Kontserdiarvustus Käisin pühapäeval 15. Novembril kell 14.00 EMTA orelisaalis kuulamas orelikontserti , mis toimus ,,10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" raames. Algselt oli plaanis, et esinejateks on EMTA üliõpilased, kuid seoses viirustega, mis praegu Eestis ringi liiguvad, oli üks neist puudu ning esines hoopis nende professor Andres Uibo, kes oli ka ülejäänud kolmest esinejast, kelle nimed olid Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, kindlalt üle. Esimene esineja oli Laura Vaikma, kes mängis Bachi jt heliloojate teoseid. Esimese loo ajal ei saanud ma hästi aru, miks üks mees tema kõrval seisab, kuid hakates tegutsema ja orelimängijat abistama, surudes või tõmmates neid nuppe välja või sisse, oli pilt selge. Kõige
Luuleanalüüs "Igal poisil oma prisma" - Hando Runnel, Väino Uibo Luuletus on kirjutatud varieerumisest. Selle teemaks on inimeste erinevused ja on toodud ka välja, et need ei loe. Luuletuse meeleolu tundub müstiline. See paneb inimesed sisu üle järele mõtlema. See tekib iseenesest loogilise mõtlemise abil. Iga lugeja hakkab ette kujutama luuletuses esitatud näidetele sarnaseid olukordi ja mõistab, et see teema veel palju teisi ja tõsiseid olukordi. Kui üldse midagi, siis sisendatakse luuletusse kas kibestust või pigem ükskõiksust.
(nimi) (klass) Retsensioon Käisin 26.09.2012 Kuressaare Linnateatris koos klassiga vaatamas August Kitzbergi ,,Kauka jumal" põhjal tehtud etendust nimega ,,Kauka jumal". Näidendi lavastajaks on Väino Uibo. ,,Kauka jumal" toimus kahes vaatuses, esimese ja teise vaatuse vahele jäi 1 aasta. Kunstnik oli Ronald Kolmann, muusikalise kujunduse eest hoolitses Rein Orn, kostüümid tegi Laivi Koppel, heli ja valgus oli Allan Kallaste töö. ,,Kauka jumala" esitasid Peeter Jürgens (Mogri Märt), Lea Kuldsepp (Mari), Virgo Neemre (poeg), Annelii Sirel (tütar), Juhan Nemvalts (Masa Ants), Aili Salong (Leena), Hannes Nelis (Peeter Pärn), Merike Meriloo (Anu), Urmas
Väino Uibo tõi Kuressaare linnateatris lavale ,,Kauka jumala" 26. septembril kogunesid kultuurihuvilised Saaremaa linnateatri väljamüüdud saali vaatama Kitzbergi näidendit ,,Kauka jumal", mille esmakordsest lavale toomisest on möödas juba terve sajand. Lavastaja V. Uibo suutis üllatada publikut, juhendades suurepäraselt Saaremaa rahavateatri harrastusnäitlejaid säärase klassika, nagu Kitzbergi teos kinldasti on, etendamisel. Näidendit oli küll kärbitud ja muudetud, kuid raha jumaldamine ja vankumatu kõrkus koos auhanusega olid selgesti esikohal. Peategelast Mogri Märti kehastas ,,Ugala" näitleja Peeter Jürgens, kes suutis vaatamata tõredale tegelaskujule publiku koheselt endale võita. Kõik kes teavad originaalteosest vägagi värvikat Märti,
KÕRBETAIMED Õppematerjal VIII klassile Võhma Gümnaasium 2001 Tiiu Uibo Töö koostanud: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 KÕRBETAIMED TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe ja
Õppematerjal 8. klassile Maailma suurimad kõrbed Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Maailma suurimad kõrbed Maakera suurim kõrb, hõlmab enamiku Põhja Sahara Aafrikat. Piirneb põhjas Atlase mäestiku ja Vahemerega, lõunas Saheliga, ulatub läänes Atlandi
tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva,nende hulgas on omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001 Õppematerjal 8. klassile KILBIKUD Nende munad võivad liivas elustavat vett oodates kümme ja rohkemgi aastat säilida. Pärast vihma peavad vähikesed kiiresti kasvama, suguküpseks saama ning munema, enne kui nende kodulombike ära kuivab.
Kokalaagri ,,Hundinui" juhatajale Toomas Uibo 38915120245 Jagu i Gümnaasiumi õpilane Ergi 2-6, 11233, Tallinn, Eesti Mobiil: 56666623 AVALDUS Oleksin huvitatud teie poolt pakutud lastelaagri rühmajuhi kohast. Mulle meeldib
Pr Anne Uibo AS Sipelgas Kopli 1B-215 27. jaanuar 2013 50115 TARTU KAASKIRI Lugupeetud proua Uibo Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil lillehaldja ametikohale. Kuulutuse leidsin ajalehest Jõulumaa. Leian, et see on suurepärane võimalus minu jaoks saada juurde kogemust ning praktilist ettevalmistust, pakkudes võimalusi eneseteostuseks. Teie ettevõttes töötamine annaks mulle arenemisvõimalusi ning võimaluse kasutada oma seniseid kogemusi ja teie saaksite enda meeskonda positiivse ellusuhtumisega, muutustele avatud ja koostöö aldi kolleegi.
Kirjandus............................................................................................................................................ 10 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Huno Rätsepa artikli „Kui kaua me oleme olnud eestlased“ põhjal. Artikkel on ilmunud 2007. aasta kogumikus Oma Keel nr 1. Referaadi eesmärgiks on käsitleda eest-tüveliste sõnade tuletamist eesti keelde ning mõningaid võõrlaene, mis on mugavdatud eesti keelde. Lisaks on näiteid toodud Udo Uibo artiklist „Leivast ja saiast, pisut ka lordist ja leedist,“ mis on ilmunud 2011. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. Samuti on kasutatud veel Huno Rätsepa artikklit „Pahupidi kadakasaksad. Rahvaetümoloogiaid eesti keelest,“ mis on ilmunud 2012. aastal kogumikus Oma Keel nr 1. 3 1. Eesti, Eestimaa, eestlane, eesti keel Meie rahva ühisnimetus Eesti jõudis meie kirjakeelde alles 17. sajandil. 1638. aastal pastor
Viimaste aastate festivali toimumisest lk 7 Kasutatud kirjandus lk 8 2 Sissejuhatus Suure-Jaani on oma kauni loodusliku asukoha ja rikkaliku kultuuripärandi tõttu ideaalselt sobiv paik suvisteks kultuurisündmusteks. 1998. aastast alates korraldatakse suvises Suure-Jaanis heliloojatele Kappidele pühendatud muusikafestivali, mille kunstiliseks juhiks on Andres Uibo. Suure-Jaani Muusikafestival toimub traditsiooniliselt igal suvel jaanipäeva paiku, mille traditsioonilisteks kontserdipaikadeks on Suure-Jaani Ristija Johannese kirik, Heliloojate Kappide majamuuseum, Suure-Jaani jahimaja ja laululava. Igal aastal on lisandunud uusi huvitavaid kohti: kohvik "Arturi Juures" koos vabaõhulavaga, tuletõrjetorn, Olustvere loss, Lõhavere linnamägi ja Hüpassaare rabasaar. Kontserdid on toimunud nii sees kui väljas,
Käitumise eripärad võivad viidata patoloogiale. (Mustajoki 2005, Storvik-Sydänmaa jt 2012.) 3 Kirjeldatakse lapse oskusi, korraldustest arusaamist ja täitmist. Patsiendi välimust, hooldatust. Hinnatakse vastavust eale. Lühidalt kirjeldatakse lapse kehaehitust, proportsionaalsust, toitumust, rasvkoe paiknemist. (Aalberg 2005, Mustajoki 2005, Uibo jt 2010) Meeleolu jälgides pannakse tähele, kas uuritava emotsionaalne seisund püsib muutumatuna või esineb meeleolu kõikumisi. Elav, rõõmus, tavaline, kartlik, kurb, mures, vihane, raevunud (Lastehaiguste ... 1986, Aalberg 2005). Neid tundeid väljendab kõige enam näomiimika. Jälgitakse, kas uuritava miimika vastab tema emotsionaalsele seisundile või vastupidi, emotsionaalne seisund miimikale. Näiteks: kas nutmisega
Parksepa Keskkooli direktorile. 26.09.2016 Avaldus Palun vabastada mind õppetööst 5. oktoobril 2016, seoses võistlustega. Kerli Uibo
esimesel 24-48 elutunnil. Enamik nendest lastest on terved või on kahin tingitud väikesest südame rikkest, mis iseenesest sulgub. Seega, kui vastsündinu esimesel 24-48 elutunnil avastatakse süstoolne kahin, lapse nahk on roosa, ei esine hingeldust, südamepuudulikkuse nähte, pulsid on adekvaatsed ja laps sööb hästi, tuleb last uuesti uurida 48-72 tunni vanuses. Lisasümptomi esinedes teostada täiendavalt instrumentaalsed uuringud, sealhulgas ehhokardiograafia. (Kallas jt 1999, Uibo 2010.) Arütmia – eale mitte vastav südame rütm (Coyne jt 2010). Tahhükardia – kiire südametegevus. Pulsifrekvents ületab eakohast normi. (Blagdon jt 2007.) Bradükardia – aeglane südametegevus. Pulsifrekvents on alla eakohase normi. (Blagdon jt 2007.) Galopprütm – kolme või enama südametooni kuuldavus kahe löögi asemel(Coyne jt 2010). Ekstrasüstol – lisalöök (Kallas jt 1999). Respiratoorne arütmia – on füsioloogiline. Sagedamini esineb eelkooli- ja koolieas.
19231926 Friedebert Tuglas 19271929 Jaan Kärner 19301940 Johannes Semper 19401941 Friedebert Tuglas suvest 1941 kuni 1944. aastani ajakirja ei ilmunud, kuid ilmus neli numbrit almanahhi Eesti Looming 19451946 Jaan Kärner 1946 Mart Raud 19461952 August Alle 19531957 Ilmar Sikemäe 19571960 Paul Kuusberg 19601968 Anton Vaarandi Friedebert Tuglas 19681976 Paul Kuusberg 19761987 Kalle Kurg 19881997 Andres Langemets 19972005 Udo Uibo Alates 01.11.2005 Mihkel Mutt Mihkel Mutt Koht Eesti ajakirjanduses, väljaande kujundus Vähese reklaamiga, kindlale lugejaskonnale toetuv ajakiri. Ajakiri on inimesele, kes soovib olla kursis eesti kirjanduses toimuvaga. Kuna kaastöölisteks on sõltumata nende maailma-vaatest ja esteetilistest hoiakutest enamik eesti tuntumaid kirjanikke ja kirjandusarvustajaid, siis on Looming tähtsaim kirjandusajakiri Eestis.
MOTIVATSIOONIKIRI Lugupeetud proua Uibo Soovin kandideerida Teie poolt välja kuulutatud konkursil lillehaldja ametikohale. Kuulutuse leidsin ajalehest Jõulumaa. Leian, et minu eelnev hariduskäik ja töökogemus tuleb kasuks sellel uuel alal keskkoolist saadud teoreetilised teadmised tahavad rakendamist praktikas. Mul on hea kohanemisvõime ja kõrge pingetaluvus. Lisaks olen sõbralik ja optimistlik mõjudes hästi ka kaaskollegidele. Hindan Teie poolt pakutavat ametikohta heaks väljakutseks - töötada ennast üles selles valdkonnas. Usun, et suudaksin rakendada oma seniseid teadmisi ja kogemusi luues Teie ettevõttele olulist lisaväärtust ning seeläbi ka ise õppida ja areneda protsessi käigus. Kirjale on lisatud ka minu CV, mis võiks Teile huvi pakkuda. Olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele Teile sobival ajal. Lugupidamisega, nimi tänav indeks Tartu Lisatud CV 1-l lehel
Balett „Uinuv kaunitar'' ,,Uinuv kaunitar’’ on Pjotr Tšaikovski ballet, mis on kujunenud Charles Perrault’ muinasjuttude ainetel. See on Marius Petipa ja Ivan Vsevoložski libreto. Maailmaesietendus 15. jaanuaril 1890 Maria teatris, ning esietendus Rahvusooperis Estonia 14. novembril 2014. Mina tahaksin seda vaatama minna. Mulle väga meeldib priimaballeriina tutu, mis on beebirooosa. Tema pead põõritavad keerutused on väga ägedad. Kordebaletti tantsjad olid kõik väga osavad, kõik oli väga hästi ajastatud ja nende kostüümid sobisid lavakujundusega. Kurja nõida kehastav baleriini liigustused ja kostüüm andsid tunda, et tegemist on kurja lootegelasega. Tema seelik oli musta värvi ja nägi välja nagu ronga sulestik. Pärast ‘’Uinuva kaunitari’’ ärkamist toimus laval imeline pas de deux. Solistid tantsisid nii graatsiliselt ja meessolist oli priimabaleriinale hüpete ajal toeks. Kõik tun...
ANTONIO VIVALDI Hendrik Uibo üksinda TUTVUSTUS Antonio Lucio Vivaldi.Sündinud 4. märts 1678 Veneetsias ja surnud 28. juuli 1741 Viins.Itaalia barokiajastu helilooja ja viiulimängija. ELULUGU Ta õppis viiulit isa käe all ning ühe allika andmetel asendas ta isa ka Püha Markuse Katedraali orkestris. Sellegipoolest pandi ta 15- aastaselt õppima preestriks. Kui 10 aastat hiljem Vivaldi preestriks sai, jäi ta tervislikel põhjustel selleks vaid vähem kui aastaks. Vivaldi töötas viiuliõpetajana ja hiljem ka orkestri- ja koorijuhina. ÕPINGUD Teda õpetas palju tema isa, kes oli viiuli mängija. Alates 18. sajandi teisest kümnendist hakkas Vivaldi vokaalmuusikat looma,ta kirjutas peamiselt ooperit ja tänu sellele pidi ta selle lavaletoomiseks palju reisima. 1740. aastal kolis Vivaldi Viini, et töötada viiuldajana keiser Karl VI õukonnas. TEOSED EESTIS Eestis esitatakse tema teoseid aegaajalt ...
Muusika. Klahvpillide töö. 1. Klahvpillide jagunemine helitekitamise järgi · Heli tekib keelte võnkumisel (klaver, klavessiin) · Heli tekib õhusamba võnkumisel (orel, akordion) 2. Haamermehhanismi tekke · Leiutati 18. Sajandil. Klaveril tekib heli, kui klahvi alla vajutades löövad vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. K...
Tartu KHK Autode ja masinate remondi osakond Janek Valdner Generaatori kontroll Iseseisev Töö Juhendajad: Veiko Uibo ja Tanel Plovits Maksimum voolu saamine Esmalt tuleb akut natuke tühjendada, kuna täislaetud aku korral ei anna generaator maksimum voolu. Akut saab tühjendada kui sisse lülitada stabiilsed tarbijad, näiteks klaasisoojendid, tuled jne. Aku tühjendamiseks ei sobi impulssiivsed tarbijad näiteks raadio, kojamehed jne. Mõõtmine Esmalt võtame multimeetri ja amperatngid, mis tuleb kalibreerida. Seejärel ühendame ampertangid ümber generaatori peajuhtme ja loeme
1993. aastal võeti uueks nimeks Untsakad. Untsakad Oma missiooniks on ansmabel nimetanud rahvaluule kogumist. Regilaulud, lorilaulud, modernlööklaul, sõjalaulud ja The Pogues ongi Untsakate muusika kokkuvõttev nimetus. Untsakad Jaanus Jantson akustiline kitarr, laul Ilmar Kald viiul, laul Jaanus Põlder mandoliin, laul Margus Põldsepp lõõtspillid, laul Marek Rätsep basskitarr, laul Tauno Uibo helirezisöör Untsaka albumid Karmi elu sunnil (1994) Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) Päälinna laiv Von Krahlis (1996) Nizni Novgorod (1997) Metsa läksid sa (1998) Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) Untsakad 10 (2002) Metsa läksid sa 2 (2006) Meie küla pidu (2011) Untsakate koduleht http://www.untsakad.ee/ Osad laulud Untsakalt: "Metsavendade laul" https://www.youtube.com/watch?
GUSTAV ERNESAKS Elust Gustav Ernesaks (12.12.1908 Peningi vald 24.01.1993 Tallinn) Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Gustav Ernesaks sündis 12. detsembril 1908. aastal Peningi vallas Perila külas. Ernesaksade peres armastati laulmist, Gustavil oli aga teisigi huvialasid. Tallinna konservatooriumi klaveriklassi astus ta alles 15aastaselt (1924), õppis seal kuni 1927. aastani ka orelit, ent mõistis peagi, et pianistiks õppida on liiga hilja. 1929. aastal astus ta taas konservatooriumi ning lõpetas selle 1931. a. muusikapedagoogika erialal (professor Juhan Aaviku klassis) ja 1934. a. kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Pärast konservatooriumi lõpetamist töötas Ernesaks muusikaõpetajana ...
Atmosfäärikihid Eksofäär on Maa atmosfääri kõrgeim kiht. Seda kihti iseloomustab kõrge temperatuur ja õhu väga väike tihedus. See asub kõrgusel 690 - 10 000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfääris esinevad virmalised; seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid. Seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid; seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Temperatuur kõigub 700-1200 kraadini. Kiht asub kõrgusel 40-690 km. Mesopaus asub kõrgusel 80-90 km. Temperatuur on selles kihis -225 kraadi.Seal esinevad helkivad ööpilved. Mesosfäär on a tmosfäärikiht kõrgusel 40-90 km. Suurim temperatuur on 60. km (umbes 50 kraadi), edasi la...
projekti “Roheline energia”. Rohelise energia ostjad tarbivad tuulest, veest toodetud elektrit, sellega toetades taastuvaid energiaallikaid.Rohelise Energia ostjate toel on Eesti Energia rajanud riigi suurima, Linnamäe Hüdroelektrijaama. 11. oktoobril, 2002. aastal hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark – Virtsu Tuulepark. Kerli Uibo 9. klass 2016
Väikese lapse toidutarve on loogiliselt võttes väiksem kui täiskasvanul. Lapse toidukogus peab vastama tema isule, samuti ka kaalule, olles pisut väiksem, kuid see eest mitmekesine. Mudilasele võib anda umbes veerandi või kolmandiku täiskasvanu toiduportsjonist. Oluline on, et väikelapse toidusedel oleks mitmekesine ja toitainetesisalduselt tasakaalustatud. Toidu mitmekesisus on eriti tähtis tagasihoidliku isuga laste puhul.(Raukas, Uibo, Raal:2006: 107) 1.2 Tasakaalustatud toitumine ja mida teha, kui laps süüa ei taha? Igas elueas on oluline tutvustada tasakaalustatud toitumist, kuid on tõestusi, et eriti oluline on seda teha noores eas, kuna: · toidu eelistused kujunevad välja põhiliselt noores eas ning on mõjutatud suhtumisest, uskumustest ja käitumisest. · väärad toitumisharjumused nooruses võivad halvasti mõjutada hilisemat tervist,
Untsakad on bänd, mis viljeleb rahvamuusika, folk, folk-rock musikat. Nende repertuaari kuuluvad: regilaulud, lorilaulud, modern-lööklaul, sõjalaulud. Sõna ,,untsakas" tähendab kerglast inimest. Bänd alustas oma tegevust juba 1992. aastal. 1994. aastal valmis esimene plaat "Karmi elu sunnil" (mis ilmus siiski kassetina). Untsakate koosseisu kuuluvad: Ilmar Kald (viiul), Jaanus Jantson (kitarr), Jaanus Põlder (mandoliin), Margus Põldsepp (lõõtsad), Marek Rätsep (basskitarr), Tauno Uibo (kõlavõlur). On ilmunud plaadid: Meie küla pidu (2011) ·Metsa läksid sa 2 (2006) ·Untsakad 10 (2002) ·Tütarlaps merimeeste kõrtsist (2000) ·Metsa läksid sa (1998) ·Nizni Novgorod (1997) ·Päälinna laiv Von Krahlis (1996) ·Nuur ma olli, ull ma olli... (1995) ·Karmi elu sunnil (1994) Praeguseks moodustab Untsakad läbilõike keskmisest eestlasest kui võtta kontserdil kuus suvalist inimest, siis on nende hulgas kindlasti kolm muusikakooli direktorit, üks raamatupidaja, üks
Paikuse saeveski 200000 Imavere saeveski 150000 100000 50000 0 2004 2005 2006 4.11.2013 Eva Tasso Head küljed 4.11.2013 Eva Tasso Meeskond Tegevjuht Martin Arula Turundus-ja müügijuht Merli Randoja Müügiassistent Kerli Mustrik Tootmisjuht Marko Pärn Pearaamatupidaja Annely Uibo IT juht Madis Haug 4.11.2013 Eva Tasso Fakte Võtab vastu 10 000 autokoormat puitu aastas 70% mänd, 30% kuusk Iga palgi mõõtmistäpsus on 1mm 24 kuivatuskambrit, mille tööd juhivad arvutid Soojusenergia tuleb biokatlamajast Tänaseks on tootmismaht 200 000 kuupmeetrit 4.11.2013 Eva Tasso Artikleid Võrumaa teataja - http://www.vorumaateataja.ee/index.php/ee/toimetus/63-viimased-uudised/2854-toftan-sai-eks Delfi - http://arileht.delfi
http://www.fwembassytheatre.org/organ.htm klaviatuur, registrinupud. Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutuse tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. http://en.wikipedia.org/wiki/Organ_(music) Nüüd kasutatakse oreleid peamiselt kirikutes. Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega "võimas" , "pidulik" , "värvikas". Eesti tuntumad organistid on Andres Uibo, AarePaul Lattik, Piret Aidulo, Ines Maidre. http://www.youtube.com/watch? v=hHZvMAJUN5g http://www.youtube.com/watch? v=VVWRg2YMGN8&feature=relmfu http://www.accordionsusa.com/ Veel 20.sajandini oli akordion rahvuspill Mängiti kohvikutes ja muudes rahvarohketes kohtades 1931. avati akordionistide kool, mis asub Saksamaal, Trossingeni linnas Üks tähtsamaid osi on vloditud nahksest vm materjalist lõõts.
okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
kuidagi ebareaalne ning arvan, et peaksime kordusmõõtmise läbi viima. Mahuks saime: 37276,875 kuupmeetrit. Kindlasti ei saa väita, et tegemist on õige ruumalaga, sest väga keeruline oli mõõta nii korrapäratu kujuga maardlaala. Tabel 1. Andmed Exceli tabelis. Tabelis on märgitud kaugus, nõlvakalle ja kõrgus ja nende abil leitud maht 5 Joonis 1. Siimuga mõõtmisi tegemas. Autor: Brigitta Uibo. 3.2 praktikum: Rahnu hindamine 6 21.septembril, käisime geotehnoloogia tunniraames TTÜ lähedal rahne mõõtmas. Minu tiimis olid Sandra, Annika ja mina. Tol päeval oli õues 13 kraadi sooja ning päikesepaisteline, kuid ilm oli tuuline. Meie eesmärgiks oli hinnata kivimi pinnatugevust, saada andmeid, praktiseerida andmete kogumist ja meeskonnatööd. Mõõtevahenditeks olid Schmidti haamer, GPS, mõõdulint,
Kellavärgiga apelsinid – ehk legaalne vägivald Kevin Harjo Anthony Burgess „Kellavärgiga apelsin“ Ilmunud orginaalis 1962, tõlgitud 2001 176 lehekülge Tõlkinud Udo Uibo Anthony Burgess’i kuulsaim raamat „Kellavärgiga apelsin“ on sisult väga huvitav raamat. Sellega lihtsalt on nii, et kas sulle meeldib, või ei meeldi üldse. Esmalt puutusin teosega kokku mõned aastad tagasi, kui juhtusin vaatama raamatu põhjal tehtud filmi. Filmi režissööriks on Stanley Kubrick, kes on nii mõnegi suurepärase filmiga hakkama saanud. Vaadates filmi, tuli mulle peale kõhedus. Ei saanudki kohe aru, kas see oli sellest et see film
Nõudepesumasinad Meelis Kõiv ja Oliver Uibo Üldiselt Lai valik nõudepesumasinaid - väikesed lauaalused mudelid kuni suured tunnelnõudepesusüsteemideni välja. Nõudepesumasina soetamisel tuleks arvestada klientide arvu peale. On palju eeliseid võrreldes käsipesuga, näiteks: ühtlane pesemistulemus, nõud ei vaja järelkuivatust, ökonoomne, tööjõu ja ruumi kokkuhoid ja kõrged pesemis- ja loputustemperatuurid. Eestlaetav nõudepesumasin Sobib väiksematesse ettevõtetesse (kus toitlustatakse kuni 130 inimest).
Regilaul Kiigele ehitamine + Kolm õuna Kuuli külan häll´ üvata, Mis sääl / mäel / paistu / nes? Ätee a kauka, Meri / mäel / paistu / nes. laane / taga / laula / vat. Mis sääl / mere / keske / ´el? Joosi tarre ema manu: Uibo oll´/ mere / keste /´el. „Emäkene, memmekene, Mis sääl uibu otsas olli ? Anna mullõ aidavõti, Kolm oll´/ ossa / uibu / en, kingi mullõ kirstuvõti – igan / os / san oll´/ upin. Ma lää / aita / ehti / ma, Üts´oll´, mis ne mititu, Pääle /aida / päädi / ma. tõne / vasine / vala / tu,
POP-muusika ja Eurovisioon Rootsis Koostaja:Chätliin Kullo,Kristel Uibo ja Grete- Liis Pikk POP-muusika Palju tähelepanu on saanud rootsi popmuusika, sealhulgas ABBA. Rootsi edu popmuusikamaailmas on võrreldamatu teiste Eurovisioonil osalevate Skandinaavia riikidega. Nende edutee sai alguse aastal 1974. Lauljad Måns Zelmerlöw ABBA (1974) (2015) Lauljad Herreys (1984) Carola (1991) Lauljad Charlotte Nilsson (1999) Loreen (2012) POP-muusika
Kontserdiarvustus Tallinna poistekoori kontsert Ma käsin 27 nov. kolmapäeval kell 19.00 Kontserdimajas Tallinna poistekoori kontserdil. Kontsert kestis 19.00-20.30. Kontserdil osalesid poistekoori vilistlaste meeskoor, Andres Uibo (orel), Ka Bo Chan (kontratenor), Uku Suviste, Artjom Savitski, peadirigent ja kunstiline juht Lydia Rahula, dirigent ja kontsertmeister Tomi Rahula. Piletihind oli õpilasele 6 ja täiskasvanule 8 . Tallinna poistekoor tähistab väärikat 25 aasta juubelit. Kogu selle aja on olnud koori kunstiline juht ja peadirigent Lydia Rahula. Enamik laulupoisse on alustanud kooristuudios laulmist 6-7 aastaselt ettevalmistuskoorides Primo ja Secundo ning õpib ja mängib mõnd pilli. Koor on olnud
Beethoven oli kinnine, kalk, kuid ei saa öelda et südametu inimene. Temas oli palju tundeid peidus, mida ei tahtnud ta mittekellegile näidata. Mina arvan, et tema kurdistumine sai alguse sellest ajast, kui ta oli noor ja kui isa teda peksis. Beethoven oli helilooja, kes armastas kunsti ja elas läbi oma muusika nagu mitte keegi teine. Mari Uibo 10.b klass
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub
Stockholm Unsere Klassenreise nach Stockholm Aleks uibo, Karel Laaneväli Geographische Lage Das Landschaftsbild Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimi Teine tase Stockholms hat sich in der Geschichte der Stadt aufgrund Kolmas tase Neljas tase der skandinavischen Viies tase Landhebung stark verändert. Teile, die heute zum Festland
%20Eesti%20kirjakeele%20areng.pdf. 16.01.2018. Eesti Kirjanudmuuseum. Eduard Ahrens (1803-1863). http://krzwlive.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje_materjalid?item_id=323&table=Persons. 16.01.2018. Laurentsiuse Selts. Eesti kultuuriloo tund: Eduard Ahrens. http://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Hariduslikku___Eesti_kultuuriloo_tund%3A_Eduard_Ahrens. 16.01.2018. Eesti Entsüklopeedia. Ahrens, Eduard http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ahrens_eduard1. 16.01.2018 Uibo, Ere 2017. EDUARD AHRENSI mäles tusmärk Kuusalus on avatud. Kasutautud pildimaterjal Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/Ahrens%20Eduard.jpg. Eesti Kirjandusmuuseum http://krzwlive.kirmus.ee/scans/a37_731_fr.r._kreutzwald.jpg. Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/large/Jakobson%20Carl%20Robert.jpg . Eesti Entsüklopeedia http://admin.entsyklopeedia.ee/Portreed/large/Hurt%20Jakob.jpg.
kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Helilooja ja koorijuht, eesti kooriliikumise juht poole sajandi vältel, legendaarsemaid isiksusi eesti muusikas. Tema "Mu isamaa on minu arm" kujunes nõukogude ajal eestlastele mitteametlikuks hümniks. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastast professor. Tema õpilaste hulgas on Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas ja paljud teised. Gustav Ernesaks suri 24. jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Gustav Ernesaks avaldas 5 raamatut, milles on ühte sulatatud mälestuslik-autobiograafiline ja dokumentaalne-kultuurilooline aines: · "Suu laulab, süda muretseb" 1971 · "Nii ajaratas ringi käib" 1977 · "Kutse" 1980 · "Laine tõuseb" 1983 · "Laul, ava tiivad" 1985 Pilte Gustav Ernesaksast
Piccadilly kirikus, Londonis. Ain Anger on maailmanimega Eesti bass. Ta on hinnatud Wagneri-esitaja. Anger on esinenud mitmetes riikides sümfooniaorkestriga ning teinud koostööd tuntud dirigentidega. Tehnikaülikooli Akadeemilise Meeskoori sünnikuupäev on paika pandud kokkuleppeliselt: see on 15.detsember 1945, kui koor andis esimese avaliku kontserdi tolleaegses TPI peahoones Koplis. Aastate vältel on olnud koolis viis peadirigenti: Arno Kallikorm, Harald Uibo, Ants Üleoja, Jüri Rent ning Peeter Perens. Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on osalenud paljudel koorikonkurssidel, teinud koostööd paljude muusikute ja orkestritega ning andnud välja palju helikandjaid. Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist on võrsunud Teaduste Akadeemia Meeskoor kui ka EKE Inseneride Meeskoor. Samuti on Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog.
ning on lisaks ka täiendanud teiste autorite, näiteks Jalo Kalima, balti sarju, sealjuures peamiselt eesti ja liivi osas (Mägiste 1936). Sammuti on Mägiste (1977) aluseks võtnud tähenduse ’teritama’ ning õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kirjakeeles esineb kärpima selles tähenduses varem. Sõna kärpima tähenduses ’teritama’ on ilmne alamsaksa laen tulenev sõnast scharp ’terav’ (Udo Uibo 2015). Kasutatud kirjandus 1. Mägiste, J. 1937. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Kirjandusarhiiv 2008 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja Kirjandus, 12, 859−868 kjk.eki.ee/ee/issues/2015/12/716 4
Retsensioon ''Kauka jumal'' Käisin 26. Septembril Kuressaare Linnateatris vaatamas August Kitzbergi näidentit ''Kauka jumal'', mille lavastas Väino Uibo. Näitlejateks olid sellised nimed nagu Peeter Jürgnes(peategelane), Lea Kuldsepp, Virgo Neemre, Aili Salong jt. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg enamasti naljamänge. Esile tuues tema tuntumad teosed ''Punga-Mart ja Uba-Kaarel'', ''Rätsep Õhk'', ''Libahunt'' jne. Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari)
Kesklöövis oli kuldseid lühtreid 4 ning need läksid altari juurest alustades kõige väiksemast kõige suuremaks. Minu ees oli Maarja seitsmeharuline põrandalühter, selle taga oli risti löödud Jeesus Kristuse maal ning maali kohal oli suur aken punaste ja siniste mosaiikpildikestega. Seinte peal oli palju mäletustahvleid ehk epitaafe. Meist paremal oli väike orelirõdu ning meie ees kõrgel lae all oli suurem orelirõdu. Suurele orelirõdule tuligi Andres Uibo. Tal olid pikad hallikaspruunid juuksed ning seljas oli hall kampsun. Esimene lugu oli Dietrich Buxtehude Preludium in C (BuxWV 137). Pala algas pika madala noodiga, loo algus oli väga dramaatiline ja vihane. Mõne aja pärast oli hetkeline rõõmsate nootidega koht ning peale seda läksid noodid taaskord madalaks ja süngeks. Sünged ja rõõmsad noodid olid teoses segamini üksteise taustal. Teose lõpunoodid tundusid olevat rahulolevad.
improvisatsioon", mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert. Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks ,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut. Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen, Oksana Sinkova ja teised andekad muusikud. Johann Sebastian Bachi festivalil esitati mitmesuguseid helilooja teoseid. Seal kanti kuulajatele ette monumentaalseid lugusid organile, viiuli sonaate, orkestri süite ning aariaid ,,Jõuluoratooriumist" ja Missast h-moll. 2 Eestis toimub palju Bachi festivale, kuid on ka teisi festivale, kus mängitakse tema teoseid. Näiteks selle aasta 6
Transport Austraalia on 2. kohal maailmas autode omamise edetabelis.Kolm erinevat teede liiki on : Födreaal kiirteed Ühendriikide kiirteed Kohalikud teed Maantevõrk katab 913 000 km üle kogu Austraalia. · Sillutatud-353 331 km · Sillutamata 559 669 km Austraalia transport on tohutult arenenud : tööhoos on metrood, rongid, lennukid, ühistransport, laevad. Helen Uibo 10.klass Rõngu Keskool 2011 Juhendaja:Liselle mürk
Nõnda lõppeski II alevivolikogu tegevus. Järgmine volikogu valis alevivanemaks J. Tammina, volikogu esimeheks sai P.Uibo. Volikogu püsis ametis kõigest aasta ja suutis selle ajaga vaid siitkandi riigimaad saada alevivalitsuse kontrolli alla. Selle volikogu ajal said ka Elva tänavad endale nimetused. Kruntide väljajagamisel tekkisid tühised arusaamatused ja volikogu astus tagasi (1928.a.kevadel). Uue volikogu esimeheks sai P. Martinov, alevivanem oli nüüdsest P. Uibo. Selle volikogu ja valitsuse suuremaks ettevõtmiseks oli ujulahoone ehitamine Verevi järve idakaldale (1929.a. kevadel), mille jaoks võeti kuni 5000 krooni laenu. Jätkati alevi planeerimist ja alevimaade laiendamist. Tehti laenu ka spordiplatsi rajamiseks. 3 Elva ujula 1934.aastal Uutel valimistel 1929. lõpus suurendati volinike arvu 1 võrra (16-le). Volikogu valis alevivanemaks N
laululava, mis valmis 1960. aastal, luua RAMi juurde noortekoorid, rajada kooriühing, mis teostus 1982.aastal, korraldada koorijuhtidele täienduskoolitust jne. Ernesaks valutas südant kogu eesti kooriliikumise ja kooride repertuaari pärast. Kogu elu oli ta seotud ka koorijuhtide õpetamisega: 1937. aastal sai temast Tallinna konservatooriumi õppejõud koorijuhtimise alal, 1946. aastal professor. Tema õpilast hulgas on paljud kuulsad koorijuhid ja pedagoogid, näiteks Jüri Variste, Harald Uibo, Kuno Areng, Olev Oja. Ka Eri Klas on olnud tema õpilane, kes on üks eesti parimaid dirigentte ja keda tuntakse ka väljaspool eestit kui auväärset muusikut. Gusta Ernesaks suri 24.jaanuaril 1993. aastal Tallinnas. Looming Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Eestlastel ei olnud Teises maailmasõjas suurt valikut, kelle poolel sõtta astuda. Suuremas osas osaleti Saksa, Vene ja Soome relvjõudude koosseisus, kuid väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Võimalik oli ka põgeneda Rootsi või Saksmaale. Käesolev arutlus räägib täpsemalt nendest meestest, kes astusid sõtta Saksa, Vene või Soome poolel. Punaarmees võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas vene väejuhatus just seda võimalust. Venelased olid sunnitud sundmobiliseerima, kuna peale seda kui eestlased mõistsid, mida punavõimude poliitika endast kujutas, ei tahetud enam vabatahtlikena kommunistlike vaadete eest võidelda. 22.territoriaalses laskurkorpuses oli eriti palju eestlasi , kuna see moodustati Eesti sõjaväe baasil. 1941. Aastal kuulutas kommunistlik võim välja Eestis...
(Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82) RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks veel: G8 WTO(World Trade Organisation) SPC( Secretariat of the Pacific Community) IOC( Indian Ocean Commission) IMF( International Monetary Fund) ACS( Association of Carribean States) CERN ( European Organization for Nuclear Research) UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural) liige. (Sonn, 2008)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
