Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geograafia riigieksami materjal (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
  • Kus millistel elualadel ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate?
  • Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas?
  • Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani millisega kilpvulkaani?
  • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani milline kilpvulkaani teket?
  • Mida mõõdetakse?
  • Millega mõõdetakse?
  • Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist?
  • Kuidas tekib soot?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut?
  • Miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev?
  • Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset?
  • Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
  • Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
  • Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?
  • Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
  • Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset?
  • Miks ei ole SKT kõige parem riigi arengutaseme näitaja?
  • Millistest näitajatest koosneb inimarengu indeks?
  • Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed?
  • Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks?
  • Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad?
  • Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi?
  • Milleks sobib kõige enam?

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL


1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste
informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste
langetamiseks , prognooside ja hüpoteeside esitamiseks;

KAARDIÕPETUS


2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide ( pinnamood , veestik ,
taimkate, maakasutus , teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse
võimalusi;
3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja
nende mõju inimtegevusele;
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;
geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide rakendused:
Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise
käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu
vaja.
Kaugseire tulemuste käsutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem
autode liikumist.
Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema
ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri-ja sidekaablid jmt) kohainfo
linnakaardil.
Loodusvarade käsutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide
rakendamise valdkond , kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.
Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
B. andmetabel , kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
C. kükitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta


♦ oskab määrata geograafilisi koordinaate ja teab nende vajalikkust ; (teadmised, oskused, seos
igapäevateadmistega) Too näiteid, kus (millistel elualadel) ja milleks käsutatakse geograafilisi koordinaate?
Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart,
horisontaal, isoterm, GIS;
34 oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja tuua näiteid
nendevahelistest seostest; (teadmised)
Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 - 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas
muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa.
Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus - maailmamere, järvede, jõgede,
soode, mulla-, põhja-, atmosfääri-ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult
kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku , loomastiku ega muldade tekkeks. Väga
ebaühtlase paksusega sfäär.
Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi
jaotatakse alasfäärideks.
Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri olulisim omadus on produktiivsus - orgaanilise aine
tootmise võime.
♦ Too näiteid, milliste protsesside käigus toimub ainevahetus
litosfääri ja pedosfäär vahel ( murenemine )
atmosfääri ja hüdrosfääri vahel (sademed, aurumine ).
X. teab Maa energiaallikaid: päikeseenergia. Maa siseenergia , gravitatsioonienergia; (teadmised)
Päikeseenergia. Päikeselt saabub aastas Maale 5,7x1024 J energiat, mis moodustab ca 99% Maa pinna
energiavoost. Päikeseenergia on paljude loodusprotsesside energiaallikaks. Maale jõuab osa päikesekiirgusest -
lühilaineline elektromagnetkiirgus , Maalt lahkub pikalaineline soojuskiirgus .
Maa siseenergia (mõjul toimub laamade liikumine, purskavad vulkaanid , tekivad maavärinaid, toimub kivimite
teke ja moondumine, mäestike teke ja muutumine jmt.
Gravitatsioonienergia tõttu tekivad looded maailmameres, ka litosfääris, toimub laamade liikumine.

ÜLDMAATEADUS


LITOSFÄÄR
5.iseloomustab joonise abil Maa siseehitust (sise- ja välistuum, vahevöö, astenosfäär, maakoor, litosfäär) ning oskab võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort; (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus )
Maa siseehitus
Sfäär
Alajaotus
Sügavus maapinnalt km
Keskmine tihedus g/cm3
Peamised kivimid
Temp. °C
Aine olek
Maakoor
Mandriline ookeaniline
0-70 0-20
2,7 3,0
graniit basalt
0-600 0-600
tahke
Vahevöö
astenosfäär
50-400 27/70-2900
5,5
peridotiidid
1300 1200-2500
plastiline tahke
Tuum
Välistuum Sisetuum
2900-5100 5100-6370
10,0 13,3
Raud, nikkel Raud, nikkel
3000 - 3500
vedel tahke
Litosfaär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö ülaosast, on liigendunud laamadeks .
Astenosfäär - vahevöö ülaosas ookeanide all -50 km, mandrite all -200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfaäri laamad .
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus
Näitaja
Maakoore paksus Maakoore vanus
Maakoore tihedus
Kivimikihid
Mandriline maakoor
Kuni 70 km
Kuni 4 miljardit aastat
2,7 (kergem)
Settekivimid , graniit, basalt
Ookeaniline maakoor
Kuni 20 km
Kuni 180 milj. aastat
3,0 (raskem)
Settekivimid, basalt
  • Märgi Maa siseehituse skeemile õigesse kohta (litosfäär, astenosfäär, mandriline maakoor, vahevöö jne.)
  • Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort vähemalt kolme näitaja põhjal.

  • iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism , maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus , kaart)
    oskab selgitada kivimite ringet;
    7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
    eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama
    põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine;
    LAAMADE LAHKNEMINE
    LAAMADE LIIKUMINE KÜLJETSI
    • Millised geoloogilised protsessid toimuvad skeemil kujutatud piirkonnas?
    • Tähistage joonisel piirkond, kus tõenäoliselt toimub kivimite moondumine
    • Joonisel kujutatud piirkonnale on iseloomulik:
    A. vulkaaniliste saarte teke
    B. tugevad maavärinad
    C. kurdmäestike teke
    D. uue maakoore teke
    ♦ (Kaart laamadega, kus tähistatud mõni piirkond) Kaardil tähistatud kohas toimub:
    A. laamade põrkumine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
    B. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
    C. laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja uue maakoore teke
  • laamade lahknemine, millega kaasneb vulkaaniline tegevus ja kurdmäestike teke
    8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed, passiivsed ja kustunud vulkaanid); (teadmised. Kaart)
    Vulkaan - koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma .
    purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab
    maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    •Laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas), kus laamad üksteisest
    eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
    •Mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis)
    KILPVULKAANID
    KIHTVULKAANID
    tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, algab pikkade laava vooludena laiali ja ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid. Tuntuim neist on Mauna Loa.
    tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiidsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud on lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid.
    ♦ Millise tähega on kujutatud kihtvulkaani, millisega kilpvulkaani?
    • Milline selgitus iseloomustab kihtvulkaani, milline kilpvulkaani teket?
    A. tekivad suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast, mis tardub väga kiiresti. Laavavoolud on lühikesed ja harvad
    või puuduvad üldse. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse, mille käigus vulkaanikoonused
    purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide, tuha ja laavatilkade segu. Sellised vulkaanid
    esinevad mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades.
    B. tekivad väikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub
    pikkade laavavooludena laiali ja "ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Sellised vulkaanid esinevad ookeanides, moodustades
    vulkaanilisi saari.
    ♦ Aktiivset vulkaanilist tegevust esineb: (tähista kõik õiged vastused)
    A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
    B. Põhja-Ameerika idarannikul
    C. Vaikse ookeani rannikualadel
    D. Aafrika lõunaosas
    E Islandil
    9. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil (varem kasutati Mercalli skaalat); (teadmised, kaart)
    Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked , mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel
    koos kivimite rebenemisega.
    Maavärinate esinemispiirkonnad: peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
    Richteri ja Mercalli skaala võrdlus
    Näitaja
    Richteri skaala
    Mercalli skaala
    Mida mõõdetakse?
    Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
    Mõõdetakse purustusi
    Mõõtühik
    magnituud
    pallides
    Skaala ulatus
    0-8,9 magnituudi
    0-12 palli
    Millega mõõdetakse?
    seismograafiga
    Vaatlustega, antakse hinnang
    • Tekst vigadega. Paranda tekstis olevad vead.
    • Tugevaid maavärinaid esineb: (tähista kõik õiged vastused)
    A. Lõuna-Ameerika läänerannikul
    B. Põhja-Ameerika idarannikul
    C. Jaapanis
    D. Aafrika keskosas
    E. Euroopa põhjaosas
    10. teab maavärinate ja vulkaanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele ; (teadmised, seos igapäevaeluga, arutlemisoskus)
    Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva
    vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved)
    Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele.
    Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid.
    Kuum vesi on käsutatav energiaallikana.
    Mitmed vulkaanilised piirkonnad - kaasajal turismiobjektiks.
    11. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja oskab selgitada kivimiteringet; tunneb ära lubjakivi ,
    liivakivi, graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi;

    • Märgi kivimite ringe (lihtsustatud) skeemile õigesse kohta: moondekivimid , magma, murenemine jne.
    • Koosta lihtne skeem kivimite ringest ja lisa skeemile vajalikud selgitused .
    12. oskab analüüsida maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes) kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
    sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne.
    keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne.
    13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
    Mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor,
    kurrutus, murrang, magma, laava, kiht- ja kilpvulkaan, maavärin, epitsenter , mineraal, kivim ,
    maak, kivimiteringe, tardkivim, settekivim , moondekivim, basalt, graniit, laamtektoonika ,
    maalihe;

    PEDOSFÄÄR


    14. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline
    murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele;
    murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine
    Füüsikaline murenemine e. rabenemine
    Keemiline murenemine e porsumine
    -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis -mineraloogilise koostise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, -on eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur.
    - kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad käsutada taimed ja mikroorganismid , -eriti intensiivselt toimub palavas ja niiskes kliimas
    Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted , muld, muutub pinnamood. Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara , põllumajanduses peamine tootmisvahend.
    • Selgita füüsikalise ja keemilise murenemise erinevust.
    • Millistes (klimaatilistes) tingimustes (loodusvööndites) on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline
      murenemine.

    15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim , taimestik , loomastik , mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
    Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja
    määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja
    toitaineterikkuse.
    Kliima. Kliimast sõltub murenemise kiirus, kas on ülekaalus füüsikaline või keemiline murenemine, milline on
    murenemise lõppsaadus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik, mis määrab omakorda
    aineringe , orgaanilise aine kogunemise ja mineraliseerumise vahekorra (mulla orgaanilise aine koostise ja hulga).
    Kliimast sõltub mullasisene bioloogiline aktiivsus.
    Reljeef. Reljeef mõjutab mulla vee-ja soojusrežiimi, ainete ümberpaigutumist. Lõunapoolsed nõlvad soojenevad
    ja kuivavad kiiremini, põhjapoolsemad aeglasemalt. Järskudelt nõlvadelt kantakse mullakiht nõlva jalamile jne.
    Taimed. Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa - huumus . See sisaldab taimekasvuks vajalikke
    elemente nagu C, N, S ning hoiab tänu oma peensusele kinni vett.
    Mullaorganismid. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne
    biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid.
    Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid.
    Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist.
    Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja
    taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks
    hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon , pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda
    jne.
    • Märgi skeemile puuduvad mullatekketegurid .
    • Selgita ühe mullatekketeguri (vabal valikul või antakse ette) mõju mulla kujunemisele.
    • Piltjoonis, kus eri tingimused mullatekkeks.

    Selgita reljeefi mõju mulla kujunemisele joonisel märgitud kohtades.
    16. oskab kirjeldada peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine , kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine ja teab, millistes tingimustes need protsessid toimuvad; (protsessi olemus, avaldumine mullaprofiilis, millises loodusvööndis (piirkonnas) tüüpiline)
    leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja milleläbi mulla keemiline viljakus langeb.
    kamardumine - mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont . Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates , kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim.
    gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist , mis taandub raud(ll)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, meil esineb Lääne-Eestis tasandikualadel.
    leostumine välja jäetud teadlikult
    sooldumine - esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte, seetõttu sisaldavad mullad rohkelt vees lahustuvaid soolasid.
    Muldade sekundaarne sooldumine on tingitud põldude niisutamisest. Jõeveega niisutamine ei ole efektiiv­ne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on suhteliselt soolarikkad. Niisutusvesi toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Lisaks on nõos asuvatelt niisutuspõldudelt liiga soolase vee ärajuhtimine sageli raskendatud.
    • Kaks mullaprofiili. Millisele joonisel kujutatud mullale on iseloomulik kamardumine, millisele leetumine.
    • Vii kokku toodud selgitused õige mullatekkeprotsessiga.
    • Miks esineb kuiva kliimaga aladel muldade sooldumist?

    17. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja
    vihmametsas; tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
    Gleimullad:
    • Tundra
    • sademed > aurumine;
    • igikelts takistab vee imbumist
    • liigniiskus ja hapnikuvaesus
    • tekivad gleimineraalid
    • väheviljakad
    Leetmuld :
    • Parasvöötme okasmetsad ;
    • sademed > aurumine;
    • mullalahuse valdav liikumissuund ülalt alla;
    • alused leostuvad ja muld hapestub;
    • kujuneb hele toitainetevaene väljauhte- e. leethorisont ;
    • mullaviljakus langeb (sp. lubjatakse muldi).
    Pruunmuld:
    Parasvöötme laialehised metsad ;
    • sademed ~ aurumine;
    • varisevad lehed soodustavad huumuse teket;
    • üsna viljakad ;
    • enamasti põllustatud.
    Mustmuld:
    • Rohtlad ;
    • sademed =
    • tüse huumushorisont (vahel üle 1 m);
    • rohttaimede lehed ja juured rikkalik orgaanilise aine allikas;
    • kõrge viljakus;
    • suur põllustatus.
    Ferralliitmuld
    • Ekvatoriaalsed vihmametsad ;
    • sademed > aurumine;
    • mullalahus liigub ülalt alla, kasutamata toitained uhutakse sademeteveega välja - kujuneb väljauhtehorisont;
    • sp. peab aineringe olema kiire, sest toitaineid mulda ei kogune;
    • väheviljakad.
    18. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla kaitsmise võimalustest;
    Erosioon e üüristus on tuule ( deflatsioon e. tuulekanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või
    mulla kulutus ja ärakanne. Kuna kõigepealt kantakse ära mulla pindmised orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad
    mineraalosad, siis mullaviljakus väheneb oluliselt. Erosioon sõltub pindade kallakusest, mida suurem nõlvakalle,
    seda intensiivsem on erosioon. Eriti intensiivne on erosioon stepi ja metsastepi aladel, rohtlates üldse, kus on palju
    ülesharitud maad. Erosiooni kaitseks istutatakse metsakaitse ribasid, välditakse raskete masinatega sõitmist
    nõlvadel, küntakse põlde nõlvaga risti jne.
    Kõrbestumine e muldade (viljaka pinnase) hävimine kõrbete laienemise tõttu (ebaõige maaharimise või looduslike
    protsesside tõttu). Pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine.
    Muldade sekundaarne sooldumine pideva niisutamise tagajärjel. Niisutusveega kantakse mulla ülakihtidesse
    rikkalikult lahustunud sooli, mis peale vee aurustumist mulda sadestuvad. Saab vältida muldade läbipesemisega,
    kuid see on kallis.
    Muldade keemiline reostumine ( degradatsioon ) esineb tööstuspiirkondade lähedal, kus kahjulikud keemilised
    ühendid satuvad mulda.
    Muldade hapestumine tähendab, et mulla pH langeb alla 5,6. Mulla hapestumine toimub seetõttu, et taimed seovad oma biomassi palju toiteelemente ning mullas tekivad orgaanilise aine lagunemise käigus orgaanilised happed. Sademeterikkas kliimas kaotavad mullad eriti palju aluselisi katioone (Ca2i, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne.
    ♦ Millised muldade hävimist põhjustavad tegurid on eriti iseloomulikud kaardil kujutatud kohtades.
    Muldade sooldumine, muldade hapestumine, tuule erosioon.
    Mõisted: füüsikaline ja keemiline murenemine, murend , mullatekketegur, lähtekivim, mulla
    mineraalne osa, huumus, mineraliseerumine, mullahorisont , mullaprofiil, mulla veerežiim,
    leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine, erosioon, kõrbestumine;
    ATMOSFÄÄR
    19. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitus
    20.selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi;
    Kiirgusbalanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
    Tervikuna on Maa kiirgusbilanss tasakaalus, mis tähendab, et kogu juurdetulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Maa keskmine temperatuur on 15 °C. Piirkonniti on kiirgusbilansid erinevad. Kui palavöös on soojenemine suures ülekaalus, siis polaaraladel toimub tugev jahtumine . Viimastel aastakümnetel on täheldatud, et maakera kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhooneefekti tugevnemise tõttu. Atmosfäär on hakanud neelama rohkem Maa soojuskiirgust ja seda on vähem lahkunud maailmaruumi. Konkreetses köhas maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub köha geograafilisest laiusest (Päikese kõrgusest horisondil, öö ja päeva pikkusest), pilvisusest, aluspinna omadustest.
    Selgitage, kuidas järgmised tegurid mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikesekiirguse hulka.
    Geograafiline laius, aluspinna omadused, pilvisus
    Milliste tegurite mõjul toimub soojusvahetus erinevate laiuskraadide vahel.
    21. oskab selgitada üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepasaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mossoonid); (joonise lugemine, põhjuslike seoste selgitamine)
    Kõrg- ja madalrõhkkondade paiknemine , õhu liikumine palav -, paras -ja külmvöötmes. Fassaadid, läänetuuled, nende põhjustatud ilmastik. Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude seos sademete tekkega.
  • Ekvaatori lähedased alad saavad palju päikesekiirgust. Õhk soojeneb tugevasti ja hakkab tõusma, mille tagajärjel kujuneb
    püsiv madalrõhuala.
  • Tõusev õhuvool liigub kuni troposfääri ülaosani (tropopausini) ja hakkab sealt liikuma pooluste suunas.
  • Jahtunud õhk hakkab laskuma, tekitades alumistes õhukihtides kõrgrõhuala. Laskuv õhk soojeneb ja muutub kuivemaks,
    põhjustades nendel laiustel pidevalt kuivad ja päikesepaistelised ilmad.
  • Püsi/alt ekvaator poole puhuvad tuuled - passaadid - kalduvad oma liikumissuunast Coriolisi ja hõõrdejõu tõttu kõrvale,
    tekitades põhjapoolkeral kirdepassaadid ja lõunapoolkeral kagupassaadid.
  • Osa 30. laiustel laskunud võrdlemisi soojast õhust liigub pooluste suunas ja kohtub umbes 60. laiustel pooluste poolt tuleva
    külma õhuga. Coriolisi jõu mõjul kaldub õhuvool paremale, tekitades kõrgemates õhukihtides läänetuuled. Maapinna lähedal
    on hõõrdumise tõttu ülekaalus edelatuuled. Vastastikku liikuvad soe ja külm õhumass ei segune omavahel kuigi hästi ja neid
    jääb eraldama polaarfront. Selles piirkonnas tekivad jälle tõusvad õhuvoolud.
  • Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonna
    • Selgitage, mis toimub joonisel numbritega märgitud kohtades.
    • Täiendage skeemi selgitustega

    st.
    22. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi, selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;
    Madalrõhkkond ehk tsüklon, kõrgrõhkkond e antitsüüon. Teke: frontidel ookeani köhal, liiguvad üldises läänevoolus läänest itta . Õhu liikumine (tuule suund) tsüklonis, antitsüklonis. Ilmastik suvel ja talvel tsüklonis, antitsüklonis. Tsükloneid enam sügisel ja talvel, antitsükloneid kevadel ja suvel.
    Tsükloni eesosas (idaosas) valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Seega on tsükloni idapoolsemas
    osas ilm soe. Tsükloni tagalas valitsevad tuuled loodest ja põhjast, mis muudavad ilma külmaks. Tsükloni
    lõunapoolsest osast käib alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni
    põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid
    võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm.
    Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi - talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine
    ♦ Millised toodud väited iseloomustava
    tsüklonit?
    A. Tsüklonid liiguvad üldises
    õhuvoolus läänest itta.
    B. Tsükloni puhul on ilm talvel
    pakaseline ja suvel päikeseline ja
    soe.
    C. Tsüklon tähendab
    madalrõhkkonda
    D. Õhk liigub tsükloni keskosast
    äärealade suunas.
    ♦ Milline ilm on tõenäoliselt punktis A
    (kaart tsükloniga)
    variant, et kirjeldused on ette antud.
    20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;
    (teemakaartide, kliimadiagrammi lugemisoskus, analüüsija üldistusoskus)
    Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid:
    1) geograafiline laius e päikesekiirguse hulk;
  • kaugus ookeanidest ja meredest
  • soojade ja külmade hoovuste mõju
  • reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete “püüdmine”
  • valitsevad õhumassid
    Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51° N ja Saratov 52° N.
    21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, tuub näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele;
    Sudu tekib, kui õhku sattunud mürgised põlemisproduktid (tahm, suits) segunevad uduga (õhuniiskusega). Happesademete tekkepõhjused:
    inimtegevus: fossiilsete kütuste ( nafta , kivisüsi, põlevkivi jt) põletamisel satuvad õhku väävli-ja lämmastikuühendid SO2, NOX, (peamine happevihmade põhjustaja), metallisulatamine; metsatulekahjud CO Looduslikud protsessid: vulkaaniline tegevus SO2 äike. Happesademete tagajärjed:
    1. Kahjustuvad eelkõige okaspuud (metsad): hävib okkaid kattev vahakiht, suureneb auramine ja puud kuivavad.
    Vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid.
    "Must Kolmnurk" Tsehhi , Poola, Saksamaa piiril palju metsa hävinud, Ka Kagu-Soomes ja Ida-Lapimaal SO2 lagundab taimerakkude kattekoed ja lagundab kloroplaste .
  • Kiireneb keemiline murenemine: ehitised lagunevad, skulptuurid murenevad, raudesemed roostetavad kiiremini.
  • Veekogude vesi muutub happelisemaks. Paljud veeorganismid (kalad) hukkuvad, vaesub liigiline koosseis (Lõuna-
    Rootsi, Lõuna-Norra, USA, Kanada ).
  • Mullad muutuvad happelisemaks. Happelisemas keskkonnas tõrjutakse taime toitained välja, kiireneb leostumine,
    taimed ei saa neid kätte. (Soomes suurem probleem kui näiteks Põhja-Eestis).
    5. Mõju inimese tervisele. Sagenevad hingamisteede haigused ( bronhiit , astma, kopsuvähk).
    Happesademed võivad kahju tekitada kaugel nende tekkekohast.
    Kasvuhooneefekt
    Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel
    atmosfäär soojeneb. Peamiseks soojuskiirguse neelajaks on veeaur, lisaks veel süsihappegaas CO2, metaan CH4, naerugaas N2O,
    maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. Kokku on selliseid gaase atmosfääris üle 40 ja neid nimetatakse kasvuhoonegaasideks.
    Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nendel geoloogilistel
    ajastutel , kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja
    mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk
    suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise.
    Kogu maakera keskmine temperatuur päris pinnalähedases õhukihis on + 15° C. Kui kasvuhooneefekt ei toimiks, siis oleks
    see vaid - 18° C.
    Tähtsamad kasvuhoonegaasid :
    süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2
    • eraldub fossiilsete kütuste põlemisel (87%); ^ tekib metsade mahavõtmisel (suur kogus süsihappegaasi pääseb atmosfääri); eriti troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi) (11%); > eraldub lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel (2%)

    metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida käsutatakse kütusena.,
    • eraldub märgaladest, eriti riisikasvatustest (28%); > paiskub õhku ka koduloomade (nt veiste) väljaheidetest (29%)
    • eraldub prügilatest (10%); > moodustub rohkesti ka soodes ja rabades. Enamasti toodavad seda gaasi bakterid ja teised
      mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist.

    lämmastikoksiidid NOx
    • moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, > paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%);
    • tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); > NO2 eraldub ka biomassist vastavate
      bakterite elutegevuse tulemusena (42%)

    freoonid
    • eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), > külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride,
    • tulekustutusseadmele, keemiliste puhastusvahendite käsutamisel.
    • Osoonikihi hõrenemine- liiga raske, rohkem keemiat

    Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed:
    Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride
    hävimisi. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see
    muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks.
    Mõju inimeste tervisele. Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod , puugid ning närilised, kes kõik
    tekitavad mitmesuguseid haigusi. Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab nakkuste levikut. Kuumalainele
    sagenemine põhjustab suurlinnades õhukvaliteedi halvenemist, mis omakorda suurendab südame-, kopsu- ning teiste
    krooniliste haiguste sagenemist.
    Liustike sulamine . Mägedes asuvad liustikud lihtsalt sulavad, nende arv võib väheneda järgneva saja aasta jooksul veerand
    kuni pool korda. See omakorda mõjutab lähedalasuvaid ökosüsteeme ning aastaajalisi veevarusid jõgedes (sh ka joogivesi).
    Rannikualade üleujutused. Eelmise sajandi jooksul on üldine maailma merepind tõusnud umbes 15 cm. Arvatakse, et
    globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning
    rannikualad .
    Looduse mitmekesisuse vähenemine. Järsk kliima muutus ohustab liigilist mitmekesisust ning ökosüsteemide stabiilsust.
    Paljude liikide elukohad hävivad kliima soojenemise, metsade mahavõtmise ja teiste keskkonnaprobleemide koosmõjul. Kui
    taimed ja loomad ei suuda uute tingimustega kiiresti kohaneda, siis surevad nad lihtsalt välja. Mäestike ökosüsteemid on
    hävimisohus. Väärtuslikud rannikupiirkondades asuvad ökosüsteemid satuvad tõsise ohu alla. Neis piirkondades asuvad
    ainulaadsed ning hinnalised ökosüsteemid nagu mangroov - metsad, korallrifid ning mitmed vetikate kooslused . Jõgede
    deltad, atollid ja korallrahud on kõik mõjutatud tormidest ning sademetest. Soojemad merevee temperatuurid võivad hävitada
    igasugustele muutustele tundlikud korallid.
    Muutused loodusvööndite piirides. Metsad kohanevad aeglaselt muutuvate tingimustega. Mitmed puuliigid võivad kaduda.
    Ilmselt kannatavad põhjapoolsemad metsad rohkem. Tõenäoliselt muutuvad paljud kõrbealad veelgi kuumemaks ja
    kuivemaks. Kõrgem õhutemperatuur võib ohustada mitmeid taimi ja loomi.
    Jne.
    Tõenäoline stsenaarium Eestis: põhiline temperatuuri tõus leiab aset talvel või varakevadel, mitte suvel; lüheneb või kaob
    hoopis lumekate; suureneb talviste tormide ja udude sagedus; seoses veetaseme tõusuga ujutakse osa maismaa-alasid üle.
    Mõisted: atmosfäär, troposfäär, kiirgusbilanss, üldine õhuringlus, õhumass, õhurõhk, tsüklon,
    antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat , kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt,
    osoonikiht, happesademed, sudu;
    Osooniauk ehk osoonikihi oluline hõrenemine.
    Osooni leidub atmosfääris kõigil kõrgustel, alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini. Ligemale 90 % sellest paikneb stratosfääris, kus tema suhteline sisaldus õhu ruumalaühikus on palju suurem kui madalamal ja kõrgemal. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20-22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli osooni troposfääris kaks-kolm korda praegusest vähem.
    Osoonikihi talvine hõrenemine Antarktika kohal, mida nimetatakse osooniauguks, leiab aset alates 1980-ndate algusest. Esialgu polnud see kuigi suur, kuid süvenes alates 1982. a. iga aastaga. 1985. aastal ilmus esimene publikatsioon Antarktika talvise osooniaugu kohta ja 1987. aastaks õnnestus nähtus teaduslikult ära seletada.
    Osooni peamiselt lagundavaks aineteks on freoonid, mis lenduvad külmkappide, konditsioneeride ja mitmete pihustatavate ainete balloonide kasutamisel . Peale freoonide õhkupaiskumise vähenemist vähenesid ka osooniaugud.
    HÜDROSFÄÄR
    26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved,
    sood)
    27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur
    ja soolsus ) ning selgitab erinevuste põhjusi;
    28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima
    kujunemisel;
    X. oskab selgitada vooluvee ja lainetuse osa pinnamoe kujunemisel;
    Voolava vee reljeefi kujundav tegevus:
    kulutus ehk erosioon. Kujunevad erinevad jõeorud, tekivad joad, jõgede soodid, jne.
    setete transport ehk tahke materjali ärakanne. Setete ärakande tagajärjel jõeorud süvenevad, settimiskohtades tekivad
    settelavad, -tasandikud ja deltad.
    setete kuhjamine ehk akumulatsioon . Setete kuhjamise tagajärjel tekivad tasandikud ja deltad. Mõned jõeoru lõigud täituvad
    setetega ja jõgi muudab selle tagajärjel oma sängi.
    ♦ Kuidas tekib soot ?
    Märgi skeemile kohad, kus on kiire ja kus aeglane veevool.
    Tähista erinevalt kohad,
    kus jõgi kallast kulutab ja
    kuhu materjali maha jätab.
    Täienda joonist, et selgitada, kuidas tekib soot ehk vanajärv.
    Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine .
    29.selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikul ; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikule;
    Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad . Lained purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb järsaku jalamile paigale.
    Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid - rannavallid . Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks.
    Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär.
    30. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele,
    majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust;

    maailmamere reostumise põhjused:
    tööstuse ja olme reoveed juhitakse merre (jõgedesse ja nende kaudu merre); põllumajandusreostus jõuab jõgede kaudu merre; intensiivne laevaliiklus (õnnetused tankeritega); meresügavustesse maetud mürkained, kliima soojenemine tagajärjed:
    väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis, vähenevad kalavarud , mõju inimese toidulauale, mõju teistele looduslikele kooslustele ( linnud ); mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni; rannikualad reostuvad mõju turismimajandusele, vetikate vohamine, oht inimese tervisele, korallide hävimine
    31. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid (kliima), veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju;
    Volga : Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises
    vihmavesi.
    Rein : Aravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi.
    Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline.
    Kongo : Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane.
    Ganges : Aravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest.
    Niilus : Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjook
    32. selgitab põhjavee kujunemist ja infiltratsiooni mõjutavaid tegureid;
    Infiltratsiooni mõjutavad tegurid:
    Saju kestus: esimestel sajupäevadel suureneb infiltratsioon , kuid siis hakkab kiiresti langema , sest pinnasekihid on veega
    küllastunud.
    Saju intensiivsus: intensiivse saju korral voolab enamus sademeteveest jõgedesse ja järvedesse.
    Kivimite poorsus: mida poorsemad on kivimid, seda intensiivsem on infiltratsioon.
    Taimkatte esinemine: taimkate, eriti mets vähendab infiltratsiooni, sest osa sademeteveest aurab tagasi õhku.
    Nõlva kalle: mida suurem on nõlva kalle, seda vähem vett imbub põhjavette, sest suurema kalde korral on pindmine
    äravool intensiivsem.
    Pinnase niiskus: kuiva pinnase korral imbub vett rohkem maa sisse kui niiske (märja) pinnase korral.
    Millised tegurid soodustavad või takistavad sademetevee imbumist pinnasesse numbritega märgitud kohtades 27. 33. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest;
    põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood , kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt
    Mõisted: veerežiim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall , järsk- ja laugrannik , jõgede
    äravool, valgla, infiltratsioon;
    MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui
    süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse )
    35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
    36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja
    globaalsel tasandil;
    37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;
    Säästev areng
    Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.
    Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed.
    Taust
    Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal.
    Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis “Meie ühine tulevik” 1, “Meie ühine tulevik” 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.
    Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21.
    Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.
    Mõisted: Maa sfäärid, aineringe, geoloogiline aineringe, bioloogiline aineringe, veeringe,
    jätkusuutlik ja säästev areng;
    ÜHISKONNAGEOGRAAFIA 89, teab kaasaegset maailma poliitilist kaarti ja oskab kaardile märkida kõik Euroopa riigid j;
    pealinnad ning maailma suuremad riigid nii pindala kui rahvaarvu järgi:
    38. oskab üldjoontes iseloomustada agraar -, industriaal- ja infoühiskonda;
    AJASTU
    AGRAARAJASTU
    INDUSTRIAALAJASTU
    INFOAJASTU
    Peamised majandusharud
    põllumajandus
    metsandus, kalandus , jahindus
    töötlev tööstus
    tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
    teenindus
    info töötlemine, edastamine , transport
    Peamine tootmisüksus
    Mõis, talu
    Ettevõte, tehas
    Uurimis - või teenindusüksus
    Töö iseloom
    käsitsitöö
    masinatöö
    Vaimne töö
    Peamised käsutatavad ressursid
    Maa, mets, vesi
    maavarad
    informatsioon
    Hõive
    Valdav osa töötajaist põllumajanduses
    Valdav osa töötajaist tööstuses
    Valdav osa töötajaist teeninduses
    Peamine tegevuspiirkond
    Maakond, provints
    Riik ( kolooniad )
    Kogu maailm
    Osalemine maailmamajanduses
    Üksikud kaubad
    Globaalne maailmamajandus
    Millised järgmistest väidetest iseloomustavad industriaalajastut?
    A. peamisteks majandusharudeks on metsandus, kalandus ja jahindus
    B. tööd tehakse peamiselt masinatega
    C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on informatsioon
    D. üle poole töötajaist on hõivatud tööstuses
    E. peamiseks tootmisüksuseks on uurimis- või teenindusasutus
    Millised järgmistest väidetest iseloomustavad agraarajastut?
    A. peamisteks majandusharudeks on tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus jm
    B. tööd tehakse peamiselt käsitsi
    C. peamiseks käsutatavaks ressursiks on maavarad
    D. üle poole töötajaist on hõivatud põllumajanduses
    E. maailmamajanduses osalevad vaid üksikud kaubad
    • Selgita diagrammi põhjal, miks on hõive eri majandussektorites toodud riikides nii erinev?
    • Kuidas iseloomustab hõive eri majandussektorites riigi arengutaset ?
    • Millisel ühiskonna arenguetapil on nimetatud riigid?
    X. oskab tuua näiteid koloniaalsüsteemi mõjust maailma eri piirkondadele;
    Mõisted: tootmisviiside levik, iseseisev ja sõltuvindustrialiseerimine, kolooniad, asunduskolooniad
    • Miks arenesid Põhja- ja Lõuna-Ameerika majandus erinevalt?
    • Miks on paljude Aafrika riikide majandus vähearenenud?

    39. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme näitajate põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;
    • Milliste näitajatega iseloomustatakse ja võrreldakse riikide arengutaset?
    • Milliste näitajatega peale SKT iseloomustatakse riikide arengutaset?
    • Miks ei ole SKT kõige parem riigi arengutaseme näitaja?
    • Millistest näitajatest koosneb inimarengu indeks?
    40. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks / Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi;
    41. iseloomustab ja võrdleb kaartide ja statistiliste andmete abil riike , sealhulgas Eestit;
    ♦ Milliseid riike iseloomustavad tabelis toodud andmed? Vali esitatud riikide hulgast sobivad ja märgi tabelisse.
    Šveits, Läti, Bangladesh
    Riik
    Tööstuses hõivatute %
    Põllumajanduses hõivatute %
    Teeninduses hõivatute %
    SKT in kohta USD
    Keskmine eluiga
    M/N
    14
    65
    21
    220
    56/55
    33
    6
    50
    38000
    75/82
    42. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest;
    Mõisted: rahvusvahelised firmad,
    • Nimetage vähemalt kolm rahvusvahelist firmat.
    • Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks?
    • Miks valitsevad autotootmises rahvusvahelised firmad?
    • Nimeta kolm põhjust, miks eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada
      arengumaadesse.
    • Rahvusvaheliste firmade tegevuse tulemusena tänapäeva majandus globaliseerub.
      Tooge üks poolt ja vastuargument järgmisele väitele.
    • Arengumaad võidavad, kui rahvusvaheline firma nende riigis tegevust alustab.

    Rahvusvaheline keemiaettevõte otsustas rajada tütarfirma Indiasse Nagpuri linna lähistele. Analüüsige, millist kasu ja millist kahju võib tekitada selline tegevus piirkonnale, kuhu firma rajatakse. Prognoositav kasu: Probleemid, mis võivad tekkida;
  • teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA, ASEAN , OPEC) ja nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses; (teadmised, kaart)

    ÜRO


    Ühinenud Rahvaste Organisatsioon
    1946
    • Ülemaailmne rahu ja julgeolek

    EL


    Euroopa Liit
    Alguse saanud 1950 Euroopa Söe- ja Teraseühendusest, 1993-st EL
    Eesti liitus 2004
    • Ühisturg, majanduse elavdamine piirkonnas, liikmesriikide kaupadele parema turu loomine.

    NATO


    Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon
    1949, Eesti liitus 2003

    WTO


    Maailma Kaubandusorganisatsioon
    1948, alguses Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe
    Eesti liitus 1999
    • Tollimaksude alandamine, kaubanduse elavdamine, abistamine investeerimisel

    IMF


    Rahvusvaheline Valuutafond
    1944
    Eesti liitus 1992
    • Kooskõlastada rahvusvahelist rahandust, valuutakursside kõikumist jne

    ASEAN


    Kagu- Aasia Maade Assotsiatsioon
    1967 vastukaaluks Hiina kultuurirevolutsioonile ja levivale kommunismile
    • Aasia riikide majanduse arendamine

    NAFTA


    Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping
    1994 USA, Kanada, Mehhiko

    G8


    Juhtivad tööstusriigid: Itaalia, Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia , USA, Kanada,(Venemaa)
    1975
    • Lepitakse kokku riikide poliitika põhisuunad nt rahvusvahelistes organisatsioonides

    G77


    Lõunariikide majandusorganisatsioon
    1964, loomisel 77, nüüd juba 130 liiget
    Aafrika, Aasia, Kariibi mere piirkonna riigid
    • majanduse arendamine, parema abi taotlemine arenenud riikidelt

    OPEC


    Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon
    1960, toorainekartell
    • Nafta hinna kujundamine ja kõrgel hoidmine

    44. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele ;
    Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele Majanduslik integratsioon : rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud
    tulud (toetused, palgad jne)
    Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kõdudes,
    Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
    Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO
    missioonides.
    • Selgitage globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele
    • Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine , geograafilise tööjaotuse süvenemine,
      kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side
      areng, majandusorganisatsioonide kasv.

    Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele.
    Mõisted: agraar-, industriaal- ja infoühiskond, arengumaa ja kõrgelt arenenud riik,
    geograafiline tööjaotus, rahvusvaheline firma, globaliseerumine, SKT, inimarengu indeks,
    majanduse struktuur, primaarne, sekundaarne ja tertsiaarne sektor ;
    RAHVASTIK JA ASUSTUS
    45. analüüsib maailma rahvaarvu kasvu ja selle tagajärgi; (graafikute, tabelite lugemisoskus,
    analüüsioskus)
    Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII. sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes.. Esimene miljard täitus 1804. aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123. aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33. aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal.
    Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne.
    46. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates
    regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi; (graafikute, tabelite lugemisoskus, analüüsioskus)
    MAAILMA RAHVASTIK REGIOONITI
    Absoluutarvud (miljonites)
    )luutarvude
    s (miljon)
    1800
    1850
    1900
    1950
    2000
    2050
    Maailm
    978
    1262
    1650
    2521
    5978
    8909
    Aafrika
    107
    111
    133
    221
    767
    1766
    Aasia
    635
    809
    947
    1402
    3634
    5268
    Euroopa
    203
    276
    408
    547
    729
    628
    Ladina-Ameerika
    24
    38
    74
    167
    511
    809
    Põhja-Ameerika
    7
    26
    82
    172
    307
    392
    Austraalia ja Okeaania
    2
    2
    6
    13
    30
    46
    Protsentides
    :sentides
    Maailm
    100
    100
    100
    100
    100
    100
    Aafrika
    10,9
    8,8
    8,1
    8,8
    12,8
    19,8
    Aasia
    64,9
    64,1
    57,4
    55,6
    60,8
    59,1
    Euroopa
    20,8
    21,9
    24,7
    21,7
    12,2
    7
    Ladina-Ameerika
    2,5
    3
    4,5
    6,6
    8,5
    9,1
    Põhja-Ameerika
    0,7
    2,1
    5
    6,8
    5,1
    4,4
    Austraalia ja Okeaania
    0,2
    0,2
    0,4
    0,5
    0,5
    0,5
    Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänu kõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiiremini praegu ja ka tulevikus samuti kõrge iive). Euroopas elab 12% maailma rahvastikust, selle maailmajao rahvastik väheneb praegu ja ka tulevikus nii absoluutselt kui ka suhteliselt, sest loomulik iive on madal, paljudes riikides isegi negatiivne. Põhja-Ameerika rahvastik on Kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur).
    47.selgitab sündimuse ja suremuse arinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused;
    48. selgitab joonise abil demograafilise ülemineku teooriat ja iseloomustab etappide kõige olulisemaid tunnuseid seostades need tüüpilise rahvastikupüramiidiga;
    Rahvastiku püramiid võimaldab iseloomustada meeste ja naiste osakaalu eri vanuserühmades, rahvastikus toimunud muutusi ja prognoosida tulevikus toimuvaid muutusi.
    48. selgitab rahvastikupoliitika olemust ja vajalikkust ja toob näiteid:
    Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus, et mõjutada rahva arvu, demograafilist koosseisu ja paiknemist. Enamasti
    mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise-ja välisrännet. Alati mõjutab
    rahvastikku kaudselt ka riigi kõigi teiste valdkondade areng: majanduse arengutase, tööhõive, töötingimused.
    Igas rahvastikupoliitika valdkonnas on käsutusel omad meetmed, kuid erinevates kultuurides on samale eesmärgile suunatud
    meetmed vägagi erinevad.
    Sündide arvu mõjutavate meetmetena käsutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasedusvastaste meetmete ja
    abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele , soodustusi
    töötamisel, teenuseid, aga ka trahve ja muid majanduslikke meetmeid.
    Rändepoliitikas on käsutusel mitmed piirangud või soodustused kodakondsuse, elamis -ja töölubade saamisel. Osa riike
    reguleerib sisserännet näiteks sisserände kvoodiga. Kvoot võib erineda erineva sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste
    või majandusliku staatusega inimestele.
  • teab tänapäeva rahvusvahelistee rännete peamisi põhjusi (tõmbe- ja tõuketegureid) ning rändesuundi;
    Lääne-Euroopa
    Aktiivne sisseränne Lõuna-, Vahe-ja Ida-Euroopast, aga ka Aafrikast ja Ladina- Ameerikast - paremad töö-ja elamistingimused. EL piires toimib tööjõu vaba liikumine, seega ka riikidevaheline ränne.
    Ida-Euroopa
    Väljaränne nii Lääne-Euroopa kui ka Põhja-Ameerika kõrgelt arenenud riikidesse nii õpingutele, paremate elu-ja ka töötingimuste otsingutele.
    ! Põhja-Ameerika
    Toimub aktiivne sisseränne Ladina-Ameerikast, Aasiast (vähemal määral ka Euroopast) eelkõige paremate elu kui ka töötingimuste otsingutele.
    L-Am.
    Rännatakse välja peamiselt Põhja-Ameerikasse, vähem Euroopasse paremate elu ja töötingimuste otsingutele.
    Aafrika
    Euroopasse (eelkõige endistesse emamaadesse), Aasiasse (eelkõige Araabia poolsaare riikidesse) paremate elu ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näljahädade eest. Toimub ka mandrisisene ränne kõige vaesematest riikidest natuke parema elatustasemega riikidesse.
    Aasia
    Põhja-Ameerikasse - paremate elu ja töötingimuste otsingutele, ka ülerahvastatuse ja loodusõnnetuste eest. Mandrisisene-poliitiline, sõjaline, usuline tagakiusamine : Kasahstanist, Kesk-Aasiast, Taga-Kaukaasiast Venemaale. Lõuna-Aasiast Araabia ps. riikidesse - ülerahvastatus, paremad töö-ja elu tingimused.

    51. analüüsib suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ;
    Positiivne külg USA-le
    Positiivne külg Mehhikole
    /. Mitmekesistub tööjõuturg, saadakse vajalik tööjõud. 2. Migrandid on nõus töötama raskematel töödel. 3. Odav tööjõud – nõus töötama odava tasu eest.
    1. Riigis väheneb tööpuudus. 2. Paranevad migrantide tööoskused, mida hiljem saab kodumaal käsutada. 3. Suur osa USA-s teenitud rahast saadetakse kudumaale.
    Negatiivne külg USA-le
    Negatiivne külg Mehhikole
    /. Suureneb tööpuudus oma riigi elanike hulgas. 2. Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega, sellel tasandil tekivad konfliktid. 3. Suurem surve sotsiaalsfäärile 4. Sageli on tegemist illegaalsete migrantidega, mis tekitab palju probleeme
    1. Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. 2. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. 3. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. 4. Tagasi tullakse pensionieas, siis suureneb pensionäride osatähtsus. 5. Kaotatakse haridusinvesteeringud.
    52. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab taolise
    paiknemise põhjusi;

    Rahvastiku paiknemine ja tihedus Rootsis
    Rootsi rahvastiku keskmine tihedus on ligi 20 inimest km2 {tuleks alati arvutada, sest atlase lõpus on andmed
    rahvaarvu ja pindala kohta). Võrreldes teiste Euroopa riikidega on rahvastiku tihedus võrdlemisi väike.
    Riigi siseselt paikneb rahvastik väga ebaühtlaselt. Kõige tihedamini on asustatud Rootsi lõunaosa 10-50 in/ km2,
    kus on pehmem kliima ja tasandikuline reljeef (soodne eelkõige põllumajanduse ja asustuse arenguks). Pealinna
    Stockholmi ja suuremate linnade Malmö, Helsingborgi ja Göteborgi ümbruses on rahvastiku tihedus kõige suurem
    - 50-100 in/ km2 kohta. Üldse paikneb rahvastik tihedamalt rannikualadel ning suuremate järvede ja jõgede ääres,
    kus elamis-ja transporditingimused on soodsamad.
    Kõige hõredamini on asustatud Rootsi põhjaosa, eriti polaarjoonest põhja pool ning mäestikupiirkonnad, kus
    tihedus jääb alla 1 in/ km2. Need on liiga karmi kliimaga ja mägise reljeefiga elamiseks vähesobivad alad.
    53. teab üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades;
  • toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
    Linnastumine arenenud riikides
    Linnastumine arengumaades
    Linnarahvastiku osatähtsus, kasvutempo
    Üldjuhul kõrge, üle 70%. Kasvutempo aeglane
    Osatähtsus veel keskmine või madal, kuid kasvutempo kiire
    kasvutegurid
    Elanike suundumine maalt ja väiksematest linnadest suurlinnadesse, linnastumine jõudnud infoajastu linnade järku
    Rahvaarvu kiire kasv loomuliku iibe arvel, elanike suundumine maalt linna, tööstusajastu linnad, ülelinnastumine
    Regionaalsed erinevused
    Linnade kokkukasvamine, megalopoliste teke.
    Eriti kiiresti kasvavad pealinn ja mõned suuremad linnad
    Linnastumisega kaasnevad majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid
    Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv haldamine,
    Ülelinnastumine, slummid , elanikkonna kihistumine , kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
    Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid
    Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse säilitamine
    Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, transpordiprobleemid
    55. teab peamiste usundite: kristlus (katoliiklus, protestantism , õigeusk), judaism ,islam, hinduism , budism ja konfutsionism levikut ja sümbileid; toob näiteid usundite mõjust ühiskonnale;
    Mõisted: demograafiline üleminek, traditsiooniline rahvastiku tüüp, kaasaegne rahvastiku
    tüüp, demograafiline plahvatus , rahvastiku vananemine , sündimus, suremus, iive,
    rahvastikupoliitika, migratsioon , linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, tööhõive
    struktuur, tööpuudus, usund ;
  • oskab selgitada globaliseerumise olemust ja tuua näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele:
    Globaliseerumine kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine, tänu kaasaegsetele sidepidamis-ja transpordivahenditele.
    Globaliseerumist võib mõõta neljas võtmevaldkonnas:
    Majanduslik integratsioon: rahvusvaheline kaubandus, välismaised otseinvesteeringud riiki, välismaalt saadud
    tulud (toetused, palgad jne)
    Tehnoloogia arengutase: interneti käsutajad, Internetiühendusi kõdudes,
    Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekandeid jne
    Poliitiline tegevus: esindusi välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO
    missioonides.
    • Selgitage globaliseerumise mõju üht positiivset ja üht negatiivset külge vähemarenenud riikidele
    • Globaliseerumist mõjutavad tegurid: tootmise spetsialiseerumine, geograafilise tööjaotuse süvenemine,
      kaubanduse liberaliseerimine ja kaubavahetuse kasv, kapitali ja tööjõu liikuvus, transpordivahendite ja side
      areng, majandusorganisatsioonide kasv.

    Vali üks tegur ja selgita selle mõju globaliseerumisele.
    PÕLLUMAJANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
    56.analüüsib looduslikke ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele;
    Looduslikud tingimused: reljeef, kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus).
    Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (huik ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne)
    57.iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu , hiigelfarm (spetsialiseeritud suurtalu),
    ekstensiivne teraviljatalu, rantšo, istandus , loomavabrik ja teab nende levikut;

    Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud.
    Spetsialiseeritud suurtalu - moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliinile (lillekasvatus, piimakari , maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe.
    Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ara paari nädalaga, vili müüakse kõhe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud , kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms).
    Rantšo on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast käsutamist. Rantšo annab väga odavat toodangut, kuid selleks peab olema kümneid tuhandeid hektareid karjamaid. Suuremaid kulutusi tehakse vaid tõuaretusele ja veterinaarteenindusele. Rantšod on levinud (ISA kuivas lääneosas, Austraalias, Argentinas, Lõuna-Aafrikas jm.
    Istandus on suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi (kohvi, suhkruroog, puuviljad jms) müügiks ja tegeleb nende esmase töötlemisega. Kõrge saagikuse tagamiseks pannakse suurt rõhku agrotehnikale (sordiaretus, väetamine, õiged maaharimis - ja hooldusvõtted, taimekaitse jmt). Istandus saab töötada vaid odava tööjõuga. Selleks olid ajalooliselt orjad, hiljem arengumaadest värvatud lepingutöölised. Arengumaades on praegugi palju istandusi.
    Loomavabrikud tootvad loomakasvatussaadusi tööstuslikult. Loomad koondatakse mitmekorruselistesse hiigelfarmidesse, mis paiknevad turu läheduses (sadamad, linnaäärne odav maa) ja käsutavad sisseostetud sööta. Kõige rohkem on rajatud linnu-, loomaliha-ja piimavabrikuid, seda eriti Jaapanis ja USA-s, kuid viimasel ajal ka arengumaades.
    50, Iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse toiduainetetööstuse arengueeldusi ja arengut; ( looduslikke arengueeldusi maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust ja toiduainetööstust);
  • selgitab maailma toiduprobleemide tekkepõhjusi ning esinemispiirkondi;
    Teravaim on toiduprobleem Lõuna-Aasias, Aafrikas ja Andide piirkonna maades, kus kõige enam kannatavad toidupuuduse all maata maarahvas ja linnade vaesed inimesed. Mitte ükski 20. sajandi näljahädadest pole tähendanud absoluutset toidupuudust, probleemiks on olnud vaesusest tulenev ebavõrdne juurdepääs toidule. Arengumaade toidumajanduse nõrkuse tähtsamad põhjused on traditsiooniliste tootmisvormide säilimine, tihe rahvastik ja kohati halvad loodusolud .
    53. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest keskkonnaprobleemidest;
    Uute põldude rajamine
    Looduslike ökosüsteemide hävimine
    Maade niisutamine
    Soolade tõus aurumisega huumus-horisonti- pinnase sooldumine
    üleväetamine
    Saagi keemilise koostise muutused, põhja-ja pinnavete reostus (ohtlik just liigne lämmastik)
    Mürkkemikaalide käsutamine
    Kasulike eluvormide hävimine koos kahjulikega, mesilaste , lindude toidu mürgitumine, mürkide kandumine vette ja pikaajaline säilimine pinnases
    Monokultuuride kasvatamine
    Haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine , mullaviljakuse vähenemine
    Raskete põllumajandus­masinate käsutamine
    Muldade tihenemine, õhusisalduse vähenemine, mullaorganismide elukeskkonna halvenemine.
    Ulatuslike põllu­massiivide rajamine
    Suureneb tuulisus, tuuleerosioon
    Põllud nõlvadel
    Mulla-ja pinnaseerosioon, sademetevee ja raskusjõu mõjul
    Ülekarjatamine
    Kuivemates rohtlapiirkondades viib kõrbestumisele
    Mõisted: vegetatsiooniperiood , ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus, ökoloogiline ehk
    mahepõllumajandus, omatarbeline ja kaubaline põllumajandus, põllumajanduse
    spetsialiseerumine;
    KALANDUS
    62. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust;
    63. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised;
    64. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate kalapüügimahtudega riike;
    Väljapüük maailmamerest on vähenenud, püük kalakasvatustest suureneb kiires tempos , arengumaade osatähtsus kalanduses kasvab pidevalt,
    paljud väärisliigid kannatavad ülepüügi all (püügikeeld), püütakse vähemväärtuslikku kala, püütakse rakendada püügikontrolli,
    65. selgitabkalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest;
    Kalavarude vähenemise põhjused: massiline väljapüük tänu kaasaegsele tehnoloogiale, maailmamere reostumine (nafta ammutamine merepõhjast, meretransport, õnnetused tankeritega, aktiivne majandustegevus rannikualadel).
    Keskkonnaprobleemid. Moodne püügitehnoloogia rikub mere ökosüsteeme.
    Kalavarude vähenemisel on palju ulatuslikum mõju kogu ökosüsteemile, kannatavad ka linnud ja teised loomad, kes käiadest
    toituvad.
    Inimtegevuse mõju mereelustikule, liikide hävimine, loodusliku mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemide hävimine.
    Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi.
    Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük;
    METSAMAJANDUS
    66, teab maailma metsarikkaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad , kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad);
    (teadmised, kaart)
    Metsatüüp
    parasvöötme okasmetsad
    Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 mVha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike , enamasti käsutatakse tarbepuiduks
    parasvöötme lehtmetsad
    Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 mVha), liigiliselt mitmekesised , puit mööblitööstusele
    kuiva lähistroopika metsad
    Madal tootlikkus (1-2 mJ/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus
    niiske lähistroopika metsad
    Aastane tootlikkus 15-20 mVha, okaspuud, lehtpuud ia väärispuud
    ekvatoriaalsed vihmametsad
    Suur aastane juurdekasv kuni 50 mJ/ha, liigirikkad, kuid metsas palju väheväärtuslikke puuliike, raiutakse eelkõige väärispuidu saamiseks
    ♦ Millised järgmistest väidetest iseloomustavad parasvöötme lehtmetsi?
    A. Suur aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha kohta
    B. Kasvavad küllaltki väikesel territooriumil peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas
    C. Väga liigirikkad
    D. Raiutakse peamiselt väärispuidu saamiseks
    E. Peamisteks puuliikideks on pöögid, tammed , vahtrad jm
    67. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade metsamajandust ja metsatööstust;
    Arengumaad
    Arenenud riigid
    Metsade üleraie (röövraie) nii väärispuidu ekspordiks, uuteks põllumaadeks (aletamine), kütteks.
    Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine ( istutamine , kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik käsutamine, kaasaegne raietehnoloogia.
    Peamiselt ümarpuidu eksport (vahetulus)
    Peamiselt paberi-ja puidutoodete eksport (tulutoov)
    ♦ Võrdle arenenud ja arengumaade metsatööstust (võib ka nii, et antud diagrammid või muu statistiline materjal)
    69. selgitab metsatööstuse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
    Mõisted: metsatüüp, metsamajandus;
    ENERGIAMAJANDUS
    70. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende käsutamise eeliseid ja puudusi;
    teab erinevate energiaallikate käsutamisega kaasnevaid keskkonnaprobleeme; (teadmised, analüüsi- ja
    arutlusoskus)
    Energia liik, selle osatähtsus
    Käsutamise eelised
    Käsutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid
    Nafta
    taastumatu
    Nafta on suure kütteväärtusega. Transportida saab suuri koguseid tankerite ja torujuhtmetega.
    Puuraukude rajamine merre keeruline; ammutamise käigus suur oht merevee reostumiseks ja pinnase saastumiseks, vajab puhastamist lisanditest; vajab ümbertöötlemist
    Gaas
    taastumatu
    Suure kütteväärtusega. Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata , vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid
    Transport peamiselt torujuht me id pidi, ka vee Idatult, mis kullis ja ohtlik (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus.
    Tahked kütused
    kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Taastumatu
    Suured varud, uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
    Saastatus - CO^jt. kasvuhoonegaasid, SOi happevihmad , kaevandamine võib olla keeruline ja ohtlik, karjäärid rikuvad maastikke, transport mahukas ja kulukas
    Vesi
    taastuv alternatiivne
    Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. Saastaineid ei teki; Veehoidlad aitavad ühtlustada veetaset.
    Ehitamine kallis. Ehitamine tasub end vaid suure languga või veerikastele jõgedele. Veehoidlad muudavad ökosüsteemi, hõivavad elamisterritooriumi jne
    Tuumaenergia
    taastumatu traditsiooniline
    uraanimaaki esialgu jätkub, energiasisaldus suur. Transpordi-tava kütuse ja jäätmete väike maht. Normaalsel tööl saastavad keskkonda tunduvalt vähem, kui paljud teised kütused ja on kõige odavam energiatootmise viis.
    Üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed, nulle kahjutustamise tehnoloogia puudub. Avarii korral radioaktiivsete elementide väljapaiskumine. Nõuab väga suuri kapitalimahutusi ja arenenud teadust. Tekitab soojusreostust veekogudes, kuhu suunatakse jahutusvesi. Tuumašantaaži oht
    Tuul
    taastuv alternatiivne
    Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    Tehnoloogia on kallis, tuulekiiruse ajaline ebaühtlus, tuulevaiksetel perioodidel on vaja otsida muud energiaallikat; tekitavad müra, häirivad lindude rannet, hõivavad maad; kasutuspiirkond piiratud.
    Päikeseenergia
    taastuv alternatiivne
    Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    Tehnoloogia kallis, vajab suuri kapitalimahutusi Vajalik piisav päikeseenergia hulk. Vajab kombineerimist teiste energiatootmise viisidega.
    Geotermaalen.
    taastuv alternatiivne
    Käsutamise mõju keskkonnale minimaalne, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    Jooksvad kulutused energia tootmisele ja transpordile üsnagi kõrged, väike energia hulk; kasutusala piiratud.
    Biomassi energia taastuv alternatiivne
    Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
    Saadav energiahulk küllaltki väike.
    71. analüüsib jooniste abil muutusi maailma energiamajanduses ; (diagrammi või graafiku lugemisoskus, analüüsioskus, arutlusoskus)
    Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul
    72. teab maailma tähtsamaid energiavarade (nafta, maagaas, kivisüsi) kaevandamis/amnnitamis- ja
    töötlemispiirkondi; (teadmised, kaart\
  • teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike;
  • oskab tuua näiteid energia säästliku käsutamise vajadusest ja võimalustest; (väärtused, hoiakud,
    keskkonnateadlikkus)
  • analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist; (kaardi, diagrammide, graafikute lugemine, analüüsioskus)
    Mõisted: energiamajandus, fossiilne kütus, taastuvad ja taastumatud energiaallikad ,
    energiakriis;
    TÖÖSTUS
  • teab peamiste metallimaakide ( rauamaak ja boksiit) tähtsamaid kaevandamis- ja töötlemispiirkondi / riike:
    (teadmised, kaart)
    Peamised rauamaagi kaevandajad: Hiina, Brasiilia, Austraalia, Venemaa, India, USA Peamised terasetootjad: Hiina, Jaapan, USA, Venemaa
    Peamised boksiidi kaevandajad: Austraalia, Guinea , Brasiilia, Jamaica, Hiina, India Peamised alumiiniumi tootjad: Hiina, Venemaa, USA, Kanada, Austraalia, Brasiilia, Norra
    ♦ Peamisteks rauamaagi kaevandajateks on:
    A. Hiina, Austraalia, Kanada
    B. Saksamaa, Belgia, Taani
    C. Alzeeria, Liibüa, Egiptus
    D. Mehhiko, Argentiina , Tšiili
    ♦ Suurimad terase tootjad on:
    A. Norra, Soome, Taani
    B. Jaapan, USA, Hiina
    C. Mehhiko, Argentiina, Brasiilia
    D. Hispaania , Portugal, Kreeka
    76.teab alumiiniumi- ja rauametallurgia ettevõtete paigutust mõjutavaid tegureid;
    Metallisulatustevõtted on ümber paigutunud arenenud riikidest arengumaadesse, kus leidub veel metalli ja kus sageli keskkonnakaitse nõuded ei ole nii karmid . Arenenud riikides paiknevad sulatusettevõtted odava elektri piirkondades ja sadamalinnades, kuhu maak sisse veetakse.
    77. iseloomustab kaasaegse masinatööstuse tootmiskorraldust, arengudendentse ja paigutusnihkeid;
    Ettevõtete vahel toimub järjest suurem tööjaotus ja kitsam spetsialiseerumine. Toodete valmistamise saab jaotada etappideks : uurimis- ja arendustegevus, detailide ja sõlmede valmistamine, kokkumonteerimine , müük ja hooldus. Liiderfirmad ettevõtete vahelist kooperatsiooni ja koostööd korraldav firma. Alltöövõtjad allhanke korras toodet valmistav ettevõte (isik)
    Fordismi ja loyotismi võrdlus
    Igaks juhuks tootmine ( fordism )
    Oigeks ajaks tootmine (toyolism)
    Detailide hankimine
    Paljudest juhuslikest ettevõtetest
    Kindlatelt koostööpartneritelt, mis asuvad suhteliselt lähedal peaettevõttele
    Laoseisud
    Suured (igaks juhuks ehk "just in case")
    Minimaalsed (õigeks ajaks ehk "just in tiine")
    Kvaliteedi kontroll
    Kvaliteeti kontrollitakse detailide saabumisel
    Kvaliteeti kontrollib detaile valmistav tehas
    Juhtimissüsteem
    Hierarhiline, palju allüksuste juhte
    Kvaliteedijuhtimine ja meeskonnatöö
    Töötajate osale­mine arendustöös
    Ei osale
    Osalevad
    Allhankijate paiknemine
    Geograafiline lähedus pole oluline
    Geograafiline lähedus on soovitav
    78. teab tekstiili- ja rõivatööstuse (kergetööstuse) paigutust mõjutavaid tegureid; oskab iseloomustada kaasaegsete kergetööstusharude paigust;
    Tekstiili-ja rõivatööstus on tööjõumahukad tööstusharud, nende paiknemist mõjutab oluliselt tööjõu maksumus (palgavahed arenenud ja arengumaades sajakordsed). Moetoodang kõrgeltarenenud riikides, masstoodang vähem arenenud maadest.
    Tekstiili-ja rõivatööstus on küllaltki hajutatud üle maailma. Tuntud tekstiilitoodete tootjad ja eksportijad: Hiina, Lõuna-Korea, Taiwan, India, Pakistan , Jaapan, USA, EL, rõivatootjad: Hiina, Türgi, Mehhiko, USA, EL jne.
    79. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;
    Mõisted: kõrgtehnoloogiline tootmine, teaduspark, tootmise spetsialiseerumine;
    TEENINDUS
    8O. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi;
    Käsutatakse mitmeid teenuste klassifikatsioone:
    Isikuteenused on teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
    Tootjateenused ehk äriteenused on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. uurimis- ja
    arendustöö, turustamine, transport jms.) ja nende hind kajastub lõpptoodangu hinnas .
    Avaliku sektori teenuseid osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõtetelt või riigi (omavalitsuste)
    poolt asutatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus , politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt
    kogutud maksude eest)
    Teenuste osatähtsuse kasvu põhjused:
    Tootmise spetsialiseerumisega ja kaubanduse kasvuga hakkasid paljud tootmisprotsessi osad iseseisvuma ( veondus ,
    tootearendus, turustamine jne). Tekkisid paljud iseseisvad teenindusvaldkonnad.
    On tekkinud (ja tekib) palju uusi teenuseid (eelkõige info töötlemisega seotud teenused, meelelahutus jne).
    Nõudlus teenuste järele kasvab pidevalt (äriteenuste pidev kasv, heaoluriikides ka isikuteenuste kasv - kõrgem
    töötasu, rohkem vaba aega)
    81. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele
    majandusharudele;
    Transpordi­liik
    Transpordiliigi eelised ja puudused
    Milleks sobib kõige enam?
    Auto­transport
    Vedu kiire ja paindlik. Vajab palju tööjõudu, maanteede ehitus on kallis, heitgaasid keskkonnakahjulikud.
    Väikesemahulised kaubad: toiduained, kergetööstustooted jne. Oluline lühikestel vahemaadel ja kohalikel vedudel.
    Raudtee ­transport
    Vedu odav, regulaarne , usaldatav, tööviljakus kõrge. Teede ehitamine kallis, teid ei saa/tasu ehitada kõikjale ja väga tihedalt, vedu suhteliselt aeglane. Vajalikud ümberlaadimistööd, lisandub kokku- ja laiali vedu.
    Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad. Tihedasti asustatud piirkondades reisijate kiirveod.
    Mere­transport
    Et vedada saab korraga palju, siis tuleb vedu odav ja tööviljakus on kõrge. Teede ehitamisele raha ei kulu. Vedu ise suhteliselt aeglane ja sõltub ilmastikuoludest. Sadamate ja merekanalite ehitamine (korrashoid) kallis. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
    Veetavad kaubakogused suured, mahukad. Puit, kütused, transpordivahendid, maavarad.
    Sisevee-transport
    Jõgedevõrk hõre ja ebakorrapärane, ei saa igale poole vedada. Veod mahukad ja vedu odav, tööviljakus kõrge. Vedu iseenesest aeglane. Rajatiste ehitamine on kallis (sadamad, kanalid). Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
    Veetavad kaubakogused suured, mahukad, kuid võivad olla väiksemad kui meretranspordil.
    Õhu­transport
    Vedu paindlik ja väga kiire. Rajatised väga kallid, sõltub oluliselt ilmastikust, vedu kallis, tööviljakus madal. Vajalikud ümberlaadimistööd, kokku-ja laialivedu.
    Väikesed, kerged ja kiireloomulised kaubaliigid (post, lilled jne jne). Veod suurte vahemaade taha. Reisijatevedu aja võitmiseks ja pika maa taha.
    Toru-transport
    Vedu odav, toimub pidevalt, ehitamine odav ja küllaltki paindlik. tööviljakus väga kõrge. Vedada saab ainult vedelikke ja gaase.
    Vedada saab ainult vedelikke ja gaase. Veetavad kaubakogused suured.
    Transpordi kiire areng on avaldanud suurt mõju paljudele teistele majandusharudele, oluliselt on muutunud ettevõtete paigutus , sest transpordikulud on muutunud vähetähtsateks. Näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav.
    82. oskab temaatiliste kaartide abil võrrelda erinevate regioonide veondust;
    Milliste näitajatega regioonide veondust võrrelda:
    Transporditeede pikkus ja tihedus, infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad), eri transpordiliikide
    käsutamise võimalused, erinevate piirkondade kättesaadavus.
    83. teab peamisi kaubanduslikke veosuundi;
    Olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted)
    84. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri;
    85. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
    Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule. Massi- ja multimeedia kiire areng.
    85. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
    86. teab puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;
    Suurem osa turiste on pärit arenenud riikidest
    Turismifirmad pakuvad järjest täiuslikumaid turismipakette
    Transpordi kiire areng andis tugeva tõuke turismimajandusele
    Turismimajanduse spetsialiseerumine (eri tarbijagruppide huvide rahuldamine)
    Globaliseerumine
    tehnoloogia areng
    Turismimajandus on tihedalt seotud teiste majandussektoritega: transport, majutus , toitlustus, meedia,
    meelelahutustööstus jne.
    87. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;
    88. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju
    massiliselt külastatavatele piirkondadele.
    Turismimaad: Prantsusmaa, Hispaania, USA, Itaalia, Hiina jne.
    Vahemeremaad , Kariibi mere regioon, Kagu-aasia, Euroopa pealinnad (London, Pariis, Madrid jne)
    Positiivsed
    Negatiivsed
    Majanduslikud suureneb töökohtade valikuvõimalus; suurenevad elanike sissetulekud, mis tõstab maksulaekumisi ja parandab elatustaset, elavneb majandus üldse; paraneb infrastruktuur Keskkonnale tehakse suuremaid kulutusi nii loodus- kui ka kultuurikeskkonna parandamiseks (restaureeritakse hooneid , paraneb piirkonna väljanägemine Sotsiaalkultuuriline paraneb teeninduskultuur ja teenuste kvaliteet; elustuvad ja säilivad traditsioonid, tekib kohalik kultuuriidentiteet; paraneb suhtumine erinevatesse rahvastesse ja nende kultuuri,
    tõusevad kohalike kaupade ja teenuste hinnad; sh ka kinnisvara hinnad; töö hooajalisus, käsutatakse palju importkaupu, mis viib osa kasumist välja
    kasvab liiklusintensiivsus, suureneb müra, reostus, tekivad liiklusummikud, kaovad loodusmaastikud, kahjustub looduskeskkond
    suureneb alkoholism , narkomaania, prostitutsioon, salakaubavedu; kaob kultuuriline eripära, hävib kohalik identiteet , tuuakse sisse võõrtööjõud, konfliktid kohalike ja turistide vahel.
    Nendes piirkondades, mida turistid massiliselt külastavad, suureneb koormus loodusele- Võivad hävida taime- ja loomaliigid, loodusesse jäetakse maha palju prügi, liigsest tallamisest, sõitmisest tekib erosioon jne- Kaudselt suureneb surve loodusmaastikele (vajatakse uusi maid, et ehitada teid, puhkekomplekse, spordi- ja vaha aja veetmise rajatisi.
    Mõisted: isiku-, äri- ja avaliku sektori teenused, logistika, kohalikud ja kaugveod,
    transiitveod , mugavuslipp, positiivne ja negatiivne kaubandusbil
    KAART
    89. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile:
    Mered ja lahed: Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri , Must meri, Punane meri,
    Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;
    • Kanalid: Panama , Suessi, Kieli ;
    • Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche , Gibraltar, Bosporus , Dardanellid,
    Beringi , Magalhaesi;
    • Saared ja saarestikud: Suurbritannia, Iiri, Island , Kreeta, Küpros, Sitsiilia, Sardiinia ,
    Korsika, Gröönimaa, Kuuba, Madagaskar , Sri Lanka , Sumatra, Jaava , Kalimantan, Uus-
    Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa ;
    • Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia, Hindustani, Indo-
    Hiina, Korea, Labradori;
    • Mäestikud: Skandinaavia, Alpid , Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus , Himaalaja,
    Kordiljeerid , Apalatšid, Andid , Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas ;
    • Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia;
    • Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik , Gangese
    madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik , Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
    Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara
    kiltmaa;
    • Jõed: Rein, Doonau, Volga, Jangtse, Huanghe , Indus, Ganges, Mississippi, Amazonas ,
    Niilus, Kongo;
    • Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal , Suur Järvistu, Victoria,
    Tanganjika ;
    • Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad;
    Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia , Tai,
    Pakistan, Afganistan, Iraan , Iraak, Saudi - Araabia, Iisrael;
    Ameerikas: Kanada, USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina , Tšiili, Peruu , Boliivia;
    Aafrikas: Egiptus, Liibüa, Alžeeria, Maroko , Sudaan, Tansaania , Kenya, Kongo DV, LAV.
    + Austraalia, Uus-Meremaa.
    NÕUANDEID EKSAMIKS ETTEVALMISTUMISEL
    1) Eksami eduka sooritamise esmaseks eelduseks on pidev süsteemne ja mõtestatud õppetöö.
    2) Enne eksamit tuleb kindlasti läbi vaadata ja läbi mõelda kõik 89 kordamiseks mõeldud
    teemat, mis käesolevas juhendis on esitatud pealkirja all: “ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL
    TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST.”
    3) Oluline on harjutada järgmisi oskusi:
    • erinevatel infoallikatel (kaardid, joonised, tabelid , diagrammid, pildid, tekst jms) esitatud info
    analüüsimine, seoste leidmine, järelduste, üldistuste ja otsustuste tegemine;
    • geograafia mõistete kasutamine;
    • seaduspärasuste tundmine;
    • geograafiateadmiste rakendamine;
    • võrdlemine;
    • teabe õigsuse hindamine;
    • prognooside ja hüpoteeside esitamine.
    Selleks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid
    ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. -
    2005.a. riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega,
    et need ei kata kogu eksami temaatikat , vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi
    harjutada.
    ÕPPEMATERJALID
    Maailma ühiskonnageograafia
    1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare , Rait Roosve,
    Vaike Rootsmaa , Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto,
    2003.
    2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo . Maailma ühiskonnageograafia
    töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003.
    3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003.
    4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005.
    Üldmaateadus
    5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander , Tõnu Oja, Ivar
    Puura, Jüri Roosaare. Üldmaateadus gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2004.
    6) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Arvo Järvet, Maia Uibo. Üldmaateadus
    gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto, 2004.
    7) Margus Harak , Jaan Jõgi, Are Kont , Liisa-Kai Pihlak , Jaan-Mati Punning, Urve Ratas,
    Reimo Rivis. Üldmaateadus gümnaasiumile. AS BIT, 2003.
    8) Sirje Viita . Üldmaateadus. Töövihik gümnaasiumile. AS BIT, 2004.
    Atlased
    9) Kooliatlas. Otava, Keuruu, Soome 1995.
    10) Maailmaatlas 2003. Jana Seta , Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003.
    11) Eesti atlas. Koostaja Raivo Aunap. Avita , TÜGI, 2004.
    Lisamaterjalid
    12) Anne Allpere. Väike inimgeograafia ning ühiskonnateaduste oskussõnastik. AS BIT, 2003
    13) Lea Koppel . Eksaminandile geograafia riigieksamist 2004. Argo, 2004.
    14) Lea Koppel, Ülle Liiber Eksaminandile geograafia riigieksamist 2005. Argo, 2005.
    15) Õpilase geograafiasõnastik. Koostanud Liisa-Kai Pihlak. Koolibri, 2002.
  • Vasakule Paremale
    Geograafia riigieksami materjal #1 Geograafia riigieksami materjal #2 Geograafia riigieksami materjal #3 Geograafia riigieksami materjal #4 Geograafia riigieksami materjal #5 Geograafia riigieksami materjal #6 Geograafia riigieksami materjal #7 Geograafia riigieksami materjal #8 Geograafia riigieksami materjal #9 Geograafia riigieksami materjal #10 Geograafia riigieksami materjal #11 Geograafia riigieksami materjal #12 Geograafia riigieksami materjal #13 Geograafia riigieksami materjal #14 Geograafia riigieksami materjal #15 Geograafia riigieksami materjal #16 Geograafia riigieksami materjal #17 Geograafia riigieksami materjal #18 Geograafia riigieksami materjal #19 Geograafia riigieksami materjal #20 Geograafia riigieksami materjal #21 Geograafia riigieksami materjal #22 Geograafia riigieksami materjal #23 Geograafia riigieksami materjal #24 Geograafia riigieksami materjal #25 Geograafia riigieksami materjal #26 Geograafia riigieksami materjal #27 Geograafia riigieksami materjal #28 Geograafia riigieksami materjal #29 Geograafia riigieksami materjal #30 Geograafia riigieksami materjal #31 Geograafia riigieksami materjal #32 Geograafia riigieksami materjal #33 Geograafia riigieksami materjal #34 Geograafia riigieksami materjal #35 Geograafia riigieksami materjal #36 Geograafia riigieksami materjal #37
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 37 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 163 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor inurri Õppematerjali autor
    2007 aasta näide

    Sarnased õppematerjalid

    Geograafia eksamimaterjalid
    29
    doc

    Geograafia eksamimaterjalid

    Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid ­ rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannaribadeks. 30

    Geograafia
    Geograafia eksamimaterjal
    23
    doc

    Geograafia eksamimaterjal

    Kujunevad või suure kaldega nõlvad. Kui selline järsak on kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab vaid tormilainetus kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis kaasa haarata jämedamat kruusast ja liivast settematerjali nimetatakse seda pangaks ja vastavat rannalõiku ning paisata seda rannanõlvale rannajoonest kõrgemale. pankrannaks. Rannajärsakutelt lahti murtud Sinna kuhjunud materjalist kujunevad rannajoonega materjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse paralleelsed settevallid ­ rannavallid. Lainetusest rannale eemale. Kõige jämedam allavarisenud materjal, paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat mida lained pole suutelised paigast nihutama, jääb settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma järsaku jalamile paigale. veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. 30

    Geograafia
    Geograafia riigieksami konspekt 2010
    0
    pdf

    Geograafia riigieksami konspekt 2010

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

    Geograafia
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    97
    pdf

    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

    GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8

    Geograafia
    ÜLDMAATEADUS 11 KL
    30
    doc

    ÜLDMAATEADUS 11.KL.

    KIHTVULKAAN KILPVULKAAN ÜLDMAATEADUS 11.KL. eisega vahelduvad tardunud ja laava kihid Üksteisega vahelduvad tardunud laava kihid Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt. 1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantu

    Geograafia
    geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
    12
    doc

    geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks

    4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR. Füüsikaline murenemine - kivimite mehaaniline peenendumine ilma koostise keemilis-mineraloogilise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Füüsikaline murenemine ­ kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. Murend ­ monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Lähtekivim ­ Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont ­ mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht. Mineraliseerumine ­ orgaaniliste ainete lagunemine lihtsamateks mineraalühenditeks. Sellega vabaneb energia, laguneva aine struktuur lihtsustub ja mass väheneb.

    Geograafia
    Geograafia riigieksami materjal 2012
    67
    docx

    Geograafia riigieksami materjal 2012

    ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: 1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; ÜLDMAATEADUS LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel (ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas; 4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi; 5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil; 6. te

    Geograafia
    Riigieksami materjal
    41
    doc

    Riigieksami materjal

    ..........................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine................................................................................ 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...........................

    Geograafia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun