Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geograafia riigieksami materjal (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega ?
  • Kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate ?
  • Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas ?
  • Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani ?
  • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket ?
  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
  • Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist ?
  • Kuidas tekib soot ?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut ?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut ?
  • Miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev ?
  • Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset ?
  • Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid ?
  • Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt ?
  • Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud ?
  • Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset ?
  • Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset ?
  • Miks ei ole SKT kõige parem riigi arengutaseme näitaja ?
  • Millistest näitajatest koosneb inimarengu indeks ?
  • Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed ?
  • Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks ?
  • Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad ?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi ?
  • Milleks sobib kõige enam ?
 
Säutsu twitteris

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL


1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste
langetamiseks , prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;

KAARDIÕPETUS


2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide ( pinnamood , veestik ,
taimkate, maakasutus , teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse
võimalusi;
3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja
nende mõju inimtegevusele;
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;
geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide rakendused:
Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu
vaja.
Kaugseire tulemuste käsutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem
autode liikumist.
Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema
ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri-ja sidekaablid jmt) kohainfo
linnakaardil.
Loodusvarade käsutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide
rakendamise valdkond , kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.
Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
B. andmetabel , kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
C. kükitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta


♦ oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust ; (teadmised, oskused, seos
igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate?
Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart,
horisontaal, isoterm, GIS;
34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid
nendevahelistest seostest; (teadmised)
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas
muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa.
Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede,
soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult
kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku , loomastiku ega muldade tekkeks. Väga
ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi
jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine
tootmise võime.
♦ Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus
litosfääri ja pedosfäär vahel ( murenemine )
atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine ).
X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia , gravitatsioonienergia; (teadmised)
Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna
energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest -
lühilaineline elektromagnetkiirgus , Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus .
Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid , tekivad maavärinaid, toimub kivimite
teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt.
Gravitatsioonienergia tõttu tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade liikumine.

ÜLDMAATEADUS


LITOSFÄÄR
5.iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus )
Maa siseehitus
Sfäär
Alajaotus
Sügavus maapinnalt km
Keskmine tihedus g/cm3
Peamised kivimid
Temp. °C
Aine olek
Maakoor
Mandriline ookeaniline
0-70 0-20
2,7 3,0
graniit basalt
0-600 0-600
tahke
Vahevöö
astenosfäär
50-400 27/70-2900
5,5
peridotiidid
1300 1200-2500
plastiline tahke
Tuum
Välistuum Sisetuum
2900-5100 5100-6370
10,0 13,3
Raud, nikkel Raud, nikkel
3000 - 3500
vedel tahke
Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks .
Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad .
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
Näitaja
Maakoore paksus Maakoore vanus
Maakoore tihedus
Kivimikihid
Mandriline maakoor
Kuni 70 km
Kuni 4 miljardit aastat
2,7 (kergem)
Settekivimid , graniit, basalt
Ookeaniline maakoor
Kuni 20 km
Kuni 180 milj. aastat
3,0 (raskem)
Settekivimid, basalt
  • Märgi Maa siseehituse skeemile õigesse kohta (litosfäär, astenosfäär, mandriline maakoor, vahevöö jne.)
  • Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal.

  • iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus , kaart)
    oskab selgitada kivimite ringet;
    7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
    eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama
    põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;
    LAAMADE LAHKNEMINE
    LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI
    • Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas?
    • Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
    • Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik:
    A. vulkaaniliste saarte teke
    B. tugevad maavärinad
    C. kurdmäestike teke
    D. uue maakoore teke
    ♦ (Kaart laamadega, kus tähistatud mõni piirkond) Kaardil tähistatud kohas toimub:
    A. laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
    B. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
    C. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
  • laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
    8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid); (teadmised. Kaart)
    Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma .
    purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab
    maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    •Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest
    eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    •Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis)
    KILPVULKAANID
    KIHTVULKAANID
    tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
    tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
    ♦ Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani?
    • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket?
    A. tekivad suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad
    või puuduvad üldse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused
    purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellised vulkaanid
    esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
    B. tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub
    pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades
    vulkaanilisi saari.
    ♦ Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)
    A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
    B. Põhja-Ameerika idarannikul
    C. Vaikse ookeani rannikualadel
    D. Aafrika lõunaosas
    E Islandil
    9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil (varem kasutati Mercalli skaalat); (teadmised, kaart)
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel
    koos kivimite rebenemisega.
    Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
    Näitaja
    Richteri skaala
    Mercalli skaala
    Mida mõõdetakse?
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõdetakse purustusi
    Mõõtühik
    magnituud
    pallides
    Skaala ulatus
    0-8,9 magnituudi
    0-12 palli
    Millega mõõdetakse?
    seismograafiga
    Vaatlustega, antakse hinnang
    • Tekst vigadega. Paranda tekstis olevad vead.
    • Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged vastused)
    A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
    B. Põhja-Ameerika idarannikul
    C. Jaapanis
    D. Aafrika keskosas
    E. Euroopa põhjaosas
    10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele ; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus)
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva
    vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.
    Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
    Kuum vesi on käsutatav energiaallikana.
    Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks.
    11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi ,
    liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi;

    • Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid , magma, murenemine jne.
    • Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused .
    12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
    sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
    keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
    13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
    Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor,
    kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter , mineraal, kivim ,
    maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim , moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika ,
    maalihe;

    PEDOSFÄÄR


    14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline
    murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;
    murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
    Füüsikaline murenemine e. rabenemine
    Keemiline murenemine e porsumine
    -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
    - kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad käsutada taimed ja mikroorganismid , -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
    Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    • Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust.
    • Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline
      murenemine.

    15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim , taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
    Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja
    määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja
    toitaineterikkuse.
    Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
    murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda
    aineringe , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
    Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
    Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad
    ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
    Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke
    elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
    Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne
    biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
    Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
    Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
    Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja
    taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks
    hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda
    jne.
    • Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid .
    • Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele.
    • Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.

    Selgita reljeefi mõju mulla kujunemisele joonisel märgitud kohtades.
    16. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab, millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline)
    leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
    kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
    gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
    leostumine välja jäetud teadlikult
    sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
    Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiiv­ne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
    • Kaks mullaprofiili. Millisele joonisel kujutatud mullale on iseloomulik kamardumine, millisele leetumine.
    • Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga.
    • Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist?

    17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja
    vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geograafia riigieksami materjal #1 Geograafia riigieksami materjal #2 Geograafia riigieksami materjal #3 Geograafia riigieksami materjal #4 Geograafia riigieksami materjal #5 Geograafia riigieksami materjal #6 Geograafia riigieksami materjal #7 Geograafia riigieksami materjal #8 Geograafia riigieksami materjal #9 Geograafia riigieksami materjal #10 Geograafia riigieksami materjal #11 Geograafia riigieksami materjal #12 Geograafia riigieksami materjal #13 Geograafia riigieksami materjal #14 Geograafia riigieksami materjal #15 Geograafia riigieksami materjal #16 Geograafia riigieksami materjal #17 Geograafia riigieksami materjal #18 Geograafia riigieksami materjal #19 Geograafia riigieksami materjal #20 Geograafia riigieksami materjal #21 Geograafia riigieksami materjal #22 Geograafia riigieksami materjal #23 Geograafia riigieksami materjal #24 Geograafia riigieksami materjal #25 Geograafia riigieksami materjal #26 Geograafia riigieksami materjal #27 Geograafia riigieksami materjal #28 Geograafia riigieksami materjal #29 Geograafia riigieksami materjal #30 Geograafia riigieksami materjal #31 Geograafia riigieksami materjal #32 Geograafia riigieksami materjal #33 Geograafia riigieksami materjal #34 Geograafia riigieksami materjal #35 Geograafia riigieksami materjal #36 Geograafia riigieksami materjal #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor inurri Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    61
    doc
    Geograafia eksam
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    41
    doc
    Riigieksami materjal
    30
    doc
    ÜLDMAATEADUS 11 KL
    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun