Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada. Pettusega kaugele ei jõua. Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee. Häid töötajaid madala palgaga on raske leida. Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa. Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige. Esimene osa Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART
.........................................................................12 AS LHV Pank (2015). LHV Finantsportaal. Kasutamise kuupäev: 22.03.2016, allikas Ivesteerimiskool: https://fp.lhv.ee/academy/investmentguide..........................................12 Gold Price Pty. Ltd. (2016). Gold Price. Kasutamise kuupäev: 22.03.2016, allikas goldprice.org: http://goldprice.org/...................................................................................12 Roosaare, J. (2014). Rikkaks saamise õpik. Tallinn: Müügiguru OÜ...............................12 Smartinvest. (kuupäev puudub). Investeerimine. Kasutamise kuupäev: 22.03.2016, allikas SmartInvest: http://www.smartinvest.ee/INVESTEERIMINE.............................12 SISSEJUHATUS Investeerimis võimalusi ettevõttes on erinevaid. Eesmärk on näidata, et peale ettevõtte endasse investeerimise on võimalik paigutada raha kinnisvarasse, aktsiatesse ja
· Mehhiko rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 73 aasatat, naiste kesmine eluiga on 79 aastat. See on kõrge eluiga. · Sündimuse ja suremuse näitajad on tasavägised, kuid Mehhikos siiski sünnib rohkem inimesi kui sureb, siis iive on positiivne. · Viimastel aastatel on sündivus suurenud. · Mehhiko kuulub demograafilise ülemineku esimesse etappi. (Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Raagma, G., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E., 2003: 45). · Viimase viia aasta jooskul sündinud tüdrukute ja poiste suhe: Viimase viie aasta jooksul on Mehhikos rohkem sündinud poisse kui tüdrukuid. Mitte ühelgi aastal pole tüdrukute sündimus ületanud poiste sündivust. Alates 2005 aastast on poiste sündivus stabiilselt langenud ning aastal 2009 ei ületa poiste sündivus nii kõvasti enam tüdrukute oma. Kaart: (Mehhiko kaart, 2009)
Kui usulistel põhjustel ei saada lapsi väljaspool abielu, tuleks tõsta abiellumisiga (4). Teine siht peaks olema inimeste tervishoid. Riigis levib nakkushaigusi ning arstiabi ei ole nii hõlpsalt kättesaadav. Riik peaks seda soodustama, siis elaksid inimesed ka kauem, käies pikemat aega tööl ja makstes rohkem makse, oleks sellest ka riigile kasu (1). KASUTATUD ALLIKAD 1. Ainsaar, M., Jauhiainen, J.-M., Liiber, Ü., Müristaja, Heli., Raagmaa, G., Roosaare, J. (2013). Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Tartu: Eesti Loodusfoto. 2. https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/cm.html 3. http://www.census.gov/population/international/data/idb/informationGateway.php 4. https://koolielu.ee/waramu/view/1-3b342640-e9e9-4146-b88a-2c9999293017
2) Lääne-Euroopa riigid kaubaveo maht ja reisijateveo maht on ligikaudu võrdsed, kuna tööstus ning põllumajandus on küll vähem arenenud kui USAs ja Kanadas, kuid siiski arvestatava osatähtsusega. 3) Jaapan reisijateveo maht on kordi suurem kui reisijateveo maht, kuna tegemist on inforiigiga, kus esma- ja tööstussektoril on väga väike osakaal. Kasutatud materjalid 1. Ainsaar, M., Müristaja H., Nõmmik A., Raagmaa G., Roosaare J., Roosve R, Rootsmaa V., Saar E. (2003) ,,Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" Tartu: Eesti Loodusfoto 2. All Europa Railway kodulehekülg. Kättesaadav: http://www.alleuroperail.com 23.01 2011 3. Germany River Cruises. Kättesaadav: http://germanyrivercruises.com 23.01 2011 4. Wikipedia. Kättesaadav: http://www.wikipedia.org/ 23.01 2011
Samas on riigi ülesanne tagada norra rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade ka tulevikus. Valimisõigus kuulub norra kodanikele. 7 KASUTATUD ALLIKMATERJALID Norra lipp. – Lipuvabrik. http://www.lipuvabrik.ee/pood/norra-lipp/ (09.01.2016) Gifford, C., Laanisto, L. 2007. Õpilase geograafia entsüklopeedia. Tallin: Varrak Ainsaar, M., Juhiainen, S. J., Liiber, Ü., Müristaja, H., Raagmaa, Garri., Roosaare, J. 2013. Geograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto Norra. – Välisministeerium. http://www.vm.ee/et/uldinfo-3 (07.01.2016) Euroopa kaart. – Eesti kaart. http://www.eestikaart.com/euroopa-kaart/ (07.01.2016) Valuutakursid. – SEB. http://www.seb.ee/valuutakursid (10.01.2016) Norway. – Central Intelligence Agency Website. https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/rankorder/2119rank.html#no (09.01.2016)
http://taurus.gg.bg.ut.ee/geoinformaatika/?page_id=21 9 6. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. Merebioloogia osakond. http://www.sea.ee/struktuur/merebioloogia-osakond/ 7. Mõisja,K. Geoinformaatika õpetamisest Tartu Ülikoolis http://www.alphagis.ee/data/img/esri11/Esri2011_Moisja.pdf 8. Liiber,Ü. GIS koolitunnis erinevate riikide kogemusi.Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2012-2/kava-ja-ettekanded-2/ 9. Roosaare,J. Geoinformaatika gümnaasiumi valikainena. Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2011-2/kava-ja-ettekanded/ 10. http://www.alphagis.ee/tartu-ulikool-ja-tallinna-ulikool-solmisid-ulikoolilitsentsi- lepingu-esri-ga/ 10
suhtes, mis on otseselt seotud maavärinate ette ennustamistega. Maavärina tagajärgi saab hinnata kahe erineva skaala abil, esimene skaala ehk Richteri skaala aitab hinnata maavärina võimsust( seda, kui suur hulk energiat vabaneb) ning teine skaala ehk Mercalli skaala abistab meid visuaalse pildi hindamisel(purustuste raskus). ALLIKALOEND Hang, Tiit, Jaagus Jaak, Järvet Argo, Kanal Arno, Kirs Juho, Mander Ülo, Oja Tõnu, Puura Ivar, Roosaare Jüri 2004. Üldmaateadus gümnaasiumile. Toimetanud: Kalle Hein. Koostanud Ülle Liiber. Tartu: Eesti loodusfond Muranov, Aleksandr 1986. Maakera loodusjõudude kütkes. Tallinn: ,,Valgus" http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691919/Maav%C3%A4rinate%20tekkep %C3%B5hjused http://www.rescue.ee/19669 http://geograafia10a.pbworks.com/w/page/10691933/Richteri%20ja%20Mercalli%20skaala %20v%C3%B5rdlus%20(m%C3%B5istekaart)
html (10.12.17) 14 Wikipedia https://en.wikipedia.org/wiki/Russia (10.12.17) Flags of the World http://www.flagspot.net/flags (10.12.17) Heraldy of the World http://www.ngw.nl/ (10.12.17) Maade ja pealinnade nimed ning ISO maatähised http://www.eki.ee/knab/maadiso.htm (10.12.17) KOF Index of Globalization http://www.globalization.kof.ethz.cb/ (10.12.17) Geograafia õpik Ainsaar, Mare Jauhiainen, Sakari Jussi; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber, Tartu 2013 Countries of the World http://www.photius.com/rankings/index.html#POPULATION (10.12.17) City Population http://www.citypopulation.de/mapindex.html (10.12.17) Turism http://www.world-tourism.org/ (10.12.17) Country Profile http://hdr.undp.org/en/countriess (10.12.17) Human Development Reports http://hdr.undp.org/ (10.12.17) 15 16
2017) The World Factbook. Kättesaadav: https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/ (06.12.2017) Fortune Global 500 List 2017. Kättesaadav: http://fortune.com/global500/ (06.12.2017) KOF Index of Globalization. Kättesaadav: http://globalization.kof.ethz.ch/ (06.12.2017) Human Developement Report. Kättesaadav: http://hdr.undp.org/en/content/human- development-index-hdi (06.12.2018) Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Sakari Jussi; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagma, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile. I kursus. Koostanud Ülle Liiber. Tartu 2013 Hans Roslingu loeng.Kättesaadav: http://www.ted.com/talks/hans_rosling_on_global_population_growth (12.12.2018) The odora. Kättesaadav: https://theodora.com/wfbcurrent/hungary/hungary_international_rankings_2018.html (12.12.2018) Photius. Kättesaadav: http://www.photius.com/rankings/index.html#ECONOMY (12.12.2018) 14
org/en/composite/trends (12.04.2017) 4.1..................................16 Wikipedia, kättesaadav:........................................................................................ 16 https://en.wikipedia.org/wiki/Transport_in_Lesotho (30.04.2017).........................16 Ainsaar jt:............................................................................................................. 16 Ainsaar, Mare; Jauhiainen, Juss, Sakari; Liiber, Ülle; Müristaja, Heli; Raagmaa, Garri; Roosaare, Jüri. Geograafia gümnaasiumile I. Kursus. Rahvastik ja majandus. Koostanud ülle Liiber, Tartu 2013.........................................................................16 Trading econimics, kättesaadav:...........................................................................16 http://www.tradingeconomics.com/lesotho/imports (30.04.2017)........................16 Pregnantpause, kättesaadav:............................................................................... 16 http://www
seotud protsessid, põhjavesi ja veekogude kasutamine ja kaitse. Teemade käigus sain teada uusi mõisteid, millest ma polnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam teema oli minu jaoks veekogude kasutamine ja kaitse. Üllatav oli, et veevarusid kasutatakse korduvalt nii, et puhast vett juurde võetakse vähe. KASUTATUD KIRJANDUS http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html HANG, T., JAAGUS, J., JÄRVET, A., KANAL, A., KIRS, J., MANDER, Ü., OJA, T., PUURA, I., ROOSAARE, J., Üldmaateadus gümnaasiumile, Tartu: Avita, 2004
https://theodora.com/wfbcurrent/brazil/brazil_international_rankings_2018.html (04.04.2018) Socioeconomic Data and Applications Center (SEDAC) Kättesaadav: http://beta.sedac.ciesin.columbia.edu/data/collection/gpw-v4 (04.04.2018) Photius, rahvastiku tiheduse reastus Kättesaadav: https://photius.com/rankings/index.html (04.04.2018) Geograafia õpik gümnaasiumile I kursus Rahvastik ja Majandus (Mare Ainsaar, Jussi Sakari Jauhiainen, Ülle Liiber, Heli Müristaja, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare.) (04.04.2018) 17 Minu Rio de Janeiro (Malle Koido) (04.04.2018) World Atlas Kättesaadav: https://www.worldatlas.com/articles/the-largest-companies-in- brazil.html (05.04.2018) Jalgpalli MM 2014 Kättesaadav: https://en.wikipedia.org/wiki/2014_FIFA_World_Cup (05.04.2018) KOF Index and Globalization 2017 Kättesaadav: https://www.ethz.ch/content/dam/ethz/special-interest/dual/kof-dam/documents/
Lõuna-Itaalias. Kaubanduslikult tähtsad puuliigid on ainult kastan, pöök, tamm ja pappel. Kastan ja pöök moodustavad üle 40% Itaalia puutoodangust, tamm 6%. Palkidest umbes 57% läheb puitkütteks. Suure osa Itaalia ekspordist moodustavad puitmööbel ja poolvalmis tooted. Metsade paiknemine Kasutatud materjalid: Bibliograafiline kirje: Raagmaa, G., Ainsaar, M., Müristaja, H., Nõmmik, A., Roosaare, J., Roosve, R., Rootsmaa, V., Saar, E. 2003. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 41-42 . Internet: Italy information - Search.com http://www.search.com/reference/Italy 10. märts 2006 Italy http://flagspot.net/flags/it.html 10. märts 2006 Italy Coat of Arms http://flagspot.net/flags/it).html 10. märts 2006 italy.gif http://www.disi.unige.it/person/PalamidessiC/EXPRESS97/italy.gif 10. märts 2006 Infot Itaalia kohta http://www.estemb
kogutoodangust 4,5%. Joonis 31: Lihavõttesaare kivikujud 19 KASUTATUD KIRJANDUS 1. V. Korinskaja, L. Prozorov, V. Stsenjov ,,Mandrite geograafia 6. klassile" 2. M. Macquitty ,,Kõrbed" 3. N. Morris ,,Mäestikud" 4. D. Kindersley ,,Maad ja rahvad" 5. T. Hang, J. Jaagus, A. Järvet, A. Kanal, J. Kirs, Ü. Mander, T. Oja, I. Puura, J. Roosaare ,,Üldmaateadus gümnaasiumile" 6. ,,Maailma atlas" 7. ,,Kooliatlas" 8. Internet: a) www.cia.gov./cia/publications/factbook b) http://en.wikipedia.org/wiki/Chile c) http://www.geographia.com/chile/ d) http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://www.questconnect.org/images/chile_m.gif&imgrefurl=http://ww w.questconnect.org/andes_home.htm&h=535&w=713&sz=424&hl=et&start=
Selleks, et nimetatud oskusi arendada, on soovitatav lahendada võimalikult mitmekesiseid ülesandeid, mis nõuavad eelnimetatud oskuste rakendamist. Harjutamiseks sobivad 2003. - 2005.a. riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus
Harjutamiseks sobivad 2003. - 2008. a riigieksami ülesanded. Nimetatud ülesandeid lahendades peate aga arvestama sellega, et need ei kata kogu eksami temaatikat, vaid annavad võimaluse eksamil nõutavaid oskusi harjutada. 96 LISA ÕPPEMATERJALID Maailma ühiskonnageograafia 1) Mare Ainsaar, Heli Müristaja, Allan Nõmmik, Garri Raagmaa, Jüri Roosaare, Rait Roosve, Vaike Rootsmaa, Ene Saar. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 2) Ülle Liiber, Vaike Rootsmaa, Ene Saar, Maia Uibo. Maailma ühiskonnageograafia töövihik gümnaasiumile. Eesti Loodusfoto, 2003. 3) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 1.osa. AS BIT, 2003. 4) Sulev Mäeltsemees. Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile 2.osa. AS BIT, 2005. Üldmaateadus
INIMÕIGUSED Jaak Roosaare 29.jaanuar.2013 Kuidas on inimõigused täiesti erinevad teistest rahvusvahelise õiguse aladest? Inimesi kaitstakse ka nende enda elukoha eest. Riigid võisid oma kodanikega teha ükskõik mida nad tahavad oma territooriumil ja teistel riikidel polnud asja sinna sekkuda, see oli kuni ÜRO loomiseni põhimõtteliselt. See on arenenud aeglaselt ja problemaatiliselt viimastel aastatel rohkem
Sissejuhatus Iga arvutiga antakse kaasa vähemalt üks komplekt programme operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteemi abil saad arvutile korraldusi anda. Sinu arvutis on üks moodsamaid operatsioonisüsteeme Microsoft Windows XP. See on töökindel, kiire ja võimas. Windows XP-st on kolm versiooni: 64-bitine, Professional ja Home Edition. 64-bitine on mõeldud ainult võimsate 64-bitiste protsessoritega arvutite jaoks. Professional on mõeldud eelkõige tööalaseks kasutamiseks, seal kus töökindlus on kriitiline, nt klientide teenindamisel. Home Edition on mõeldud kodukasutajatele. Kahel viimasel operatsioonisüsteemi versioonil on ühesugune tuum, kuid Professional sisaldab lisavõimalusi, mis on vajalikud kontoriarvutites ja tööjaamades, nt kahe protsessori tugi, failide ja kaustade krüpteerimine, erinevate õigustega kasutajad jms. Käesolevas dokumendis toodu käib mõlema versiooni kohta, kui pole teisiti öeldud. Võrreldes Windows 2000-ga, on laiend...
annaabi.ee 
