Afganistan
2. Jaapan 7. Bangladesh 12. Iraan
3. Hiina 8. Indoneesia 13. Iraak
4. Venemaa 9. Tai 14. Saudi – Araabia
5. Mongoolia 10. Pakistan 15. Iisrael
92
AMEERIKAS:
1. Kanada
2. USA
3. Mehhiko
4. Brasiilia
5. Argentina
6. Tšiili
7. Peruu
8. Boliivia
93
AAFRIKA + AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA:
1. Egiptus
2. Liibüa
3. Alžeeria
4. Maroko
5. Sudaan
6. Tansaania
7. Kenya
8. Kongo DV
9. LAV
10. Austraalia
11. Uus-Meremaa
94
MÕISTED:
Üldgeograafiline kaart- kaart, millel on näidatud koha geograafia- maastik, teed, linnad jne
Temaatiline kaart - konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi-,
klimaatilisi- jne kaarte
Suuremõõtkavaline kaart- hõlmab väikest ala, kuid on detailne (kuni 1:24000)
Väikesemõõtkavaline kaart- hõlmab suurt ala, kuid on vähem detailne (alates 1:250000)
Horisontaal ehk samakõrgusjoon- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse kõrgusega punkte
Isoterm- joon, mis ühendab kaardil ühesuguse temperatuuriga punkte
95
NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL
1) Eksami eduka sooritamise esmaseks eelduseks on pidev süsteemne ja mõtestatud õppetöö.
2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 84 kordamiseks mõeldud
teemat, mis käesolevas juhendis on esitatud pealkirja all: “ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL
TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST.”
3) Oluline on harjutada järgmisi oskusi:
• erinevatel infoallikatel (kaardid, joonised, tabelid, diagrammid, pildid, tekst jms) esitatud info
analüüsimine, seoste leidmine, järelduste, üldistuste ja otsustuste tegemine;
• geograafia mõistete kasutamine;
• seaduspärasuste tundmine;
• geograafiateadmiste rakendamine;
• võrdlemine;
• teabe õigsuse hindamine;
• prognooside ja hüpoteeside esitamine.
Selleks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid
ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. -
2008. a riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega,
et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi
harjutada.
96
LISA ÕPPEMATERJALID
Maailma ühiskonnageograafia
1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve,
Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto,
2003.
2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia
töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003.
3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003.
4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005.
Üldmaateadus
5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar
Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004.
6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus
gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004.
7) Margus Harak, Jaan Jõgi, Are Kont, Liisa-Kai Pihlak, Jaan-Mati Punning, Urve Ratas,
Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003.
Atlased
9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995.
10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.
11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita, TÜGI, 2007.
Lisamaterjalid
12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003
13) Lea Koppel. Harjutusülesandeid geograafia riigieksamiks. Argo, 2007.
14) Lea Koppel. Eksaminandile geograafia riigieksamist. Argo, 2008-
15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
16) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene-eesti
sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005
97