TALTECH Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut MEREKONTEINERITE KAUBAVOOD MAAILMAS JA ARENGUTRENDID Referaat Koostaja: Maria Dolgyi Õppejõud: Tarvo Niine Tallinn 2019 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................. 2 1.MERELAEVANDUSE AJALUGU............................................................................
Merevoorimees – teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid Mugav lipp – riik annab oma laevaregistrisse laevu nn odava tasu eest Transiitkaubandus – sõitjate ja veoste ühe lepindupoole riigi territooriumil, sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool lepingupoole riigi territooriumit 6. Riigid, kes teenivad suuri tulusid transiidilt. Miks? Holland – Mandri-Euroopa kaubad maailma edasi Taani – teiste põhjamaade kaubavood läbivad Läti/Eesti – Venemaa tooted Euroopasse jne Barcelona/Marseille – Aasiast ja Aafrikast tulev kaup Euroopasse 7. Maailma peamised kaubanduslikud veosuunad (olulisemad kaubavood – maavarad, nt süsi, gaas, nafta, puit, valmistooted) 8. Oska kanda kaardile maailma suurimad (3): Sadamad – Lennujaamad – Kanalid – Transiitkaubanduselt teenivad riigid – 9. Too näiteid side arengust ja selle mõjust maailma majandusele
tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele. Juhiplatvormita tugiratastõstuk On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. Juhiplatvormiga tugiratastõstuk On mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes. Tihti on veoki koormaruumi paigutatud kaubaaluseid kahes kihis. Kui ka hoiukohtadele riiulitel
loobumist); · Suurendada ja kaitsta oma turuosa (uuenevad konkurentidest kiiremini). Teisedki Aasia maad- Lõuna- Korea, Taiwan, Malaisia, Hongkong, Tai, Filipiinid, Vietnam ja Singapur- on edukalt võistelnud rahvusvahelisel turul. Neid iseloomustab: · väljapoole orienteeritus · kõrge säästu- ja investeeringutase · tuginemine töömahukate kaupade ekspordile (tekstiil, rõivad, jalatsid, mänguasjad, elektroonikakaubad). KESKAJA KAUBAVOOD SELGITA 16.SAJ KAUBAVOOGUDE SISU JA KUJUNEMIST. PÕHJENDA KAASAJA KAUBAVOOD SELGITA KAASAJAL TOIMIVATE KAUBAVOOGUDE SISU, PÕHJENDA. Majanduse internatsionaliseerumine ja globaliseerumine: Väliskaubandus (eksport) on muutunud majanduse kasvu olulisemaks faktoriks: SÕNASTA GRAAFIKU PÕHJAL VALITSEV SEADUS- PÄRASUS, SELGITA PÕHJUSI. SELGITA, MIS RIIKIDES JA MIKS ON EKSPORDI OSAKAAL RKP-S SUURIM? MIKS EI OLE SELLE OSAKAAL VÄGA SUUR USA-S?
klientidelt tagastatud toidukaupu, mis ei sobi mingil põhjusel müügiks, hoitakse selleks ettenähtud kohas muudest kaupadest eraldi ja nad peavad olema selgelt märgistatud; · kaupade seisundit tuleb pidevalt jälgida 4 2. Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid Kauba käsitsemist mõjutavad tegurid on: · ladu läbivad kaubavood ei tohi võtta enda alla palju põranda pindala · kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte · kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaksid olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas · tõstukid ei tohiks sõita tühjalt, ehk ,,vii minnes tee olles ja too tulles"
Majandusteadus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näitekshinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas.
Raudteede ehitamine võimaldas tehaseid ehitada sisemaa kaugematesse piirkondadesse Raudtee muutus kõige kasutatavamaks transpordiliigiks. Uue pöördeveonduse arengusse tõi autode laialdane kasutuselevõtt 20 . Sajandi algul . 20 . Saj keskpaik tähistas konteinervedude ajajärgu algust .Lennukite massiline kasutuselevõtt alates 1960 . Aastatest tegi võimalikuks paljude kaubaliikide veo globaliseerumise . 5.Mis suunas liiguvad peamised kaubavood? Paljud riigid kauplevad peamiselt oma lähinaabritega, näiteks USA ja Kanada ja Mehhikoga, Jaapan, Korea ja Hiinaga jne. Üle poole maailmakaubanduse mahust annab kaubandus suurregioonide sees. Eriti kiire on olnud Hiina ja mõnede teiste uustööstusmaade majanduskasv ning seepärast on suurenenud ka nende kaubavahetuse maht. Tänapäeval pole maailmakaubanduses ülekaalus mitte riikidevaheline, vaid rahvusvaheliste firmade vaheline kauplemine
masinatööstus, põllumajandus, turism jne. Majandusharud jaotatakse omakorda majandussektoriteks, mille äriühingus/ettevõted tegelevad tooraine hankimisega loodusest (primaarne sektor), tooraine töötlemisega (sekundaarne sektor) ja teenuste osutamisega (teenindus ehk tertsiaarne sektor). Majandusõpetus Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (hinnad, kaubavood, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, põhjendamine ning modelleerimine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust traditsiooniliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Majandusõpetus Majandusteaduse mõisteid ja tulemusi kasutatakse palju igapäevaelus ja poliitikas. Mõned majandusnäitajad (nt sisemajanduse kogutoodang, majanduskasv, tööpuudus) kuuluvad kõige kasutatavamate heaolu- ja
TUNNITÖÖ: ,,MAJANDUSTEADUS" 1. Mis on majandusteadus? Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide (näiteks inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (näiteks hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. Teistest sotsiaalteadustest eristab majandusteadust tavaliselt suurem rõhuasetus mõõdetavatele, eriti rahas mõõdetavatele suurustele, indiviidi ratsionaalsele valikule ja matemaatilistele meetoditele. Kohati on vahe teiste teadustega ainult traditsioonile tuginev ja uurimisvaldkonnad kattuvad. 2. Milles seisneb vabatahtlik vahetusprotsess? See on turumajanduse alus
majandusteadus ● TEADUS on teadmiste kogum, mis on süsteemne ja mis võimaldab genereerida uusi täiuslikumaid teadmisi. ● MAJANDUSTEADUS on Sotsiaalteaduse, mille eesmärk on Majandusagentide (nt inimesed, ettevõtted, riigid) käitumise ning üldisemas mõttes majandusnähtuste (nt hinnad, kaubavood, migratsioon, tehnoloogia) kirjeldamine, mõõtmine, seletamine ning ennustamine. - Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (nt tööjõuturg ja kaubaturg). - mikroökonoomikas lähtutakse ühiskonnast - MAKROÖKONOOMIKA uurib majandust kui tervikut
majanduslike, poliitlilste, kultuuriliste ja keskkonnaalaste preotsesside kaudu. Põhjused: Kolooniate poliitline iseseisvus kolooniate poliitiline iseseisvus arenenud riikide vahel kujunenud majanduskoostöö rahvusvahelise kaubanuse liberaliseerimine 2 pidev tehnoloogia areng Iseloomulikud jooned: kujunes välja kogu maailma hõlmav terviklik majandussüsteem toimub järjest süvenev spetsialiseerumine, kavavad rahvusvahelised kaubavood. uurimisja arengutegevus erinevate detailide valmistamine erinevate detailide kokku panemine müük/hooldus Riikide majanduslik sõltuvus üksteisest suureneb. Tehakse majanduslikku koostööd. REGIONALISEERUMINE Regionaliseerumine samas regioonis asuvate üksteisega külgnevate riikide majanduslike sidemete tihenemine ja selle alusel riikide ühendavate majandusliitude loomine. ! Eesti on juhtriigiks keskkonnakaitse ja säästva arengu valdkonnas!
5. Tootlikkus väike Parasvöötme lehtmetsad: 1. Lõunaosas 2. Arvestuslank 5-10 m3/ha aastas 2. Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid 3. Parasvöötme metsadest väärtuslikumad, kuid suuresti hävinud Parasvöötme okasmetsad: 1. Arvestuslank 1-2 m3/ha aastas (v.a. Põhja-Ameerika looderannikul kuni 10x suurem). 2. Tarbeokaspuu 3. Suurima levikuga, kuid tootlikkus ja liigiline koosseis väike. 7. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood maailmas (vt. Õpik) Puitu ja puidutooteid imporditakse Venemaalt ja Lätist, kuid ka Soomest, Rootsist, Saksamaalt jt riikidest. 8. Metsandusega seotud keskkonnaprobleemid (liikide kadumine, erosioon, veereziimi muutused jne.) 1. Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, on paljudele organismidele elupaigaks ja pakub inimesele mitmekesiseid puhkamisevõimalusi.
Raudteede kastuselevõtt 19.sajandil võimaldas suuremahuli kaugvedusid ka sisemaal. See omakoda andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele: piirkonnad spetsialiseerusid nende kaupade tegemisele, milleks neil olid paremad eeldused. Kuna vedu oli kallis kogunes metallimaake ja fossiilseid kütuseid leiukohtade lähedusse. 19. saj kiiresti suurenenud kaubavood jagunesid kolme põhisuunda. Kõige aktiivsem oli kaubavahetus emamaa ja tema kolooniate vahel. Kõige võimsamad tööstusriigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, tööstus kasvas ka Venemaal ja Jaapanis. Infoühiskond 20.saj teisel poolel toimus uus tehonoloogiline murrang, mida iseloomustas tuuma ja kosmosetehnika areng ning arvuti leitaumine
Raudteeühendus Hamburgiga on kiire ja efektiivne. Raudtee on ühenduses sadamaga, mistõttu on minimaalne konteinerite vahepealne vedu autodega sadamast või sadamasse. Kaubavahetuses Euroliidu ja maadega läbi oma sadamate kasutab Venemaa peamiselt kahte transpordikoridori. Läänemere koridoril toimuvad veod peamiselt läbi Sankt-Peterburgi, Viiburgi, Võssotski, Kaliningradi ja Primorski sadamate, Musta mere koridoril läbi Novorossiiski ja Tuapse sadamate. Väiksemad kaubavood läbivad Murmanski ja Kaug-Ida sadamaid. Väljapääs Atlandi ookeanile on kõige kiirem ja odavam läbi Lääne- ning Barentsi mere. Nimetatud põhjustel peab Venemaa kaubavahetuses Euroopa riikide ja USA-ga just kõige tähtsamaks Loode-Venemaa transpordikoridore. Antverpeni sadam Antverpeni sadam on Euroopas suuruselt kolmas - eespool asuvad Rotterdam ja Hamburg - ning mahub ülemaailmses pingereas 20 parema hulka.
Majanduse areng ja transport Tööstusrevolutsioon Masstoodang Globaliseerumine Majanduse areng Telekommunikatsioon MaanteedLennundus Raudteed Kanalid, jõelaevandus Merelaevandus Hobused 1750 1775 1800 1825 1850 1875 1900 1925 1950 1975 2000 2025 2050 Maailma kaubavood, 2001 (mld $) 188 Lääne-Euroopa 195 255 (1,677) 252 376 312 P-Ameerika Aasia/Okeaania (391) (722) 207 333 205 96
Majanduse areng Balti riikide majanduse, poliitika, sotsiaalsfääri ja kultuuri arengut on olulisel määral mõjutanud nende riikide geograafiline asend Skandinaavia riikide ja Venemaa vahel. Headel aegadel on see toonud kaasa suured kaubavood ja jõukuse suurenemise, halbadel aegadel aga poliitilise sõltuvuse. Kõigil Balti riikidel oli varasemast, kahe maailmasõja vahelisest ajast olemas iseseisvuse kogemus. See on üks peamisi erinevusi võrreldes teiste endise Nõukogude Liidu vabariikidega. Selline ajalooline kogemus on korralikult funktsioneeriva riigi jaoks vajalike institutsioonide (ametkondade) loomisel ülitähtis. Eesti puhul on üsna tähtis olnud naabrus Soomega. Eesti ja soome keelte sarnasus oli
........4 ARENEV INFOÜHISKOND............................................................................................. 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoühiskond- mis see on? Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust
Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine Tehnoloogilised uuendused: tuuma- ja kosmosetehnoloogia, mikroelektroonika, biotehnoloogia,
· Võrrelge mere- ja raudteetranspordi eeliseid ja puudusi kaugvedudes. Analüüsige mõlema transpordiliigi ühte eelist ja ühte puudust. 72. oskab temaatiliste kaartide abil iseloomustada etteantud riigi transpordigeograafilist asendit; · Kui Sa oleksid Eesti teedeminister, siis millise transpordiliigi arengut soodustaksid. Selgita, miks. 73. teab maailma peamisi kaubanduslikke veosuundi; olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted) kes on ühe või teise kaubagrupi peamised importijad eksportijad? · Transport. a)Selgita mõisted mugav lipp ja merevoorimees. (2 punkti) b) Millised riigid on suured veoteenuste pakkujad (4) ja millised suured veoteenuste ostjad (4)? Põhjenda. · Võrdle kaubaveo ja kaubakäibe diagramme Eestis. Miks on need nii erinevad?
jaotuses/turustuses, laonduses kui ka trasnpordis ning on seotud korjega. Siin on olulised kauba kaitsmine ja paremad käsitsemise võimalused laos ning transpordis. Kirjeldage tagastuslogistika olemus ja nimetage tagastuslogistika eesmärgid. Tagastuslogistika eesmärk on kulude sääst tooraine- ja energiasäästu kaudu ning lisandväärtuse andmine tootele Tagastuslogistika kitsamas tähenduses ongi jäätmehooldus (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). Kuuluvad siia vastupidised kaubavood vale tarne tõttu, tagastatavad tooted ja tagastusõigusega tooted.Neile toodetele on ühine see, et neid ei ole kasutatud. Käsitleb tagastuslogistika kasutatud toodete tagastamist kas jaotusorganisatsioonile või tootjale taaskasutuseks ja ka käsitleb tagastuslogistika transpordist põhjustatud keskkonnakahjustusi, nagu saaste, müra, vibratsioon jne. Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul? Asukoha valimisel peavad juhid arvestama nelja asjaoluga:
Turg ei roll tänapäeval. Pakendit tootele. Tagastuslogistika kitsamas laiene. Teisest küljest oleks defineeritakse kui logistika haru, mis tähenduses ongi jäätmehooldus lisapiirkonna hõivamine kasulik. See tegeleb pakendi arendamisega ja (käitlus, järelevalve ja järelhooldus). kaitseb konkurentide eest, kes Kuuluvad siia vastupidised kaubavood püüavad turule pääseda. logistilisi protsesse toetavate vale tarne tõttu, tagastatavad tooted • tegevuse lõpetamine ühes asukohas pakendisüsteemide loomisega. ja tagastusõigusega tooted.Neile ja liikumine teise asukohta. Neid toodetele on ühine see, et neid ei ole seisukohti sunnib tõsiselt kaaluma Tänapäeval on pakendi roll tunduvalt
1. Korraldus Iseseisvad Sõltuvad 2. Tootmisviis Industriaalne Agraarne 3. Ressursid Ammendunud Rohkelt ressursse 4. Rahvastiku Linnarahvastik, Rahvaarvu võrdlus rahvastiku juurdekasv on juurdekasv kiire, enamik väike maarahvas 5. Väga tihe Väike ja endiste Kaubavahetus emamaadega Kaubavood : 1) Põhja riigid Põhja riigid geograafiline tööjaotus, kõrge tehnoloogiline kaup. 2) Põja riigid Lõuna riigid tarbekaubad toorained. 3) Lõuna riigid Lõuna riigid väike , pole midagi vahetada. Tööstusühiskonna majandise areng: · Kasumi ja efektiivsuse taotlus sunnib väike-ettevõtteid ühinema. Nii tekivad monopolid(monopol ainutootja). Monopolid viivad hinnad kõrgele.
logistiliste operatsioonidest. Kui lennuk valmis, viiakse kliendile (ladu pole vaja). Sisendpool 5. Kuidas on infovoog seotud logistikaga. vajab aga detailset tööplaani, koordineerimist ja planeerimist, et Infovoog on üks alustala LJuhtimissüst. Info kiire kulgemise abil kõik detailid saabuks õigel ajal. saab kaubavood omavahel sobitada. Ta liigub materjalivooja 3)Keeruline väljundpool- N:keemiatööstused: sisendmaterjale paralleelselt, kuid mõlemas suunas. Infovooga seotud tegevused on (toorõli, soolvesi) on piiratud arv. Väljundpoolel aga lai logistilised operatsioonid. nomenklatuur tööstus- ja tarbekaupu, mis vajavad ladustamist, 6. Millisest sõnast tuleb sõna logistika ja mis see tähendab
Geograafiline tööjaotus spetsialiseerumine nendele toodetele, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Sõltuv industrialiseerimine Üleminek uuele tootmisviisile suruti teise riigi poolt peale, arendati ainult emamaale vajalikke majandusharusid. Faktooria kaubanduslik või sõjaline tugipunkt. Globaliseerumine e üleilmastumine kujuneb välja terviklik, kogu maailma hõlmav majandussüsteem, toimub järjest süvenev spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus), kasvavad kaubavood, riikide sõltuvus üksteisest suureneb. Globaliseerumist võib vaadelda erinevates valdkondades. Otsene välisinvesteering (OVI, FDI) rahapaigutus, millega kaasneb vähemalt 10%-ne osalus ettevõttes. Portfellinvesteering rahapaigutus välismaistesse väärtpaberitesse, alla 10%-ne osalus. Muu investeering nt. hoius Kaubamärk Ühe tootja toodete ristamine teiste tootjate toodetest. Margitoode e bränd kaubamärk, mis tarbijate teadvuses on saanud lisaväärtust.
kaupu, ehk komplekteeritakse kaks korda. Just sellist töömeetodit kasutame meie Xis kõige sagedamini ning siimaani on kõik sellega rahul olnud ning see toimib. EFEKTIIVNE KAUBAKÄSITLEMINE Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel. ladu läbivad kaubavood ei tohi enda alla võtta palju põranda pindala kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaks olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas tõstukid ei tohiks sõita tühjalt hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada.
ümberpakitud ja lõpptarbijate vajaduste järgi komplekteeritud kaubasaadetised. Hiina selpuhul aga investeerib Eestisse ja annab võimaluse Eesti sadamate ning transiidivõimaluste kasutamist Hiina firmade poolt. Kuid meretranspordiga kaasnevad ka ohud: · terav konkurents naaberriikidega ja omavahelise koostöö puudumine, · vedude kasvu pidurdumine, eelkõige Venemaa kaupade ümbersuunamise tõttu, · kaubavood on üheliigilised ja nende käitlemiseks rajatud terminalid on liiga kitsalt spetsialiseeritud (Muuga söeterminal), · keskkonnasaaste oht (vedelkütus, kivisüsi, väetised), · kogu transiidiketi tööhõive sõltuvus kitsast kaupade nomenklatuurist. Selleks toon välja mõningad võimalikud lahendused: · koostöö arendamine merendusvaldkonna liitude, ettevõtete ja riiklike struktuuride vahel,
Majandussektorite töötleva tööstuse toodang vähenes veebruaris võrreldes 2008. aasta veebruariga 33%, mis oli tingitud sise- ja välisnõudluse vähenemisest. Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes veebruaris püsivhindades 18%. Enim mõjutasid kaupade jaemüügi langust tööstuskaubad, mille jaemüük eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes 27%. Veosekäive raudteel oli IV kvartalis eelmise aasta sama perioodi tasemest madalam 4,5%, kaubavood sadamate kaudu samuti vähenesid 4,2%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2008. aasta IV kvartalis Eestis 21% vähem kui aasta tagasi, turu langus oli tingitud eelkõige elamuehitusmahtude vähenemisest. Kaupade ekspordi maht oli jaanuaris 29% ja impordi maht 36% väiksem kui möödunud aasta jaanuaris. Üleilmne majanduskriis on vähendanud kaubanduspartnerite nõudlust, mistõttu olulisemate kaubagruppide väljavedu on märkimisväärselt vähenenud. Impordi langus on olnud
materjalivoo ja temaga liituvate teiste voogude (rahavoogude, vastassuunalise voogude) ise. haldamisel ning juhtimisel. Infovoog on logistilise juhtimise alus. Info kiire kulgemise ja sellele kiire reageerimise abil saab firmasse tulevad ja väljuvad kaubavood omavahel sobitada. Rahavoog on kauba ostmisel sooritatud maksetega. Rahavoog liigub materjalivoole vastupidises suunas. Laiendatud toode Müüja poolt pakutav - Turundusjuhi otsused Diagnostikaprogramm
konkurentsivõimelised. Konkurentsivõime säilitamisele ja suurenemisele aitab oluliselt kaasa mere magistraalide (Motorways of the Sea) ja lähimerevedude (Short Sea Shipping) arendamine. Selles valdkonnas võivad paljud väikesed ja keskmised laevandusettevõtted leida endale olulise nisi. Merevedude osakaal kaupade toimetamisel Kesk-Euroopasse ja tagasi peaks oluliselt suurenema. Seejuures on oluline, et kaubavood muutuks mitmekesisemaks ning üha enam spetsialiseerutaks kõrgema lisandväärtusega kauba teenindamisele. Merenduspoliitika rahvusvahelist olemust arvestades on Eestit läbivate transpordikoridoride arendamise juures lisaks Eestis asuvate sõlmpunktide arendamisele oluline ka rahvusvaheline koostöö, et tagada nende transpordikoridoride arendamine ka väljaspool Eestit ning sellega tagada Eesti inimeste ja kaupade võimalikult mugav ja kiire liikumine kõigis peamistes suundades.
Puudusteks on samas suhteliselt kõrge hind ja tööressursi piirang, mis on määratud akude mahutavuse ja tõstuki kasutamise intensiivsusega. Akude laadimistsükkel nõuab oma aja ja selle jooksul ei ole võimalik tõstukit kasutada (välja arvatud akude vahetuskomplekti kasutamine). Akusid on vaja vahetada üldjuhul iga 5-6 aasta järel, samas on aga akud suhteliselt kallid. LAADIMISSILLAD JA-VÄRAVAD Kaasaegsete laadimislüüside tehnoloogia mitmekülgsus on võimaldanud muuta kaubavood üleminekutehnoloogiate abil ladude ja veokite vahel sujuvaiks. Docking'u kontseptsioon hõlmab täielikku laadimissüsteemi, mis koosneb laadimissillast, laadimislüüsist ja väravast. Kriitilisteks teguriteks on siinjuures kaupade mõõtmed, kuju, kogused, nõuded temperatuuri osas, tõstukid ja veokite/veoühikute mõõtmete erinevus. Laadimissüsteemi projekteerimine eeldab arvestamist kõigi loetletud faktoritega. Laadimissildade
Kõige tundlikumad muutujad Rail Balticu majandusliku rentaabluse jaoks on investeeringukulude tase ning kaubaveoettevõtja tulumäär. Oluline on hoolikalt jälgida ja eelarvestada investeeringuid, kuna igasugune investeeringukulude kasv võib vähendada projekti kasumlikkust. (EY 2017) Projekti riskide maandamiseks on oluline propageerida Rail Balticut, kuna nii saavutatakse oodatavad tulevased reisijate- ja kaubavood. Vastavate näitajate mahajäämus võib oluliselt suurendada täiendavaid finantseerimisvajadusi. Optimismiks annab põhjust aga see, et projekti majanduslik tulumäär ületab 5% künnise kõigi reisijate- ning kaubavoogude stsenaariumide puhul. Rail Baltic on kasulik ühiskondlikust vaatepunktist, kuna sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud kasud ületavad kulusid. Majanduslik kasulikkus sõltub aga projekti erinevate parameetrite tagamisest. (EY 2017) 3.3. Rail Balticu kriitika
ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus: Põhja riigid: Moodustasid iseseisvaid riike; USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, valitses industriaalne tootmine, riikide vahel tekkisid sidemed, arenesid loodusvarade poolest rikkamad regioonid
Ressurssikolooniad Aafrikas, Aasias Reservkolooniad industrialiseerimist ei viidud läbi, vallutati niisama impordiks ja loodusvarade saamiseks tööstuslikult arenenud Põhja riigid mahajäänud Lõuna riigid õp 13 TV lk 8 1 koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused TV lk 8 1. INFOÜHISKOND globaliseerumine- ülemaailmastumine kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem kasvavad riikidevahelised kaubavood süveneb spetsiliseerumine globaalne tööjaotus riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks + koostöö tihenemine Globaliseerumisele aitasid kaasa: lagunes koloniaalsüsteem kolooniad iseseisvusid arenenud riikide vaheline majanduskostöö transpordivahendite kiire areng, veonduskulude alanemine kommunikatsiooni areng rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine(vabaduste suurenemine tegevusvaldkondades) kapitali ja inimese liikumise suurenemine
Eeldused infoühiskonnale üleminekuks: Tehnoloogia areng Informatsiooni kiire hankimine ja töötlemine Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine Transpordi ja side kiire areng Töö muutus tootlikumaks -> inimestel rohkem vaba aega ja raha -> turismi ja meelelahutustööstuse areng Arenes teenindussektor 3. Infoühiskond Globaliseerumine e. üleilmastumine Kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem Kasvavad riikidevahelised kaubavood Järjest süveneb spetsialiseerumine (globaalne tööjaotus) Riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks Globaliseerumisele on aidanud kaasa: Kolooniate iseseisvumine Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö Transpordivahendite kiire areng, veokulude vähenemine, kommunikatsiooni kiire areng Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine, kapitali ja inimeste liikumise suurenemine
laevade liikluse korraldamisega graafiku või sõiduplaani alusel. b. Ühepoolsed liinid – liini teenindavad ühe riigi laevaomanikele kuuluvad firmad (üks või mitu) c. Kahepoolsed liinid – liini teenindavad kahe või enama riigi laevad d. Trampveod (Tramp Shipping) – mitteregulaarsed veod, kaubad ja veosuunad ei ole püsivad. Kuid põhitunnuseks (primaarseks) on kaubavood, millised põhiliselt (kuid mitte tingimata) koosnevad massikaupadest. e. Üksikreisid (Single Voyages) – laevad töötavad erinevate kaupade transportimisega erinevatel suundadel, erinevate sadamate vahel. f. Järjestikused reisid (Consecutive Voyages) – laevad töötavad teatud aja (teatud reiside arv või veomahud) ühel ja samal veosuunal, sageli – ühtede ja samade sadamate vahel. g
tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele. 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. 9. Kirjeldada kombitõstukit. Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki - pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi efektiivselt käsitseda nii täisaluseid kui teostada tükikauba
näol olemas. Loomulikult eeldab kliendi hea teenindamine ka vajadusel tolliformaalsuste kaasamist ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti [6]. 1.2 Mis eelise annab ekspediitorfirma kasutamine kliendile? Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta kohale toimetamine. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet teostada oleks muidugi delegeerida see kellelegi teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist oleksid tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline "keegi teine" samal alal tegutsev ja samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kaubatoomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis ohtlikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab, seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis ja piisavalt kaubaruumi haagises, et kaup ära mahuks
minimaalne. 59.Laotöö operatiivne ja efektiivne planeerimine. Efektiivse kaubakäsitsemise põhijooned. Efektiivseks ja vigadeta tegutsemiseks tuleks püüda omavahel sobitada erinevaid tööprotsesse. Kui üks töötaja vastutab eri toimingute eest algusest lõpuni, on võimalus vigade tekkimiseks väiksem kui eri tegevuste jaotamisel erinevate töötajate vahel. - ladu läbivad kaubavood ei tohi enda alla võtta palju põranda pindala - kaubavoogude käsitsemine laos peab olema turvaline ja hästi läbi mõeldud, siin ei tohi olla konfliktipunkte - kauba teisaldamise teekonnad ei tohiks olla pikad, üksteisele järgnevad operatsioonid laos peaks olema teostatavad ühes kindlas piirkonnas - tõstukid ei tohiks sõita tühjalt - hoiukohtadele paigutamine, ümberpaigutamine ja komplekteerimine ei tohi üksteist segada.
tolliformaalsuste lisamist ekspediitori poolt pakutavasse teeninduspaketti. MIS EELISE ANNAB EKSPEDIITORFIRMA KASUTAMINE KLIENDILE? Firma logistiku ülesanne on organiseerida kauba õigeaegne ning kadudeta kohale-toimetamine. Tellitud kaup peab jõudma ettenähtud ajal õiges koguses õigesse mahalaadimiskohta. Tavaliselt ei ole klientide kaubakogused terve autokoorma suurused. Kõige lihtsam viis endale pandud ülesannet täita oleks delegeerida see kellelegi teisele, kelle kasutada olevad kaubavood samast regioonist on tunduvalt suuremad. Ilmselt oleks selline “keegi teine” samal alal tegutsev ning samast tehasest kaupu tarniv konkurent, kellega kauba toomisel koopereeruda. Samas võib selline koostöö lõpptulemusena hoopis kahjulikumaks osutuda kui algul pealtnäha paistab; seda enam, et konkurent on ikkagi konkurent. Kui eelmine variant on lõplikult ära langenud, võib ka leida vedaja firma, kellel on olemas auto antud regioonis
paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Ilma juhiplatvormita tugiratastõstukeid toodetakse tõstejõuga 1,0-2,0t ja tõste kõrgusega kuni 5,4 m. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 8. Milliste tööoperatsioonide teostamiseks sobivad tugiratastõstukid kõige paremini? Vastus: . Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. www.logiproff.com/popFile.php?id=69 9. Kirjeldada kombitõstukit. Vastus: Kombitõstuki näol on ühendatud kahe erineva tõstuki pöördkahvliga tõstuki ja kõrgkomplekteerimistõstuki omadused. Kombitõstukid on universaalsed tõstukid, töötamaks kõrgete riiulitega ladude kitsastes vahekoridorides. Kombitõstukiga on võimalik ühtviisi
Samuti ei eksisteeri ühtegi kompleksset sadamasisest infosüsteemi. Kas Eesti sadamates on üldse vaja kasutusele võtta infosüsteemi? Lihtne ja lühike vastus oleks jah. Kuid meeles peab pidama tegurit, et EDI kasutamine toob kasu vaid piisavalt suurte (info)voogude puhul. Suured infovood eeldavad aga piisavalt suurt kaubakogust.Antud momendil on ainult AS Tallinna Sadamal mõttekas välja töötada oma EDI süsteem. Teiste sadamate kaubavood ja nende struktuur seda ei võimaldaks. Väiksemate sadamate jaoks oleks EDI süsteemi kasutuselevõtmine mõttekas siis, kui väiksemad sadamad koonduksid ning koos asuksid probleemi lahendama, soovitavalt koos AS Tallinna Sadamaga. Kõige kasulikum ja efektiivsem oleks kõiki Eesti kaubasadamaid hõlmava EDI süsteemi loomine. Järgmisest aastast alustab tööd kaubaveo logistika elektrooniline andmevahetussüsteem, mis võimaldab transpordifirmadel ületada Eesti piir
tugiklotsid ei ole alt ühendatud laudadega, kuna tugirattad sõidavad paigutamisel põrandal seisva aluse vahedesse. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele. Juhiplatvormita tugiratastõstuk On mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Tõstuk sobib igati kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. Ilma juhiplatvormita tugiratastõstukeid toodetakse tõstejõuga 1,0 - 2,0 t ja tõste kõrgusega kuni 5,4 m. Juhiplatvormiga tugiratastõstuk On mõeldud kasutamiseks keskmistel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks arvestatavate kaubavoogude juures väiksemates ladudes.
î Sisu: probleemid, ostuhoiakud, elustiil, suhtumised, nõuded jaotussüsteemile î Metoodika: klientide ja ekspertide küsitlused, agentide aruandlus, tarbimisanalüüsid, tootetestid, valdkonna kitsaskohtade analüüs D Jaotussüsteemi analüüs î Eesmärk: optimeerida toote teekond tootjast tarbijani î Sisu: jaotus- ja tootmisprobleemid, turupartnerite valik, kaubavood î Metoodika: turupartnerite küsitlemine, klientide ja varustajate analüüs, enamarenenud turgude analoogia kasutamine D Konkurentsianalüüs î Eesmärk: konkurentsisituatsiooni hindamine, ettevõtte positsioonimine/profileerimine î Sisu: konkurentide turuletuleku võimalikkus, konkurentide määratlemine, konkurentide analüüs võrdluses oma tugevate ja nõrkade külgedega, asenduskaubad ja -tehnoloogiad,
Kuna kõrgema temperatuuri korral on ainete lahustumine vette suurem kui madalal temperatuuril, siis on termaalveed ka kõrgema mineralisatsiooniga ehk suurema lahustunud ainete sisaldusega. Mineraalveed kujunevad ka 400500 m sügavusel paiknevates põhjaveekihtides, kus temperatuur pole kõrge, kuid vee liikumine kivimites on väga aeglane ning seetõttu vee ja kivimite kokkupuuteaeg on pikk. 2. Kaubandus. Tänapäevase kaubanduse tekkimine, peamised kaubavood (Põhja ja Lõuna vahel) ja veetavad kaubad. Naftaaaa.. tooraine.... vill, nisu. Pilet 20. 1. Maa välisjõudude tegevus ja kujundatavad pinnavormid. Üldiselt muudavad maapinda madalamaks nt vanad mäestikud on kulutatud just maa välisjõudude tegevuse tagajärjel. Maa välisjõud on: a) vooluvesi: jõed uuristavad oma sängi ja kuhjavad suudmealale delta. b) meri: kulutab (pankrannik), kannab edasi ja kuhjab (rannavallid).
Treiler (Trailer) Vedukist eraldatav poolhaagis. Treileri eeliseks on võimalus jätta see peale- või mahalaadimiseks soovitud kohta. Efektiivne võimalus vedukautode paremaks kasutamiseks, kuna vedukit ega selle juhti ei vajata laadimisaja jooksul. Tugiratastõstuk Tõstuk, mis on mõeldud kasutamiseks lühikestel distantsidel, kui kaupa on vaja paigutada virna või hoiukohtadele riiulikorrustel. Sobib kasutamiseks väikestes ladudes ja tootmisettevõtetes, kus sisenevad ja väljuvad kaubavood ei ole suured. Igati sobiv tõstuk kaupluste laoruumide tarvis ja kasutamiseks kõikjal kitsastes ruumitingimustes. Tugiratastõstukitega on üldjuhul võimalik paigutada kaupa kuni neljandale riiulikorrusele ULCC (Ultra Large Crude Carrier) Maailma suurimad toornafta tankerid kandevõimega üle 320 000 tonni. Väärtusahel Väärtusahel moodustub ettevõtte selliste tegevuste ketist, mille abil toodab ettevõte lisaväärtust ja konkureerib
Euroopa Liidus kaasajai transpordisüsteeme mõjutavad faktorid: 1. Logistilise süsteemi ümberrestruktureerimine Tootmisettevõtete arvu vähenemine. See-eest on alles jäävad suuremad Kasvav tootmisettevõtete spetsialiseerumine. Suurem transpordivajadus Tootmise ruumiline kontsentratsioon (tootjad ja tarnijad rajavad oma ettevõtted lähestikku (Smart näide) Suuremad, kontsentreeritumad, kuid suurema veokaugusega kaubavood Laovarude ruumiline kontsentratsioon (väiksem arv suuri keskladusid). Suurem nõudlus transpordi järele 2. Tarneahelate ümberkujundamine Tootmise vertikaalne desintegratsioon. Tarneketi moodustavad omavahel eraldatud ettevõtted, suurem transpordivajadus Ainuhanke (single sourcing) praktika levik. Suuremad veokaugused, korraga tarnitavad suuremad veokogused Geograafilise hankepiirkonna laienemine Lõpptoodete geograafilise jaotuspiirkonna laienemine
hävitatakse tohutud metsaalad. Arengumaade metsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe: üleujutus, muldade hävimist jms. Arenenud riigid Raie ja juurdekasvu tasakaal, metsade hooldamine (istutamine, kahjurite tõrje, hooldusraie jne). Puidu täielik kasutamine, kaasaegne raietehnoloogia. Peamiselt paberi- ja puidutoodete eksport (tulutoov) 65. Peamised puidu ja puidutoodete kaubavood Suurima küttepuidu toodanguga riigid:Hiina 191mln m3 aastas, Brasiilia 133, Etioopia 88, Suurima paberipuu toodanguga riigid: USA 164, Brasiilia 46, Venemaa 42mln m3 aastas, Suurima ümarpuidu toodanguga riigid:USA 408, Kanada 175, Venemaa 117mln m3 aastas 66. Metsamajandusega ja puidutööstusega seotud keskkonna probleemid: Mets hoiab ringes toitaineid, ühtlustab jõgede veetaset, reguleerib kliimat,kaitseb muldi,
Näiteks õmblusettevõtted paiknevad odava töö maades, sest nii riide kui valmistoodangu transport on suhteliselt kiire ja odav. 82. oskab temaatiliste kaartide abil võrrelda erinevate regioonide veondust; Milliste näitajatega regioonide veondust võrrelda: Transporditeede pikkus ja tihedus, infrastruktuuri rajatised (sadamad, lennujaamad), eri transpordiliikide käsutamise võimalused, erinevate piirkondade kättesaadavus. 83. teab peamisi kaubanduslikke veosuundi; Olulisemad kaubavood (maavarad, puit, valmistooted) 84. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri; 85. oskab tuua näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; Sidevahendite kiire areng oli 20. sajandil üks globaliseerumise ja infoajastu tekke peamisi tegureid. Sidel oluline mõju ka transpordi arengule. Massi- ja multimeedia kiire areng. 85. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele; 86
1.Märkide ja voolutse maailm. Inimesed informatsioon ja raha. Jalgpalli näide maakera on pall, tumedad laigud, piirkonnad kus on raha, valged kus raha ei ole. Vertikaalne ja horisontaalne maailm: 1.Vertikaalne maailm inimesed liiguvad , kohvri inimesed, suur raha. TNC 2.Horisontaalne maailm peavad riiklikud süsteemid. Oluline on maailmas leida oma funktsioon, milles oled väga hea. Sellega tuleb silmapaista siis on oluline juurde pääs maailmale ja siis tuleb rikkus kah. KAUBAVOOD JA TOOTMINE MAAILMAS Oil production: suurimad tootjad: Venemaa, USA, Saudi Araabia. Suurimad tarbijad: Euroopa, USA, Hiina. Teenuste osakaal: USA, Euroopa, Hiina Põllumajanduse toodang: India, Hiina, USA Kalandus: suurimad eksportijad Jaapan Tööstustoodangute tootmine on suurenenud ennekõike aasias. Suurimad majanduskeskused: London, New York, Hong kong Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut.
30 jaotuskulud (ladustamine ja transport). Samas näitavad uurimused, et tellimuse saamiseks ja tellimuste töötlemiseks kuluv aeg on märksa suurem valmiskaupade transportimise ajast. QR strateegia rakendamine võimaldab luua integreeritud informatsiooniahela jaemüüja kassast EDI (Electronic Data Interchange) vahendusel tootjani. See kindlustab täpsema tellimuse, kontrolli kauba ja selle kohaletoimetamise kiiruse üle ning muudab kaubavood sujuvamaks. Tarnijad saavad pidevat informatsiooni selle kohta, mida ja kui palju müüakse. Samas on jaemüüjal juurdepääs tarnija andmetele ning ta saab kindlaks määrata, kas ja kui palju kaupa on laos. Selle süsteemi puhul juhivad kaupadega varustamist otseselt müügivajadused. Partnerid lepivad tavaliselt kokku laovarude maksimum-miinimumi osas ning tarnijad toovad müüdud kaupade asemel uued. Kaupade sisseostufunktsioon muutub jaemüügis sel viisil üleliigseks: praktikas
annaabi.ee 
