Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Keskkonnasäästlik taastuvenergia Puudused: · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Energiat saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid salvestatud energiat · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine onkallis · Tehnoloogia on ebaefektiivne - viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrie...
Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, mistõttu mõjutab energiamajandus ka kõiki teisi majandussektoreid. Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku, kusjuures suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenendu riigid. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaasd (CO 2 ) ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu. Soojusenergiat saadi puidu, õlgede või kuivatatud loomasõnniku põletamisel. Industriaalajastu alguses hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid. Tööstuse laienedes kasvas kiiresti nõudlus puidu ja puusöe järele, mis viis metsade halastamatule raiumisele. Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mis pani pärast aurumasina leiutamist aluse iseseisvale energiamajandusele
Elektrienergia kättesaadavuse paranemine põhjustas suure energiatarbimise kasvu. 20 sajandi algul leiutati sisepõlemismootor, mis viis sõidukite arvu kiirele kasvule ning sellega laienes ka nafta kasutamine. Veidi hiljem leiti ka maagaasi kasutamise võimalus, mis viis omakorda selle osatähtsuse kasvule. 1970-datel aastatel leiti tuumaenergia kasutamise viis ja selle efektiivsus, kuid peale tuumakatastroofe(Nagu Tsernobõl) on selle osatähtsus hakanud langema. Muutused maailma energiamajanduses Energiaallikad jaotatakse tavaliselt kaheks suureks grupiks taastuvad ja taastumatud energiaallikad. Taastuvad energiaallikad on energiakandjad, mida saadakse ja mis täienevad looduslike protsesside kaudu ning mis kasutamisel ei ammendu. Taastuvad energiaallikad võib omakorda liigitada põlevateks (puit ja muu biomass) ning mittepõlevateks (päikese kiirgus, tuul, voolav vesi jõgedes, hoovused, maapõuesoojus ehk geotermiline energia ning tõus-mõõn).
docstxt/15360594649382.txt
NÄITED Traditsioonilised: nafta, gaas, tahked kütused ; taastumatu ; tuumaenergia ; nad ei teki juurde ; kasutamine saastab keskkonda. Alternatiivsed ehk rohelised energiavarad: päikeseenergia e. helioenergia (Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, India, Sri Lanka, Lõuna-Aafrika Vabariik), 20% ; tuuleenergia, geotermaalenergia (Island, USA, Jaapan, Itaalia, Uus-Meremaa), bioenergia (energiavõsa kasvatus on levinud arengumaades) 2. MAJANDUSTEGEVUSED ENERGIAMAJANDUSES Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD
Kuidas on muutunud erinevate energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa söe kasutuselevõtt? Millist aega me nimetame söeajastuks? • Kuidas on aja jooksul muutunud söe osatähtsus energiamajanduses? Miks on sellised muutused toimunud? Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma
Valencia, Barcelona, Seville ja Malaga. Kõigi suuremate linnade teket on mõjutanud veekogu olemas olu. Eriti on mere lähedus mõjutanud sadamalinnade Barcelona, Valencia ja Malaga teket. Palju on aidanud suuremate linnade tekkele kaasa nende asumine tasasematel aladel. Kõige enam ilmneb see kiltmaal asuva Madridi kujunemises. 8. Energiamajandus 1. Hispaanias leidub energiavarudest kivisüst ja turvast, mida leidub Hispaanias kõige rohkem,ning tootnaftat ja maagaasi, mille osakaal energiamajanduses on suhteliselt väike. Suurim osakaal energiamajanduses on tuumaenergial. Energiat saadakse ka hüdroenergia, geotermaalenergia ja bioenergia näol. Energiatootimine Hispaanias (tuhandetes tonnides) 2. Hispaanias imporditakse energiavaradest kivisüsi ja turvast, keskmiselt imoporditakse petrooliumi ja maagaasi. Kõige rohkem imporditakse toornaftat, mille osakaal energiamajanduses pole siiski kuigi suur.
19% 64% · XX sajandi keskel kasvas oluliselt elektrienergia tarbimine, mis tingis ka tuumaenergial töötavate jõujaamade kasutusele võtmise. Küll ei ole aga tuumaenergias saanud maailma energiaprobleemi lahendajat. Selgita, milliseid keskkonnaprobleeme on tuumaenergia kasutamine kaasa toonud. · Nimeta kaks tuumaenergia kasutamise eelist ja kaks puudust võrreldes kivisöe kasutamisega energiamajanduses. · Analüüsige tuuleenergia kasutamise kahte eelist ja kahte puudust. · Nimeta hüdroenergia kasutamise kolm positiivset ja kolm negatiivset külge. · Analüüsi nafta kasutamise positiivseid ja negatiivseid külgi. · Miks rajatakse hüdroelektrijaamade tarbeks veehoidlaid? · 1960.-1971.aastal ehitati Egiptuses Niiluse jõel olev Assuani pais kõrgemaks ning rajati hüdroelektrijaam.
· Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi · Puhkemajandus 12) Kuidas mõõdetakse metsavaru? · Pindala · Metsa protsent · Puiduvaru · Metsa juurdekasv (keskmiselt aastas) · Metsa liigiline koosseis 13) Millistele riikidele jäävad suurimad metsaalad? Venemaa, Brasiilia, Kanada 14) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega energiamajanduses? · Nafta · Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus
Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjalnii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Muutused energiamajanduses Aegade jooksul on inimesed õppinud kasutama erinevaid energiavarasid. Nii mõnegi kütuse kasutuselevõtt on oluliselt mõjutanud kogu majanduse kulgu ja arengutempot ning sellega ka inimeste heaolu. Agraarühiskonnas kasutati energia saamiseks vaid inimeste ja tööloomade lihasjõudu.
Antud teema on valitud, kuna autor tunneb huvi taastuvenergia liikide ja nende kasutamise vastu. Selle tööga on soovitud anda ülevaade taastuvenergiast, samuti teavitada selle vajalikkusest ning kasulikkusest. Teema on maailmas, kaasaarvatud ka Eestis väga aktuaalne. Ühiskonnas levivad aga sellel teemal väga valed arusaamd ning eelarvamused. Antud töös on püstitatud järgmised probleemid: · miks on taasutvenergia osakaal energiamajanduses väike; · miks eelistada taastuvenergiat taastumatule; · kui palju on inimesed teadlikud energiaprobleemidest Töö eesmärgiks on: · uurida eestlaste suhtumist taastuvenergiasse; · tutvustada energiamajandusega seonduvaid probleeme; · teavitada taastuvenergia vajalikkusest Uurimisobjektiks on Eesti rahvas. Töö kuulub eneriamajandus ja keskkonna valdkonda. 3
3.1. ENERGIAMAJANDUS Milleks on energiat vaja? · Valguse ja soojuse saamiseks · Toidu valmistamiseks · Mootorikütuseks · Masinate tööks · Tahked kütused Muutused energiamajanduses · Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel · Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid · Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur · 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti
ENERGIAMAJANDUS 1.Energiamajanduse olemus ja tähtsus Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energiamajandus mõjutab teisi majandussektoreid. Muutused energiamajanduses on tihedalt seotud muutustega teistes majandusharudes. Varude piiratus aga sunnib otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute allikate kasutuselevõtuks. Suurem osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Ainuüksi USA kasutab ära 35% kogu maailma energiatoodangust. Fossiilkütuste põletamisel eralduv süsihappegaas ja muud heitmed on peamised globaalse soojenemise ja kliimakatastroofide põhjustajad. Muutused energiamajanduses
Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas. · Eesti eesmärgid energeetikavalkonnas on
naftavarud. Saksamaa impordib naftat enam kui tosinast riigist. Seejärel töötleb riik nafta ümber erinevateks kütusteks ja ekspordib teistesse riikidesse. Hetkel toodetakse Saksamaal enamus elektrist tuumaelektrijaamades, kuid aastaks 2021 on otsustatud kõik Saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud eesmärk tõsta taastuvenergia osakaal energiamajanduses 50% peale. 2004. aasta seisuga toodeti Saksamaal kokku 566,9 miljardit kilovatt-tundi elektrit, millest eksporditi 50,8 miljardit kWh. Järelikult jäi Saksamaale 516,1 miljardit kWh elektrit, kui energiavarusid mitte arvestada, siis oleks võimalik inimese kohta kasutada 6312,56 kilovatt-tundi elektrit. Mida suurem on elektrienergiatoodang inimese kohta seda arenenum on riik. Saksamaa on väga arenenud riik ja kui eelnimetatud rohelise energia plaan ellu
Looduse kaitsmiseks on muidugi ka otsesemaid viise, nagu prügi prügikasti viskamine või näiteks jalgratta eelistamine, kui ees ootab lühike sõit. Paljuski ei ole aga tavainimesel lihtsalt võimalik loodust säästa. Toidupoes on piim juba kilesse pakendatud ja seda saavad muuta ainult suurte ettevõtete juhid. Kui kõik tooted oleksid pakendatud lagunevatesse anumatesse, mille tootmiseks pole vaja läinud nii suurel hulgal naftat, oleks keskkonnahoid tohutu. Palju annaks ära teha Eesti energiamajanduses. Teatavasti on Eesti maailma suurim põlevkivi kasutaja ja ainus riik, kes saab oma energia peamiselt põlevkivist. Meie kahjuks on see energiallikas aga võrreldes näiteks maagaasiga väga madala kütteväärtusega, kuid selle põletamisel vabaneb väga suurel hulgal heitgaase. Tuuleenergia kasutamiseks on aga Eestil sobiv asukoht. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel meie riigis oleks väga suur mõju loodusele. Iga inimene saab keskkonnahoidu panustada, kohandades oma igapäevaseid
naftatöötlemistehastesse. Viimasel ajal on ka naftat tootvad riigid hakanud rajama naftatöötlemistehaseid, sest naftasaaduste eksport on majanduslikult kasulikum. Nafta hind kujuneb maailmaturul, kuid naftatootja omahinda kujundavad tootmistingimused ja transportimise kaugus. Nafta tootmine on väga kallis nt Põhja-Kandas ja Lääne-Siberis . Samas nafta tootmine Pärsia lahes on soodsam. MAAGAAS koosneb peamiselt metaanist. Maagaasi osakaal maailma energiamajanduses kasvab pidevalt, praegu moodustab ta umbes veerandi kogu energiatoodangust. Suurimad maagaasi tootjad on Venemaa, Holland, Suurbritannia, Indoneesia. Ka maagaas vajab puhastamist kohapeal, kuid erinevalt naftast on maagaasi transportimine kallis. Veidi kergem on ümber käia vedelgaasiga. Tänapäeval kaetakse üle 4% maailma energiatarbest vedelgaasiga. Suurimad vedelgaasi importijad on Indoneesia ja Alzeeria, peamised importijad Jaapan ja Lääne-Euroopa.
VI. Soome loodusvarad Nimeta kaks Soome loodusvara: 1. Mets - 67% territooriumist 2. Vesi - Hüdroenergia, puhas ja magevesi tööstusele VII. Rootsi rahvastik 1. Iseloomusta rahvastiku paiknemist - Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt, keskmine tihedus 20 inimest/km2 2. Linnades elab ~85 protsenti rahvastikust 3. Riigikeel on rootsi keel, mis kuulub indoeuroopa keelkonda germaani rühma VIII. Soome majandus 1. Iseloomusta Soome energiamajandust Energiamajanduses moodustavad tuumaelekrijaamad, mille osatähtsus aina kasvab. 20% moodustab hüdroenergia, ~15% tuleb bio- ja prügiküttel taastuvast energiast ja ~10% soojuselekrijaamadest (gaas, kivisüsi). Tuule ja päikeseenergia osatähtsus on väike. 20% elektrivajadusest imporditakse. 2. Nimeta Soome masinatööstuste tooteid 1. Laevad 2. Liftid 3. Kraanad
Kirdes palju jääajast liustike poolt vormitud järvi. Kesk-Saksamaal mägine maa Kesk-ida osas on maapind rohkem madal Lõuna-Saksamaal on sirgjoonelised mäed Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud MAJANDUS Saksamaad hinnati 2008. aastal suurimaks eksportijaks ja teiseks suurimaks importijaks maailma riikide seas. Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves maailmas. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn
tuule-, päikese-, maasisest ja MUUD (2%) bio energiat, kuid mahud on veel väikesed 20 saj algus Praegu ei suudeta kasutadamaa pöörlemise energiat, gravitatsioonienergiat ja termotuumaenergiat)ei kasutata liigse hinna tõttu või ei osata kasutada Click to edit Master text styles Järjest halvenev keskkonnaseisund ja naftavarude lõppemine sunnib otsima Second level uusiteid energiamajanduses Third level Kuigi tehnoloogia võimaldabenergiat järjest Fourth level tõhusamalt kasutada. Fifth level Second level Third level Fourth level
Geotermaalenergia (ei - Suurbritannia ei asu laamade kasutata) kokkupõrkepiiril, ei asu vulkaanilises piirkonnas, maapinnas ei teki piisavalt rõhku et toota geotermaalenergiat 3. Maailmamajanduslik tähtsus energiamajanduses 1) Suurbritannia ekspordib toornaftat ja maagaasi põhiliselt Hollandisse, Saksamaale, Ameerika Ühendriikidele, Prantsusmaale, Belgiasse. Suurbritannia on maailmas nafta ekspordi suuruselt 20.riik. Suurbritannia on maagaasi ekspordilt 16.riik maailmas. 2) Suurbritannia impordib toornaftat Norrast, Venemaalt, Liibüalt, Nigeerialt. Suurbritannia on nafta impordi suuruselt 13. riik maailmas. Suurbritannia on maagaasi impordilt 5.riik maailmas. Joonis 4
PÕLLUMAJANDUS On esmasektori haru,mis tegeleb taimse ja loomse tooraine tootmisega teiste majandusharude tarbeks. Jaguneb taimekasvatuseks ja loomakasvatuseks: nt teraviljad, mugulviljad,õlikultuurid,suhkrukultuur,mõnukultuurid,söödakultuurid,kiukultuurid,köö gi- ja puuviljad. Loomakasvatus Veised piimakari,lihakari,tööloomad. Sead Lambad: villa-ja lihalambad Linnud:kanad,pardid Karusloomad:polaarrebased Muud loomad: hobused, kitsed Siidiussikasvatus Mesindus PÕLLUMAJANDUS -TOIDUAINETÖÖSTUS- TEKSTIIL-,NAHA-,JALATSI-,FARMAATSIATÖÖSTUS, ENERGIAMAJANDUS Nb! Inimene sööb selleks,et elada,mitte ei ela selleks,et süüa. Näitajad, millega iseloomustatakse riigi põllumajandust: Plm hõivatud inimeste osatähtsus Plm maa osatähtsus Plm osas SKP-s Plm toodete osa ekspordis(impordis) Plm spetsialeerumine Tootmise efektiivsus Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid: ...
nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega.
TUULEENERGIA KASUTAMISE ARENG, KOHT EESTI JA MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES. MIS ON TUULEENERGIA? · Tuuleenergia on tuule kineetilise energia muundamine tuuleturbiinide abil mehaaniliseks energiaks või elektrienergiaks. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskid e. tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid. · Tuuleenergia kui alternatiiv fossiilsetele kütustele on taastuv, laialdaselt levinud ja puhas. Tuuleenergia ei tooda kasvuhoonegaase ning koormab energiat vähem kui teised energiaallikad. AJALUGU · Mehaanilise energia saamiseks: · Purjepaadid ja -laevad on kasutanud tuuleenergiat tuhandeid aastaid ja arhitektid on sama kaua tuult majades loomuliku ventilatsioonina kasutanud. Kreeka insener Heroni tuulikut 1. sajandist kasutati esimesena teadaolevalt selleks, et masinat tööle panna. Veel 20. sajandi alguses olid Eestis tuuleveskid väga levinud. · Elektrienergia s...
taastuv korral kasutusala piiratud. alternatiivne Biomassi Saastaineid ei teki, tasub rajada ka väikese Saadav energiahulk küllaltki väike. energia energiatarbimise korral taastuv alternatiivne 62. oskab analüüsida muutusi maailma energiamajanduses; (diagrammi või graafiku lugemisoskus, analüüsi- ja arutlusoskus) · Analüüsi graafiku põhjal söe / nafta / puidu osatähtsuse muutusi maailma energiamajanduses. 3 Energiaallikate osatähtsuse muutumine aja jooksul osatähtsus % 90 80 70 puit 60 süsi
ENERGIAMAJANDUS tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- ja ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Alternatiivsed energiaallikad: *vee-energia *tuuleenergia *puit jm bioenergia *päikeseenergia *maasisene soojus Energiaallikate osatähtsus energiamajanduses: *nafta 40% *maagaas 28% *tahked kütused 20% *vee- ja tuumaenergia 5% ja 5% Nafta- ja gaasitööstus Nafta on tänapäeval kõige enam kasutatav energialiik ja peamine mootorikütuste tooraine. Aastas ammutatakse üle 3,5 miljardi tonni naftat. (Lähis-Ida riigid, Ladina- Ameerika - Mehhiko, Venezuela, Ida-Kagu-Aasia Hiina ja Indoneesia, Euroopa
võib meile tulevikus ohtlikuks saada. Tõepoolest on hetkeolukord Eestis selline, et vahe linnaelanike ja maaelanike vahel on suur. See tuleneb sellest, et keskklassi osakaal ühiskonnas on väike, ehkki see peaks olema suur, kui soovime rääkida tugevast ühiskonnast. Ühiskonna sidususe tagamiseks peab vähendama klassidevahelisi erinevusi ja tegema muudatusi nende läbisaamiseks. Selleks, et Eesti oleks jätkusuutlik energiamajanduses, tuleb meil kasutusele võtta taastuvad energiaallikad ja liikuda iseseisva energiapoliitika rakendamise suunas. Praegu kasutatavad fossiilsed kütused aina vähenevad ja samuti saastavad keskkonda. Tuleks kaaluda tuuleenergia ja biomassi kasutuselevõttu. Sellisel viisil ei peaks me sõltuma teistest riikidest energiapoliitika vallas ja säästaksime keskkonda, mis olulisel määral suurendaks Eesti jätkusuutlikkust.
ning suremuse vähenemisest. Demograafiline üleminek e siire rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eksport e väljavedu kaupade ja teenuste müümine riigist väljapoole. Energiamajandus majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise. Energiavarad loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energiamajanduses. Euroopa Liit Euroopa arenenud riikide majandusühendus. Fordism uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri kasutuselevõtt. Geotermaal e maa soojusenergia maapõues peamiselt radioaktiivsete elementide lagunemisel tekkiv soojusenergia. Globaliseerumine e üleilmastumine kogu maailma haarav majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine ennekõike side- ja transporditehnoloogiate arengu tulemusena. Import kaupade ja teenuste sissevedu teisest riigist.
siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Suur osa Saksamaal leiduvast toorainest on tänaseks ennast juba ammendanud. Ohtralt on veel naatriumi leiukohti. Harzi mäestikus kaevandatakse veel ka pliid ja tsinki. Saksamaal esineb nii kerge kui ka rasketööstusettevõtteid. Suurimad tööstusettevõtted paiknevad Ruhri piirkonnas tooraine olemasolu ja Reini jõe tõttu. Piirkonnas asuvad suured tööstuslinnad nagu Essen ja Dortmund. Ülemaailmset
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega
e Kr Lihaste jõud 70 10 0 0 Orgaanilised 25 20 16 0 jäätmed Puit 5 70 15 0 Süsi 0 0 63 28,7 Nafta 0 0 3 38,6 Hüdroenergia 0 0 3 3,7 Maagaas 0 0 0 22,1 Tuumaenergia 0 0 0 6,9 Muutused energiamajanduses Agraarühiskonnas saadi energiat inimeste ja tööloomade lihasjõul, tuulest, soojusenergiat puidu, õlgede, sõnniku põletamisel Varaindustriaalühiskonnas hakati ehitama tuulikuid,vesiveskeid Hilisindustriaalühiskonnas võeti kasutusele kivisüsi, leiutati aurumasin, vedur 19 20saj. vahetusel võeti kasutusele elekter hüdroelektrijaamad, tuulegeneraatorid, tootmisprotsessid automatiseeriti
tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused) Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka energianõudlus, mis viis metsade ulatusliku raideni. Puidu nappus sundis 17 saj. võtma kasutusele kivisöe, mis koos aurumasina leiutamisega pani aluse täiesti uuele energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti kasutusele elekter
koostööjaamu. Viisteist vastajat tahavad rohkem teada saada bioenergiast kui taastuvenergia ressursist. Üheksa inimest tunnevad huvi tuuleenergia vastu ning 3 küsitluses osalejat tahavad infot hüdroenergia kohta. 18 Joonis 6. Taastuvenergia ressursid, mille kohta tahetakse infot Kas Teie arvates on taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses: piisav, vähene või ei oska öelda? 62,96% vastajatest arvas, et taastuvenergia osakaal on vähene. 29,63% olid arvamusel, et Eestis on taastuvenergia osakaal piisav, 2 vastajat ehk 7,41% ei osanud öelda, milline on taastuvenergia osakaal Eesti energiamajanduses. 3.2. Küsitluse kokkuvõte Küsitlusest selgus, et eestlaste teadlikkus taastuvenergia kohta on kõrge. Autor arvab, et teadlikkust on tõstnud probleemi suur meediakajastus.
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador. OPEC-I põhieesmärk kehtestada liikmesriikide nafta toodang ja nafta ekspordimaht, reguleerida toornafta hindu
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
Söe ja nafta osatähtsuse muutumine, kuidas? (Õpik lk 66-67, esitlus) Kivisöe kasutamise hulk oli kõige suurem 18saj lõpu ja 19sajandi algus aastatel, peale seda on selle tarbimist aga vähentatud tunduvalt, 2000aastaks näitas seis langust ~80%lt 30% peale. Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võtt. Taastumatute ja taastuvate energiallikate võrldus! Taastumatud energiaallikad saavad mingil ajahetkel otsa kuna nad on ammendatavad. Nende kütteväärtus on tundvualt suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde
Energiamajanduses tegeletakse: 1. energiavarade hankimisega(nafta ja gaasi ammutamine, söe, põlevkivi, turba, uraani jm kaevandamine) 2. nende töötlemisega · elektriks (elektrijaamad) · mootorikütuseks (nafta töötlemistehased) · ahjukütuseks (kütteõlide tootmine) 1. energia kättetoimetamisega tarbijale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad) Energia tarbimise valdkonnad: · Toit · Transport · Majapidamine, kaubandus · Tööstus põllumajandus taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm b...
taimede ja loomade jäänustest. Need on taastumatud energiaallikad, mis lõppevad kunagi otsa või tekivad väga pika geoloogilise aja jooksul ja kui need otsa saavad pole meil palju valikuid, millest energiat toota. Vastu: Energia tarbimine maailmas kasvab pidevalt. Energiavajaduse kiire kasv tuleb eelkõige arenevate tööstusmaade arvelt. Viimasel ajal on kiiresti kasvanud taastuvate energiaallikate – tuule-, päikese-, maapõue- ja bioenergia kasutamine. Praegu on nende osakaal energiamajanduses küll väike, kuid see kasvab kiiresti ja need on energiaallikad, mis on taastuvad ja ei saa otsa ja mida me saame kasutada kui taastumatud energiaallikad peaksid otsa lõppema. 8. Eestis kasutatakse 90% elektrienergiast põlevkivist. Too välja energiamajanduse tugev külg: (1p) 1)Kasutatakse omamaist energiaressurssi – põlevkivi, tänu millele on meie energiamajandus iseseisev. Energiamajanduse nõrk külg: (2p)
A 1. Tänapäeva energiamajanduses on kolm kõige enam kasutatavat kütust: Süsi Maagaas Nafta 2. Nimeta nafta kasutamise eeliseid ja puuduseid, suurimad nafta tootjad ja ekportijad. Kõrge kütteväärtus - reostusoht on väga suur, kuna - Üsna mitmekülgne toore vedelikuna valgub laiali. Menetlused on keerukad ja kallid( nafta töötlemine on keerukas ja kallis) - Terrorism ja santaasi oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki
kasutusele võetud, siis tulevikus selle osakaal enam tõusta enam ei saa. Viimasel aastakümnel on Saksamaal kõvasti hakatud rõhku panema ka tuuleenergiale: Saksamaast on saanud maailma suurim tuuleenergiatootja terves Maailmas. Aastaks 2021 on otustatud kõik saksamaal töötavad tuumaelektrijaamad sulgeda ja sealt tulenev energiapuudujääk asendada rohelise energia näol. Aastaks 2050 on võetud vägagi suurejooneline eesmärk: tõsta taastuva energia osakaal energiamajanduses 50% peale. Aasta 2004 seisuga toodeti Saksamaal kokku 566.9 miljardit kilowatt- tundi (kWh) elektrit, millest eksporditi 50.8 miljardit kWh. Energiatoodang inimese kohta on 7500 kWh. Energiajaotumine Saksamaal 2004. aasta seisuga oli järgmine: 40% nafta, 24% kivisüsi, 22% maagaas, 11% tuumaenergia, 2% hüdroenergia ja 2% muu energia. Minu soovitus oleks samuti olnud kasutada rohkem alternatiivset energiat, aga Saksamaa juba püüdlebki selles suunas. Võibolla peaksid nad kaaluma rohkem
(MÕNIKORD LOETAKSE SIIA KUULUVAKS KA KAUA KASUTUSEL OLNUD VEE ENERGIA JA TUUMAENERGIA) ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD ENERGIAALLIKAD, MIS EI OLE FOSSIILKÜTUSED. TAVALISELT PEETAKSE SILMAS TAASTUVAID JA KESKKONNASÕBRALIKKE RESSURSSE: TUULE, VEE, PÄIKESE, HOOVUSTE JA LAINETE, MAA SISEENERGIAT. ROHELINE ENERGIA ENERGIAALLIKATE OSAKAAL MILLISED SEADUSPÄRASUSED ON ENERGIAALIKATE KASUTUSES? ENERGIAKANDJATE OSAKAAL MAAILMA ENERGIAMAJANDUSES ENERGIALIIKIDE OSAKAALU MUUTUSED SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET ENERGIATARBIMINE MAAILMAS SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL KOLM VÄIDET, JÄRELDUST ENERGIATARVE TEGEVUSALADE LÕIKES Kodumaja- pidamine Äri (küte, (küte, elekter, Tööstus elekter jm.) veevärk) (sh. 11% 5%
· Kütusetööstus kaevandab eriliiki, kuid peamiselt fossiilikütuseid. · Elektroenergeetika elektritootmine, ülekandmine ja jaotamine tarbijale. Inimese energia vajadus jaguneb: · Valgus ja soojusenergia toiduvalmistamiseks ja enamikus kliimavöötmes ka kütteks. · Mitmesugused jõu allikad (masinad) vajavad energiat põllumajanduses, esituses, tööstuses, transpordis ja mujal. Energiavarud looduslikud kütused ja loodusnähtused, mida kasutatakse energiamajanduses. Energiavarud jaotatakse kolmeks, vastavalt sellele, mitu korda on nad loduses muutunud: · Primaarsed ehk esmased esinevad nii nagu nad looduses tekkisid, mistõttu varus on suured (nt: maapöörlemise energia, gravitatsioonijõud). · Sekundaarsed ehk teisesed tekivad esmaste energiavarude ühekordsel muutumisel. Neid nimetatakse ka taastuvateks, sest nende varude täiendamine ja uuenemine toimub
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK SAKSAMAA Referaat Juhendaja :Ene Külaots Pärnu 2011 SISUKORD SISUKORD RIIGIST RAHVASTIK MAJANDUS EKSPORT JA IMPORT ENERGIAMAJANDUS TÖÖSTUS KLIIMA RIIGIST Saksamaa on suurima rahvaarvuga ELi liikmesriik. Ta ulatub Põhja- ja Balti merest põhjas Alpideni lõunas. Riiki läbivad Euroopa suurimad jõed Rein, Doonau ja Elbe Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mõned üksikud ministeeriumid ja föderaalinstitutsioonid asuvad Bonnis, endise Lääne-Saksamaa pealinnas. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO JA G8 liimesriik. ...
sõbralikumad, elektri tootmine kasvab, kuna ühiskonnas suureneb energia kasutus, kasvab kivi-ja pruunsöe osatähtsus, kuna Austraalial on rikkalikud kivisöe varud. Miks ei ole Austraaliasse rajatud tuumaelektrijaama ( suured uraanivarud on ) ? tuumajaama rajamine on kallis, Austraalial on oma fossiilsete ressursside näol olemas odavamad variandid, tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja tülikas Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad mahuka söekaevandamise ja söe kasutamisega energiamajanduses ? söe põletamine saastab õhku, karjäärid rikuvad maastikku, kaevandamine rikub põhjavee taset, kaevanduste alal võib esineda maa pinna vajumist.
või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud
või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja kõikjal 6 valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Energiamajandus mõjutab kõiki teisi majandussektoreid, kuna energia hind sisaldub kõikides toodete ja teenuste hinnas. Kõik muudatused energiamajanduses toovad kaasa ka muudatused teistes majandussektorites. Energiavarude piiratus sunnib inimkonda otsima uusi võimalusi nii energia kokkuhoiuks kui ka uute energiaallikate kasutusele võtuks. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/energiamajandus_evelinviks.htm) Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku (vt lisa 2). Suurem osa toodetust energiast läheb kõrgelt arenenud
Viljandi Täiskavanute Gümnaasium Ingrid Lembavere Referaat Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Viljandi 2017 Sisukord Teemad: 1. Maailma energiaprobleemid 2. Energiaressursid ja maailma energiavajadus. 3. Nüüdisaegsede tehnoloogiad energiamajanduses. 4. Energiamajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. 5. Põhimõisted Sissejuhatus Energia ja selle tarbimine on igapäevane teema. Palju me sellest, aga teadlikud oleme, mis on selle ohud ja tagajärjed. Kui suur on tootmine ja energia nõudlus. Püüan tuua kokkuvõtlikult mõisted ja energiaga seotud teemad esile. Igasugune tarbimine on see, mis meie maailmale kokkuvõttes kahju tekitab ja inimesed peavad hakkama sellele mõtlema juba täna.
väikese (puidu; energiatarbimise põllumajandusjääki korral de põletamisel) põletamisel. Energiavõsa! 66. Muutused maailma energiamajanduses: Viimaste aastakümnete jooksul on inimkond kasutanud energiat sama palju kui eelneva inimajaloo vältel kokku. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid. Agraarühiskonnas kasutati peamiselt inimeste ja loomade lihasjõudu. Soojusenergia saamisks põletati loomasõnnikut, puidu ja õlgi. Industriaalajastul hakati ehitama tuulikuid ja vesiveskeid, mis jahvatas seal kohapeal vilja või pumpas vett. Tööstuse laienedes kasvas nõudlus puidu järgi
Eestis kasutatakse tuuleenergiat, päikeseenergiat ja osaliselt ka geotermaal-energiat. 7. Tahkestest kütustest omab maailmamajanduslikku tähtsust vaid kivisüsi. Põhjenda, miks see nii on? Kuna selle varusid on hetkel rohkem ning seda kasutatakse tööstus ja soojuse saamisel, ka elektrienergia tootmises on kivisüsi tuumajõu suur konkurent. Samuti omab ta ka head energiavaru. 8. Erinevate energiaallikate osatähtsus tänapäeva energiamajanduses on erinev. Märgi joonisele puuduvad nimetused. veeenergia 5% maagaas 28% nafta 40% 9. Joonisel on esitatud Norra, Prantsusmaa ja Poola eri tüüpi elektrijaamade osatähtsus elektri tootmises. Kirjuta iga diagrammi juurde vastav riik. 1. Prantsusmaa 2. Poola 3. Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel.
Inimkehas domineerib koensüüm Q10. Imendumine, transport, säilitamine ja väljutamine Koensüüm Q imendub peensoolest lümfi ning säilitatakse maksas koensüümses vormis ning konverteeritakse seal Q10 vormi. Imendumist pärsivad sapphapete või pankrease nõre defitsiit, raualiigsus, oraalsed kontratseptiivid, antibiootikumid ja soolekahjustused. Tema metaboliidid väljutatakse sapiga ja väljaheites. Biofunktsioonid Q10 on ülioluline raku energiamajanduses: mitokondrite sisemembraanis asuva hingamisahela kesk-komponent. Q10 on lipofiilse keskkonna keskne antioksüdant. Osaledes prootonite transpordis läbi lüsosüümi membraani aitab ta hoida lüsosoomides vajalikku pH taset. Defitsiidist tulenevad probleemid Defitsiiti normaalsel söömisel ei teki, sest inimkeha toodab ka teatud koguses.Vananemise ja haiguste korral vähenevad Q10 varud inimkehas ja võib tekkida tema defitsiit. B-rühma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
