Hüdrosfäär Vee jaotus maal-maailmameres:Vaikne ookean-52,9%; Atlandi ookean-24,8%; India ooeken-20,8%; Põhja jää meri-1,5%; muu:Liustik-75%; põhjavesi-24%; mullavesi 1% Maailmamere veetemperatuur-Maailmamere pinna aasta keskmine temperatuur on 17-18C, mis on 3-4 kraadi võrra kõrgem keskmisest õhutemperatuurist maismaa kohal.Tervikuna on maailmamere keskmine temp. 3,8C, põhjapoolkeral on vee pinnatemperatuur 3C võrra kõrgem kui lõunapoolkeral. Maailmamere pinnale langevast päikesekiirgusest neeldub vees 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri. Ligi 2/3 kiirgusest neeldub 1 meetri paksuses pinnakihis ning neeldumine lõppeb 30-40m sügavusel, seetõttu on veekogude paari meetri paksune veekiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Maailmamere soolsus-Merevesi on merede ja ookeanide vesi, mille keskmine soolsus on ~3,5% ehk 35 promilli. See tähendab, et iga kilogramm merevett sisaldab 35 grammi lah...
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral...
· Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel ( Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani Hoovuste tähtsus · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) · Mõju kliimaleTULETA MEELDE! Mere kuhjav ja kulutav tegevus rannikul RANNAPROTSESSID · Kulutav tegevus järskrannikul Lained jõuavad rannikule suure energiaga kujunevad kulutusrannad Pankrannik murrutuspank, murrutuskulbas ja murrutuslava Rannajärskudelt lahti murtud kivimmaterjal sorteeritakse lainetuse poolt ning kantakse eemale; kõige jämedam materjal jääb jalamile RANNAPROTSESSID · Kuhjav tegevus laugrannikutel Tekivad kuhjerannad Rannavallid Rannabarridveealused vallid Maasääred TOO NÄITEID INIMTEGEVUSE MÕJUST RANNIKUTELE! MAAILMAMERE REOSTUMINE
HÜDROSFÄÄR Osa Maast ,mis on täidetud veega. 23.Vee jaotumine Maal: Maailmameri katab 71% maakera pinnast. Magevesi(jõed,järved,põhjavesi,ojad,sood,liustikud) 4,04% Veeringe: Sademed-suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi, kuid osa kandub õhuvooludega maismaale. Auramine-veeringe teiseks lüliks on auramine, mis toimub kogu aeg nii maa kui veekogude pinnalt ning vähesel määral ka liustikelt ja taimede elutegevuse kaudu. Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravool-sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Infiltratsioon-osa vihma-,lume ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustub põhjavee. Veebilanss-mingi maaala või veekogu veevaru ja selle muutust saab väljendada kõige lihtsamini veebilansi abil. 24.Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse erinevused: Eri piirkondades langeb erinevalt päikesekiirgust seega on ka...
Veereziim-jõe veetaseme ajaline muutus. maailmameri-on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rannavall- rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannabarr- kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis reeglina veepinnast allpool. maasäär- meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne. vooluhulk- vee hulk,mis läbib jõe ristlõiget ühes sekundis 1m3/s. valgla- territoorium,kus vesi jõe kaudu ära voolab. Infilttratsioon- sademete maase imbumine ja põhjavee teke. filtratsioon-vee liikumine läbi kivimkihtide. tulvavesi- veetaseme juhuslik järsk tõus. järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained j...
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1. PERIFEERSED äravoolualad – jõgedevesi jõuab maailmamere nt. kõik Eesti jõed, enamus maailma suurimad jõed. 2. Sise-äravoolualad – vesi voolab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbedesse. Nt VOLGA jõgi. Esinevad ajutise v...
temperatuur tõuseb märgatavalt, sadu lakkab, lumi hakkab sulama. · Külm front- Tekib siis, kui külmem õhumass liigub soojale alla. Soojal ajal tekivad külma frondi korral võimsad rünksajupilved, sajab paduvihma ja esineb äikest, õhutemperatuur langeb järsult. Hoovihma võib sadada ka peale frondi üleminekut külmas õhumassis. Talvisel ajal esineb külma frondiga äikest väga harva. Kui külm front loodesse ja põhja. 15. Nimeta rannaprotsessid! · Setete kuhjumine · Rändeprotsessid · Kulutusprotsessid. 16. Maailmamere reostamine ja kaitse! · Reostamine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus(üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus(õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt · Kaitse: tammid, veehoidlad 17. Iseloomusta veeringet maal! 18. Maailmamere mõju kliimale!
HÜDROSFÄÄR · looduses eriline roll · teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris veeaur litosfääris ja mullas põhjavesi organismide koostises vesi · veekogud ja neid siduv veeringe moodustavad iseseisva sfääri Veeringe maal · sademed ookeanide pinnalt aurunud vesi: - suurem osa langeb sademetena sinna tagasi - osa kandub õhuvooluga maismaale - mida kaugemale maismaale liigub mereline õhk, seda ulatuslikum on sademeterohke ala maismaalt auranud niiskus: - osa langeb sademetena maha maismaa kohal - vähesel hulgal jõuab niiskus ookeanide kohal tekkivatesse sademetesse · auramine veeringe teiseks lüliks toimub kogu aeg nii maa-kui veekogude pinnalt sõltub: - pinnase omadustest - taimestikust - õhu ja maapinna niiskusest - temperatuurist - tuule kiirusest · jõgede äravool sõltub sademete ja auramise vahekorrast ...
Suurema aurumise tõttu kaotab rohkem soojust kui mandrid. Merevee omadused: 92% kiirgusest neeldub ja 8% peegeldub tagasi. 2/3 kiirgusest neeldub 1 m paksuses pinnakihis, neeldumine lõpeb 30-40 m sügavuselt. Maailmamere aasta keskmine temperatuur on 17-18 oC. Merevee keskmine soolsus on 35%o. Mida suurem on aurumine, seda suurem on ka soolsus. Loomi on normaalse soolase vee taseme (35%o) juures rohkem, kui sellest vähema soolsuse juures. 7) Rannaprotsessid Peamine jõud, mis rannikut kujundab, on tuule tekitatud lainetus. 8) Rannik - ranna osa, kus lainete tegevus on nähtav ja mida mõjutab lainetus. 9) Rannajoon - maismaa ja vee piirjoon, mis muudab oma asetust. 10) Rand - ala, kus rannajoon oma asendit muudab. 11) Ajuvesi - suurvesi. 12) Paguvesi - madalvesi. 13) Järsakrannikud - veekogu süveneb, ülekaalus kulutav tegevus, tekivad rannajärskud. Kui selline järsak
Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu ning vee temperatuuri ja soolsuse tõttu Looded ehk tõusud ja mõõnad - tekib Kuu ja Päikese külgetõmbejõu tõttu (2 tõusu ja 2 mõõna - 6h tõuseb, 6h langeb jne) Lisaks toimub veeringe RANNIKUD JA RANNAPROTSESSID Rannajoon - see koht, kus vesi ja maismaa kokku puutuvad (pidevas muutumises) Ajurand - kui vesi on kõrgel (üleujutus) Pagurand - kui vesi on madalal Leetseljakud - kõrgendikud vee all Rannanõlv - seal kus vesi läheb järjest sügavamaks Rannik - kogu mereäärne ala, mida mõjutab vesi, mida mõjutab lainetus Rannikud on pidevas muutumises Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik) geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted)
jäätumine ja algab jäätalv. Läänemere jää esineb kinnis- ja triivjääna. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. 5) Jänesekapsa ja sinilille kkt- Laanemets Mustika kkt- Palumets Naadi ja sõnajala kkt- Salumets Osja, tarna, angervaksa kkt- Soovikumets Variant B 1) Rannakoosluste tunnused - soolase vee mõju - vähearenenud muldkate - mereheide - avatud maastik - toimivad rannaprotsessid, jää mõju. - taimestumine vähene - halofiilid nitrofiilid 2) Antropogeense tekkega inimtekkelised kooslused - Tänapäeval on enamus eluskooslusi mõjutatud inimtegevusest. Euroopas on peaaegu kõik metsad kasvanud kunagistele raiesmikele, lõunapoolsed rohtlad on olnud sageli ülekarjatatud, põhjapoolsed niidud on inimtegevuse tulemus. Eestis pole inimene märgatavalt vahele seganud vaid paljude rabade arengule, muud ürgkooslused on äärmiselt haruldased.
Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Väikese reoveehulga puhul saab puhastamiseks kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Nii rajatakse biotiike, pinnasfiltreid ja puhastuslodusid. Erilist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastite vahel ei ole, looduslik puhastus kestab ainult kauem. KOKKUVÕTE Töös omandasin uusi teadmisi seoses hüdrosfääriga. Käsitlesin järgmisi teemasid: veeringe maal, maailmameri rannaprotsessid, jõgede toitumine ja veereziim, voolusäng ja sellega seotud protsessid, põhjavesi ja veekogude kasutamine ja kaitse. Teemade käigus sain teada uusi mõisteid, millest ma polnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam teema oli minu jaoks veekogude kasutamine ja kaitse. Üllatav oli, et veevarusid kasutatakse korduvalt nii, et puhast vett juurde võetakse vähe. KASUTATUD KIRJANDUS http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html HANG, T., JAAGUS, J., JÄRVET, A., KANAL, A., KIRS, J
jäävad kuivale. Kui alanduslehter tekib merelähedasel alal, võib soolane merevesi hakata liikuma hoopis maa suunas põhjaveekihti ja põhjustada põhjavee sooldumist. RANNIK rannik on rannaga piirnev maismaa ja madalaveelise mere osa. Rannikuks loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa - rannikumaad ja rannikumerd. Ranniku maismaapoolne piir on lahe pärasid, merepoolne aga poolsaarte tippe ühendav mõtteline joon. LAUGRANNIKU RANNAPROTSESSID ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. Lainetus ulatub juba kaugel mere põhjani ja seetõttu kuhjatakse setteid randa. Kujunevad rannajoonega paralleelsed settevallid rannavallid. Lainetusest rannale paisatud vesi haarab kaasa peenemat settematerjali, mis hakkab teatud tingimustes kuhjuma veealusteks valliseks ehk rannabarrideks Maapinna osa, mis mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas nimetatakse rannanõlvaks.
11. KL Geograafia HÜDROSFÄÄR Hüdrosfäär maa vesikest, mis moodustub maailmamerest ja sisevetest ( ka põhjavesi! liustikud! ) Veeringe vee ringkäik oleku muutudes. Mõjutavad tegurid : 1. Sademed. - osa ookeanist aurunud sademetest sajab sinna tagasi, osa kandub maismaa kohale - mida kaugemale mandri kohale liigub niiske mereline õhk seda suuremale alale kujuneb mereline kliima - kui õhumasside liikumist takistavad mäed, siis sajab suurem osa niiskusest mägisele rannikule maha - maailmamerelt aurub rohkem vett kui maismaalt, sest aurumine ei vähene vee defitsiidi tõttu, maailmamere pindala on 2.4 korda suurem kui maismaa oma 2. Auramine. - toimub kogu aeg maa- ja veepinnalt, natuke ka liustikelt - sõltub pinnase omadusest, taimestikust, maa ja õhu niiskusest, tuule kiirusest, temperatuurist - auramine on suurem seal, kus maa on ajut...
Lainetus on randade arengu põhijõud. 1. Imikuiga väiksed saared hakkavad vee all arenema. Veealune kari, madal. Algab lainetuse mõju merepõhjale. 2. Noorus kaljusaar, paerand, aktiivne lainetuse tegevus-murrutus, kuhje saarekese taga, setteid peale ei kuhju. Saart purustatakse. 3. Küpsus kulutus-kuhjesüsteemi aktiivne areng, seteteränne ja kuhjumine. kulutatakse avamere poolt, peale kuhjuvad setted. Kõik rannaprotsessid olemas. 4. Hääbumine ranna-areng vaid ajutise kõrgveega. 5. Hääbunud e surnud rand enam ei toimu midagi, murrutuslava on laiaks läinud või randsaar kerkib ette, lainetus enam ei mõjuta. Veealune kari Veealune kuhje Aktiivne pank Hääbuv pank Vana pank
Veeringe Maal, tema lülid: sademed, aurumine, jõgede äravool, infiltratsioon, veebilanss. Aurumine sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õhu ja maapinna niiskusest ja temperatuurist ning tuule kiirusest. Jõgede äravoolualad jaotuvad: 1)perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre 2) sise-äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse ning ühendus maailmamerega puudub. Vesi jaotub maal: Soolane 97,2% Mage 2,8% MAGE VESI · Pinnavesi 77,8% · Põhjavesi 22,0% · Mullavesi 0,2% PINNAVESI · LIUSTIKUD 99,36 % · JÄRVED JA JÕED 0,61% · ATMOSFÄÄR 0,03% · Veebilanss - kõigi vee juurde- ja äravoolu liikide ning vee akumulatsiooni mahuline iseloomustus mingi maa-ala (näiteks, vesikonna, soo, mandri) kohta mingis ajavahemikus (ööpäevas, aastas). · Veebilanss annab ettekujunduse maa-ala või muu veevarudest. · Mandrite veebilansi iseloomustab põhiline s...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
Litosfäär Maa väline tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Astenosfäär ülemises vahevöös, umbes 100-300 km sügavusvahemikus paiknev piirkond, kus valitseva rõhu ja kõrge temperatuuri toimel on aine poolvedel. Maa tuum Maa sisemine, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Vahevöö kiht maa sisemuses, mis asjub allpool maakoort ja ülalpool Maa tuuma Mandriline ja ookeaniline maakoor (maa pindmine tahke kiht) M=vanem aga ainult 40%, mandrite aline maakooretüüp O=ränivaese koostisega kivimitest koosnev õhtuke maakooretüüp Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine, mille käigus tekivad erinevate mõõtmetega kurrud. (mäetekkeprotsess) Murrang geoloogiline rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine teineteise suhtes. Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastanud tulikuum kivimite sulam. Laava - vulkaani kraatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema...
- Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel – tihedushoovus - Vahemere sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani – Kompensatsioonihoovus Hoovuste tähtsus: - Soojusvahetus erinevate laiuste vahel - Setete transport (org. aine edasikandjad) - Mõju kliimale Rannikud ja rannaprotsessid Rannikute ilme sõltub: ranniku reljeefist (järsk- või laugrannik), geoloogilisest ehitusest (kivimid, setted), kliimast (mõjutab murenemisprotsesse, setete ärakannet jm), ranniku avatusest (kas tegemist lahesopiga või sirge rannikuga) veetaseme muutustest (pikemal perioodil ranna-ala kerkimine-vajumine, lühemal perioodil tõus-mõõn). Rannikul toimuvaid protsesse mõjutavad:
Seetõttu on veekogude paari meetri paksune pinnakiht palju soojem kui sügavamate kihtide vesi. Soolsus. Merede ja ookeanite ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevesi on mitmesuguste mineraalainete, soolade, gaaside ja orgaanilise aine lahja lahus. Merevee mineraalses koostises on suurima osatähtsusega kloriidid, sulfaadid ja karbonaadid. Kõige rohkem on merevees lahustunud NaCl. Merevee keskmine soolsus on 35 . 6.3. Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on tuule tekitatud lainetus. Mõnikord tekivad lained ka maavärinate ja vulkanismi ning inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub paljudest teguritest, eelkõige aga veealuse rannanõlva reljeefist. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav tegevus ning kujunevad kulutusrannad
See protsess ongi infiltratsioon. Kohtades, kus ning soojade hoovustega soojast mereveest. Maailma veerohkeimad jõed on maad katavad lõhelised kivimid, on imbumine kõige suurem. Väike seal, madala produktiivsusega, kuna hoovustega kantakse sealt taimetoitained kiiresti kus pindmise kihi moodustavad savid või turvas. Põhjavee väljavool eemale. moodustab omakorda ühe lüli maa veeringes. 6.3 Rannaprotsessid Peamine jõud, mis kujundab maismaa ja suurte veekogude kokkupuuteala, on Aluspinnale omab uhtumisest suuremat mõju sängivool, mille mõju oleneb vee tuule tekitatud lainetus, mis mõnikord tekivad ka maavärinate, vulkanismi ning hulgast ja voolukiirusest ning sängi kujust ja setetest. Jämedama materjali inimtegevuse tagajärjel. Lainetuse iseloom ja mõju sõltub veealuse rannanõlva veeretab vesi mööda sängi põhja, suuremosa setteid kantakse hõljumina
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1. sissevoolavate jõgede arvust 2. sademete- auramise vahekorrast 3. ühendusest ookeaniga 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; 28. selgitab hoovuste tekkepõhjust ja liikumise seaduspära ning hoovuste rolli Maa kliima kujunemisel; Hoovused- suured veemassid, mis liiguvad ookeanis. Hoovused jagunevad: ...
Tuulte kaart M K M M Rannajoone kirjeldus Islandi rannajoon on pidevas muutumises. Rannajoone pikkus 4970 meetrit Arktilised ja polaarsed frondid tekitavad võimsaid talviseid ekstratroopilisi tsükloneid, mille lained mõjutavad, mis mõjutavad tugevalt Islandi rannajoont, eriti lõuna poolt. Islandi rannajoon on liigendatud, esinevad vulkaanilised kivimid. Rannaprotsessid Laugrannikud Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga kaotavad lained rannajoonele lähenedes energiat ja rannajoonel on neil ainult setteid liigutav jõud. Laugrannikuid ilmestavad rannavallid, rannabarrid, leetseljakud, maasääred ja tombolod. Maasääred on setete pikirände tagajärjel moodustunud valli- või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees, mis on kujunenud tavaliselt rannajoone suuna järsu muutumise piirkonnas.
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine Settekivim- setete kuhjumise ja tahke osa, mille paksus on 50-200km. On kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liigenenud laamadeks. liitumise, käigus tekkinud kivimid. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus Moondekivim- maakoores kõrgenenud kivimid on mõningaselt ülessulanud rõhu ja temperatuuri tingimustes (plastilises olekus). Sellel triivivad moodustunud kivimid. litosfääri laamad. Laamtektoonika- laamade triivi ja sellest Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu. koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis Maalihe- suure pinnasetüki liikumine jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks mööda nõlva alla. välistuumaks. Murend- väga erineva peensusastmega Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv tükiline materjal, ...
LITOSFÄÄR Vulkanism laamade kokkupuutealadel, kus magma pääseb kivimivahelistest lõhedest pinnale tekivad vulkaanid. Esineb ka vulkaane, mis asuvad laamade keskel kuuma täpi piirkonnas, kus toimub pidev soojusenergia voog pinnale. Kivimite teke laamade liikumise tõttu pääseb magma, mille jahtumisel tekivad tardkivimid, pinnale. Samuti liiguvad kivimid laamade põrkumisel sügavamale, kus on kõrgem rõhk ja temperatuur, põhjustades moondekivimite teket. Peale nimetatud kivimitekkeviiside on veel settekivimid, mis tekivad lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumise või kivistumise teel. Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On lõhestunud laamadeks. Astenosfäär kiht maakoore all, kus kivimid on mõnindaselt ülessulanud. Sellele triivivad litosfääri laamad. Maa tuum Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse ta...
GEOGRAAFIA Litosfäär Litosfäär- Maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200 km. On Lõhestunud laamadeks Astenosfäär- vahevöö ülessulanud kiht litosfääri all, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum- maa keskossa jääv metalse koostisega piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor paksusega 40-70 km, mis koosneb basaldist, graniidist ning settekivimitest Ookeaniline maakoor- ookeanide alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosev maakoor, paksusega 5-15 km Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, maakoore liikumise toimel Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes Magma- maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev poolvedel mass Laava- vulkaanipurkse tagajärjel maapinnale jõudnud magma ...
Geograafia Maa kui süsteem Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Struktuur ehk ehitus koosneb algosadest ehk elementidest. Süsteemid võivad olla: 1. Avatud- objektid vahetavad väliskeskkonnaga aineid ja energiat. 2. Suletud- ei vaheta 3. Pigem suletud- osaliselt avatud 4. Staatilised- ei muutu 5. Dünaamilised- muutuv Maa Avatud dünaamiline Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär ...
Läänemerest Põhjamerre) · Erineva temperatuuri ja soolsusega vee kokkupuutealadel (Atlandi ookeanist Vahemerre Vahemere vesi on tihedam ja seega veetase madalam) TIHEDUSHOOVUS · KOMPENSATSIOONIHOOVUS Vahemerest sügavamatest kihtidest Atlandi ookeani HOOVUSTE TÄHTSUS · Soojusvahetus erinevate laiuste vahel · Setete transportijad- savi või muda · Planktoni transport (orgaanilise aine edasikandjad) Rannikud ja rannaprotsessid VT fail Rannikud. VT fail hydrosf MÕISTED, lk 32 Põhjavesi Põhjaveeks nim maakoore kivimite ja setete poorides, lõhenedes jm tühikutes olevat vett 1) Vettkandev kiht vesi liigub vabalt poorides 2) Vettpidav kiht vett mitteläbilaskvad materjalid INFILTRATSIOON On see kui osa veest, mis langeb sademetena maapinnale, ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase.
HÜDROSFÄÄR Vee hea liikuvuse tõttu on hüdrosfäär teiste sfääridega läbi põimunud: atmosfääris on veeauru, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ning organismide koostises on palju vett. Vee olekust oleneb tema liikumise kiirus. VEERINGE MAAL Sademed. Suur osa ookeani pinnalt aurunud veest langeb sademetena tagasi, osa kandub õhuvooludega maismaale. Õhumasside ette jäävate mäestike juures sajab suurem osa sademeid maha mägistel rannikutel. Maismaalt tulev niiskus sajab osaliselt maha maismaal ja vähe jõuab ookeani kohale. Merelt aurab tunduvalt rohkem kui maismaalt pindala suurem, veekogu on kogu aeg veega küllastunud auramine ei vähene vee defitsiidi tõttu. Üle 3000 mm/a ekvaatori ümbruses(tõusvad õhuvoolud, aurumine suur), üle 2000 mm/a Põhja-Ameerika looderannik (Alaska hoovus, Kordiljeerid), alla 100mm/a pöörijoonte piirkonnad(püsiv kõrgrõhk, laskuvad õhuvoolud), mandrite sise...
Geograafia mõisted Litosfäär Litosfäär- astenosfääri peale jääv Maa kivimikest, mis on liigendunud laamadeks ja koostis- elementideks on: hapnik, räni, raud, magneesium, kaltsium, alumiinium, kaalium ja naatrium. Astenosfäär- ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö- ehk mantel, on maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km paksune, mägede all 60-70 km paksune. Koosneb tard-, sette-, moondekivimitest. [Mandrilava ehk self on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Selfimeri on meri, mille põhjaks on mandrilava ehk self ja sügavus ei ületa reeglina 300m (N: Lää...
Litosfäär. Litosfäär - astenosfääri peale jääv maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks. Astenosfäär ookeanite all ~50 km, mandrite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkelrauast koosnev maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis- ja tahkeks sisetuumaks. Vahevöö maakoore ja tuuma vahele jääv maa kivimikest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40km, mägede all 60-70km paksune. Ookeaniline maakoor ookeanide alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimitest koosnev keskmiselt 11 km paksune koor. Kurrutus kivimite lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon. Murrang - rike, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine (murrangupinnaga paralleelne liikumine) üksteise suhtes. Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava - vedelas olekus kivi...
PEDOSFÄÄR e. mullasfäär MULLA TEKE · Lähtekivim- murenemisest haaratud kivimiline pind, millele muld hakkab tekkima. Annab mineraalaine, millest sõltub mulla koostis. Mida rohkem kivim peenendub, seda rohkem tekib mulda ja taimede lagunemisel muutub muld viljakamaks. · Selleks, et muld saaks tekkima hakata, peab mineraalne materjal olema piisavalt poorne. See võimaldab kinni hoida vett ja õhku. · Keemiline murenemine vabastab toiteelemendid. · Kui murenemiskoorikud asustavad osad kõrgemad taimed, võib rääkida mulla kujunemisest. Taimed annavad org. osa- huumuse. · Muld on murenemiskooriku kõige maapinnalähedasem ja aktiivsem osa. · Orgaanilise aine kogunemine parasniisketes tingimustes on seotud kahe paralleelselt toimuva protsessiga: 1. Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal j...
ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine..............
ÜLDMAATEADUS Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias. - Geograafia jaguneb loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel,meid ümbritsevas eluta ja elusas looduses inimese soovidest sõltumata. 1.Biograafia 2.Klimatoloogia 3.Hüdroloogia 4.Geomorfoloogia 5.Tektoonika 6.Mullateadus Ühiskonnageograafia-hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt. majandus,poliitika). - Teadus on tegevus,mille eesmärgiks on uute ja praktiliselt oluliste teadmiste saamine,süstematiseerimine ja rakendamine.Jaguneb teadusharudeks,mis spetsialiseeruvad kitsamateks uurimisvaldkondadeks - Teadusliku uurimustöö etapid: 1.Probleemi püstitamine 2.Hüpoteesi või oletuse sõnastamine 3.Hüpoteesi kontrollimine a)vajalike või puuduvate andmete kogumine ...
33. 33. toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest; põhjavee alanemine: suur veevõtt, pikk kuivaperiood, kaevanduspiirkondades põhjavee väljapumpamine jmt põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt Mõisted: veereziim, maailmameri, rannaprotsessid, rannavall, järsk ja laugrannik, jõgede äravool, valgla, infiltratsioon; MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD 34. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; (vt materjali algusesse) 35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; 36
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
sadama heaks toimimiseks. See hõlmab nii sadama akvatooriumit, puhast õhku, väikest liiklusintensiivsust ja huvipakkuvat looduskeskkonda. Näiteks võiks võtta Muuga sadamat ja lainemurdja ehitust. Selle peale mõjuvad ajaloolis ja kultuurilised aspektid.Piirkonnas paiknevad/elutsevad teised, Eesti rahvuslikul tasandil, looduskaitsealused alad ja liigid, võimalikus mõjupiirkonnas meres ja maismaal. 3Muuga sadama lähialade geoloogilne iseloomustus ja rannaprotsessid, eriti Randvere suplusranna piirkonnas. Mõjutatavate, s.h. süvendamise ja kaadamisega, põhjasetete koostis ja lõimiseline struktuur, saasteainete sisaldus ja nende vastavus kehtivatele rahvuslikele normatiividele ja HELCOM,i soovitustele. Meteoroloogiline ja hüdroloogiline reziim (temperatuur, tuul, lainetus, hoovused, veetase, vee kvaliteet, jääolud, lumeolud jne.) võimalikus mõjupiirkonnas. Tööde mõjupiirkonda jäävate merepõhjataimede ja -selgrootute koosluste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
