Ganges Koostajad: Peeter, Markus Info Ganges on jõgi Indias ning üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Pikkus 2511 km. Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. Hindud peavad Gangest pühaks jõeks. Seal suplemine toovat õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid. Surnutele tuleb kasuks, kui nende tuhk Gangesesse heita. Põletuspuu nappuse tõttu ei põle paljud surnud täielikult ära, sel puhul visatakse küps liha Gangesesse, kus india krokodillid selle ära söövad. Asukoht Asub india põhjaosas Pikkus ja sügavus Pikkus: 2511 km. Keskmine sügavus: 16 m.
,,Ja Ganges voolab edasi G. Nerlich See raamat räägib reisijast kes reisib Indias ja jutustab kurja omadustest, prioriteetidest, plussidest ja miinustest. Linn Linna äärejooonides võib näha suuri vabrikuid, - Bombay on puuvillatööstuse keskus. Siis tulevad kuuekorrulised elumajad ja kirjud säravad valgusreklaamid, baarid, kust tungivad tänavale kriiskavad dzässirütmid, ja kauplused. Nende vahel on peened luksusrestoranid Liiklus Bulvaritel kihutavad tohutu suureid kroomniklist säravaid rõõmsavärviliseid sõiduautod. Politseinikud näevad suurt vaeva liiklusvoolu reeglipärastesse rööbastesse juhtimisega. Kõige paremini maailmas näevad seal olevat organiseeritud autobussiliiklused. Sadamas seisavad terved laevastiku välismaa India kaubalaevud Inimeste riietus Indias kannavad naised sarisid, pikki, kogu keha varjavaid kangaid, mis on hoogsas elegantsis ümber keha hei...
India India on maailmas rahvaarvult teisel kohal olev riik. Indias võib eraldada geograafiliselt kolme omanäolist piirkonda: äärmine põhi Himaalaja mäestiku osana, keskpõhja suurte jõgedega tasandikud; poolsaareline lõuna. Viimane tungib sügavale India ookeani ning kujutab endast Dekkani kiltmaad, mida ääristavad LääneGhati ja IdaGhati mäeahelikud. PõhjaIndia suurt tasandikku läbivad veerikkad jõed, mis algavad Himaalajast. Nendest suurim on Ganges. See jõgi veestab keskpõhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbib Brahmaputra, mis viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Indus ise voolab aga peaaegu tervenisti Pakistanis. India taimestik on piirkonniti väga vaheldusrikas. Assamis ja Lääne
Fred Ehand 10D Ganges Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid jõgesid Aasias ja terves maailmas. Tema pikkuseks on koguni 2525 km. Ganges saab alguse Gantori liustikust Himaalajas. Hardwaris jõuab jõgi tasandikule. Sealt edasi ühineb Ganges Allahabadi linnas ta lisajõe Yamunaga. Bengalis ta hargneb ning moodustab Brahmaputraga ühise delta. Vasakpoolsem haru Padma jõgi on suurim ja ühineb Brahmaputra jõega. Gangese parempoolseim haru on Hugli, ülemjooksul Bhagirathi. Lõpuks suubub jõgi Bengali lahte. Ganges on sealsetele elanikele väga suure tähendusega, nimelt Hindud peavad Gangest püha jõeks. Seal suplemine toob õnnistust, seepärast on paljudes kohtades jõe kallasteks trepid.
Pikkus (km) 2510 Ganges Vooluhulk (m³/s) 1203 7 Üldandmed Lang (m) 3000 Gangotri HIIN liustik Valgala (km²) 9350 00 Keskmine sügavus 16 (m) Ganges on jõgi Indias, mis on üks suurimaid maailmas. Ganges saab alguse Gangotri liustikust Himaalajas. Jõgi suubub Gangese deltasse, Bengali lahte. BENGALI LAHT Gangese parem- ja vasakpoolsed lisajõed Jõe parempoolsed lisajõed on Yamuna, Son ja Mahananda ning vasakpoolsed Mahakhali, Karnali ja Koshi. Jõgi ülem-, kesk- ja alamjooksul Ülemjooksul on jõgi kiirevooluline ja kitsas. Kesk- ja alamjooksul voolab tasandikul,
docstxt/134791899696.txt
Jõgedes (0,5%) 4. Ühe jõe iseloomustamine hüdrograafi ja sademete diagrammi järgi. 1)Volga * Toitub valdavalt lume sulamisveest ( 60%) * Tasandiku jõgi, 5-6 kuud on lumevangis ja väikese äravooluga *2-3 kuud on kõrge veeseis 2)Niilus * Saab alguse mäestikust * Läbib mitut kliimavöödet * Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul * Toitub peamiselt sademetest 3)Ganges * Asub mussoonkliimaga alal * Toitub peamiselt sademetest * Toitub ka mäestikes lume sulamisest * Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi * Talvel on madalvesi 5. Jõgede vooluhulga reguleerimine. Miks seda tehakse? Selle mõjud keskkonnale Näiteks, et elektrienergiat toota. Rajades hüdruelekrtijaamu. Vee-energia hind on madal ja hüdroelektrijaama ehitamine on kallis
India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid). Föderatiivne vabariik piirneb Araabia mere, India ookeani ning Bengali lahega. Pinnamoelt jaotatakse India kolmeks piirkonnaks: põhjas Himaalaja ja Karakorami mäestik ja lõunanõlval Kashmiri org, kesk- ja lõunaosas Dekkani kiltmaa, mida ääristavad Lääne- ja Ida-Ghatid ning Himaalaja ja kiltmaa vahel paiknev Induse-Gangese madalik, kus voolavad riigi kaks suurimat jõge Ganges ja Indus. India pealinn on New Delhi. India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinna territooriumiks. Pratibha Devisingh Patil on India jurist ja poliitik, alates 25. juulist 2007 India president. Ta valiti presidendiks 19. juulil. Ta on esimene naine India presidendi ametikohal. Enne seda oli ta Rajasthani kuberner. Kliima on Indias troopiline, mussoontuuled toovad riigi ookeanilt suvel kaasa vihma. Vihma
Referaat Koostaja: Juhendaja: Tartu 2012 1. Sissejuhatus Gangese jõgi on 2,525 km pikkune jõgi, mis saab alguse Himaalaja kõrgustikust ning suubub Bengali lahte. Tegemist on selles piirkonnas ajaloolise tähtsusega jõega, sest see on elatusallikaks selle ääres elavatele inimestele ning elupaigaks paljudele elusorganismidele. Samuti mängib Ganges India kultuuris ning religioonis väga rolli. Kuid tänapäeval on see jõgi erilise tähelepanu all sellepärast, et on hakanud reostuma ning mõjutama negatiivselt sealset ökosüsteemi. Antud referaadi eesmärk on anda ülevaade Gangese jõest, reostuse hetkeseisust, sellest, kuidas reostus täpsemalt tekib ning mis võiksid olla lahendused pikemas perspektiivis. Valisin selle teema, sest kunagi lugesin artiklit Gangese jõest ning samuti pakub mulle huvi India
• Nabadwip • Prayag • Saptagram • Allahabad • Kolkata • Kashi • Dhaka • Pataliputra • Hajipur KASUTATUD ALLIKAD • https://en.wikipedia.org/wiki/Ganges_Delta • http://ajaviide.ee/reostunud-india-ganges/ • https://et.wikipedia.org/wiki/Delta • http://www.miksike.ee/#/en/gnews.html • https://lemmik.postimees.ee/4212729/kohad-kus-kalad-sureva d-maailma-koige-saastatumad-joed • http://www.mindwink.com/the-10-things-you-should-know-about -the-holy-ganga/
MUISTNE INDIA 2013 Kerli, Nataly 6.A India asend ja loodus • India asub Lõuna-Aasias. • Indiast voolavad läbi Indus ja Ganges. • Himaalaja on kõige kõrgeim mäestik Indias. Muistsed linnad • Umbes 2600 aastat eKr tekkisid Induse jõe kallastel uhked linnad, mille seas tähtsamad olid Harappa ja Mohenjo Daro. • Majad olid telliskividest. • Tööristad valmistati vasest ja pronksist. Harappa linn kunagi. Aarjalased • Aarjalased olid indoeurooplaste hõimud. • Aarjalaste hõime juhtisid radzad. • Aarjalased elasid esialgu maal külades. India kultuur
INDIA Koostajad: Riho, Martin, Tauri, Emma Asukoht ja Ühiskond LõunaAasia Kastikorda Majandus Põllumajandus Indus ja Ganges Kolooniad Kultuur Usk Haridus Kirjandus Kunst Teadus Valitsemine ja vallutamine Aarjalaste sissetung Islami pealetung Padisahh Akbar Suur Briti IdaIndia Kompanii Esimene iseseisvussõda TÄNAme KUuLamast
Siva Allar Org 10.klass Hävitusjumal Purustab kõik olemasoleva Hea jumal Ganges Madu Kolmhark Söed Deemonid Siva on üks kolmest hinduismi jumalast, mis moodustavad jumaliku kolmiku hinduistlikus panteonis. Isvara Sivaismi traditsiooni osaks on kaheksa Bhairava austamine, millest peamine on Kal Bhairava, kes valvab aja kulgemise üle. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uue sünnile. Siva atribuudid on hirmutava väljanägemisega ja Siva keha kaetud tuhaga surnuaedadest, kus tema järgijad asuvad.
maha 5. Kuidas jaotatakse jõgede äravoolualasid? Tooge näide piirkonna kohta 2+2p. 6. Miks on Araali mere pindala vähenenud? 2p. On vähenenud, sest inimesed kasutavad Sõrdarja ja Amudarja vett kunstlikuks niisutamiseks. Auramine on suurem kui sademete hulk. 7. Iseloomustage järgmiste jõgede veerežiimi ja toitumist ( Volga, Rein, Kongo, Niilus, Tigris, Jenissei, Huang He, Ganges) iga 3p. Volga Kõrgvesi mais, madalvesi novembrist-veebruarini Toitub sademetest (lumesulamisveest) Tigris Toitub sademetest Kõrge veeseis aprillis, madalvesi septembris Algus Türgi kaguosa mägedest Rein Toitub sademetest (Alpid liustikud) Suurvesi juunis (sulamine), madalvesi detsembris (vähem vihma) Kongo Toitub sademetest Kõrgvesi detsembris, madalvesi juuli Ekvatoriaalne kliimavööde Niilus
vaid kohati üle 1000 m kõrged. Nad ümbritsevad lainja pinnamoe ja savannide ning kõrgendikega kaetud Dekkani kiltmaad. India paikneb troopilises ja lähisekvatoriaalses mussoonkliima vöötmes. Selgesti eristuvad kolm aastaaega: suhteliselt jahe ja kuiv talv, kuum ja kuiv kevad-suvi ning kuum, niiske ja sademete rohke suvi-sügis. Indias on palju suuri jõgesid, kuid selle maa pühaks ,,Emajõeks" peetakse Gangest, mille äärde tuleb iga aasta palju palverändureid. Ganges on laevatatav kuni Himaalaja jalamini, hulk vett kasutatakse niisutuseks. Looduslik taimkate on inimtegevuse tagajärjel tugevasti muutunud. 5000 aastat tagasi olid kogu Hindustani poolsaar ja suurte jõgede madalikud kaetud metsaga. Aegade jooksul liikus inimene kaugemale sisemaale ja kõrgemale mägedesse, rajades põlde ja niisutussüsteeme. 3000 aasta eest oli kogu praegune India asustatud, ürgmaastikud aga kaotanud oma algse ilme. Nüüdisaegses taimkattes on valdavad
It is the seventh-largest county by geographical area. 1210193422 people lives there. India' s capital city is New Delhi. Official languages are hindi and english. The name India is derived from Indus. Jana Gana Mana is the national anthem of India. India national emblem is Sarnath Lion Capital. India national flower is Lotus and national fruit is mango. National tree is Banyan. National bird is Indian Peafowl. India land animal is Royal Bengal Tiger. The longest river in India is Ganges. It's lenght is 2511 km. India is a federation composed of 28 States and 7 union territories.'
Mäestikud Skandinaavia Alpid Apenniinid Püreneed Uural Kaukasus Himaalaja Kordiljeerid Apalatšid Andid Kaljumäestik Suur Veelahkmeahelik Atlas Mägismaad Tiibet Brasiilia Etioopia Tasandikud Ida-Euroopa lauskmaa Lääne-Siberi lauskmaa Induse madalik Gangese madalik Kaspia alamik Suur-Hiina tasandik Mississippi madalik Suurtasandik Kesktasandik Amazonase madalik Kesk-Siberi kiltmaa Mehhiko kiltmaa Ida-Aafrika kiltmaa Sahara kiltmaa Jõed Rein Doonau Volga Jangtse Huanghe Indus Ganges Mississippi Amazonas Niilus Kongo Järved Saimaa järvistu Vänern Laadoga Kaspia Araal Baikal Suur Järvistu Victoria Tanganjika
mehhiko laht Araabia ps. Jõed guinea laht Hindustani ps. pärsia laht Indohiina ps. Rein hudsoni laht Korea ps. Doonau panama Labratori ps. Volga punane meri Galifornia ps. Huang he suessi kanal Florida ps. Jangste kieli kanal Somaalia ps. Mekong Indus Väinad Pinnamood Ganges Mississippi jõgi Taani väinad Skandinaavia Amazonas La manche Apenniinid Niilus Gibraltar väin Alpid Kongo Bosporuse väin Uural Niger Dardanellid Kaukasus Beringi väin Püreneed Järved Magalhaesi väin Himaalaja Kordiljeerid Saimaa Saared Kaljumäestik Vänern
*Rein-toitub peamisel sademetest, a lumesulamisveest;kõrgvesi suvel-kevadel;madalvesi talvel. *Kongo-toitub sademetest; kõrgvesi detsembris; madalvesi juuli/august *Niilus-toitub sademetest;kõrgvesi sügisel;madalvesi kevadel. *Tigris-toitub sademetest;kõrgvesi kevadel;madalvesi sügisel. *Jenissei-toitub lumesulamisveest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel *Huan He-toitub lumesulamis- ja satemetest;kõrgvesi suvel/sügisel;madalvesi talvel *Ganges-toitub sademetest;kõrgvesi suvel;madalvesi talvel 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. *Ganges ja Brahmaputra:äärmiselt tasandikuline pinnas;mussoonvihmad;suvel liustikud sulavad. *missisippi:intensiivsed vihmad;põlduse rajamine nendes piirkondade,lumi sulab *Niilus:Läbib kolme kliimavöödet;ebatasandikuline pinnas *Huan He:mussoonvihmad;tasandikulised alad. 9. Miks ei ole mõnedel jõgedel suuet? Tooge näide 2p. kõrbelised jõud
Joonis 1. India Vabariik India täisnimi on India Vabariik (india keeles Bhrat Ganarjya).India on riik Euraasia mandi lõunaosas. India pealinn on New Delhi. Riigikeleks on hindi keel muidu on kasutuses veel üle saja keele. Indial on maismaapiir Bangladeshi, Myanmari, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. Riiki ümbritseb India ookean Bengali lahe ja Araabia merega.Indiat läbib kaks suurt jõge: Indus ja Ganges. India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes, Enamuse sellest moodustavad savannid, rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad. India pindala on 3 287 590 km², rahvaarv on 1 129 866 000 ja keskmine tihedus 344 in/km². Rahaühikuks on India ruupia. Joonis 2. India lipp ja vapp. 1. Rahvaarv. India rahvaarv 1 129 866 154 elanikku 2007. aasta juuli seisuga. Rahvaarvult on India maailmas
kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisavalt sademeid, palju päikesepaistet jne. Hõreda asustusega on piirkonnad, kus on aastas vähe sademeid (kõrbed) või on väga pikk kuivaperiood, väga suur õhuniiskus (ekvatoriaalne kliima), kogu aasta madal temperatuur (polaaralad). Mullad. Tiheda asustusega on suurte jõgede deltad (Niilus, Ganges jt), kus on kujunenud paks ja huumusrikas mullakiht, see on olnud eelduseks põllumajanduse arengule. Taimestik Hõreda asustusega on okasmetsade, vihmametsade alad, samuti kõrbed. Tihe asustus on lehtmetsa ja rohtlavööndis. Maavarad Maavarade kaevandamispiirkondadesse on kujunenud tiheasustusega alad: Rein-Ruhri piirkond, Donbass, Lõuna-Uural jt. Eeslinnastumine – eeslinnade kasv suuremate linnade ümber. Vastulinnastumine – inimeste lahkumine linnadest kaugematesse
Kose puhul vesi ei kuku,voolab mööda suuri astanguid või suuri kive.Kui vool veeretab edasi suuri kive, siis tegemist on tegemist voolusängi põhjauuristusega. Aeglasel voolul on tegemist peamiselt kallaste küljekulutamisega, kui veevool on vastupidi kiire siis on voolusängi põhjauuristus. Siis kui setted vajuvad põhja ja ummistavad vooluteed, jõgi rajab endale uue voolutee ja jõgi hargneb väiksemateks harujõgedeks, mis moodustavad delta. Kõige suurem delta on Ganges, mis voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. Suurvee ajal võib juhtuda, et jõgi kujundab endale uue lühema voolutee ja voolab edasi uues jõesängis. Vana jõelooge muutub omapäraseks järvekeseks. Nii tekivadki soodid.
3)madalvesi november-jaanuar Kongo 1)toitub peamiselt sademetest 2)suurvesi on nov-jaanuar 3)madalvesi juuli-august Niilus 1)toitub sademetest 2)suurvesi on august-september 3)madalvesi märtst- mai Tigris 1)toitub sademetest 2) suurvesi on aprill-mai 3)madalvesi on august- jaanuar Jenissei 1)toitub lume sulamisest 2)suurvesi on juuni 3)madalvesi on nov-mai Huang He 1)toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest(mussoonvihmad) 2)suurvesi on august-september 3)madalvihmad on dets-jaan. Ganges 1)toitub sademetest 2)suurvesi on aug-sept 3)madalvesi on dets-mai 8. Nimetage 5 jõge, millel tekivad üleujutused ja põhjused, miks üleujutused tekivad 5+5p. Ganges ja Brahmaputra -tasandikuline ala, veerohke suue, suvel mussoonvihmad Mississippi – kiire lumesulamine, intensiivsed vihmad, Kesktasandiku ala, põllumajanduslik ala Eelmise tunni põhjal: Niilus – voolab kolmes kliimavöötmes, kõrge veeseis tekib erinevatel aegadel, kõrbeline ala keskjooksul , aeglane veevool
sansaara Õpetus Kolm teed: tarkuse tee (pühade tekstide uurimine); tegude tee (kohustuste täitmine); pühendumise tee (jumalateenimine). Neli sihti: maine jõukus ja edu; iha ja nauding; voorus ja moraal; vaimne vabanemine Olulisemad jumalad: Brahma, Siva (hävitaja), Visnu (looja) Hinduismi rituaalid Tempel annetuste, laulmise, palvetamise ja õpetamise koht. Pidevalt avatud. Pühasilp: "Om" Palverännak: sadu erinevaid paiku. Eri paik toob eri edu. Oluliseimad: Ganges ja Himaalaja. Rituaalid Pühad on seotud eri jumalate austamisega. Askees, vaimsed ja kehalised harjutused Eetika Sünd: nõupidamine preestriga, millal eostada; pühakirja lugemine raseduse ajal; preester soovitab nime lähtuvalt sünniajast; pea paljaks ajamine. Surm: surnu tuhastamine Ahisma: vägivallatus nii inimeste kui loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4
Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest) ● Kalapüüdmine vaid elatuseesmärgil, peamine tuunikala ja krevett ● Looduskaitse all – Looduslikud andmed ● Läbipaistvus - ● Vee tase varieerub ● Palju erinevaid tõuse ja mõõnu – madal/keskmine/kõrge ● Jõed - Zambezi, Shatt al-Arab, Indus, Narmada, Ganges, Brahmaputra ● Veeringlus – Atlandi ookeani ja Punase mere kaudu ● Saari umbes 62 – Madagaskar, Maldiivid, Seishellid, Sri Lanka Põhi Max sügavus 7729 m Keskmine 3890 Teke ja muutumine ● Praegune kuju 36 miljonit aastat tagasi; tekkis vähem kui 80 miljonit aastat vana; hakkas tekkima 125 miljonit aastat tagasi ● Tekkimine algas Gondwana mandri lagunemisega ● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik
Linnades saab parema hariduse ja töö. 5. osata kaardil märkida tiheda ja hõreda asustusega piirkondi, põhjendada. Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik ehk üle 1,5 miljardi inimese. Sealse tiheda inimasustuse eeldusteks on Suur -Hiina tasandikul Janhtse ja Huanghe alamjooksul kujunenud maaviljeluseks sobivad alad. Mussoonkliima. Lõuna-Aasias elab iga 5 maailma elanik. Kõige tihedamini on asustatud heade põllumuldadega Induse- Gangese madalik. Ganges on hindude pühajõgi Euroopas elab tänapäeval iga 8 maailma elanik. Aafrika kõige tihedamini asustatud ala on läänerannikul Nigeerias, kus on mitmeid maavarade leiukohti ja areneb tööstus. Austraalia on peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe miljonilinna, olümpiamängudest tuntud Sydney ja Melbourne'i ümbrus.
6 kilomeetrit pikk), Bangalore (9.9 kilomeetrit pikk), Mahatma Gandhi Setu (5.5 kilomeetrit pikk), Vikramshila Setu (5.7 kilomeetrit pikk), Cochin (4.6 kilomeetrit pikk) Kanalid: Satyavathi Camp, Buckinghami kanal (421.55 kilomeetrit pikk), Canoly kanal (11.4 kilomeetrit pikk), Sethu kanal (30 kilomeetrit pikk), Indira Gandhi kanal (suurim kanal Indias, 650 kilomeetrit pikk), Sutlej Yamuna kanal (214 kilomeetrit pikk), Trivandrum-Shoranur kanal Laevatatavad jõed: Ganges, Brahmaputra India koht SKP järgi: 9. koht, SKP 4.164.000 miljonit US$ India koht inimarengu indeksi järgi: 132. koht, indeks 0.602 Rohkem asju: www.nationmaster.com/compare/Estonia/India
Golfi hoovus suurendab aurumist Ameerika idarannikul. Põhja-atlandi hoovus aga Atlandi ookeani kirde osas. Troopilistelt laiustel liigub hooovustega soe vesi Atlandi ookani põhjaossa ning seal aurudes kandub mandrile. 4.Iseloomusta veetaseme kõikumist eri kliimavöötmete jõgedes. Ekvatoriaalne- Kongo jõgi. Suurvee aeg on oktoober ja november(-60), teistel kuudel on see väiksem aga mitte palju(u 40). Tulvade tõttu, mis on tingitud mussoonvihmadest. Lähisekvatoriaalne- Ganges. Suurvee aeg algab juulis ja lõppeb septemberis(35 tuh m3/s). Ülejäänud aastaringi väga väike äravool(u 5). Sellepärast, et toitub Himaalaja liustikuveest, mis sel ajal sulab. Troopiline- Niilus. Suurveeaeg on augustist-oktoobrini(-8). Võrreledes teiste piirkondade on vee äravool väga väike, sest sademeid vähe aga aurumine suur, toitub pamiselt põhjaveest. Lähistroopiline- Huang he. Kõrgvesi juulist-oktoobrini(-30). Toitub Himaalaja liustikuveest. Parasvööde- Rein
Kauged tsivilisatsioonid India Geograafilised olud ja looduslikud olud. Tsivilisatisoon tekkis kahe suure jõe äärde. Indus ja Ganges saavad alguse Himaalaja mäeahelikust, kuid voolavad eri ookeanidesse. Himaalaja kaitseb Gangese madaliku põhjatuulteeest. Seal on aastaringi sadamete rohke troopiline kliima ja seega põlluharimisek soodsad olud. Induse madalikul on suvel vähe sademeid ja põlluharimine on võimalik kunstliku niisutamise abil, selllegi poolest sai tsivilisatsioon alguse just sellest piirkonnast. Riiklus ja ühiskond. Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel ekr
Rahvaarv: 1 014 004 000 Pealinn: New Delhi Keeled: hindi, bengali, tamili, telugu, pandzi, urdu jt, inglise keel on ühendav keel Rahaühik: ruupia Inimesi ruutkilomeetri kohta: 299 inimest ruutkilomeetri kohta Peamine tegevusala: põllumajandus Suurimad linnad: 1. Bombay - 9 926 000 2. Delhi - 7 207 000 3. Calcutta - 5 400 000 Kõrgeimad mäed: 1. Kanchenjunga - 8598 m 2. Nanga Parbat - 8216 m 3. Nanda Devi - 7816 m Pikimad jõed: 1. Brahmaputra- 2960 km 2. Ganges- 2700 km 3. Godavari- 1448 km India impordib: · Naftat · Mehaanilisi masinaid · Rauda ja terast · Keemiatooteid · Veondusseadmeid India ekspordib: · Kalliskive ja väärisehteid · Insenerivarustust · Tekstiili · Nahka · Teed Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/india_liina.ht m www.neti.ee http://konspekt.transinf.com/search_google.php? cx=003452975890578624910%3Ajvuia_vvaio&cof=FORID
jõele atlasest sarnase äravooluga jõgi. Jenisseis on suvel suurem äravool kui muidu. Suudmeosas sulab lumi hiljem ja selle tõttu on seal suurvesi hiljem, suvekuudel. Niilus septembris oktoobris on lisajõgedel suuremad vihmaperioodid ja selle tõttu. Kongo sajab aastaringselt palju, ekvatoriaalse kliimaga alal, selle pärast. Volga kevadised sulaveed põhjustavad aprillis ja mais suurimad veekogused. Ülejäänud aja on vähem vett. Ganges suvemussonid ja selle tõttu suve lõpus ja sügisel rohkem vett. Ka liustike sulavesi põhjustab suuremat äravoolu. Reinis aastaringi suht ühtlane. See asub lõunapool, nii et selle tõttu sulavett seal vähem, suvel on veidi rohkem vett ja siis on veidi suurem äravool. Huang He - mõjutavad samuti suvemussoonid, kuid üleüldse on veerohkem kui nt Ganges. Tigris suurem vihmaperiood on kevadel, siis on väga veevaene. Loe lk 118-119. PÕHJAVESI Infiltratsioon.
toituvad põhjaveest ajutise vooluga jõgesid palju · lähisekvatoriaalne mussoonkliima: sademetest toitumine äravool suurem suvel · ekvatoriaalne kliima: äravool ühtlane, küllaltki suur sademeterohkus > jõed veerohked · kui jõgi saab alguse mäestikest, siis äravoolu suurendab liustike sulamine suvel!! · toitumise järgi jagunevad: vihmavesi, põhjavesi (Kongo, Niger, Amazonas, Rhone) liustikuvesi ja vihmavesi (Huanghe, Ganges, Colorado) sulavesi ja põhjavesi (Volga, Leena, Mississippi, Doonau)
Kujutatakse neljakäelisena. Visnu neli atribuuti lootos, sõjanui, merikarp ja tsakra (ratas). Visnuismi praktika on suunatud igavese elu ja õndsuse saavutamisele. Haakrist sanskriti keeles swastika. SIVAISM Sivaismis on kesksel kohal neljakäeline, tantsiv, hävitav ja loov jumalus Siva, tuntakse ka nime all Rudra. Sivat seostatakse destruktiivsusega, mis on ainus võimalus uuele sünnile. Siva välimus juuksed seotud pealaele, kaunistuseks kuusirp, Ganges voolab juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM
- Kiire lume sulamine temperatuuri ootamatu tõusu tagajärjel - Linnade kasv - vesi suunatakse kanalisatsiooni ja sealt otse jõkke - Jõgede paisutamine, kanalite ja tammide rajamine rikub jõgede looduslikku veerežiimi - Aktiivne metsaraie ja muu loodusliku taimekoosluse hävitamine muudab veerežiimi ja suurendab üleujutuste riski - Metsade ulatuslik maharaiumine Himaalaja nõlvadel, kust saavad alguse suured mussoonkliimaga alade jõed (Ganges + lisajõed) Üleujutuse mõju inimesele Positiivne: - Üleujutuste taandumisel viljakas pinnas Negatiivne: - Ehitiste, teede hävimine - Inimohvrid - Kaasnevad maalihved - Põhjustajad: a. Paduvihmad või kestvad sajud b. Vett läbilaskvad kivimid asuvad savi peal (libe) c. Mets nõlval mahavõetud Lainetuse osa reljeefi kujunemisel 1. Järskrannik
Kui järsak on kujunenud tugevatesse aluspõhja kivimitesse siis nim seda pangaks ja rannalõiku pankrannikuks. Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus ja kujunevad kuhjerannad. Peamised rannamoodustised on rannavallid ja rannabarrid. Jõed toituvad lumesulaveest, vihmaveest, liustike sulaveest. 1)ekvaatori lähedal palju sademeid, aasta läbi jõgede suur vooluhulk- Amazonas, Kongo... 2)lähisekvatoriaalne- suurvesi suvel, kui esinevad mussoonid (Indus ja Ganges...) 3)troopika vööde 4)lähistroopiline 5)parasvööde Jõega seonduvad mõisted Langus- lähte ja suudme kõrguste vahe. Lang- veetaseme langus 1km pikkusel lõigul. Jõestik. Jõgikond e valgla- ala kust jõgi kogub oma veed. Veelahe- piir kahe erineva jõgikonna vahel. Harujõgi- enne suubumist. Delta moodustub aeglase vooluga ja paljudest setetest koosnevate jõgede suudmetesse (suurim- Niiluse delta). Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed,
Hinduism 1500. eKr Sellel usul on tihe seos Indiaga, pärineb sealt ning elanikkonnast 80% on hinduistid. Sõna ,,hindu" on tuletatud Induse jõe nimest (Aleksander Suur). Indias elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 miljonit keelt. Hinduism on oma järgijate arvu poolest kolmas religioon maailma (950 miljonit järgijat, 14% maailma rahvastikust). Indias on suurimad hinduistlikud templid ehk Mandirid ning seal asub hinduistide püha jõgi Ganges. Hinduism on maailma vanim järjepidev religioon, ent puudub asutaja, pole ühtset usutunnistust ega ühtset autoriteedi allikat. Hinduismi sümbolid: 1) Aum või ka om, mida kasutatakse mantrana sügavas meditatsioonis , tähed sümboliseerivad brahmanit (jumal absoluut ning igavik), selles sisaldub minevik, olevik ja tulevik. 2) Lootose õis on sealses templiarhitektuuris ja kunstis palju kasutatud loomise, ilu, tervise, pika elu, puhtuse sümbol.
mandriline troopiline õhk ja suvel ekvatoriaalne õhk. Aastane sademete hulk on keskmiselt 1000-1500mm, tuulepealsel nõlvul 3000-6000. Induse-Gangese madaliku loodeosas ja Dekkani sisealal 60-400mm. Jaanuari keskmine temperatuur Himaalaja jalamil on 15 kraadi, lõunaosas 27 kraadi. India loodeosas valitseb lähistroopiline mäestikukliima, Himaalajas ja Karakorumis kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad
Peaaegu 90% saarest katab kuni 3 kilomeetri paksune jääkilp. · Milline on maailma suurim laht? On palju suuri lahtesid. Näiteks Bengali laht, Guinea laht, Alaska laht jt. Tegelikult on kõige suurem laht Mehhiko laht. See on tegelikult Atlandi ookeani poolsuletud osa. Mehhiko lahe pindala on 1 500 000 ruutkilomeetrit. · Missuguse jõe delta on kõige suurem? Delta on jõesuudmesse kuhjunud setete ala, mida liigestavad harujõed. Maailma suurim delta on Gangesel. Jõgi Ganges voolab nii Indias kui ka Bangladeshis. · Milline järv on maailma suurim? Kaspia meri on tegelikult järv. Ja ta on maailma suurim järv. Kaspia meri asub Euroopa ja Aasia piiril. See järv jaguneb Venemaa, Kasahstani, Iraani, Türkmenistani ja Aserbaidzaani vahel. Kaspia mere pindala on 371 000 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus on 1025 meetrit. · Missugune järv on maailma sügavaim? Ida- Siberis mäeahelike vahel asub imekaunis Baikali järv. See on ka
tugev jää ja lume sulamine mägedes, - Ülemjooksul vool kiire, vesi mahub sängi ära. Alamjooksul aeglustub vool ning vesi valgub laiali. Inimpegevuslikud põhjused Linna ehitamine jõe äärde, enne linna ehitamist valgus vesi pehmesse pinnasesse ja jõkke ei jõudnud nii palju vett, aga tänu asfaldile ei imbu vesi enam maasse. metsa raiumine kaldpindadelt ja mäenõlvadelt (Himaalaja nõlvadel). Suured üleujutused on Missisippil ja Niilusel, Ganges. Üleujutuste kaitseks ehitatakse jõgedele tamme. VEERIKKAMAD RIIGID Brasiilia (Amaznas), Venemaa (Volga, Leena, Jenissei, Ob, Amur), Kanada (Suur Orjajärv, Suur Karujärv), India, USA (Missisippi). Suurimad veekasutajad on põllumajanduslik niisutus, tööstus ja elanikkond. JÕGEDE TOITUMINE Jõed saavad oma vee sademetest, lume või liustiku sulamisvetest ja põhjaveest. SUURVESI JA MADALVESI on jõe veereziimi tavalised näitajad, mis toimuvad enamvähem
Tiber saab alguse Suvel on väga madal veeseis Apenniinidest Talvel vihmasadude tõttu on kõrge veeseis, mis võib põhjustada üleujutusi Tigris( Bagdad)kõrbeja poolkõrbevööndi jõgi Algab Türgi kaguosa mägedest, kesk ja alamjooksul voolab Mesopotaamias settelisel tasandikul. Toitub sademetest Lühiajalise kõrge veeseisuga Ülejäänud osa aastast väga vähese veega Ganges algab Gangotri liustikust Himaalajas. · Asub mussoonkliimaga alal · Toitub peamiselt sademetest · Toitub ka mäestikes lume sulamisest · Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi · Talvel on madalvesi Huang He ehk Kollane jõgi saab alguse Kunlunist, ülemjooksul voolab läbi Ngoringi ja Gyaringi järve. Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest ( mussoonvihmadest)
movements in and across habitats can help implement such sustainable land- use planning. Only with that one fact there is proof that protecting endangered species can help reduce poverty in many places of the world. When we read the World Wildlife Fund report even further, there are more significant things that have happened and been useful to poor areas in the world, for instance, in the Indian village of Farida, a World Wildlife Fund awareness-raising program aimed at conserving the rare Ganges river dolphin helped the community to address critical basic needs such as clean water. After five years, the number of families below the poverty line significantly declined. We have proof, that helping and protecting endangered species makes things better for the poor parts of the world. From alive endangered species like dolphins, mountain gorillas, pandas or rhinoceros can help protect some land areas for people to use, get fresh water or
peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid? Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres, seal oli viljakas maa: 1. Mesopotaamia (Eufrati- ja Tigrise jõgi) 2. Egiptus (Niilus) 3. India (Indus ja Ganges) 4. Hiina (Huang He ja Jangtse) 5. Kreeta 5. Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja põhjused? Varaste tsivilisatsioonide tekke eeldusteks oli viljelusmajandus ja metallitöötlemine. Rahvas hakkas alluma ülemkihile või allutati vägivaldselt. 6. Milline oli kirja areng? Piktograafiline kiri e piltkiri, 3500 eKr, märk tähistas konkreetset eset -> Ideograafiline kiri e mõistekiri, 3300 eKr, märk tähistas esemega seotud mõisteid -> Silpkiri, 2900 eKr, märk
Suubub Kollasesse merre. Toitub mäestikes lume sulamisest ja sademetest Click to edit Master text styles ( mussoonvihmadest) Second level Suvel ja sügisel on kõrge Third level Fourth level veeseis Fifth level Talvel on madal veeseis Nimeta kaks jõge, mille veeseisu mõjutavad mussoonid. MISSISSIPPI, INDUS, DOONAU, AMAZONAS, GANGES, KONGO Parasvöötmes jõgede veereziim sõltub kliimatüübist. Üldiselt seda iseloomustab suurvesi kevadel lume sulamise tõttu ja sügisel paduvihmade tagajärjel. Madalvesi on iseloomulik talvel, millal sajab peamiselt lumi ja jõgede suurim osa on jääga kaetud, ning suvel, millal sademete hulk väheneb aga aurumine suureneb. Parasvöötme mussoonikliimaga aladel on jõgede veereziim lähistroopilise mussoonkliima alade omaga sarnane.
jääb Indiasse ainult kirdeosa; Gangese ning Brahmaputra suudmealal asuv Bengali madalik, millest Indiasse jääb ainult lääneosa ning mererannikul paiknev Assami madalik. Maa kesk ja lõunaosa asub Dekkani kiltmaal, mille lääneserval kerkivad järsult Lääne Ghatid, idaserval aga Ida Ghatid. Mägede jalamil paikneb läänes Malabari ja idas Koromandeli rannikumadalik. Põhja India suurt tasandikku läbivad Himaalajast algavad veerikkad jõed, millest suurim on Ganges. Jõgi veestab kesk - põhja ja sellest läände jäävaid alasid ning suubub Calcutta lähedal Bengali lahte. Assamit ja teisi kirdepiirkondi läbiv Brahmaputra viib oma veed Bangladeshi kaudu samuti Bengali lahte, moodustades Gangesega ühise delta. Kashmiri piirkond loodes jääb Induse lisajõgede veestada. Joonis 1 2. Looduslikud tingimused 2.1 Pinnamood Indias on mitmekesine loodus: maailma kõrgemad mäed ja mäestikud, laialdased
India Tsivilisatsioon Indias kujunes tsivilisatsioon suurte jõgikondade alal. Indus ja Ganges ujutavad üle suvel lume sulamise tõttu, mis võis põhjustada tõsiseid kahjustusi. Himaalaja mäestiku tõttu on Gangesel palju sademeid ja see soodustab seal põllukasvandust. Induse madalik on aga kuiv ja sinna rajati mitmeid niisutuskanaleid. Kuid sellegipoolest sai tsivilisatsioon alguse just sealt. V aastatuhat eKr sai alguse põlluharimine ja karjakasvatus. Võeti kasutusele metallid ja arenes niisutuspõllundus. Pronksiaeg. Tähtsamad linnad olid Harappa ja Mohendzo Daro
muutnud. Dekkani sisealal ja Induse-Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembesi astelvõsasid (Thari kõrbes). Lääne- Ghattide tuulealustel nõlvadel, Hindustani poolsaare kirdeosas ja Induse- Gangese madaliku idaosas kasvab heitlehiseid mussoonmetsi, Lääne-Ghattide ja Himaalaja idaosa tuulepealseil nõlvul troopilisi vihmametsi. Veestik Siseveekogusid on tihedalt (see hõlbustab niisutusmaaviljelust). Suuremad jõed: Ganges, Brahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume- ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, 8 ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini. Sageli on jõgedel, eriti Himaalajast lähtuvail, suuri üleujutusi. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted
Hinduistlikke pühasid on palju, nende hulgas kohalikud pühad; ka nende tähistamine võib eri paikades erinev olla Vaimse elu elamiseks 4 usulist teed: bhakti tee (pühendumine), karma tee (teod), dzhjaana tee (teadmine) ja meditatsiooni ja vaimse distsipliini tee Ahisma printsiip oluline: elu on püha, kunagi ei tohi ühtki elusolevust tappa Lehmad on pühad, lehma tapmine on võrreldav hindu pühamehe braahmani tapmisega Hinduismi palverännakud: Ganges, Himaalaja Tänapäev jooga; Mahatma Gandhi (+1948) Buddha nimi mis anti Siddharta Gautamale, kes elas 6. - 5. saj eKr budismi rajaja Kaks peamist koolkonda: theravaada budism ("vanemate õpetused"), mahajaana budism ("suur sõiduk"), budismi nn uus tõlgendus, levis arusaam bodhisatvast, kes on virgunud, samuti muudeti algset Buddha õpetust Neli üllast tõde: kannatus on olemas, kannatusel on põhjus, kannatusele saab lõpu teha,
püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid templitesse sisse ei lubata. Templite juurde kuuluvad ka devadasid- jumalate teenijannad. Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul pühas linnas Varanasi-s Ganges-e ääres. Seal vabanetakse karma-võlgadest. Pestakse kõrvu, nina ja suud- need on nn avaused, kust ebapuhtus võib sisse pääseda. Kui seal õnnestub surra, vabanetakse uuestisündide ahelast ja jõutakse moksan-i. Surnud põletatakse, surnukeha ei austata- tuli hävitab ilu, kuid vabastab hinge. Hinduism on Indias levinud usund, üks suurtest India päritoluga usunditest budismi, dzainismi ja sikhismi- kõrval
. d. sulavesi- vooluhulk suureneb Volga: Kevadine suurvesi algab märtsi lõpul ning kestab mai lõpuni; suvel ja sügisel lisandub toitumises vihmavesi. Rein: Äravool on ühtlane, sest talv on lühike ning suvel lisandub jõe toitumises peale vihmavee ka liustikuvesi. Jenissei: Külma kliima tõttu on talvisel poolaastal äravool väga väike, suurvesi on järsk ja lühiajaline. Kongo: Suurte sademete tõttu on äravool aasta läbi suur ja üsna ühtlane. Ganges: Äravool sõltub liustikuveest ja mussoonvihmadest. Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. 11. Jõgede veerežiimide iseloomustamisel kasutada järgmisi mõisteid: toitumine, äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. 1.Jenissei- Toitub kevade lõpu poole (ajuvesi) suurest veest, mis algab mais. Seda põhjustab lumesula vesi. Suurim äravool kevad- suvi. Madalvesi (paguvesi) on talvel
pikim jõgi: jangtse (6300 km) Maavarana leidub naftat. Kasvatatakse Riisi. On suurim maailmajagu, hõlmab maismaast peaaegu kolmandiku ja ühtlasi tihedamini asustatud maailmajagu ( Hiinas ja Indias asub üle miljoni inimese ) . Aasia ja euroopa vahel looduslikku piiri pole vaid on Uurli mäestik. Aasias paiknevad laiaulatuslikud kiltmaad nt. Tiibeti kiltmaa. Maailmajao keskosas on kõrbed , Põhjas igikeltsad ja lõunas rannikualad. Aasias voolab mitu võimsat jõge : Jangtse , Ganges . Suuremad järved : Kaspia ja Araabia meri. Suuremate pindaladega riigid : Venemaa , Aasia osa , Hiina , India . Suuremate rahvaarvudega riigid : Hiina , India , Indoneesia, Pakistan. Edelaosas on pinnamood mägine , kliima on vahemereline. Mullastik on vahelduv ja mitmekesine . Kohati on pikaajaline inimtegevus seal hulgas kuivade alade niisutus, terrassi põllundus ja riisipõldude rajamine ning loomade karjatamine . Aasia on mägisem
annaabi.ee 
