NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED
EKSAMIL
1.
oskab kasutada kaarte,
tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja
tekste informatsiooni leidmiseks, seoste
analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste
langetamiseks , prognooside ja
hüpoteeside esitamiseks;
KAARDIÕPETUS
2.
analüüsib suuremõõtkavalise
kaardi abil looduskomponentide (
pinnamood ,
veestik ,
taimkate,
maakasutus , teede ja
asustuse iseloom) vahelisi
seoseid ja inimtegevuse
võimalusi;
3.
analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste
kaartide abil
etteantud piirkonna loodusolusid ja
nende mõju inimtegevusele;
4.
toob näiteid
geoinfosüsteemide rakendamisest;geoinfosüsteem
(GIS)
- infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud
objektide asukoha info
(geo
pool)
ja nende objektide atribuutinfo
(info
pool).
GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info
poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide rakendused:Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus
vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
käigus ja hoitakse
kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga
kord just sellise kaardi nagu
vaja.
Kaugseire tulemuste käsutamine näiteks
ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
Navigatsioonisüsteemid,
mis
võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka
üha rohkem
autode liikumist.
Linnaplaneerimine
linn
on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud
tegevused peavad olema
ruumis kooskõlastatud. Erinevate
alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri-ja sidekaablid
jmt) kohainfo
linnakaardil.
Loodusvarade
käsutamine ja kaitse on
üks esimesi ja
praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide
rakendamise
valdkond , kus tuleb
arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.
♦
Millistel järgmistest juhtudest
on tegemist geoinfosüsteemidega?
A. linnaliini
busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
B.
andmetabel ,
kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
C. kükitav
arvutikaart, kust võib saada andmeid eri
kohtade sademete ja
temperatuuri kohta
D. andmetabel,
kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta
♦ oskab
määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende
vajalikkust ;
(teadmised, oskused,
seos
igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse
geograafilisi koordinaate?
Mõisted: üldgeograafiline
ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart,horisontaal, isoterm, GIS;34
oskab
iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär,
biosfäär) kui süsteeme ja
tuua
näiteid
nendevahelistest
seostest;
(teadmised)Süsteem
on
omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse
avatud
süsteemideks (kus
toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja
suletud
süsteemideks (aine
ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub).
Ajas muutumatud süsteemid on
staatilised
süsteemid, ajas
muutuvad süsteemid aga
dünaamilised
süsteemid.Litosfäär
maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib
ja hävib, on pidevas
muutumises,
toimub kivimite
ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel,
mineraalained jõuavad liikiva vee abil
pedosfääri,
veekogudesse .
Pedosfäär
mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on
täielikult biosfääri osa.
Pedosfääri
ulatus mõnest cm kuni 10 m.
Muld tekib, areneb ja hävib.
Mikroobid ,
seened ja taimed sünteesivad ja muundavad
orgaanilist ainet. Mulla
mineraalne osa pärineb litosfäärist.
Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär
hõlmab
keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus -
maailmamere, järvede, jõgede,
soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja
liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,
millega seotult
kulgevad ka teised
aineringed . Ilma
veeta poleks
eeldusi taimestiku ,
loomastiku ega muldade tekkeks. Väga
ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär
Maad
ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja
keemilise koostise järgi
jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär
Maa
sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on
produktiivsus - orgaanilise aine
tootmise võime.
♦ Too näiteid, milliste protsesside
käigus toimub
ainevahetus litosfääri ja pedosfäär vahel
(
murenemine )
atmosfääri ja hüdrosfääri vahel
(sademed,
aurumine ).
X. teab
Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia ,
gravitatsioonienergia;
(teadmised)Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab
ca
99% Maa pinna
energiavoost. Päikeseenergia on
paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa
päikesekiirgusest -
lühilaineline
elektromagnetkiirgus ,
Maalt
lahkub pikalaineline
soojuskiirgus .
Maa
siseenergia (mõjul
toimub laamade liikumine, purskavad
vulkaanid , tekivad maavärinaid,
toimub kivimite
teke ja moondumine, mäestike teke ja
muutumine jmt.
Gravitatsioonienergia
tõttu
tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade
liikumine.
ÜLDMAATEADUS
LITOSFÄÄR5.iseloomustab
joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö,
astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist
ja ookeanilist maakoort;
(teadmised,
skeemi koostamise ja lugemise oskus )Maa siseehitus Sfäär AlajaotusSügavus maapinnalt kmKeskmine tihedus g/cm3Peamised kivimidTemp. °CAine olekMaakoor Mandriline ookeaniline
0-70 0-20
2,7 3,0
graniit basalt
0-600 0-600
tahke
Vahevöö astenosfäär
50-400 27/70-2900
5,5
peridotiidid
1300 1200-2500
plastiline tahke
Tuum Välistuum Sisetuum
2900-5100 5100-6370
10,0 13,3
Raud,
nikkel Raud, nikkel
3000 -
3500 vedel tahke
Litosfaär
-
Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale
jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud
laamadeks .
Astenosfäär
-
vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km
sügavusel paiknev kivimite mõningase
ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri
laamad .
Mandrilise
ja ookeanilise maakoore võrdlusNäitaja
Maakoore paksus Maakoore vanus
Maakoore tihedus
Kivimikihid
Mandriline maakoorKuni 70 km
Kuni 4 miljardit aastat
2,7 (kergem)
Settekivimid , graniit, basalt
Ookeaniline maakoorKuni 20 km
Kuni 180 milj. aastat
3,0 (raskem)
Settekivimid, basalt
- Märgi Maa siseehituse skeemile õigesse kohta (litosfäär, astenosfäär, mandriline maakoor, vahevöö jne.)
- Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal.
iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus , kaart)
oskab selgitada kivimite ringet;
7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama
põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;
LAAMADE LAHKNEMINE
LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI
- Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas?
- Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
- Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik:
A. vulkaaniliste saarte teke
B. tugevad maavärinad
C. kurdmäestike teke
D. uue maakoore teke
♦ (Kaart laamadega, kus tähistatud mõni piirkond) Kaardil tähistatud kohas toimub:
A. laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
B. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
C. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid); (teadmised. Kaart)
Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma .
purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab
maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
Vulkaane esineb:
•Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest
eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
•Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis)
KILPVULKAANID
KIHTVULKAANID
tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
♦ Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani?
- Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket?
A. tekivad suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad
või puuduvad üldse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused
purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellised vulkaanid
esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
B. tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub
pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades
vulkaanilisi saari.
♦ Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)
A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
B. Põhja-Ameerika idarannikul
C. Vaikse ookeani rannikualadel
D. Aafrika lõunaosas
E Islandil
9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil (varem kasutati Mercalli skaalat); (teadmised, kaart)
Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel
koos kivimite rebenemisega.
Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
Näitaja
Richteri skaala
Mercalli skaala
Mida mõõdetakse?
Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
Mõõdetakse purustusi
Mõõtühik
magnituud
pallides
Skaala ulatus
0-8,9 magnituudi
0-12 palli
Millega mõõdetakse?
seismograafiga
Vaatlustega, antakse hinnang
- Tekst vigadega. Paranda tekstis olevad vead.
- Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged vastused)
A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
B. Põhja-Ameerika idarannikul
C. Jaapanis
D. Aafrika keskosas
E. Euroopa põhjaosas
10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele ; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus)
Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva
vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.
Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
Kuum vesi on käsutatav energiaallikana.
Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks.
11. teab kivimite liigitamist
tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi ,
liivakivi, graniidi ja basaldi
ning teab nende tähtsamaid omadusi;
-
Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid , magma, murenemine jne.
- Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused .
12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor,
kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter , mineraal, kivim ,
maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim , moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika ,
maalihe;
PEDOSFÄÄR
14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline
murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;
murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
Füüsikaline murenemine e. rabenemine
Keemiline murenemine e porsumine
-on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad käsutada taimed ja mikroorganismid , -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
- Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust.
- Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline
murenemine.
15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim , taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja
määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja
toitaineterikkuse.
Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda
aineringe , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad
ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke
elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne
biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja
taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks
hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda
jne.
- Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid .
- Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele.
- Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.
Selgita reljeefi mõju mulla kujunemisele joonisel märgitud kohtades.
16. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab, millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline)
leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
leostumine välja jäetud teadlikult
sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
- Kaks mullaprofiili. Millisele joonisel kujutatud mullale on iseloomulik kamardumine, millisele leetumine.
- Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga.
- Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist?
17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja
vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
Gleimullad:
- Tundra
- sademed > aurumine;
- igikelts takistab vee imbumist
- liigniiskus ja hapnikuvaesus
- tekivad gleimineraalid
- väheviljakad
Leetmuld :
- Parasvöötme okasmetsad ;
- sademed > aurumine;
- mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
- alused leostuvad ja muld hapestub;
- kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont ;
- mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi).
Pruunmuld:
Parasvöötme laialehised metsad ;
- sademed ~ aurumine;
- varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
- üsna viljakad ;
- enamasti põllustatud.
Mustmuld:
- Rohtlad ;
- sademed =
- tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
- rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas;
- kõrge viljakus;
- suur põllustatus.
Ferralliitmuld
- Ekvatoriaalsed vihmametsad ;
- sademed > aurumine;
- mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont;
- sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune;
- väheviljakad.
18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
Erosioon e üüristus on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või
mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad
mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle,
seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju
ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist
nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike
protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse
rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega,
kuid see on kallis.
Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised
ühendid satuvad mulda.
Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2i, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.
♦ Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades.
Muldade sooldumine, muldade hapestumine, tuule erosioon.
Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend , mullatekketegur, lähtekivim, mulla
mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont , mullaprofiil, mulla veerežiim,
leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;
ATMOSFÄÄR
19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus
20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi;
Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
♦ Selgitage,
kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja seal
neelduva päikesekiirguse hulka.
Geograafiline laius, aluspinna
omadused, pilvisus
♦ Milliste tegurite mõjul toimub
soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel.
21.
oskab selgitada üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepasaadid,
parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled,
mossoonid);
(joonise
lugemine, põhjuslike seoste selgitamine)
Kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemine , õhu liikumine palav -, paras -ja külmvöötmes.
Fassaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja
laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega.
Ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb
püsiv madalrõhuala.
Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks,
põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
Püsi/alt ekvaator poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,
tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva
külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal
on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid
jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonna
- Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades.
- Täiendage skeemi selgitustega
st.
22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis
ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil
sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma
frondi üleminekul;
Madalrõhkkond
ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüüon. Teke: frontidel ookeani
köhal, liiguvad üldises läänevoolus
läänest itta . Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis,
antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis.
Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja
suvel.
Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad
kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni
idapoolsemas
osas
ilm
soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis
muudavad ilma külmaks. Tsükloni
lõunapoolsest osast käib alguses üle
soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed.
Tsükloni
põhjapoolses osas valitsevad
idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt
madalaks, aga sademeid
võib olla rohkesti. Talvel kaasneb
tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
Kõrgrõhkkonna
(antitsükloni) puhul on vastupidi - talvel on ilm
pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine
♦ Millised
toodud väited iseloomustava
tsüklonit?
A.
Tsüklonid
liiguvad üldises
õhuvoolus
läänest itta.
B.
Tsükloni
puhul on ilm talvel
pakaseline
ja suvel päikeseline ja
soe.
C.
Tsüklon
tähendab
madalrõhkkonda
D.
Õhk
liigub tsükloni keskosast
äärealade
suunas.
♦ Milline
ilm on tõenäoliselt punktis A
(kaart
tsükloniga)
variant, et kirjeldused on ette antud.
20.
teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide
ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;
(teemakaartide, kliimadiagrammi
lugemisoskus, analüüsija üldistusoskus)
Konkreetse koha kliimat kujundavad
(geograafilised) tegurid:
1) geograafiline laius e
päikesekiirguse hulk;
kaugus ookeanidest ja meredest
soojade ja külmade hoovuste mõju
reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete “püüdmine”
valitsevad õhumassid
Võrdle
Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London
asub 51° N ja Saratov 52°
N.
21.
teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele;
Sudu
tekib,
kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits)
segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete
tekkepõhjused:
inimtegevus:
fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel
satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2,
NOX,
(peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud
protsessid: vulkaaniline tegevus SO2
äike. Happesademete
tagajärjed:
1. Kahjustuvad
eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb
auramine ja puud kuivavad.
Vähenevad
puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
"Must
Kolmnurk" Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud,
Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste .
Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-
Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine,
taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
5. Mõju
inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma,
kopsuvähk).
Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
Kasvuhooneefekt
Lühilaineline päikesekiirgus läbib
atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on
takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel
atmosfäär soojeneb. Peamiseks
soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O,
maalähedane osoon O3 jt gaasid,
samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja
neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
Kasvuhooneefekt on looduslik protsess,
mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral
kogu aeg. Nendel geoloogilistel
ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur,
valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris
külm kliima koos mandri- ja
mägijäätumisega. Viimastel
aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi,
aga ka metaani ja naerugaasi hulk
suurenenud. Arvatakse, et see ongi
põhjustanud kliima soojenemise.
Kogu
maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on +
15° C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis
oleks
see
vaid - 18°
C.
Tähtsamad kasvuhoonegaasid :
• süsihappegaas
ehk süsinikdioksiid CO2
- eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)
• metaan
CH4
-
värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent,
mida käsutatakse kütusena.,
- eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
- eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised
mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.
• lämmastikoksiidid
NOx
- moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, > paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
- tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); > NO2 eraldub ka biomassist vastavate
bakterite elutegevuse tulemusena (42%)
• freoonid
- eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), > külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
- tulekustutusseadmele, keemiliste puhastusvahendite käsutamisel.
- Osoonikihi hõrenemine- liiga raske, rohkem keemiat
Globaalse õhutemperatuuri kasvu
tagajärjed:
Mõju
põllumajandusele: põudade
(väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas
ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab
endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride
hävimisi. Lõunapoolsete kahjurite
levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just
arengumaid, see
muutub
XXI
sajandil
veelgi suuremaks probleemiks.
Mõju
inimeste tervisele. Soojemas
kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning
närilised, kes kõik
tekitavad mitmesuguseid haigusi.
Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut.
Kuumalainele
sagenemine
põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda
suurendab südame-, kopsu- ning teiste
krooniliste haiguste sagenemist.
Liustike sulamine . Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja
aasta jooksul veerand
kuni pool korda. See omakorda mõjutab
lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes
(sh ka joogivesi).
Rannikualade
üleujutused. Eelmise
sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm.
Arvatakse, et
globaalse soojenemise tagajärjel
tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud
madalamad saared ning
rannikualad .
Looduse
mitmekesisuse vähenemine. Järsk
kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide
stabiilsust.
Paljude liikide elukohad hävivad
kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste
keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui
taimed ja loomad ei suuda uute
tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja.
Mäestike ökosüsteemid on
hävimisohus. Väärtuslikud
rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla.
Neis piirkondades asuvad
ainulaadsed ning hinnalised
ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallrifid ning mitmed
vetikate kooslused . Jõgede
deltad, atollid ja korallrahud on kõik
mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid
võivad hävitada
igasugustele muutustele tundlikud
korallid.
Muutused
loodusvööndite piirides. Metsad
kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad
kaduda.
Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad
metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi
kuumemaks ja
kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur
võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
Jne.
Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline
temperatuuri tõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel;
lüheneb või kaob
hoopis lumekate; suureneb talviste
tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa
maismaa-alasid üle.
Mõisted: atmosfäär,
troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk,
tsüklon,
antitsüklon, soe ja külm
front, mussoon, passaat , kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt,
osoonikiht, happesademed,
sudu;
Osooniauk ehk osoonikihi oluline hõrenemine.
Osooni
leidub
atmosfääris kõigil kõrgustel, alates maapinnast kuni umbes 95
kilomeetrini. Ligemale 90 % sellest paikneb stratosfääris, kus tema
suhteline sisaldus õhu ruumalaühikus on palju suurem kui madalamal
ja kõrgemal. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Meie laiuskraadil on
osooni kõige rohkem 20-22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi
(troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris
leiduvast osoonist. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli
osooni troposfääris kaks-kolm korda praegusest vähem.
Osoonikihi
talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks,
leiab aset alates 1980-ndate algusest. Esialgu polnud see kuigi suur,
kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga. 1985. aastal ilmus esimene
publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks
õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada.
Osooni
peamiselt lagundavaks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide,
konditsioneeride ja mitmete pihustatavate ainete balloonide kasutamisel . Peale freoonide õhkupaiskumise vähenemist vähenesid
ka osooniaugud.
HÜDROSFÄÄR
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved,
sood)
27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur
ja soolsus ) ning selgitab
erinevuste põhjusi;
28. selgitab hoovuste
tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima
kujunemisel;
X.
oskab
selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel;
Voolava vee reljeefi kujundav tegevus:
kulutus
ehk erosioon. Kujunevad
erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne.
setete
transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete
ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad
settelavad, -tasandikud ja deltad.
setete
kuhjamine ehk akumulatsioon . Setete
kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru
lõigud täituvad
setetega
ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi.
♦ Kuidas tekib soot ?
Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja
kus aeglane veevool.
Tähista erinevalt kohad,
kus jõgi kallast kulutab ja
kuhu materjali maha jätab.
Täienda joonist, et selgitada, kuidas
tekib soot ehk vanajärv.
Märgi
joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine .
29.selgitab mere kuhjavat ja
kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikul ; toob näiteid
inimtegevuse mõjust rannikule;
Järskrannikutel
sügavneb
veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure
energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning
kujunevad kulutusrannad .
Lained purustavad ja kannavad rannajoone
lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna
moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad.
Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse
aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda
pangaks
ja
vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt
lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse
poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud
materjal, mida lained pole suutelised paigast
nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
Laugrannikutel
on
ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga
aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine
veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise
tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele
lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil
vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad.
Sellistel
rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat
kruusast ja liivast settematerjali ning paisata
seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud
materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid
- rannavallid .
Lainetusest
rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat
settematerjali, mis võib
teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk
rannabarrideks.
Kulutusrandadele
on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on
tingitud sellest, et poolsaarte otstes
on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on
tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see
settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri
kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete
kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand,
kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii
et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt,
siis
sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks.
Kohtades,
kus rannajoon muudab järsult suunda, võib
setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär.
30.
teab
maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju
vee-elustikule, inimesele,
majandustegevusele ja keskkonnale;
põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;
maailmamere reostumise põhjused:
tööstuse
ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre);
põllumajandusreostus jõuab jõgede
kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega);
meresügavustesse maetud mürkained, kliima
soojenemine tagajärjed:
väheneb
mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju
inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele
kooslustele ( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka
inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate
vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
31. analüüsib jõgede äravoolu
mõjutavaid tegureid (kliima),
veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning
majanduslikku mõju;
Volga :
Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja
sügisel lisandub toitumises
vihmavesi.
Rein :
Aravool
on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises
peale vihmavee ka liustikuvesi.
Jenissei:
Külma
kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi
on järsk ja lühiajaline.
Kongo :
Suurte
sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
Ganges :
Aravool
sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest.
Niilus :
Suve
lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud
vihmaperioodist jõe ülemjook
32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid;
Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega
küllastunud.
Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine
äravool intensiivsem.
Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
♦ Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades 27. 33. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest;
põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood , kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
Mõisted: veerežiim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall , järsk- ja laugrannik , jõgede
äravool, valgla, infiltratsioon;
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui
süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse )
35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja
globaalsel tasandil;
37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;
Säästev areng
Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed.
Taust
Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal.
Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis “Meie ühine tulevik” 1, “Meie ühine tulevik” 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21.
Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
Mõisted: Maa sfäärid, aineringe, geoloogiline aineringe, bioloogiline aineringe, veeringe,
jätkusuutlik ja säästev areng;
ÜHISKONNAGEOGRAAFIA 89, teab kaasaegset maailma poliitilist kaarti ja oskab kaardile märkida kõik Euroopa riigid j;
pealinnad ning maailma suuremad riigid nii pindala kui rahvaarvu järgi:
38. oskab üldjoontes iseloomustada agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
AJASTU
AGRAARAJASTU
INDUSTRIAALAJASTU
INFOAJASTU
Peamised majandusharud
põllumajandus
metsandus, kalandus , jahindus
töötlev tööstus
tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
teenindus
info töötlemine, edastamine , transport
Peamine tootmisüksus
Mõis, talu
Ettevõte, tehas
Uurimis - või teenindusüksus
Töö iseloom
käsitsitöö
masinatöö
Vaimne töö
Peamised käsutatavad ressursid
Maa, mets, vesi
maavarad
informatsioon
Hõive
Valdav osa töötajaist põllumajanduses
Valdav osa töötajaist tööstuses
Valdav osa töötajaist teeninduses
Peamine tegevuspiirkond
Maakond, provints
Riik ( kolooniad )
Kogu maailm
Osalemine maailmamajanduses
Üksikud kaubad
Globaalne maailmamajandus
♦ Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?
A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus
B. tööd tehakse peamiselt masinatega
C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on informatsioon
D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses
E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus
♦ Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut?
A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
B. tööd tehakse peamiselt käsitsi
C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on maavarad
D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses
E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad
- Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev?
- Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset ?
- Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
X. oskab tuua näiteid koloniaalsüsteemi mõjust maailma eri piirkondadele;
Mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja sõltuvindustrialiseerimine, kolooniad, asunduskolooniad
- Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
- Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?
39. teab
riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike
arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme
põhjusi;
- Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
- Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset?
- Miks ei ole SKT kõige parem riigi arengutaseme näitaja?
- Millistest näitajatest koosneb inimarengu indeks?
40.
teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja
Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
41. iseloomustab
ja võrdleb kaartide ja statistiliste andmete abil riike ,
sealhulgas Eestit;
♦ Milliseid
riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide
hulgast sobivad ja märgi tabelisse.
Šveits, Läti, Bangladesh
Riik
Tööstuses hõivatute %
Põllumajanduses hõivatute %
Teeninduses hõivatute %
SKT in kohta USD
Keskmine eluiga
M/N
14
65
21
220
56/55
33
6
50
38000
75/82
42.
iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses
ja toob näiteid rahvusvahelistest
firmadest;
Mõisted: rahvusvahelised firmad,
- Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist firmat.
- Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks?
- Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad?
- Nimeta kolm põhjust, miks eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada
arengumaadesse.
- Rahvusvaheliste firmade tegevuse tulemusena tänapäeva majandus globaliseerub.
Tooge üks poolt ja vastuargument järgmisele väitele.
- Arengumaad võidavad, kui rahvusvaheline firma nende riigis tegevust alustab.
Rahvusvaheline
keemiaettevõte otsustas rajada tütarfirma Indiasse Nagpuri linna
lähistele. Analüüsige, millist kasu ja millist kahju võib
tekitada selline tegevus piirkonnale, kuhu firma rajatakse.
Prognoositav
kasu: Probleemid,
mis võivad tekkida;
teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA, ASEAN , OPEC) ja nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; (teadmised, kaart)
ÜRO
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
1946
- Ülemaailmne rahu ja julgeolek
EL
Euroopa Liit
Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja
Teraseühendusest, 1993-st EL
Eesti liitus 2004
- Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine.
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
1949, Eesti liitus 2003
WTO
Maailma Kaubandusorganisatsioon
1948, alguses Üldine Tolli- ja
Kaubanduskokkulepe
Eesti liitus 1999
- Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel
IMF
Rahvusvaheline Valuutafond
1944
Eesti liitus 1992
- Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne
ASEAN
Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon
1967 vastukaaluks Hiina
kultuurirevolutsioonile ja levivale kommunismile
- Aasia riikide majanduse arendamine
NAFTA
Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping
1994 USA, Kanada, Mehhiko
G8
Juhtivad
tööstusriigid: Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia , USA, Kanada,(Venemaa)
1975
- Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides
G77
Lõunariikide majandusorganisatsioon
1964, loomisel 77, nüüd juba 130
liiget
Aafrika, Aasia, Kariibi mere piirkonna
riigid
- majanduse arendamine, parema abi taotlemine arenenud riikidelt
OPEC
Naftat Eksportivate Riikide
Organisatsioon
1960, toorainekartell
- Nafta hinna kujundamine ja kõrgel hoidmine
44.
selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele ;
Globaliseerumine
kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne
kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele
sidepidamis-ja transpordivahenditele
Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud
tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti
käsutajad, Internetiühendusi kõdudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste
arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi
välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,
osalemine ÜRO
missioonides.
- Selgitage globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele
- Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine , geograafilise tööjaotuse süvenemine,
kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side
areng, majandusorganisatsioonide kasv.
Vali üks tegur ja selgita selle mõju
globaliseerumisele.
Mõisted: agraar-,
industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
geograafiline tööjaotus,
rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,
majanduse struktuur,
primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor ;
RAHVASTIK JA ASUSTUS
45. analüüsib
maailma rahvaarvu kasvu ja selle tagajärgi;
(graafikute,
tabelite lugemisoskus,
analüüsioskus)
Pika
ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus
ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama
XVIII. sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu
meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus
vähenes ja eluiga pikenes.. Esimene miljard täitus 1804. aastal.
Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks
vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999.
aastal.
Tagajärjed:
rahvaarvu
kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti
ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete
ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
46. võrdleb
temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi
erinevates
regioonides
ja analüüsib muutuste põhjusi;
(graafikute,
tabelite lugemisoskus, analüüsioskus)
MAAILMA
RAHVASTIK REGIOONITI
Absoluutarvud (miljonites)
)luutarvude
s (miljon)
1800
1850
1900
1950
2000
2050
Maailm
978
1262
1650
2521
5978
8909
Aafrika
107
111
133
221
767
1766
Aasia
635
809
947
1402
3634
5268
Euroopa
203
276
408
547
729
628
Ladina-Ameerika
24
38
74
167
511
809
Põhja-Ameerika
7
26
82
172
307
392
Austraalia ja Okeaania
2
2
6
13
30
46
Protsentides
:sentides
Maailm
100
100
100
100
100
100
Aafrika
10,9
8,8
8,1
8,8
12,8
19,8
Aasia
64,9
64,1
57,4
55,6
60,8
59,1
Euroopa
20,8
21,9
24,7
21,7
12,2
7
Ladina-Ameerika
2,5
3
4,5
6,6
8,5
9,1
Põhja-Ameerika
0,7
2,1
5
6,8
5,1
4,4
Austraalia ja Okeaania
0,2
0,2
0,4
0,5
0,5
0,5
Kõige
rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab
pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule
iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond
kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus samuti
kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle
maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii
absoluutselt
kui ka suhteliselt, sest loomulik iive
on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika
rahvastik on Kasvanud
kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti
vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud
kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive
suur).
47.selgitab sündimuse ja suremuse arinevust arenenud ja arengumaades
ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
48. selgitab joonise abil
demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige
olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise
rahvastikupüramiidiga;
Rahvastiku
püramiid võimaldab
iseloomustada meeste
ja naiste osakaalu eri
vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida
tulevikus
toimuvaid muutusi.
48. selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ja toob näiteid:
Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti
mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise-ja välisrännet. Alati mõjutab
rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on käsutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud
meetmed vägagi erinevad.
Sündide arvu mõjutavate meetmetena käsutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja
abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi
töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
Rändepoliitikas on käsutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis -ja töölubade saamisel. Osa riike
reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste
või majandusliku staatusega inimestele.
teab tänapäeva rahvusvahelistee rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi;
Lääne-Euroopa
Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe-ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast - paremad töö-ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
Ida-Euroopa
Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu-ja ka töötingimuste otsingutele.
! Põhja-Ameerika
Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele.
L-Am.
Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
Aafrika
Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
Aasia
Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene-poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse - ülerahvastatus, paremad töö-ja elu tingimused.
51. analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ;
Positiivne külg USA-le
Positiivne külg Mehhikole
/. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. 2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 3. Odav tööjõud – nõus töötama odava tasu eest.
1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal käsutada. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kudumaale.
Negatiivne külg USA-le
Negatiivne külg Mehhikole
/. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme
1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud.
52. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise
paiknemise põhjusi;
Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 {tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed
rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2,
kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna
Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem
- 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres,
kus elamis-ja transporditingimused on soodsamad.
Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus
tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
53. teab üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades;
toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
Linnastumine arenenud riikides
Linnastumine arengumaades
Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
kasvutegurid
Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
Regionaalsed erinevused
Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
Eriti kiiresti kasvavad pealinn ja mõned suuremad linnad
Linnastumisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine,
Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine , kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism , õigeusk), judaism ,islam, hinduism , budism ja konfutsionism levikut ja sümbileid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku
tüüp, demograafiline plahvatus , rahvastiku vananemine , sündimus, suremus, iive,
rahvastikupoliitika, migratsioon , linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive
struktuur, tööpuudus, usund ;
oskab selgitada globaliseerumise olemust ja tuua näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele:
Globaliseerumine
kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne
kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele
sidepidamis-ja transpordivahenditele.
Globaliseerumist võib mõõta
neljas võtmevaldkonnas:
Majanduslik integratsioon:
rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki,
välismaalt saadud
tulud (toetused, palgad jne)
Tehnoloogia arengutase: interneti
käsutajad, Internetiühendusi kõdudes,
Isiklikud kontaktid: väliskülastuste
arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
Poliitiline tegevus: esindusi
välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides,
osalemine ÜRO
missioonides.
- Selgitage globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele
- Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine,
kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side
areng, majandusorganisatsioonide kasv.
Vali üks tegur ja selgita selle mõju
globaliseerumisele.
PÕLLUMAJANDUS
JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
56.analüüsib looduslikke ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele;
Looduslikud
tingimused: reljeef,
kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus,
vegetatsiooniperioodi pikkus),
mullad (viljakus).
Majanduslikud
tegurid: kapitali
olemasolu,
tööjõud (huik ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika
(toetused,
laenude võimalus, soodustused jne)
57.iseloomustab
põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu , hiigelfarm
(spetsialiseeritud suurtalu),
ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus , loomavabrik ja teab nende levikut;
Segatalud põllumajandustalu,
kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma
tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni
toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude
arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse
läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.
Spetsialiseeritud
suurtalu -
moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid
ühele tooteliinile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud
on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas,
nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
Ekstensiivsed
teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades
Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm
rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal
kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi
ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö
tehakse ara paari nädalaga, vili
müüakse
kõhe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse
elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi
kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid
agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid
(elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
Rantšo
on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise-
või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel
karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks
(pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade
eest ja jälgivad karjamaade ühtlast käsutamist. Rantšo annab väga
odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid
hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja
veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud (ISA kuivas lääneosas,
Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
Istandus
on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega.
Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale
(sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis -
ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid
odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem
arengumaadest
värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju
istandusi.
Loomavabrikud
tootvad
loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Loomad koondatakse
mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad
turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja käsutavad
sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha-ja
piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka
arengumaades.
50,
Iseloomustab
etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse toiduainetetööstuse
arengueeldusi ja arengut; (
looduslikke
arengueeldusi maailma erinevates
piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja
toiduainetööstust);
selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi;
Teravaim
on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades,
kus kõige enam kannatavad toidupuuduse
all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20.
sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset
toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne
juurdepääs toidule. Arengumaade
toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste
tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati
halvad loodusolud .
53. toob
näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest
keskkonnaprobleemidest;
Uute põldude rajamine
Looduslike ökosüsteemide hävimine
Maade niisutamine
Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
üleväetamine
Saagi keemilise koostise muutused, põhja-ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
Mürkkemikaalide käsutamine
Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
Monokultuuride kasvatamine
Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
Raskete põllumajandusmasinate käsutamine
Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
Ulatuslike põllumassiivide rajamine
Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
Põllud nõlvadel
Mulla-ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
Ülekarjatamine
Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
Mõisted: vegetatsiooniperiood , ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus,
ökoloogiline ehk
mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse
spetsialiseerumine;
KALANDUS
62. teab maailma tähtsamaid
kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust;
63. iseloomustab kalanduse
vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid
riikidest, kus need vormid on tüüpilised;
64. analüüsib muutusi maailma
kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate
kalapüügimahtudega riike;
Väljapüük
maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos , arengumaade
osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt,
paljud
väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse
vähemväärtuslikku kala, püütakse
rakendada püügikontrolli,
65.
selgitabkalavarude vähenemise põhjusi ja toob
näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest;
Kalavarude
vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele
tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine
merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne
majandustegevus rannikualadel).
Keskkonnaprobleemid. Moodne
püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja
teised loomad, kes käiadest
toituvad.
Inimtegevuse mõju mereelustikule,
liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine,
ökosüsteemide hävimine.
Veetransport maailma erinevate
piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide
sissetungi.
Mõisted:
rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük;
METSAMAJANDUS
66,
teab maailma metsarikkaid piirkondi / riike; iseloomustab
üldjoontes maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad ,
kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad,
ekvatoriaalsed vihmametsad);
(teadmised, kaart)
Metsatüüp
parasvöötme okasmetsad
Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 mVha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike , enamasti käsutatakse tarbepuiduks
parasvöötme lehtmetsad
Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 mVha), liigiliselt mitmekesised , puit mööblitööstusele
kuiva lähistroopika metsad
Madal tootlikkus (1-2 mJ/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
niiske lähistroopika metsad
Aastane tootlikkus 15-20 mVha, okaspuud, lehtpuud ia väärispuud
ekvatoriaalsed vihmametsad
Suur aastane juurdekasv kuni 50 mJ/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
♦ Millised järgmistest väidetest
iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi?
A. Suur
aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha
kohta
B. Kasvavad
küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja
Põhja-Ameerikas
C. Väga
liigirikkad
D. Raiutakse
peamiselt väärispuidu saamiseks
E. Peamisteks
puuliikideks on pöögid, tammed , vahtrad jm
67.
teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja
arengumaade metsamajandust
ja
metsatööstust;
Arengumaad
Arenenud riigid
Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks.
Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ( istutamine , kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik käsutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
Peamiselt ümarpuidu eksport (vahetulus)
Peamiselt paberi-ja puidutoodete eksport (tulutoov)
♦ Võrdle arenenud ja arengumaade
metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu
statistiline materjal)
69.
selgitab metsatööstuse ja puidutööstusega seotud
keskkonnaprobleeme;
Mõisted:
metsatüüp, metsamajandus;
ENERGIAMAJANDUS
70. teab erinevaid
energiaressursse ning selgitab nende käsutamise eeliseid ja puudusi;
teab
erinevate energiaallikate käsutamisega kaasnevaid
keskkonnaprobleeme;
(teadmised,
analüüsi- ja
arutlusoskus)
Energia liik, selle osatähtsus
Käsutamise eelised
Käsutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
Nafta
taastumatu
Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega.
Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
Gaas
taastumatu
Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
Transport peamiselt torujuht me id pidi, ka vee Idatult, mis kullis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
Tahked kütused
kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Taastumatu
Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
Saastatus - CO^jt. kasvuhoonegaasid, SOi happevihmad , kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
Vesi
taastuv alternatiivne
Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. Saastaineid ei teki; Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
Tuumaenergia
taastumatu traditsiooniline
uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, nulle kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumašantaaži oht
Tuul
taastuv alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rannet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud.
Päikeseenergia
taastuv alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
Geotermaalen.
taastuv alternatiivne
Käsutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud.
Biomassi energia taastuv alternatiivne
Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
Saadav energiahulk küllaltki väike.
71.
analüüsib jooniste abil muutusi maailma energiamajanduses ;
(diagrammi
või graafiku lugemisoskus, analüüsioskus,
arutlusoskus)
Energiaallikate osatähtsuse muutumine
aja jooksul
72.
teab
maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi)
kaevandamis/amnnitamis- ja
töötlemispiirkondi;
(teadmised,
kaart\
teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike;
oskab tuua näiteid energia säästliku käsutamise vajadusest ja võimalustest; (väärtused, hoiakud,
keskkonnateadlikkus)
analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine, analüüsioskus)
Mõisted:
energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad ,
energiakriis;
TÖÖSTUS
teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike:
(teadmised, kaart)
Peamised
rauamaagi kaevandajad: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India,
USA Peamised
terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa
Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica, Hiina,
India Peamised
alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia,
Brasiilia, Norra
♦ Peamisteks
rauamaagi kaevandajateks on:
A. Hiina,
Austraalia, Kanada
B. Saksamaa,
Belgia, Taani
C. Alzeeria,
Liibüa, Egiptus
D. Mehhiko, Argentiina , Tšiili
♦ Suurimad
terase tootjad on:
A. Norra,
Soome, Taani
B. Jaapan,
USA, Hiina
C. Mehhiko,
Argentiina, Brasiilia
D. Hispaania ,
Portugal, Kreeka
76.teab
alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid
tegureid;
Metallisulatustevõtted
on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub
veel metalli ja kus sageli
keskkonnakaitse nõuded ei ole nii karmid . Arenenud riikides
paiknevad sulatusettevõtted odava elektri piirkondades ja
sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse.
77. iseloomustab kaasaegse
masinatööstuse tootmiskorraldust, arengudendentse ja
paigutusnihkeid;
Ettevõtete
vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam
spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks :
uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine , müük ja hooldus. Liiderfirmad ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma.
Alltöövõtjad allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik)
Fordismi ja loyotismi võrdlus
Igaks juhuks tootmine ( fordism )
Oigeks ajaks tootmine (toyolism)
Detailide hankimine
Paljudest juhuslikest ettevõtetest
Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
Laoseisud
Suured (igaks juhuks ehk "just in case")
Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in tiine")
Kvaliteedi kontroll
Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
Juhtimissüsteem
Hierarhiline, palju allüksuste juhte
Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
Töötajate osalemine arendustöös
Ei osale
Osalevad
Allhankijate paiknemine
Geograafiline lähedus pole oluline
Geograafiline lähedus on soovitav
78. teab
tekstiili- ja rõivatööstuse (kergetööstuse) paigutust mõjutavaid
tegureid; oskab
iseloomustada kaasaegsete kergetööstusharude paigust;
Tekstiili-ja
rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist
mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed
arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud
riikides, masstoodang vähem arenenud maadest.
Tekstiili-ja
rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud
tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan,
India, Pakistan , Jaapan, USA, EL, rõivatootjad: Hiina, Türgi,
Mehhiko,
USA, EL jne.
79. teab kõrgtehnoloogiliste
ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;
Mõisted:
kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise
spetsialiseerumine;
TEENINDUS
8O.
teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi;
Käsutatakse mitmeid teenuste
klassifikatsioone:
Isikuteenused
on
teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline
puhastus, taksoteenus jne)
Tootjateenused
ehk äriteenused on
osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt.
uurimis- ja
arendustöö, turustamine, transport
jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
Avaliku
sektori teenuseid osutavad
kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt
või riigi (omavalitsuste)
poolt
asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus , politsei jms, mida
korraldab ja osutab riik
elanikkonnalt ja ettevõtetelt
kogutud maksude eest)
Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
Tootmise spetsialiseerumisega ja
kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma
( veondus ,
tootearendus, turustamine jne).
Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
On tekkinud (ja tekib) palju uusi
teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
Nõudlus teenuste järele kasvab
pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste
kasv - kõrgem
töötasu, rohkem vaba aega)
81. analüüsib erinevate
veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele
majandusharudele;
Transpordiliik
Transpordiliigi eelised ja puudused
Milleks sobib kõige enam?
Autotransport
Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
Raudtee transport
Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laiali vedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad. Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
Meretransport
Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
Sisevee-transport
Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid). Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
Õhutransport
Vedu paindlik ja väga kiire. Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
Toru-transport
Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. tööviljakus väga kõrge. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.
Transpordi
kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele
majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus , sest transpordikulud on muutunud vähetähtsateks. Näiteks
õmblusettevõtted paiknevad odava töö
maades, sest nii riide kui valmistoodangu transport on suhteliselt
kiire ja odav.
82. oskab
temaatiliste kaartide abil võrrelda erinevate regioonide veondust;
Milliste näitajatega regioonide
veondust võrrelda:
Transporditeede pikkus ja tihedus,
infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad), eri
transpordiliikide
käsutamise
võimalused, erinevate piirkondade kättesaadavus.
83. teab
peamisi kaubanduslikke veosuundi;
Olulisemad kaubavood (maavarad, puit,
valmistooted)
84. analüüsib etteantud
andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri;
85. oskab
tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
Sidevahendite
kiire areng oli 20. sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu
tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju
ka transpordi arengule. Massi- ja multimeedia kiire areng.
85. toob näiteid side arengust
ja selle mõjust maailmamajandusele;
86. teab puhkemajanduse
arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;
Suurem osa turiste on pärit arenenud
riikidest
Turismifirmad pakuvad järjest
täiuslikumaid turismipakette
Transpordi kiire areng andis tugeva
tõuke turismimajandusele
Turismimajanduse spetsialiseerumine
(eri tarbijagruppide huvide rahuldamine)
Globaliseerumine
tehnoloogia areng
Turismimajandus on tihedalt seotud
teiste majandussektoritega: transport, majutus , toitlustus, meedia,
meelelahutustööstus jne.
87. analüüsib etteantud
infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;
88. toob näiteid maailma
tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju
massiliselt külastatavatele
piirkondadele.
Turismimaad: Prantsusmaa, Hispaania,
USA, Itaalia, Hiina jne.
Vahemeremaad , Kariibi mere regioon,
Kagu-aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jne)
Positiivsed
Negatiivsed
Majanduslikud suureneb töökohtade valikuvõimalus; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset, elavneb majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna väljanägemine Sotsiaalkultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus, käsutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond
suureneb alkoholism , narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet , tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel.
Nendes
piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus
loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib
erosioon jne- Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse
uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja
veetmise rajatisi.
Mõisted:
isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja
kaugveod,
transiitveod ,
mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbil
KAART
89.
teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida
kontuurkaardile:
• Mered ja lahed: Läänemeri,
Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri , Must meri, Punane meri,
Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko
laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;
• Kanalid: Panama , Suessi, Kieli ;
• Väinad: Taani väinad, Inglise
kanal e. La Manche , Gibraltar, Bosporus , Dardanellid,
Beringi , Magalhaesi;
• Saared ja saarestikud:
Suurbritannia, Iiri, Island , Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia ,
Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar , Sri Lanka , Sumatra, Jaava , Kalimantan, Uus-
Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa ;
• Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti,
Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-
Hiina, Korea, Labradori;
• Mäestikud: Skandinaavia, Alpid ,
Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus , Himaalaja,
Kordiljeerid , Apalatšid, Andid ,
Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas ;
• Mägismaad: Tiibet, Brasiilia,
Etioopia;
• Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa,
Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik , Gangese
madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik , Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
Amazonase madalik, Kesk-Siberi
kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara
kiltmaa;
• Jõed: Rein, Doonau, Volga,
Jangtse, Huanghe , Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas ,
Niilus, Kongo;
• Järved: Saimaa järvistu, Vänern,
Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal , Suur Järvistu, Victoria,
Tanganjika ;
• Riigid: kõik Euroopa riigid ja
pealinnad;
Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina,
Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia , Tai,
Pakistan, Afganistan, Iraan , Iraak,
Saudi - Araabia, Iisrael;
Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko,
Brasiilia, Argentina , Tšiili, Peruu , Boliivia;
Aafrikas:
Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko , Sudaan, Tansaania , Kenya, Kongo
DV, LAV.
+ Austraalia, Uus-Meremaa.
NÕUANDEID
EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL
1) Eksami eduka sooritamise
esmaseks eelduseks on pidev süsteemne ja mõtestatud õppetöö.
2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 89
kordamiseks mõeldud
teemat, mis käesolevas juhendis
on esitatud pealkirja all: “ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL
TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST.”
3) Oluline on harjutada järgmisi
oskusi:
• erinevatel
infoallikatel (kaardid, joonised, tabelid , diagrammid, pildid, tekst
jms) esitatud info
analüüsimine, seoste leidmine,
järelduste, üldistuste ja otsustuste tegemine;
• geograafia
mõistete kasutamine;
• seaduspärasuste
tundmine;
• geograafiateadmiste
rakendamine;
• võrdlemine;
• teabe
õigsuse hindamine;
• prognooside
ja hüpoteeside esitamine.
Selleks, et nimetatud oskusi
arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid
ülesandeid, mis nõuavad
eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. -
2005.a. riigieksami ülesanded.
Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega,
et need ei kata kogu eksami temaatikat , vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi
harjutada.
ÕPPEMATERJALID
Maailma
ühiskonnageograafia
1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja,
Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare , Rait Roosve,
Vaike Rootsmaa , Ene Saar. Maailma
ühiskonnageograafia gümnaasiumile.
Eesti Loodusfoto,
2003.
2) Ülle
Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo . Maailma
ühiskonnageograafia
töövihik
gümnaasiumile. Eesti
Loodusfoto, 2003.
3) Sulev
Mäeltsemees. Maailma
ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa.
AS BIT, 2003.
4) Sulev
Mäeltsemees. Maailma
ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa.
AS BIT, 2005.
Üldmaateadus
5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander , Tõnu Oja, Ivar
Puura, Jüri
Roosaare. Üldmaateadus
gümnaasiumile. Eesti
Loodusfoto, 2004.
6) Ülle
Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo.
Üldmaateadus
gümnaasiumile.
Töövihik. Eesti Loodusfoto,
2004.
7) Margus Harak , Jaan Jõgi, Are Kont , Liisa-Kai Pihlak , Jaan-Mati Punning, Urve Ratas,
Reimo Rivis.
Üldmaateadus
gümnaasiumile. AS BIT, 2003.
8) Sirje Viita . Üldmaateadus.
Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004.
Atlased
9) Kooliatlas.
Otava, Keuruu, Soome 1995.
10)
Maailmaatlas
2003. Jana Seta , Eesti
Entsüklopeediakirjastus, 2003.
11) Eesti
atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita , TÜGI, 2004.
Lisamaterjalid
12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003
13) Lea Koppel . Eksaminandile
geograafia riigieksamist 2004. Argo,
2004.
14) Lea
Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile
geograafia riigieksamist 2005. Argo,
2005.
15) Õpilase
geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
Kõik kommentaarid