Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Kohandas: Paula Solvak Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Liustikest üldiselt • Tänapäeval on liustikega kaetud ~10% maismaast – Antarktikas 12,5 milj km2, Gröönimaal 1,7 milj km2 – Liustikes peitub 2/3 maakera mageveevarudest • Minevikus toimunud mandrijäätumised on hõlmanud tunduvalt suuremaid alasid – Jäätumiste vaheajal oli jää ulatus tänapäevasele lähedane
Liustikud Koostas: Vaike Rootsmaa Jökulsárlón Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Vaike Rootsmaa foto Jökulsárlón´i liustikulaguunist Islandil Töödeldud http://www.lunapic.com/editor/ Väljavõte õppekavast • Liustikud, nende teke, levik ja tähtsus – teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks, liustike levikut. • Liustike roll kliima ja pinnamoe kujunemises – selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; – selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel, toob näiteid liustikutekkelistest pinnavormidest
Mullatekkeprotsessid Koostaja: Sander Vaike Rootsmaa foto Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Mulla osa bioloogilises aineringes lagundajad herbivoorid karnivoorid Taimed orgaani- mi
ARVUTITUND Riigi arengutaseme iseloomustus: AUSTRALIA 1. Inimarengu üldandmed. 1)Inimarengu indeks on Austraalial 0,937 2) Maailmas on see 1. kohal 3) Sarnase näitajaga on Iirimaa,Norra,Kanada 4) Kuulub arengu gruppi : arenenud riik Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa ARVUTITUND 2. Uuri leheküljel avanevaid graafikuid, tabeleid ja kaarti. http://hdr.undp.org/en/data/map/ 1) Kuulub religiooni Okeaania 2) Võrdle oma riigi ja regiooni inimarenguindeksi arengut. Näiteks Uus Meremaa HDI rank on 7 ja HDI value on 0,902 mis on väiksem kui Austraalias 3) Võrdle oma riigi ja Eesti riigi arengutaseme näitajaid. Eestis on HDI rank 38 ja HDI value 0,818 rank on
Metall Suurenenud 1,48% 4,0 India 1,6%, UK 1,4% Tarbekaup Suurenenud 0,04% 1 Areas n.e.s 0,8% USA 0,12 Lihatööstus Vähenenud 9,7% 5,9 Jaapan 1,9%, USA 1,3% Põhiliselt eksporditakse kivimeid mida suuremalt ostetakse sisse Jaapanis Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa Maailma ühiskonnageograafia ARVUTITUND 3. IMPORT Peamised importtooted Muutused vastava toote impordis Peamised riigid, kust imporditakse 2005-2009 %-des algaasta suhtes Masinavärk Suurenenud 0,3% Hiina 0,34%, USA 0,29% Kütus,õli Suurenenud 0,5% Signapuur 0,24%, Areas n.e.s 0,1%
Eesti Euroopas geograafiline asend Koostaja: Vaike Rootsmaa Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Google Earth satelliidipilt Geograafiline asend ...on mingi koha või piirkonna (nt riigi, maakonna) asukoht Maal Eristatkse: loodusgeograafilist asendit majandusgeograafilist asendit poliitgeograafilist asendit Euroopa asend maailmas
Miks on nendes ? piirkondades vee soolsus keskmisest erinev? ? ? Miks on Vahemere vesi keskmisest soolasem? Miks on Läänemere vee soolsus keskmisest madalam? Keskmine soolsus 35 ‰ Mitu % on merevee soolsus? Vaike Rootsmaa foto Gotlandi läänerannikust JÄRJESTA PIIRKONNAD SOOLSUSE ALUSEL, ALUSTADES SUURIMAST. SELGITA. 2 4 3 1 Tänan kuulamast!
Jõe vett kasutatakse tööstuse tarbeks; aedade - põldude kastmiseks; Rein on Euroopa siseveeteedest suurim, mida mööda veetakse naftat, raumaaki ja vilja (ülesvoolu), aga ka sütt ja tööstuskaupu (allavoolu). * Rein ka kõige saastatum jõgi Saksamaal. Kasutatud materjalid GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. L. Koppel, Ü. Liiber, E. Saar. Kirjastus Studium, 2010. GEO 2. Geograafia töövihik põhikoolile. Ü. Liiber, V. Rootsmaa, L.Koppel, E. Saar, U. Vessin. Kirjastus Studium, 2010. Maailma atlas. Kaardikirjastus “ Jāņa sēta“, 2000. et.wikipedia.org elu24.ee flickr.com gabriel.ircnet.ee kuukiireneid.blogspot.com panoramio.com pilt.delfi.ee rannu.ee messewohnungen-duesseldorf.de fosterandpartners.com mannlines.ee germany.travel Koostas: K. Haljasmets, pellarosa.blogspot.com twip
· Mehhiko rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 73 aasatat, naiste kesmine eluiga on 79 aastat. See on kõrge eluiga. · Sündimuse ja suremuse näitajad on tasavägised, kuid Mehhikos siiski sünnib rohkem inimesi kui sureb, siis iive on positiivne. · Viimastel aastatel on sündivus suurenud. · Mehhiko kuulub demograafilise ülemineku esimesse etappi. (Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E., 2003: 45). · Viimase viia aasta jooskul sündinud tüdrukute ja poiste suhe: Viimase viie aasta jooksul on Mehhikos rohkem sündinud poisse kui tüdrukuid. Mitte ühelgi aastal pole tüdrukute sündimus ületanud poiste sündivust. Alates 2005 aastast on poiste sündivus stabiilselt langenud ning aastal 2009 ei ületa poiste sündivus nii kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart: (Mehhiko kaart, 2009) Mehhiko suurimad linnad on: · Mexico
Third level Fourth level Fifth level juuni aprill veebruar Kliki ja vaata, milline on Ema Uno Rootsmaa fotod Emajõe algusest Rannu-Jõesuus Volga( Volgograd) Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga 2-3 kuud on kõrge veeseis Rein -Lääne-Euroopa jõgi · Algab Alpidest mitme lähtejõena, toitub ka lume ja jää sulamisest · Toitub aastaringselt peamiselt sademetest · Reini(Baseli jaam) hüdrograaf Click to edit Master text styles Second level
Atacama kõrb 1. Atacama on kõrb Lõuna-Ameerikas, Ameerika maailmajaos Vaikse ookeani ääres. Kõrbe lääneosas on madalad mäed, mis merekaldal panku moodustavad. Mäed langevad ida pool põhja-lõuna sihilisse orgu. Atacamast idas kerkivad Andid. Kõrb läbib Boliiviat, Peruud ja Tsiilit. (Joonis 1. Atacama kõrbe asend) 2. Atacama pindala on umbes 400 000 km2. Pool kõrbest, orienteeruvalt 181 000 km2, asetseb Tsiilis. Pika ribana katab see põhjast lõunasse peaaegu 966 km. 3. Atacama on maailma kõige kuivem kõrb. Mõnevõrra esineb udu, ent sademed peaaegu puuduvad keskmiselt sajab aastas alla 1,5 cm, milline arv tuleneb sellest, et korra kümne aasta jooksul sajab natuke, seejärel aga on järgmised 10 aastat kuivust. On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhj...
(Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82) RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks veel: G8 WTO(World Trade Organisation) SPC( Secretariat of the Pacific Community) IOC( Indian Ocean Commission) IMF( International Monetary Fund) ACS( Association of Carribean States) CERN ( European Organization for Nuclear Research) UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural) liige
Enim turiste külastab Pariisi, kuid neid jaguneb ka Prantsusmaa kõikidesse muudesse regioonidesse. Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Shveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Loodusvarad: kivisüsi, raud, maak, boksiit, kala, puit, tsink ja kaalium. Riikide rühma: arenenud tööstusriik Liiber Rootsmaa Saar Uibo 2007:82 Prantsusmaa kõige konkurentsivõimelisemad tööstusektorid on Ehitus ja avalikud tööd Selle käive on aastas 93 15 miljardit eurot Euroopa suurimate ehitusfirmad hulka kuulub 5 Prantsuse gruppi. RIIGI AJALUGU Prantsuse Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mille naaberriigid on Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania.
2) Lääne-Euroopa riigid kaubaveo maht ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, kuna tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega. 3) Jaapan reisijateveo maht on kordi suurem kui reisijateveo maht, kuna tegemist on inforiigiga, kus esma- ja tööstussektoril on väga väike osakaal. Kasutatud materjalid 1. Ainsaar, M., Müristaja H., Nõmmik A., Raagmaa G., Roosaare J., Roosve R, Rootsmaa V., Saar E. (2003) ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu: Eesti Loodusfoto 2. All Europa Railway kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.alleuroperail.com 23.01 2011 3. Germany River Cruises. Kättesaadav: http://germanyrivercruises.com 23.01 2011 4. Wikipedia. Kättesaadav: http://www.wikipedia.org/ 23.01 2011
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe põhiõpe Kersti Rootsmaa Hüpertensiivne kriis Crisis hypertonicus (ld.k) Hypertensive crisis (ingl.k) Juhendaja: Erle Remmelgas Tartu 2009 SISSEJUHATUS Kõrge vererõhu avastamise, hindamise ja ravimise rahvusvahelise kommitee (National Committee on Prevention, Detection, Evaluation, and Treatment of High Blood Pressure) arvates on hüpertensiivseks kriisiks määratletud süstoolse vererõhu väärtus suurem kui
Resources, Current Issues, International Agreements, Population, Social Statistics, Flags, Maps, Political System. Loetud: http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY, 21.11.2011 4) Islanders' carbon footprint among the biggest in Britain, says new study/Shetland Times.co.uk. Loetud: http://www.shetlandtimes.co.uk/2009/09/25/islanders-carbon-footprint-among-the- biggest-in-britain-says-new-study, 21.11.2011 5) Liiber, Ü., Rootsmaa, V., Saar, E., Uibo, M. (2007) Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Töövihik. Eesti Loodusfoto 6) Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal. Loetud: http://maps.grida.no/go/graphic/major-mineral-fuel-resources- in-europe-caucasus-and-central-asia1, 24.11.2011 7) Quantitive UK Biofuel Production. Loetud: http://www.esru.strath.ac.uk/EandE/Web_sites/02- 03/biofuels/quant_production.htm, 24.11.2011
Viimase jääaja lõpul ja järel täitis nõo jääsulamisveest järv, mille kontuurid jääserva kaugenedes ja veehulga muutudes üha koomale tõmbusid. Liustikujää kantud kivimmaterjali välja sulades ja settides tekkisid järvesaared (praegused soosaared) ja rannavallid, nende vahele jäid väiksemad nõod. Tõenäoliselt on liivaalad looduskaitseala edela- ja kaguosas kujunenud jääjõgede deltadena taanduva jää serva lähedal. 3 Foto 1. Rüsijää Limnoloogia all. U. Rootsmaa foto Kunagine Jää-Võrtsjärv jääserva ees ja Ürg-Võrtsjärv hilisjääaja lõpul (ligikaudu 12 600 10 200 aastat tagasi) toitusid jääsulamisvee sissevoolust. Nende põhja settisid algul peamiselt viirsavid ja hiljem peeneteralised liivad ja aleuriidid, mida leidub paljudes kohtades kihiti järvelubja ja järvemuda ning soosetete all. Pärast mandrijää taandumist alanud neotektooniline maakerge muutis suurema osa kunagisest
Geograafia põhikoolile. Maailma loodus- ja ühiskonnageograafia. Koolibri, 2003. 12) Liisa-Kai Pihlak, Andres Tõnisson. Geograafia põhikoolile. Eesti ja Euroopa. Koolibri, 2005. 13) Andres Tõnisson, Liisa-Kai Pihlak. Geograafia 7. klassile, 1.osa. Koolibri, 2011. 14) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 1. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2008. 15) Lea Koppel, Ülle Liiber, Ene Saar. GEO 2. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium, 2010. 16) Lea Koppel, Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa. GEO 3. Geograafiaõpik põhikoolile. Studium 2011. Atlased 17) Maailmaatlas. Jana Seta, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2000, 2003, 2005. 18) Uus maailma atlas. Jana Seta, 2010. 19) Eesti atlas. AS BIT, TÜGI, 2007. Lisamaterjalid 20) Helle-Mai Pedastsaar, Tiia Pedastsaar. Geograafia mõisted 7.- 9. klassile. Eesti-vene- eesti sõnastik. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005. 21) Lea Koppel. Põhikooli lõpetajale geograafia eksamist. Argo, 2008. 22) Õpilase geograafiasõnastik
Maailma kultuuripärandi objektidega tutvumine. Näiteks Giza püramiidid, Akropol, Taj Mahal, Machu Piccu, Suur Hiina müür jm. Loodusobjektid on näiteks Uluru, Hiidlaste tee, Suur Vallrahu, Lääne-Norra fjordid, V. Rootsmaa Serengeti rahvuspark, jmt. http://www.dksk.org/an-unforgettable-experience-from-hawaiian-tourist-attract Turismi liigid Meelelahutusturism - teemaparkide külastamine. Maailmas on arvukalt teemaparke ja kindla suunitlusega turismi-piirkondi, mis meelitavad kohale inimesi üle maailma. Näiteks Disney World Floridas ja Eurodisneyland Pariisis, Legoland Taanis, Tropical Islands Saksamaal, Heureka Soomes, Astrid Lindgreni
kadusid pinnasesse ega toitnud jõgesid ja kraave, mis vett järve toonuks." (Raudvere, 2006) Kõrge veetase ja selle tagajärjed On olnud ka vastupidiseid näiteid veetaseme kohta: "Võrtsjärve kaldale on kuhjunud mitme meetri kõrgused jäähunnikud, sest hiljutine torm pani järvel jää liikuma. Lisaks varajasele jääminekule on Võrtsjärve veetase jaanuari kohta äärmiselt kõrge, kirjutab Postimees. "Oleme valmis varsti Tartu üle ujutama," ütles naljaga pooleks Rannu vallavanem Uno Rootsmaa. "Näete, Jõesuu on juba täiesti vee all - paadisillast paistavad vaid postide otsad." Võrtsjärve ääres asuva Eesti põllumajandusülikooli zooloogia ja botaanika instituudi limnoloogiajaama juhataja Ain Järvalt lisas, et Võrtsjärv on praegu väga kõrge. "Ma ei oska isegi öelda, kui kõrgele vesi on tõusnud, meie algeline mõõdulatt on täitsa vee alla kadunud," märkis ta. Järve veetase tõuseb kindlasti: jõgedest ja ojadest voolab Võrtsjärve vett vulinal juurde. Emajõe
http://www.trueknowledge.com/q/population_of_france_2010 https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/fr.html http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/France-FOREIGN-TRADE.html ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77 Kirjaoskus % - 99,0 Põllumaj. % SKT 2,2 Kuuluvus riikide rühma: arenenud tööstusriik (Liiber, Rootsmaa, Saar, Uibo, 2007:82) RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Prantsusmaa on Euroopa Liidu asutajaliige, kuulub NATO-sse ja on ÜRO Julgeolekunõukogu alaline liige. Lisaks veel: G8 WTO(World Trade Organisation) SPC( Secretariat of the Pacific Community) IOC( Indian Ocean Commission) IMF( International Monetary Fund) ACS( Association of Carribean States) CERN ( European Organization for Nuclear Research) UNESCO( United Nations Educational, Scientific and Cultural) liige
ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. - 2005.a. riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus 5) Tiit Hang, Jaak Jaagus, Arvo Järvet, Arno Kanal, Juho Kirs, Ülo Mander, Tõnu Oja, Ivar
RANNU KESKKOOL X KLASS TAAVI TÄKKER Dominikaani Vabariik UURIMUSLIK REFERAAT GEOGRAAFIAS JUHENDAJA: VAIKE ROOTSMAA RANNU 2007 Sisukord Üldandmed 3 Üldiseloomustus 3-4 Geograafiline asukoht 3-4 Kliima 4 Taimestik 4 Loomastik 4 Koloniaalminevik 4-5 Riikide võrdlus 5 Majandusorganisatsioonid 4-5 Rahvastik ja asustus 6-7 Linnastumine 7 Pealinn Santo Domingo 8 Energia majandus 8
Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan, pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted. Metsade paiknemine Kasutatud materjalid: Bibliograafiline kirje: Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42 . Internet: Italy information - Search.com http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006 Italy http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006 Italy Coat of Arms http://flagspot.net/flags/it).html 10. märts 2006 italy.gif http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10. märts 2006 Infot Itaalia kohta http://www.estemb.it/lang_1/rub_382 11. märts 2006
Rannu Keskkool 10.Klass Argentina Uurimuslik referaat geograafias Koostaja: Kusti Muri Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2010 1 Sisukord Üldandmed..................................................................................................................................3 Riigi arengutaseme iseloomstus..................................................................................................5 Import ja eksport............................................................
Rannu Keskkool Aimar Leesment X klass Ameerika Ühendriigid Juhendaja: Vaike Rootsmaa Rannu 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Üldandmed.............................................................................................................................. 4 Rahvastik....................................................................................................................
Harjutamiseks sobivad 2003. - 2008. a riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. 96 LISA ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
