- 1913a. rajas R.Steiner (1861-1925) Sveitsis Antroposoofia Seltsi (alternatiivne väetamine, mahe, biodünaamilisd preparaadid, kuu seisu arvestamine). - 1924-1928a. biodünaamilised preparaadid. EESTIS - C.R.Jakobson (1841-1882), 1869a. "teadus ja seadus põllul" (soovitusi kasutatakse ka tänapäeval). - Dr. A. Eisenschmidt (1876-1914), mineraalkatsed. - Prof. A. Nõmmik (1882-1957) katsed mineraalväetistega. - Prof. O. Hallik (1906-1964) põldude lupjamine. - A. Piho (1924-1978) väetiste efektiivsus. - E. Raudväli (1926-1996) agrokeemia teenistuse rajaja (muldade väetistarbe määraja). Põllumajanduslik kõrgharidus. * Esimene põllumajanduslik kõrgkool Euroopas 1797a. Keszthely Agraarülikool. * Esimene Venemaal 1834-1839a. Vana-Kuuste (mõis). * Esimene kõrgkool venemaal, kus õpetati agrokeemiat oli Tartu Ülikool (esimene agrokeemia loend 1803a.). Alates 1836a. eraldi agrokeemia aine. Alates 1919a
Raps ehk õlikaalikas (Brassica napus) on õli- ja söödataim ristõieliste sugukonnast ja kapsarohuperekonnast. Raps on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristlusest ja teda tuntakse 3. sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli
kaaliumsulfaat (K2SO4) · suureneb auhkrusisaldus - paraneb talvekindlus, põuakindlus · I aastal kasutatakse ära 50-60% muldaviidud kaaliumist (kokku ~70%) KOMPLEKSVÄETISED · sisaldavad mitut toitelementi · sisaldavad vähem ballastainet · toitainete ühtlane jaotus põllulu · väetissegud: - saadakse lihtväetiste segamisel - enamasti töödeldud tolmamist jms vähendavate ainetega Happeliste muldade lupjamine Kujuneb mulla lahuse ja tahke osa reaktsiooni alusel - mulla lähtekivim - happelised ühendid mullas - väetamine 40%Eesti muldadest happelise reaktsiooniga, peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis Lupjamine · vähendatakse H-ioonide ja suurendadakse Ca- ja Mg-ioonide hulka mullas · laubjatarvet väljendatakse norm CaCo3 t/ha -keskmine lubiväetiste norm3...5 t/ha oleneb: - mulla reaktsioonist - mulla lõimisest
mulla koostisest, omadustest, režiimidest jm tulenevat tootlikkust. KIg (gleistunud leetjas mulla) boniteet on 43hp, KI (leetjas muld) boniteet on 47hp ja Go (leostunud gleimuld) boniteet on 36hp. Põllu kaalutud keskmine boniteet on 42hp. Kaalutud keskmise boniteedi arvutamisel iga põllumajandusmaa kontuuri jaoks kasutatakse mullaerimite pindasid vastava kontuuri piires. Põllul rakendatavad võtted (kuivendus, niisutamine, lupjamine, kivikoristus) Antud põllul tuleks rakendada kohati mulla kuivendamist, et muld ei muutuks liigniiskeks, sest muidu oleks vilja saak kehvem. Näiteks gleistunud leostunud ja leetjad mullad on ajuti kõrgele tõusva põhjavee tõttu lühikest aega liigniisked ning vajavad põllumaana kuivendamist. Kuigi suvekuudel, kus ei saja nt. kuu aega vihma, siis tuleks muldi niisutada, kuna kui mullad liiga kuivad, siis ei kasva midagi edasi. Kivikoristus põld ei vaja, kuna kivid
1. kaer LkIg sl 35hp 4 3 2,0 5ha 2 t/ha 2. kartul LkIg Sl 35hp 4 3 2,0 3ha 15 t/ha 3. köögi- LkIg sl 35hp 4 3 2,0 0,5ha 12 t/ha vili Tabel nr.1 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine Viimane lubjatarbe kaart on koostatud aastal 1991. Viimane lupjamine toimus aastal 2000, siis sai kogu 10,5 ha ära lubjatud. Praeguseks vajab põld jälle täielikku lupjamist. Lupjamine peaks toimuma sügisel enne lume tulekut. Lubiväetist hangitakse Võrust, mis asub talust 15 km kaugusel. Välja nr Kultuur Pindala Lubjatarve Lubiväetise leelisus Norm Kogus ha CaCo3 t/ha nimetus t/ha t/põllule 1
leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon - sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Lk - Leetunud mullad Viljakus on keskmine või alla selle. Suhteliselt hästi sobivad neile muldadele rukis, kartul ja oder, veidi halvemini kaer, nisu ja põldhein. Hästi sobivad lupiin ja tatar. Miinused: - liigne happelisus (lupjamata mullad), mis põhjustab vähekvaliteetse huumuse teket - vähene produktiivse vee varu - vähene bioloogiline aktiivsus, mille tõttu on pärsitud orgaanilise aine muundumine - vähearenenud või arenemata mulla struktuursus struktuur on üksikteraline
6. AEG Ühe sentimeetri mulla tekkeks kulub umbes 100 aastat. INIMENE Positiivne: Negatiivne: *väetamine *saastamine *kuivendamine *üleväetamine *niisutamine *muldade tihenemine *harimine *põldude sööti jätmine *happeliste põldude lupjamine 7. LEETUMINE Kus: Okasmetsad. Eestis: LõunaEesti männimetsad. Põhjused: okkaste mahalangemise tõttu on pinnas happeline kerge lõimisega liivmuld laseb hästi vett läbi suur sademete hulk > auramine (sademete hulk on suurem auramisest): sademed uhuvad toitained mullast sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE
(10) Peale selle kasvatatakse 5 lähedalasuvale loomakasvatustalule söödaks lutserni ja põldheina. [1] 6 2. KÜLVIKORDADE VÄETUSSÜSTEEM 2.1 Lubiväetiste kasutamine Lubajatarbe planeerimiseks kasutatakse lubjatarbe kaarti, selle järgi on LPg mullale vaja anda 3,7 t/ha. Viimane lupjamine toimus aasta tagasi, kui lubjati kogu põllu alla kuuluv maa-ala suuruses 20 ha. Põhikultuurideks olevad aedmaasikas ja kaer taluvad hästi ka nõrgalt happelist mulda, kuid söödaks kasvatatava lutserni viljelusväärtuse suurendamiseks on vaja põldi lubjata. Seega vajavad lupjamist ainult esimese ja teise külvikorraväljad, kus kasvatatakse ka kaera. Uus lupjamine on planeeritud selle aasta sügiseks. Lupjamiseks
1. mürgiste ainete õhkupaiskamine (tehased, vabrikud, autod) 2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim 3. vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasdes(atmosfääris olevad gaasid ( CO, NO, 0, CH)), mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta põhjused: metaan CH - eraldub märgaladest, prügilatest süsihappegaas CO - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel
lisaks mulla neelavas kompleksis olevad H+ ja Al+++ ioonid). Tähistatakse H5,6 ( asendus-) ja H8,2 (hüdrolüütiline-) happesus. H5,6 näitab minimaalset lubjatarvet. Mulla puhverdusvõime on mulla omadus vastu panna ükskõk millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele, väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast. Mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Parandamiseks org. väetised ja happeliste muldade lupjamine. LIHTSALT TEADMISEKS!! Üle 10 mm- kivid; 1-10 mm- kruus; (kõik osad üle 1 mm on kores, alla selle peenes); 0,05-1 mm- liiv; 0,001-0,05- tolm; alla 0,001mm ibe (kolloidid 1-250nm).
Moodustunud on roostepruunilaiguline mitmesuguse tüsedusega sisseuhtehorisont, mille all on gleistunud lähtekivim. Gleistunud leetunud muldade profiil on kujunenud happelisel liivasel lähtekivimil ajutiselt liigniisketes tingimustes. Muldade profiili alumine osa on rooste- ja leetelaiguline. Looduslikus seisus kattuvad leetunud mullad suksessiooni käigus peamisel laane- või palumetsadega, kuid leetunud muldade huumuse kvaliteet jätab soovida, aga seda seisundit parandaks lupjamine. Mullaelustiku tegevus looduslikes leetunud muldades on pidurdunud või väheaktiivne, mida näitab kõdukihi mitmekihilisus. Sobivaimad kultuurid leetunud muldadele on lupiin ja tatar. Selline muld on üldiselt heaks kasvukohaks jänesekapsale. Põhiliseks puuduseks põllumuldadel on- liigne happesus, mulla vähene aktiivveevaru, vähene bioloogiline aktiivsus ja gleistumise korral ajutine liigniiskus. 5
kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Probleemideks võivad olla liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus, aeglaselt soojenevad ja kuivavad, osal muldadel happeline reaktsioon, sageli raske lõimis või tihenenud profiil. Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine Kasutatud kirjandus http://pmk.agri.ee/files/f349/MULLAVILJAKUSEST2.pdf http://mullad.emu.ee/
pH skaala on logaritmiline: pH langus ühe ühiku võrra tähendab vesinikioonide arvu kümnekordistumist.(Tamm 2011) Taime veega varustamine toimub läbi kasvupinnase, mis sisaldab lahustunud mineraalaineid. Nende kättesaadavus sõltub otseselt mulla pH-st. Eriti mastaapselt on pH-st mõjutatud mikrotoitainete kättesaadavus, sest neid vajab taim väikestes kogustes ja kõrvalekalded avalduvad jõulisemalt. (Tamm 2011) Mulla happelisuse vähendamise võimaluseks on lupjamine,selle abil tõstetakse mulla pH-taset. Lubjata võib aastaringselt. Kuid lupja tuleks siiski laotada niiskele mullale, siis hakkab see kiiremini mõjuma. Paljudele aiataimedele sobiv pH on 66,5. Happeline muld (näiteks pH 5) sobib põõsasmustikatele, rododendronitele ja okastaimedele. (http://www.kekkila.ee) 2 Tomati keskkonnanõudlusest Tomatit on 1a soojalembesed taimed. Kasvu ja arengu erinevatel perioodidel on erinevad nõudmised välistingimustele
Keskmise lõimisega leostunud, leetjad ja küllastunud gleimullad sobivad hästi kõikide kultuuride kasvatamiseks, kergema lõimisega eeskätt heintaimedele. Näivleetunud ja leetunud gleimullad sobivad paremini põldheinale, rukkile ja kaerale. Miinused: - liigniiskus ja sellest tingitud vähene bioloogiline aktiivsus - aeglaselt soojenevad ja kuivavad - osal muldadel happeline reaktsioon- sageli raske lõimis või tihenenud profiil Säästlik kasutamine: - vajadusel kuivendamine - vajadusel lupjamine. ( Eesti muldadest põllumehele. Lk 20-21) M- Madalsoomuld. .Tekivad turvastunud muldade edasisel soostumisel või veekogude põhjast kinnikasvamisel. On põhjaveelise ja üleujutusvee toitumisega ja toitaineterikkad. Turvas on moodustunud peamiselt roht- ja puittaimede ning lehtsammalde jäänustest. Suurema osa mullaprofiilist moodustab hästi lagunenud turvas. a) M ́ väga õhuke madalsoomuld. T tüsedus 30...50 cm. Tpr: T3-AT-G. b) M ́ ́ õhuke madalsoomuld. T tüsedus 50...100 cm
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
Zn metall Tsink Aatomnumber: 30 Aatommass: 65,39 Klassifikatsioon: siirdemetallid, d- elemendid Aatomi ehitus: Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2 Elektronskeem: +30|2)8)18)2) Elektronite arv: 30 Neutronite arv: 35 Prootonite arv: 30 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne Füüsikalised omadused: Aatommass: 65,39 Sulamistemperatuur: 419,58 °C Keemistemperatuur: 907 °C Tihedus: 7,14 g/cm3 Värvus: hõbevalge, sinaka varjundiga Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2,5 Isotoobid: Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,65 Oksiidi tüüp: amfoteerne Ühendid: Fluoriidid: ZnF2 Kloriidid: ZnCl2 Bromiidid: ZnBr2 Jodiidid: ZnI2 Hüdriidid: ZnH2 Oksiidid: ZnO, ZnO2 Sulfiidid: ZnS Seleniidid: ZnSe Telluriidid: ZnTe Nitr...
Kaitseks- pinnase taimestamine, ülekarjatamise vältimine, taimestiku säilitamine Muldade sooldumine- mullaviljakuse langemine soolade kogunemise tõttu Kaitseks- vähendada muldade niisutamist ja aeg ajalt mullad läbiuhtuda Muldade keemiline reostumine- 1. Hapestumine- taimed seovad palju toiteelemente ja mullas tekivad organismide lagunemise käigus orgaanilised happed, põhjustavad ka happevihmad Kaitseks- muldade lupjamine 2. Üleväetamine- mulda kogunevad ühekülgsed mineraalained, mis ei soodusta taimede kasvu Kaitseks- väetada vähem 3. Raskemetallid mullas- mulda kogunenud raskemetalle, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja loetakse toksiliseks, kuna need mõjuvad kahjulikult mulla elustikule ja mullaprotsessidele Kaitseks- vältida reovete, mineraalväetiste, ohtlikute jäätmete, autokütuse kokkupuudet
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus ...
1. Nimeta ja kirjelda peamisi ökoloogilisi tegureid (biootilised; abiootilised ja antropogeensed). Biootilised eluslooduse tegurid. Sümbioos, kommensalism, parasitism, kisklus, herbivooria, konkurents. Abiootilised eluta looduse tegurid. Valguskiirgus, temperatuur, sademed, tuul, pH, õhustatus (aeratsioon), toitainete sisaldus, veereziim, rõhk, tuli. Antropogeensed inimtegevusest tulenevad tegurid. Keskkonna saastatus, metsade hävitamine, soode kuivendamine, asulate ja teede rajamine, võõrliikide sissetoomine, salaküttimine, loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine. 2. Kirjelda erinevaid organismidevahelisi suhteid (parasitism, sümbioos, kisklus, herbivooria, kommensalism); too näiteid. Parasitism erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövloo...
Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine Rohusöödad Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu Närbsilo – närvutada, kuni kuivaine sisaldus 33-35% Kuivsilo Hein- madal toiteväärtus
Tsingi ajalugu Sõna ,,tsink" on ebatavaline ja selle päritolu pole teada. Tõenäoliselt kasutas esmakordselt seda nime Paracelsus, Sveitsis sündinud sakslasest keemik, kes kasutas sõna ,,Zincum" 16. sajandil. See sõna tähendab saksa keeles ilmselt ,,hamba-sarnanast, teravaotsalist või sakilist osa", ja kuna tsingi metalli kristallid on okka-sarnased, siis näib selle päritolu üsna usaldustäratav. Iidses Indias oli tsingi tootmine väga levinud. Paljud kaevandamiskohad ,,Zawari kaevandustes" töötasid isegi vahemikus 1300-1000 e.Kr. Tsingisulamid on kasutusel olnud sajandeid. Messingist esemeid, mis pärinevad aastatest 1400-1000 e.Kr on leitud Iisraeli aladel ning 87%-ilise tsingisisaldusega asju on leitud eelajaloolises Transilvaanias. Madala keemistemperatuuri ja selle metalli tugeva reageerimisvõime tõttu ei suudetud iidsetel aegadel mõista selle metalli tõelist loomust. Sulatamine ja ebapuhta tsingi era...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
risk on suurem. Kindlasti ei tohi unustada, et tuleb mõõta happesust ja hapnikusisaldust vees. Happeline vesi (mida meil eestis esineb õnneks vähe) on vähkidele kahjulik. Happelise vee korral kasutatakse lupjamist ja ka vee läbilaskmist liivafiltrist, mis normaliseerib pH. Lisaks pH mõõtmisele, on tarvidus teada veel Al, Fe, Ca sisaldust vees. Vesi (pinnavesi) on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Lupjamine on vajalik kui pH on alla 6 ja kaltsiumisisaldus vees on alla 5 mg/l. Sissevooluvee lupjamist soovitatakse teha lupjamiskaevu abil. Lupja saab osta otse lubjatehastest või poest kotikaubana. Üldiselt on Eestis madala pH-ga vaid rabaveed. Vee aereerimine on vajalik kui sissevoolu vees on hapnikusisaldus liiga madal või vett soojendatakse ja seepärast vabanevad lahustunud gaasid. Hõlpsaim võimalus vee aereerimiseks on paisata vesi peene uduna basseinidesse. Vette võib õhku pumbata
liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi
66 132 kloriid kg, kevadel 52 kg Kokku 10 245,5 491 912 4. Kokkuvõte Antud väetusplaan peaks pikemas perspektiivis parandama mulla fosfori ja kaaliumi sisaldust. Jälgida tuleb mulla happesust ning kui mulla hapendumine peaks jätkuma, tuleb planeerida ka mulla lupjamine. Väetiste valiku mitmekesisus annab võimaluse planeerida täpsemalt väetise koguseid, mida mulda anda, et kindlustada hea saak.
(Lõuna- otsesel osavõtul. Mida kiiremini toimub 20,7%. Aluspõhi liivakivi, lähtekivi Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus)Muld taimejäänuste lagunemine, seda karbonaatsus pidevalt väheneb lõuna muutub happeliseks ja toitainetevaeseks. kiiremini toimub ka humifikatsioon. suunas. Kahekihiline lähtekivim, Ainus võte lupjamine. Faktorid, mis mõjutavad orgaanilise aine happelised mullad. Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v
Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Kuidas on tekkinud muld? Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Millal on tekkinud muld? Mullateke on äärmiselt aeglane protsess ja viljaka mulla kujunemiseks võib kuluda sajandeid, mulda peetakse taastumatuks loodusvaraks. Millest koosneb muld? Muld koosneb mineraalsest ja orgaanilisest osast, mis moodustavad umbes pool viljaka mulla pindmisest kihist. Millistest faasidest koosneb muld, osatähtsus? 1. Tahke osa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. Õhk 25% 3. Vesi 25% Mida uurib mullateadus? Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se...
.....................................................21 Vee eemaldamine tiikidest.............................................21 3.4. Kasutatava vee töötlemine.............................................................22 Restid ja filtrid............................................................22 Ultraviolett (UV) kiirgusega töötlemine..............................22 Lupjamine.................................................................22 Vee aereerimine..........................................................23 4. Kasvatuse viisid ja tsükkel.............................................................23 Sugukarja ülalpidamine, suguküpsus, paaritamine ja kudemine...23 Kudemine ja marjaterade arv...........................................24 4.1.Hautamisviisid..........................
Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) – hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) – mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) – ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) – esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a.-l suuremõõtmelise mullastiku kaardi, mis
Kandub edasi seemnemugulatega ja taimejäänustega mullas. Mullas säilivad bakterid kuni 3 aastat. Nakatumist soodustab liigniiskus, taimekahjurid, mugulavigastused. Varajase nakatumise korral mugulaid ei moodustu. Säilitamine niisketes tingimustes suured kaod. Tõrje: regulaarne seemneuuendamine, täielik haigete taimede eemaldamine põllult. o Harilik kärn kartulil bakter talvitub haigestunud mugulal ja kandub noortesse mugulatesse. Levikut soodustab madal mullaniiskus ja lupjamine. Nakatunud mugulad tõmbuvad krimpsu. Tõrje: vältida kärnaseid seemnemugulaid, soovitav kasta kartuleid mugulate moodustamise ajal, haiguskindlad sordid. o Kartuli-ringmädanik haigustekitaja säilib nakatunud mugulates. Levib ainult seemnemugulatega. Nakkust soodustab niiske ilm koristamise ajal. Eriti vastuvõtlikud noored mugulad. OHTLIK KARTULIKAHJUSTAJA. Mugulad mädanevad, põllusaak hävitatakse
ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. · Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. · Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15
ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. · Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. · Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. · Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. · Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. · Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15
Saadjärve äärde Äksi külla on rajatud jääaja teemapark. Külastajad saavad pildi, milline nägi Äksi kant välja jääajal, ligi 15 000 aastat tagasi. Sellestki, kuidas tekkis Vooremaa maastik ning loomade, lindude, taimede ja inimese areng jääajast tänapäevani (Mets 2011). 5.2 Inimmõju Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on tekkinud maaparandustööde käigus (kuivendamine, muldade lupjamine, kivisuse vähendamine jne. Selline inimmõju annab maastikule monotoonse ilme ja ei pruugi rõhutada voorte ilmekust .Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene. Taimkatet on säilinud vaid põllustamiseks vähe sobivatel aladel – järvede ümbruses ja voorte kõrgematel ja järsunõlvalistel osadel (Koppel 1982). Reostus on tulnud tööstustest, ettevõtetest, farmidest, väetistest, jäätmetest ja need on mõjutanud
Sibirtsev - koostas esimese geneetilise mullateadus õpiku Edmund Ruffin (1832) avaldas raamatu ?An Essay on Calcareous Manures? Eestis 1806 Johann Krause hakkas TÜs õpetama mullateadust. 1829 Johann Friedrich Schmalz rajas Vana-Kuuste Põllumajandus Instituudi ja hakkas lugema agrokeemia kursust. 1919 Anton Nõmmik sai TÜs mullateaduste agrokeemia kateedri juhatajaks. 1944 Osvald Hallik jätkas peale sõda Nõmmiku tööd. Tema poolt on kasutusele võetud happelist muldade lupjamine. 1965 jätkas ta tööd Loit Reintam, kes on Eestimaa muldade isa. 1992 Raimo Kõlli juhatab Mullainstituuti. 1687-1697 viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. 1924 - esimene mullastiku kaart - Anton Nõmmik. Alfred Lillemaa (1897-1965) koostas 1946.a.-l suure mõõtmelise mullastiku kaardi, mis jagas Eestimaa mullastiku 8ks mullastikuvaldkonnaks ja 20 allvaldkonnaks. o Moreen on sorteerumata liustikusete.
K2CO3 + 2 HCl = 2 KCl + H2O + CO2 (NB! Selles reaktsioonis peaks formaalselt tekkima süsihape H2CO3, kuid viimane laguneb väga kergesti, eriti tugeva happe juuresolekul veeks ja süsihappegaasiks, sama kehtib ka väävlishappe puhul) Na2SO3 + 2HNO3 = 2NaNO3 + H2O + SO2 TUGEVAM HAPE(ALUS) TÕRJUB NÕRGEMA TEMA SOOLAST VÄLJA Happe ja aluse vahelist reaktsiooni kutsutakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Igapäevaelust on tuntud põldude lupjamine nende happelisuse vähendamiseks, samuti neutraliseeritakse ravimite abil mao ülehappelisust Kui ühti mainitud ainetest ei teki, siis reaktsioon ei lähe lõpuni: NaCl + K2SO4= - ? 6.1 Koosta reaktsioonivõrrandid (kas reaktsioon läheb lõpuni, märkida eraldi ära sade, gaas, nõrk elektrolüüt): a) KOH + AlCl3 e) K2CO3 + H3PO4 i) väävelhape + naatriumsulfiid
rohusöödas ning tasakaalust välja viia mulla mikrobioloogilise tegevuse. PK- väetiste normid sõltuvalt planeeritavast saagist ja mulla väetustarbest. Optimaalne andmise aeg on rohumaade rajamisel künni alla, pikaajalistel rohumaadel aga sügisel peale kasutuse lõppu pealtväetisena. N-väetised on soovitav rajamise ajal anda 2...3 aasta norm korraga. 44. põldheina väetamine algab juba kattevilja väetamisega, seal tehtud vigu on hiljem raske parandada. Happese mulla lupjamine on hea põldheinasaagi esmane võte. Teine oluline asi on elevilja kasvatamine kvaliteetse sõnnikuga. Kolmas tegur on kattevili. Mida suurem on katteheina saak ja hilisem koristamine, seda hõredamaks jääb põldheina kamar ja väiksemaks talle antud väetiste effektiivsus. N väetise nadmine sõltub liblikõileiste osatähtsusest kamaras. Kõrrelisterikas põldhein reageerib hästi N väetisele. N väetis tuleb anda kevadel pealtväetisena rohukasvule
Ca/Mg suhe, mis omakorda halvendab toiteelementide omastamist taimede poolt ja kahaneb lubiväetiste mõjul saadav põllukultuuride enamsaak. Suures koguses muldaviidud Mg jääb Ca/Mg suhet mõjutama pikaks ajaks ja seepärast tulebki seda eelnevalt arvestada muldade lupjamisel. Talu põllud on enamasti neutraalsed või siis nõrgalt happelised. Põllud, mis on tugevalt happelised pH kuni 4,5 või mõõdukalt happelised pH 4,6-5,5 tehti lupjamine ülemöödunud aastal. 3.2. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine Kokku on talul 110 looma. 43 lüpsilehma (43lü), 42 noorlooma(25,2 lü) ja 25 vasikat(5lü). Kokku 73,2 loomühikut. Loomade intensiivsus talu maal on 2,8 lü/ha. Loomad aastaringselt väljas ei ole, vaid talve ja umbes pool kevadest veedavad laudas. Allapanuks kasutatakse põhku. Kõiki sõnnikut kätte ei saa, sest tavaliselt jääb karjamaale 25 % karjatavate loomade
*Väetamises ei tohi näha vaid saakide suurendamise eesmärki, vaid tuleb tunnetada ka ühekülgse üleväetamise kahjulikku mõju sagi kvaliteedilse, mullale ja keskkonnale. *Suuremaid saake tuleb taodelda mitte üksnes väetise koguste suurendamise kaudu vaid eeskätt nende effektiivsuse kasvatamise teel. *Org. väetiste hulka ei tohi sattuda vett ja kõrvalisi lisandeid. *Iga põllumaa hetkar peaks aasta keskmisena saama 10 tonni kvaliteetset org. väetist. *Reg. mulla lupjamine, kvaliteetne harimine ja väiksem põllu tallamine. *Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine. Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine
Eesti Maaülikool Taimekaitse plaan Jekaterina Gladstein Aiandus Al3 2015 Eesti Maaülikool Taimekaitse plaanil on kirjeldatud erinevad taimekahjustajate tõrjevõtteid haiguste-,kahjurite ja umbrohu vastu. Kui taim areneb normaalselt,optimaalsete kasvutegurite juures,siis suudab ta kahjustusest üle saada palju kergemini kui sel korral, kui mõni neist teguritest oleks miinimumis.Neist teguritest tulevad eeskätt arvesse kliima, mullastik, väetus,külvikord,külviaeg ja külvitihedus. Agrotehniline Külvikord. Sama taimekultuuri pidev kasvatamine ühes kohas põhjustab selle kasvukoha kasvutingimuste halvenemise niihästi mulla füüsikalis-keemiliste kui ka bioloogiliste omaduste poolest.Viljavaheldus võimaldab ka paremini ära kasutada kõiki kasvukoha tingimusi ja taimekultuuride eriomadus...
Lõuna- Soomes on taimekasvatus, Põhja- Soomes on domineerimas loomakasvatus (põhjapõdrad Lapimaal). 7.4. Taimekasvatus tingimused Soomes on levinud okasmetsade mullastik (enamasti leetmullad). Mullad on tekkinud graniitsel murendil, mida esineb Soomes kivimitest ülekaalus. Mullad on happelised ja põuakartlikud. Mulla paksus varieerub enamasti 1 ja 2 meetri vahel. Okkavaris on enamasti muldade põhiliseks toiteelemendiks. Kultuuri kasvuks on vajalik väetamine või lupjamine. Arvatavasti on riigis ka kuivendatud alasid, et saada õigete tingimustega põllumaid juurde. 7.5. Põllumajandusega tegelev rahvas Soomes on umbes 63 974 põllumajandusega tegelevat talu, nendest 90 % on perefirmad. Põllumajandusega on hõivatud 125 500 inimest. Paljud talunikud on loobunud loomade pidamisest ning tegelevad aedviljade kasvatamisega.. 2000. aastal oli lüpsikarjade osakaal 29%, mullu vaid 18%. Talupidajad on 2012 aastal muutunud eakamaks võrreldes 2000
Valguse ja pimeduse vahekord on väga oluline. Seeg atuleb kirsiaiad rajada väga valgusrikastele ja tuulte eest varjatud lõuna-, edela- või läänenõlvadele. Nõlva kalle peab olema 5...10°. Soojuse suhtes on kirsipuud vähemnõudlikud kui ploomipuud. Kirsipuu maapealne osa võib hukkuda alles siis, kui temperatuur on - 40°C või madalam. (Jaama 1976) 28 Muld ja lupjamine Ka muldade suhtes ei ole kirsipuud nii nõudlikud kui teised viljapuud. Ta ei kannata kergetel liivmuldadel ka veepuuduse all, kuid siiski annab parimat saaki vaid hästi toitainete- ja lubjarikastel keskmise raskusega saviliiv- ning hea õhureziimiga liivsavimuldadel. Lõuna-Eestis on kirside jaoks head nõrgalt leetnud liivsavi- ja saviliivmullad, mis on kujunenud lubjavaesel punakaspruunil moreenil ja on happelised ning huumusvaesed. Põhja-Eestis tuleks valida kirsi jaoks
kaevandamiseks vajalikest rajatistest või hoonetest Karjäär - Karjääriks nimetatakse kohta Maakera pindmises kihis, kus kaevandatakse kive, liiva ja mineraale Kaevandamisjäätmed- jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena Jäätmehoidla Maaparandus on maa kuivendamine, niisutamine ja maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, samuti happeliste muldade lupjamine ning agromelioratiivsete, kultuurtehniliste ja muude maaparandushoiutööde tegemine maatulundusmaa sihtotstarbega maa (edaspidi maatulundusmaa) viljelusväärtuse suurendamiseks või keskkonnakaitseks. Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum Mets ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.
liigendatud maastiku oluliseks osaks oli hästi hooldatud ja saagikas põld. Põllumajandusmaastikus leidsid väärtustamist maastiku olulised elemendid, nagu metsatukad, mõisakompleksid ja ajalooline asutus. Seega oli maastikukultuurist saanud tootmiskultuuri osa (Kalda & Ilves ). 12 Vooremaa kultuuristamise tagajärjel on oluliselt maastiku ilmet muudetud. Need muutused on tekkinud maaparandustööde käigus (kuivendamine, muldade lupjamine, kivisuse vähendamine jne) (Koppel 1982). Selline inimmõju annab maastikule monotoonse ilme ja ei pruugi rõhutada voorte ilmekust. Loodusliku taimekatte vähenemine on üks probleemidest Vooremaal, mida on põhjustanud inimene. Taimkatet on säilinud vaid põllustamiseks vähe sobivatel aladel järvede ümbruses ja voorte kõrgematel ja järsunõlvalistel osadel. Metsa on küll protsentuaalselt palju, kuid kõrgeboniteedilist metsa see-eest vähe (Koppel 1982).
Kuna enamikele mulla mikroobidele sobib neutraalne või nõrkleeliseline keskkond, siis happelises keskkonnas on nende areng pidurdunud ja aktiivsus orgaanilise aine lõhustumisel vähenenud. Lõuna-Eesti mullad on näiteks happelise reaktsiooniga ja seetõttu ei esine neis muldades happetundlikke Rhizobium'i liike nagu Rh. meliloti ja Rh. lupini. Seega ilma muldade lupjamata pole perspektiivne neil muldadel kasvatada ka mesikat ja lutserni. Lupjamine on tähtis nii muldade pH reguleeriana kui ka mikroelementide nagu Mo, Mn, J jt rikastajana. Niiskusereziim mullas muutub sõltuvalt aastaajast ja kevadel pärast lume sulamist või sügisel rohkete sademete korral kannatab muld liigniiskuse all, mis omakorda mõjutab mulla õhustatavust ja seega mikroobide arengut. Liigne kuivus põhjustab häireid mikroobide toitumisel ja mikrobioloogilised protsessid mullas on jällegi pidurdunudMikroorganismide
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Eestis Johann Krause (1806) - hakkas TÜs õpetama mullateadust. Johann Friedrich Schmalz (1829) - rajas Vana-Kuuste katsejaama(I Venemaa katsejaam); hakkas lugema agrokeemia kursust Anton Nõmmik (1919) hakati TÜ-s õpetama eesti keeles, lõi mullateaduse kateedri, TÜ mullateaduste agrokeemia kateedri I juhataja Osvald Hallik (1944) mulla kateedri juhataja, jätkas peale sõda Nõmmiku tööd; tema poolt on kasutusele võetud happeliste muldade lupjamine Loit Reintam (1965) ÜMS asepresident; ETA akadeemik; Eestimaa muldade isa 1991-1992 -2 õppetooli (professorid L.Reintam ja R.Kõlli) 1992 -instituudi juhataja prof. R.Kõlli 2005 -osakonna juhataja prof. H.Roostalu Teaduse areng Eesti aladel 1687-1697 -viidi läbi Lõuna-Eesti adramaade revisjon. Anton Nõmmik (1924) esimene Eestimaa mullastiku kaart Alfred Lillemaa (1897-1965) - koostas 1946.a
Anorgaanilised Väetamise viisid: hajusalt, paikselt, Lämmastik väetiste kasutamine Kogu väetus süsteem peaks olema niisugune,et see kindlustaks maksimaalse saagi ja väetiste kõrge effektiivsuse. Kõige tugevamat mõju avaldab lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetiste kasutamine sõltub rohukamarate tüübist. Nt liblikõieliste rohumaadel on tähtsad PK (fosfor) väetised. Kõrreliste rohumaal on esmatähtsusega N väetised, samas on happelistel muldadel oluline lupjamine. Sõltuvalt väetise liigist on osad igal aastal või siis perioodiliselt kasutatavad. Igal aastal tuleks külvata lämmastikku ja ka PK väetisi. Perioodiliselt antakse orgaanilisi, lubi ja mikroväetisi. Heintaimede puhul määrab saagi siiski lämmastik. Mulla varude arvelt võib toota 1,5 2,5 t/ ha kuivainet, toorproteiini sisaldusega 8..10 %. Piimakarja proteiini tarbe rahuldamiseks peab sööda kuivaine keskmine toorproteiini sisaldus olema vähemalt 14%
liiga suuri K, Nh3 ja N väetise koguseid. Ca- liiga taimedes ei tunta. Söödataimedes peaks Ca olema 0,8-1,5 %. Kultuuride Ca vajadust väljendatakse mulla pH-ga. Optimaalne pH kartulile, kaerale ja rukkile 5-6. nisule ja kõikidele peediliikidele pH 6-7. Odrale, hernele, põldoale, rapsile, kapsele, kaalikale ja lutsernile pH 7-8. Lubiväetise hulk sõltub mullalõimisest. Lupjamise vajadus Eestis kõige suurem Lõuna-Eestis. Kesk ja Põhja Eestis lupjamine siis vajalik, kui kasutatakse happelisi (Cl sisaldavaid) väetisi. 23) Mg- taimetoitelemendina ja Mg- väetise liigid Mg kuulub klorofülli koostisesse. Võtab osa valkude ja süsivesikute ainevahetusest. Mg kiirendab taimede valmimist ja soodustab tärklise ja suhkru ladestumist. Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi
liigirikas kuid madal, samblarinne hea katvusega (palusammal, laanik, karusammal jt.) Metsa kasvuks optimaalsete niiskustingimustega. Metsades soodustada lehtpuid. Rohumaad: niisked palurohumaad (hirsstarn, harilik tarn; tedremaran, luhtkastevars), kus ka samblarinne (tüviksammal, teravtipp jt.). Gleistunud leetunud mullad Lkg Põllumaana kasutamisel: kuivendus, sügavkobestamine, lupjamine. Gleyic Podzoluvisols (WRB) Kultuurrohumaana kasutamisel ka kuivendamata, kuid tuleb valida sobivad liigid. Aquic Eutroboralfs jt. (ST) Huumuskate: niiske moder: kolme-neljakihiline 25 cm tüsedune kõdu + huumushorisont. 2,0% Eesti muldkattest, 1,9% haritavatel maadel. Peamisel Kagu-Eestis ning Põhja-Eestis
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse). Seismogrammide alusel on võimalik määrata epitsentri ja hüpotsentri ligikaudne asuk...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
