100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 37 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-12-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
156 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
inurri
Õppematerjali autor
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30
Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 30
rühmitamine, võrdlemine, hüpoteeside esitamine). V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). Eksamitöö koostamisel lähtutakse põhimõttest, et ca 50% saadavatest punktidest peegeldavad teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste rakendamise, analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. TEMAATIKA: Eksamitöö koostamise aluseks on "Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava". Eksamitöö ülesanded lähtuvad geograafia ainekavas toodud nõuetest õpitulemustele gümnaasiumiastmes. Riigieksami ülesanded koostatakse kõikide antud ainet õppivate õpilaste jaoks ühise õppesisu (kohustuslike kursuste) põhjal. Vastavalt ainekava kursustele jaotuvad ülesanded eksamitöös järgmiselt, 1/3 võimalikest saadavatest punktidest kajastab üldmaateaduses omandatut ja 2/3 maailma ühiskonnageograafias omandatut. Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides:
KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu
4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR. Füüsikaline murenemine - kivimite mehaaniline peenendumine ilma koostise keemilis-mineraloogilise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Füüsikaline murenemine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks. Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.
ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. te
...........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus............................
aluspinda. suunda; setete(savi) või muu vett Maalihe mitteläbilaskva kivimi lamamine liiva all; inimese mõtlematu ehitustegevus muudab nõlvade kallet. Voolamine Allvoolav materjal seguneb Aeglane Sageli niiskusega küllastunud omavahel. Pole kindlat pinnases. Igikeltsal. Voolamise lihkepinda tagajärjel nõlvad astmelised. Nihkumine Peale gravitatsioonijõu Kõige Silma mittejälgitav. Nõlva mõjutavad muud jõud: korduv aeglasem alumisse ossa kuhjuvad külmumine ja sulamine lõhub peeneteralised setted
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid