Slummid Ardi, Helerin, Rauno K Kiviõli 2014 Mis on slumm? Slumm on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Millest slummid tekivad? Looduskatastroofid (maavärinad, üleujutused jne..) Ränne (kodusõjad ja sotsiaalsed konfliktid) Suur töötus(maapiirkondades peamiselt) Halb infrastuktuur Probleemid Magevesi Rikutud toit Jäätmed Õhusaaste Elamistingimused Haigused Puuduv infrastruktuur Koolid, haiglad, politsei, ühistransport jne... Mida tehakse olukorra parandamiseks? Inimesed arendavad paremaid vee- ja sanitaartingimusi.
● Uuskeskus ● Uus tootmise piirkond ● Keskklassi elamurajoonid ● Eeslinn, eliidi elumajad 3.Too näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest probleemidest. ● Maastiku hävimine ● Muldade kurnamine ja hävimine ● Õhusaaste ja sudu ● Ummikud ● Puhta vee puudus, vee reostus ● Müra ● Prügilate suurenemine ● Jäätmete ladestamise probleemid ● Slummid ja getod ● Epideemiad ● Kuriteod 4.Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades. Arenenud maades Arengumaades Linnastumise ● Algas 1850 ● Algas 20. kasvutempo sajandil (1950) ● Iive väike ● Iive suur ● Tempo
2)Arengumaades: MAJANDUSLIKUD: Suured tänavarahutused SOTSIAALSED: Slummides halvad elutingimused, haigused jne ÖKOLOOGILISED: Linnastumine Lahendused: Majanduslikud: luua juurde uusi elamispindasid, Sotsiaalsed: luua koole, haiglaid jne juurde ja Ökoloogilised: Kasutada rohkem taastuvat energiat, talgud vms 18.Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 19.Slummid tekivad kuna inimesed tulevad linnadesse tööd otsima ja slummid enamasti tekivad suurte linnade ümber, soojades riikides. 20.Suurimad probleemid on : Vee puudus, kanalisatsioon, elamispind, haigused
Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Sellega on tingitud omakorda vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine slummides. Ning kuna iive on nii suur ja rahvaarv meeletu, siis tõenäosus saada linnas paremat töökohta on väike. Enamjaolt tekib suur tööpuudus, inimestele lihtsalt ei jätku töökohti. See aga omakorda paneb inimesi varastama, et saada toitu või raha. Ehk siis kuritegevuse arv tõuseb. Kui väga palju rahvast elab üheskoos, tekitab see kindlasti veel palju probleeme, näiteks õhusaaste, korraldamata
Pakistan 147 Brasiilia 243 Jaapan 126 Bangladesh 268 Bangladesh 124 Etioopia 213 Rahvastiku kasv Eestis Eestis on rahvaarv pidevas vähenemises. Iive on negatiivne olnud 10 aastat. Tänapäeval neutraliseerumas. Sünnid ja surmad on tasakaalus. Tulevikus ootab meid rahvastiku vananemine, mis toob kaasa probleeme. India aastal 2050 Arengumaa India slummid Mumbais Industriaallinn Ameerikas, Gulf Coast Täname tähelepanu eest! Ann Mäekivi Ljusi Logatsova Eliis Pints Kristel Luik Pavel Senjavin 8.B klass
arengumaadest sisserändavate inimeste arvelt. · Iive on kas väga väike või hoopis negatiivne. 24 Linnastumise tase · Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. · Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. · Mõnedes arengumaades MANILA toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid. · Iive on suur 25 Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon · Inimesed eelistavad elada linnalähedastes asulates, linnas käiakse tööl · 1960 a. l algas Põhja Ameerikas, Lääne- Euroopa riikides · Iseloomulik praegu Põhja riikidele (suurema sissetulekuga inimesed) Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse
Lõuna osas asub jõgi ja seal on ka suur populatsioon Palju rahvast rändab välja sest seal on vaesed piirkonnad. Paljud inimesed smuugeldatakse salaja välja samuti ka lapsed ja nad viiakse mitte millegi eest tööd tegema ja neile lubatakse raha kuid seda nad enamasti ei saa. Rahvaarv kasvab aga see vananeb sest meditsiin muutub kättesaadavamaks. Kunagi surid paljud lapsed peale sündi kuid nüüd jäävad nad tänu abiorganisatsioonidele ellu. Seal on slummid sest on palju vaeseid. Suht räpane on sest rahvast on palju kes kõik koos elavad. Saastatus on suur. Seal on ka kerjuseid set töökohti on vähe. Keenias on populaarne põllumajandus ja tööstus. Seal valmistatakse erinevaid tekstiile sest seal on odav tööjõud. Sealt pärineb tee, kakaooad, kohvi ja lõikelilled. See kindlasti on turismimaa aga mitte nii tuntud. See riik on pigem tuntud oma looduse ja loomade poolest sest seal on lõvid ja elevandis ja muud
Järgus aga arengumaad, osades arengumaades probleemiks üle ehk väärlinnastumine. Nt. Ladina-Ameerika Väärlinnastumine tähendab linnastumise ettejõudmist industrialiseerumisest eriti kui demograafiline plahvatus veel kestab. Maha jäänud põllumajandus ei võimalda kiiresti kasvavale maarahvastikule maad, tööd ega elatist. Ülejäänud/liigne maarahvas siirdub linna, tööd ei leita sealtki, tekib marginaalne rahvastik ja slummid. Linnastumise lõppjärk (infoühiskonna linn): Selle etapi alguses on esimese maailma riigid. Nendes valitseb postindustriaal tootmisviis, linnades teenindavad majandusharud, rahvaarv linnades väheneb eriti keskustest, inimeste töökoht ei sõltu enam linnast.
ning 90% linnarahvastiku kasvust toimub just arengumaades, nagu on selleks ka India. Seoses linnastumisega võib ka tekkida erinevaid probleeme. Sotsiaalsed ja majanduslikud probleemid: Maalt tullakse linna õnne ja paremat töökohta otsima, mida aga ei teki piisavalt kiiresti juurde, nii et enamus jäävad kuhugile agulisse - see tekitab samuti ka kuritegevust; liiklusummikud ning suurenev ruumipuudus; slummid nendes vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine. Keskkonnaprobleemid: Reostus ning palju prügi ning linnastumine suurendab haiguste ja katkude tekke ja levikuvõimalusi. Need mõlemad (sotsiaalsed ja majanduslikud ning keskkonnaprobleemid) on ühtlasi ka peamisteks rahvastiku probleemideks. Põllumajandusega tegeleb India rahvastikust 60%, tööstusega 28% ning teenindusega 12%. Haridustase on üsna madal, puudub koolikohustus. Kesk- või kõrgharidus vähesetel.
Urbaniseerumine stumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja l stumise tempo väga kiire, aga arenenud riikides on tempo aeglane, kuid tase kõrge. stumise peamiseks põhjuseks on soov leiada parem töökoht ja eluting majanduses on palju tööd automatiseeritud. ndussektoris on rohkem tööd. Linnastumisega kaasnevad probleemid: Palju mitteametlike elanike Ebahügeenilised elamistingimused - slummid Arstiabi kehvem kättesaadavus Nakkushaiguste kiire levik Erinevate kultuuride segunemine Riigist raha nö välja viimine Linnastumine Eestis just 1990ndatel, kui Tallinna, Tartu ja Pärnu lähedal asuvatesse valdadesse hakati kolima, Tallinna üm umine, kuna linna planeeritakse vanalinna silmaspidades. Fakte Ennustuste kohaselt elab 2030. aastal 60% maailma elanikest linnapiirkondades.
täitamata. Tol ajal toodeti Sevinat, mida tehakse metüül-isotsüonaatist ja α- naftoolist. Need ained olid 60 000 l. tankides maa-all. Põhjus • Trageedia põhjuseks sai juhuslik metüül-isotsüanaati vabanemine. Reservuaari temperatuur jõudis 39 ° C, mis tõi rõhu tõstmist ja avariiklappi lõhkemist. Tagajärjed • Tulemuseks, 0:30-2:00 3. detsembril 1984a. atmosfäärisse oli sattinud ligi 42 tonni mürgist auru. Lähedased slummid ja raudteejaamad olid kaetud metüül- isotsüanaadi pilvega. • Kõrge asustustihedus, enneaegse elanike teavitamise puudus, vähene meditsiinitöötajad ja samuti ka ebasoodsad ilmastikutingimused tõid väga palju ohvre. Kes on süüdi? • UCC maksis raha avariohvrite peredele umbes 1-2 tuhat dollarit igale. Pärast avariid juhataja, Warren Anderson, kähku põhenes Indiast. India kohus määras trahvi ja 2 aastat vangistust. • India ei süüdista oma
Üle 70% Linnastumise % Alla 50% Aeglane Tempo (kasv) Kiire Palju kesk-aegseid linnu Linnade vanus Valdavalt noored linnad Ränne maalt linna. Tegurid Demograafiline plahvatus Immigratsioon Valglinnastumine, Protsessid Ülelinnastumine, vastulinnastumine industrialiseerimine Heakorrastatus nii kesk- Üldilme Äärelinnas slummid, getod kui äärelinnas 2. Iseloomusta asustuse arengut maailmas ning nimeta asustuse arengut mõjutavaid tegureid eri aegadel. Agraarajastu linnad · Kujunesid maailma vanimates põllumajanduspiirkondades · Linnades elas 1-2 % rahvastikust · Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega · Mullastik, pinnamood olid tähtsad elukoha valmimises
Vähesel määral maavarade kaevandamine Väärispuidu raiumine Turism Korilus ja jahipidamine Troopilised metsad on elupaigaks paljudele kohalikele hõimudele, kes vajavad metsa elupaigana, toidu ja ravimite hankimise, küttepuu saamise ja rituaalsete toimingute paigana. Turism Kohalikud teenivad elatist turistidele majutust ja meelelahutust pakkudes Linnad Rahvaarv kasvab kiiresti Palju töötuid Agulid ja slummid Keskkonna probleemid Arvatakse, et aastas hävitatakse peaaegu 29 miljonit hektarit vihmametsi. Kui niisugune tempo säilib, hävivad vihmametsad 2035. aastaks Hävinenud mets ei taastu, sest mullas on vähe toitaineid. Erosioon Kasutatud materjalid http://en.wikipedia.org/wiki/Rainforest http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ekvatoriaalne_vihmamets_ingahein http://www.srl.caltech.edu/personnel/krubal/rainforest/Edit560s6/www/what.htm
megalopoliste teke. ja mõned suuremad linnad. Linnade vanus Palju vanu keskaegseid linnu Valdavalt noored linnad Linnastumisega kaasnevad nähtused Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed probleemid ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna kihistumine, haldamine kuritegevus, vee ja kanalisatsiooni puudumine slummides, suur tööpuudus. Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, linnahaljastuse säilitamine. nakkushaigused,
linnade järku , väiksematest linnadest suundumine maalt linna , suurematesse sündimuse tagajärjed Religioonilised Linnade kokkukasv megalopolisteks Eriti kiiresti kasvavad pealinnad erinevused ja üldse linnad Sotsiaalne- ja Linnades on transport sujuv Ülelinnastumine , moodustuvad majandusolukord slummid , tekib suur töökohapuudus ja elektripuudus Keskkonna Prügimäelt õhusaaste Nakkushaiguste levik , probleemid õhusaaste prügi Arenenud linnad peavad sammu infrastruktuuriga . Iive arvutamine : Linnas elas 70 000 inimest sündis 150 inim. Aasta jooksul suri 200 200-150 = 50 70 000: 100 = 70 50:70 = 0,7 %o negat . 70 0000- 50 = 69 950 80 000
sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaprobleemid Erinevus: näitajad Arenenud riigid Arengumaad Linnarahvastiku osatähtsus Üle 50%(75%) Alla 50% Kasvutempo Uusi linnu ei teki- linnad Väga kiire (La-Am, Hiina, võivad liituda India) Majanduslikud probleemid Tööpuudus, linna transpordi Tööpuudus, slummid, arendamine getod-ülelinnastumine Sotsiaalsed probleemid Üksindustunne, tööpuudus, Väiksed korterid- palju kuriteod rahvast, kuritegevus, prostid Keskkonnaprobleemid Õhusaaste, prügi Kanalisatsioon, veepuudus, probleemid õhusaaste, prügi
14. Mille poolest erinevad euroopalikud ja ameerikalikud linnad? 2+2p. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? 2+ 1p. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
• Haigused. • Ja muud. Linnastumin • Linnastumine on linnade a e rvu ja suuruse kasv. • Linnastumise tempod on aga väga kiired, sest inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. • Ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid (пригород) ja slummid (трущобы). • Arengumaades linnastumis e tase madal, aga arenenud riikides on see tase kõrge. p a n u e e s t ! tähe l e Aitäh
linna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel, näiteks näljahäda eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid (prigoroda) ja slummid(trusjobq), seal on ka iive(prirost) suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Aja jooksul, kui linn kasvab ja areneb, muutub märgatavalt linna maakasutuse struktuur: elanikud ja tootmine surutakse teenindusettevõtete ja kontoriruumide eest pakutavate kõrgete
Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia
Sõja ajal kannatavad kannatavad kõige rohkem tsiviilisikud. Tekkib kaupade defitsiit, inflatsioon, inimesed jäävad oma kodudest ilma ning ümberringi näed kogu aeg surma. Sellistel ajal tekkivadki sõjapõgenikud, kes lähevad otsima paremat elukohta. Näiteks võin tuua esimest ja teist maailmasõda, mil inimesed massiliselt lahkusid oma kodukohtadeks. Alati ei pea olema sõda, et inimesed lahkuksid oma kodumaalt. Mõnedes Aafrika piirkondades on tekkinud slummid, kus on äärmiselt halvad elutingimused. Inimesed rändavalt pidevalt ning leiavad, et mujal lihtsalt ei leia paremaid elutingimusi. Ränne võib olla ka seotud sinu tööga. Inimene läheb otsima teist elu- ja töökohta, kui tema viljakasvatusmaad on äärmiselt kiduraks jäänud või kui kalasaaks on vilets. Ta läheb otsima kohta, kus ta saaks suuremat saaki, mille eest ta saaks rohkem raha ja raha abil ta saab luua omale paremaid elutingimusi
erinevused Linnade pealinn ja mõned kokkukasvamine,megalopoliste suuremad linnad teke. 5.Too näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest. Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid linnatranspordi sujuv elanikkonna haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus,
Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Sellega on tingitud omakorda vee, kanalisatsiooni ja elektri puudumine slummides. Ning kuna iive on nii suur ja rahvaarv meeletu, siis tõenäosus saada linnas paremat töökohta on väike. Enamjaolt tekib suur tööpuudus, inimestele lihtsalt ei jätku töökohti. See aga omakorda paneb inimesi varastama, et saada toitu või raha. Ehk siis kuritegevuse arv tõuseb. Kui väga palju rahvast elab üheskoos, tekitab see kindlasti veel palju probleeme, näiteks õhusaaste, korraldamata
Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke. mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevatd sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi,
megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt alkoholism, narkomaania ja kuritegevus, elamispinna nappus Vähem arenenud riikides slummid (inimesed tulevad maalt linna paremat elu otsima, aga ei suuda endale lubada isegi esmavajalikku) 6. Linnade sisestruktuur ja selle muutumine. Sisestruktuur muutub siis, kui uued valitsejad on teist usku, kui eelkäijad. Samas on asju, mis säilinud aastatuhandeid, nt tänavavõrk ja väljakud püsivad suhteliselt stabiilsena. Linnades alati keskused, kus inimesed saavad suhelda, kohtuda ja kaubelda. Linnaosad eristuvad
ei teki) peale pealinna) Regionaalsed erinevused Teatud perioodil minnakse Ülelinnastumine(minnakse maalt linna, palju minnakse intensiivsel maapiirkondadest kesklinnast äärelinnadesse linnadesse). Tekivad pilpakülad/slummid Hiidlinnastud, megalopolised Megalopolised Kiiremini kasvavad eelkõige pealinnad PUIDU IMPORT JA EKSPORT o Euroopa: Väärispuit Aafrikast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt. Põhja-Euroopast tuuakse Lääne-Euroopasse okaspuitu. o USAsse: väärispuit Lõuna-Ameerikast, okaspuit Kanadast o Jaapanisse: väärispuit Indoneesiast, pm Kagu-Aasiast, okaspuit Kanadast ja Venemaalt.
Paljud suuremad kalaliigid on välja surnud, sest neil polnud aega paljuneda. Kui selline ülepüük jätkub, võivad paljud kalaliigid maailmast kaduda ja seega kaob ka toiduallikas inimestele. Inimeste arvukus on viimase 60 aasta jooksul kolmekordistunud ja umbes pool maailma elanikest elab linnades. Paljud linnad on ülerahvastatud ja inimestel pole ruumi, kus elada ning seetõttu tekivad väga halvas seisus ja ebatervislikud slummid. Slummides elavatel inimestel puudub juurdepääs päevaselt vajalikele asjadele nagu vesi, pesemine ja elekter. Need inimesed ei vääri sellistes halbades oludes elu. Metsaraie on samuti suureks probleemiks. Metsad kasutavad süsihappegaasi, et fotosünteesi kaudu teha hapnikku, mis on elavorganismidele eluks vajalik. Inimesed aga hävitavad metsi, et saada puitu elamute ehitamiseks või põllumaa juurde tegemiseks. Viimase
Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid. 13. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon . 14. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon. 15. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempo on aga väga kiire, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnes arengumaas (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempo on aeglane, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt arengumaadest sisserändajate tõttu, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumisega kaasneb linnakultuuri levik. 16. Kui on tegemist looduliku jõega siis ei (v.a kuival perioodil), aga kui on tegemist tehislikuga jõega siis jah.
Linnades teenindavad majandusharud. Inimese töökoht ei sõltu enam linnast. 4. väärlinnastumine Esineb arengumaades. Linnastumise ettejõudmine industrialiseerumisest. Maja on jäänud põllumajandus ning see ei võimalda töökohti maarahvastikule ega ka elatist. Üleliigne rahvas liigub linna, lootes paremat elu. Enamik ümberasujaid ei leia linnas ka tööd, kuna on aeglane insustrialiseeumine. Tekivad slummid. Toovad kaasa probleeme. Asutustihedust positiivselt mõjutabad looduslikud tegurid 1) rikkalikult loodusvarasid 2) piirkond asub veekogu ääres 3) viljakad mullad 4) mõõdukas, piisavalt soe ja parasniiske kliima Asutustihedust positiivselt mõjutavad inimtegurid 1) poliitilised valitsus investeerib infrastruktuuri 2) majanduslikud - tööstuse ja transpordi arendamiseks on piisavalt raha ja tehnoloogiat
MUDELID:1)Ühe keskusega ringmudel- linnakeskus on keskel ja erinevates sektorid asetsevad ringselt ümber keskuse. Linnastumisega kaasnevad probleemid 15. Missugused on linnastumisega kaasnevad probleemid ja kuidas neid lahendada 1) arenenud riikides a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais.Tekivad kiire linnastumise tagajärjel. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Nimeta 6 maailma suurima rahvaarvuga riiki. Hiina,India, USA, Indoneesia, Brasiilia, Bangladesh, Pakistan, Venemaa 2. Mis on 2 levinuimat juurdekasvu näitajat? rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. 3. Milliste tegurite koosmõjul muutub riigi rahvaarv? Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarändekoosmõjul. 4. Miks kasvab maailma rahvaarv tänapäeval nii kiiresti? Põhjus, miks rahvaarv nii kiiresti kasvab , on see, et inimesed ei oska pere planeerida. 5. Miks on rahvastiku kiire kasv globaalbrobleem? Ressursside vähesus, ruumipuudus, ülerahvastatus 6. Nimeta tegureid, mis mõjutavad sündimust. sündimust mõjutavad : *viljakas eas naiste arv *naiste vanus laste sünnitamisel (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas);*religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu ja pe...
pakkida. Peaks ju piisama, kui näiteks helbeid müüakse ainult karbis ja mitte veel ka kilekotis. Ühest esemest toodetakse üha uuemaid variante, muidugi tahab enamus kõige viimast mudelit. Väiksemat ohtu ei kujuta endast ka rahvastikukriis. Elanikkond kasvab kiiresti ja ebapropotsionaalselt. Euroopas ollakse mures on väikse sündimuse ning vananeva ühiskonna üle, siis näiteks Indias on iive liige kõrge. Seal elavad paljud väga viletsates oludes, linnade ääres on slummid, kus puuduvad majad, on tihti vaid kuure meenutavad ehitised, rääkimata joogikõlbuliku vee olemasolust, kõike ümbritseb räpasus ja mustus. Seal elavatel inimestel pole normaalseid võimalused, arstiabi ning haridus võib jääda kättesaamatuks. On tekkinud niinimetatud Kolmas Maailm, mis võib jääda teistele vaid pilkamiseks või heal juhul haletsemiseks. Murelikuks teevad ka ülemaailmsed kuritegevusorganisatsioonid ja terrorirühmitused.
kasvab (tegurid) maalt linna, linnas leiab kergemalt tööd, kasvamine ülelinnastumine Suurlinnade kasv Tokaido ~30 milj. elanikku Mumbai(19-20m) , Delhi(18m) , Calcuta Linnastumisega Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna Linna transpordi sujuv haldamine, kaasnevad majand. Ja kihistumine, kuritegevus, tööpuudus, teedevõrk väljaarenenud sots. probleemid puhta vee puudus Linnastumisega Õhusaaste, nakkushaigused, puhta vee
Linnastumise tekke põhjused on eelkõige immigratsioon ja kõrge sündimus. Inimesed kolivad linnadesse paljudel erinevatel põhjustel, kuid enamasti siirdutakse sinna paremate elu- ja töötingimuste otsingutele, aga ka sõjalistel ja poliitilistel põhjustel ning varjule näljahädade eest. Ühtedele on linn võimaluste, teistele lootusetuse koht. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse juba eelpool nimetatud agulid ja slummid. Maailma linnastumine ei tähenda mitte ainult statistilist muudatust rahvastiku paiknemises. See muudab ka maastikke, inimesi ja institutsioone, sest viimased peavad järjest enam järgima linnareegleid. Ka kombed ja tavad muutuvad linnadele omasteks. Linnad on üksikisikute ühiskond, millel on kindel rütm ning mida iseloomustavad mobiilsus, ühetaolisus ja iseseisvus. Kuid on väga palju inimesi, kes lähevad suurlinnast mitte väiksematesse linnadesse, vaid just maale
osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks etapiks. Esimene etapp hõlmab 19. sajandit. Sajandi algul elas
pankrotti paraneb kaubandusevedu vähenevad äkkrikastumuse võimalused hõlbustub reisimine ja piiriületus ahenevad valikuvõimalused mitmes valdkonnas TURISM turism- aktiivse puhkuse vorm, enim reisitakse Euroopasse Miks Euroopasse? sõja vaba poliitiliselt stabiilne kindel julgeolek ASUSTUS MAAILMAS slummid- ülerahvastatud linnad linnastumine ehk urbaniseerumine- linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine Megalopolis- hiidlinnastu, suurlinnast ja selle ümber koondunud väiksematest linnadest kokkukasvanud kogum New York Tokyo Shanghai Mexico Mumbai Asulate paiknemist mõjutavad tegurid: Majanduslikud tegurid Looduslikud tegurid Ajaloolised tegurid
· Ülelinnastumine on arengumaade linnade ülikiire kasv. · Kohalikud võimud ei suuda tagada linna järjest suurenevale elanikkonnale töö ega elukohti. · Selle põhjuseks on see, et linnadesse kolib palju maarahvastikku, kui linnad suudavad neile rakendust leida. · Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid on puudulik veevärk, kanalisatsioon, elektrivarustus ning seetõttu levivad haigused. · Töö- ja elukohtade puuduse tõttu tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, kuhu koguneb marginaalne rahvastik. Slumm ülelinnastumise tagajärg Video Calcutta slummist: http://www.youtube.com/watch?v=syCeYGwquo4 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Wadala_slums_-_Mumbai.jpg Linnastumine Eestis · Eestis toimuvad praegu väga mitmekesised linnastumise protsessid. · Eestis toimub samaaegselt eeslinnastumine, vastulinnastumine ja taaslinnastumine. · Kokku elab umbes 69% Eesti rahvastikust linnades. Miks on rahvaarvu kasv muutunud suureks
tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed. Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12. Suuremad etnosed, etnilised protsessid. Etnos on ajalooliselt kujunenud inimeste rühm, kellel on ühine kultuur. Kuuluvust etnosesse ei määra niivõrd sünnipära kui elukoht ja isiklik valik. Etnosed arenevad pidevalt, mille tulemusena muutuvad etnoste vormid: 1. HÕIM- väike inimrühm, ühtne kultuur. 2. HÕIMULIIT- majanduslikel ja poliitilistel põhjustel ühinenud hõimud. Ebapüsivad, lagunevad
Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal, linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Arengumaades elab linnades veel veidi alla 50% rahvastikust. Vähem arenenud maades on ka linnaelu probleemid suuremad. Mõnedes arengumaades toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Agulites ja slummides on ka iive suur. Arenenud maades aga on linnastumise tase kõrge ja linnastumise tempod aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändajate tõttu. Arenenud maades elab 75% rahvastikust linnades. Arenenud maades on iive väga väike või koguni negatiivne. Peamised keskkonnaprobleemid: ·palju jäätmeid ·õhusaastatus ·vee reostatus Muud probleemid: ·palju töötuid
Regionaalsed Linnade Eriti kiiresti kasvab pealinn ja erinevused kokkukasvamine,megalopoliste teke. mõned suuremad linnad 12. Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed- ja keskkonnaprobleemid Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
ränne maalt linna on suur (loodetakse leida linnas tööd ja parandada elamistingimusi). · Maalt linna tulnud peredel ei ole raha, et ehitada või üürida endale eluaset. Tööd saada on suhteliselt raske ja seetõttu on väga palju töötuid, kes ehitavad linna äärealadele lauatükkidest, roomattidest, papist ja muust materjalist väikseid hütte. · Sellistest tihedasti üksteise kõrval paiknevatest eluasemetest on moodustunud ulatuslikud ,,pilpakülad" ehk slummid. http://www.walkthroughindia.com/lifestyle/major-slum-areas-in-top-indian-cities/ http://business.rediff.com/slide-show/2009/jun/04/slide-show-1-president-on-the-econo mic-crisis.htm VAATAME! Kirjeldage, kuidas elatakse slummides. http://www.theplaceswelive.com/ Linnastumisega kaasnevad probleemid · palju töötuid; · vaesus, alatoitlus, haiguste levik; · eluasemeprobleemid; · puudub puhas joogivesi, kanalisatsioon jm infrastruktuur;
ka riiki sisserändajate arvelt. maalt linna kolivate inimeste arvel. Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. Iseloomulik eeslinnastumine ja suuremad linnad. Iseloomulik vastulinnastumine. Kolitakse eeslinnadesse ülelinnastumine, tekivad slummid. ja linnalähedale maale. Linnastumisega Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna kaasnevad haldamine. kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, majanduslikud ja Üldjuhul jõuab infrastruktuuri areng linna elektri puudumine slummides, suur sotsiaalsed probleemid kasvuga sammu pidada. tööpuudus
suurlinnadesse, linnastumine on maalt linna, tööstusajastu linnad, jõudnud infoajastu linnade järku ülelinnastumine Regionaalsed erinevused Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja megalopoliste teke mõned suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majanduslikud ja sujuv haldamine elanikkonna kihistumine, sotsiaalsed probleemid kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus Linnastumisega kaasnevad Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prugi,
Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused megalopoliste teke. suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid: Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi Ülelinnastumine, slummid, majandusprobleemid sujuv haldamine, elanikkonna kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemi Prügimajandus, õhusaaste, Õhusaaste, prügi, nakkushaigused,
puidutoodete eksportija maailmas. Energiavarade iseloomustus? Taastuv ja taastumatu energiad loodete energiaid – tõus ja mõõn – meretaseme muutumine ööpäeva jooksul. 9. Pilet Linnastumine, selle kulg maailmas. Keskkonnaprobleemid? Linnastumine on seotud linna kasvu ja arenguga. Linna minnakse elama eesmärgil, et leida tööd või paremaid elutingimusi. Võivad tekkida ülelinnastumised, selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid. Linnastumisega levib linnakultuur. Kalandus. Kalavarad? Kõige kaladerohkem piirkond on külmade hoovuste piirkonnas. Kalad asuvad rannikuääres, kuna seal on kõige rohkem toitu. Kõige agaramad kalapüügiriigid on Hiina ja Jaapan. Kalu püütakse 67% maailmamerest, 16% magevee kalakasvatusest, 10% merekalakasvatusest ja 7% sisevetest. Rahvusvahelised firmad? Rahvusvahelised firmad on ettevõtted, mis tegutsevad mitmes riigis. Rahvusvahelistel firmadel on oluline välja tuua kaks mõistet.
7. Probleemid Suur loomulik iive, Loomulik iive väike, esineb haridustase madal, tööpuudus, migratsioon, nakkushaigusi palju, palju müra, veesaaste slumme, * Marginaalne rahastik eelkõige iseloomulik ladina-ameerika riikidele. Inimesed, kes on tulnud hiljuti maalt linna, kuid ei ole leidnud kindlat tööd ega elukohta. Tekivad pilpakülad ehk slummid. * Rahvastikupoliitika: -) Sündimusemõjutamine ühelapsepoliitika, lapsetoetus, religioon, abordi hind/keelamine. -) Rännetemõjutamine elamisload, maksusoodustused, transpordivahendite arv. -) Regionaalpoliitika ühendatakse valdu, infrastruktuuride arendamine, toetused. Põllumajandus * Segatalud arengumaades (Aafrika, Aasia) toodetakse endale ja ülejääk müügiks.
Regionaalsed Linnade kokkukasvamine, megalopoliste Eriti kiiresti kasvab pealinn ja mõned erinevused teke. suuremad linnad Linnastumisega kaasnevad sotsiaalsed - ja keskkonnaprobleemid; Linnastumine arenenud riikides Linnastumine arengumaades Sotsiaalsed ja Tehnovõrkude, linnatranspordi sujuv Ülelinnastumine, slummid, elanikkonna majandusprobleemid haldamine, kihistumine, kuritegevus, vee, kanalisatsiooni, elektri puudumine slummides, suur tööpuudus, Keskkonnaprobleemid Prügimajandus, õhusaaste, linnahaljastuse Õhusaaste, prügi, nakkushaigused, säilitamine transpordiprobleemid
Riigi valitsus ja välismaalased suunavad investeeringud eelkõige pealinna. Suured linnad laienevad kiiresti ning neelavad endasse lähiümbruse väiksemaid linnu ja külasid. Linna ümbritsevate maapiirkondade elustiil muutub samuti linlikuks. Vähem arenenud riikide linnades ei jätku keskkonnaprobleemide lahendamiseks raha. Vananenud tööstus, autode arvu mitmekordistumine ja keskkonnanõuete eiramine põhjustavad reostust. Linnastumisprobleemid arengumaades on peamiselt slummid, elanikkonna kihistumine, kuritegevus ning suur tööpuudus. Linnastumine põhjustab õhusaaste, transpordiprobleemid ning nakkushaiguste leviku............................8 3.MAJANDUS........................................................................................................... 9 3.1Majanduse struktuur ja peamised majandussektorid.....................................9 Majandusstruktuur on riigis või piirkonnas välja kujunenud majandusharude vahel
Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik. Eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse. Ülelinnastumine Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika linnade ülikiire kasv, mis on tingitus demograafilisest plahvatusest ja sisserände kontrollimatusest. Ei suudeta tagada linna kiiresti kasvavale elanikkonnale töö- ega elukohti, tekivad agulid e. Slummid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. Tööhõive struktuur näitab rahvastiku tegevusalaseis primaar-, sekundaar- ja tertsiaarsektoris. Tööpuudus olukord, kus tööealised inimesed, kes tahavad töötada, ei leia tööd. Usund religioosne süsteem, mis on omane teatus rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS vegetatsiooniperiood -e. Taimekasvuperiood ajavahemik, millal taimed intensiivselt
Avalikud ja kommunaalteenused puuduvad või on halva kvaliteediga, tavaliselt on kõrge kuritegevus. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon on väljaränne suurematest linnadest (linnasturuumist) kaugematesse piirkondadesse. Kui lahkutakse lähitagamaale, siis on see lähilinnastumine. Ülelinnastumine on linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekkivad vaesteagulid ehk slummid. Kuna demograafiline üleminek ei toimu erinevatel rahvastel üheaegselt, siis reastuvad riigid ümber. Vaadake ka, kus toimub rahvaarvu kasv suure sündivuse ja kus väheneva surevuse tõttu. Aasta Rahvaarv 1870 Rahvaarv 1931 Prantsusmaa 38 mln 41 mln Saksamaa 40 mln 63 mln Inglismaa 26 mln 44 mln
annaabi.ee 
