Geograafia riigieksami materjal 2012 (3)

ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST:
1. kasutab kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme , jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni
leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, olukordade hindamiseks,
otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks ;
ÜLDMAATEADUS
LITOSFÄÄR
2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
3. võrdleb geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke,süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) laamade erinevatel servaaladel ( ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas;
4. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning võrdleb neid kuju ja purske iseloomu järgi;
5. teab maavärinate tekkepõhjusi, levikut ja nende tugevuse mõõtmist Richteri skaala abil;
6. teab maavärinate ja vulkanismiga kaasnevaid nähtusi ning nende mõju keskkonnale, inimesele
ja majandustegevusele ;
7. teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; tunneb ära lubjakivi, liivakivi , graniidi ja basaldi ning teab nende tähtsamaid omadusi ja toob näiteid kasutamisest;
8. analüüsib maavarade kaevandamisega (karjäärides ja allmaakaevandustes)kaasnevaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme;
9. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi;
MÕISTED
PEDOSFÄÄR
10. iseloomustab ja võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust
looduses ja selle mõju inimtegevusele;
11. iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiil) ja kujunemist sõltuvalt
mullatekketeguritest: lähtekivim, kliima, reljeef, veerežiim, taimestik, loomastik , mulla vanus,
inimtegevus;
12. teab peamisi mullaprotsesse: leetumine, kamardumine , soostumine, gleistumine , sooldumine;
13. iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja
vihmametsas;
14. tunneb joonistel ja piltidel ära soostunud, leetunud , must- ja punamulla ;
15. teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ja toob näiteid mulla
kaitsmise võimalustest;
MÕISTED
ATMOSFÄÄR
16. teab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise abil atmosfääri ehitust;
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi;
18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade
kirde- ja kagutuuled, mussoonid );
19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid
ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja
külma frondi üleminekul;
20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi
abil etteantud koha kliimat;
21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele;
22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu
tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri
koostisele ;
MÕISTED
HÜDROSFÄÄR
23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed ( liustikud , põhjavesi, jõed, järved, sood)
ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
24. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere veetemperatuuri ja soolsuse regionaalseid
erinevusi ning selgitab erinevuste põhjusi;
25. teab hoovuste tekkepõhjust, liikumise seaduspära ning selgitab hoovuste rolli Maa kliima
kujunemisel;
26. selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid
inimtegevuse mõjust rannikutele;
27. teab maailmamere reostumise põhjusi ja analüüsib selle mõju vee-elustikule, inimesele,
majandustegevusele ja keskkonnale; põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust ;
28. analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikke
põhjusi, tagajärgi ning majanduslikku mõju;
29. selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ja toob näiteid põhjavee
alanemise ja reostumise põhjustest ning tagajärgedest;
MÕISTED
MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD
30. iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme
ja toob näiteid nendevahelistest seostest;
31. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
32. selgitab skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet;
33. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja
globaalsel tasandil ning põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;
MÕISTED
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA.
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE
34. iseloomustab agraar -, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust;
35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja
analüüsib erineva arengutaseme põhjusi;
36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab
erinevuste kujunemise põhjusi;
37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit;
38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja
struktuuri;
39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid
rahvusvahelistest firmadest;
40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank , EL, NAFTA , ASEAN , OPEC)
nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike;
41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele ;
MÕISTED
RAHVASTIK JA ASUSTUS
42. teab maailma rahvaarvu, analüüsib maailma rahvaarvu kasvu põhjusi ja selle tagajärgi;
43. võrdleb temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates
regioonides ja analüüsib muutuste põhjusi;
44. võrdleb sündimuse ja suremuse erinevusi arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste
peamisi põhjusi;
45. iseloomustab joonise abil demograafilise ülemineku etappe , seostades need etapi tüüpilise
rahvastikupüramiidiga;
46. selgitab eri riikide näidetega rahvastikupoliitikat ja selle vajalikkust;
47. teab tänapäeva rahvusvaheliste rännete peamisi tõmbe- ja tõuketegureid, rändesuundi ning
analüüsib rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale ;
48. iseloomustab kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitab
taolise paiknemise põhjusi;
49. 50. teab üldjoontes linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; toob näiteid linnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;
51. teab peamiste usundite: kristlus ( katoliiklus, protestantism , õigeusk), judaism , islam ,
hinduism , budism ja konfutsianism levikut ja sümboleid; toob näiteid usundite mõjust
ühiskonnale;
MÕISTED
PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS
52. analüüsib infoallikate abil looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele
etteantud kohas/riigis;
53. iseloomustab põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm , ekstensiivne
teraviljatalu, rantšo, istandus ja teab nende levikut;
54. teab oluliste kultuurtaimede : nisu, mais, riis, kohv, tee, suhkruroog ja puuvill peamisi
kasvatuspiirkondi ja eksportijaid;
55. iseloomustab etteantud infoallikate abil riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse
arengueeldusi ning arengut;
56. toob näiteid ekstensiivse ja intensiivse põllumajandusega kaasnevatest
keskkonnaprobleemidest;
57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust;
58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid
riikidest, kus need vormid on tüüpilised;
59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab
suuremate püügimahtudega riike;
60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud
keskkonnaprobleemidest;
MÕISTED
METSAMAJANDUS
61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi/riike; iseloomustab üldjoontes peamisi
metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad , niiske
lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad);
62. teab metsade majandamise põhimõtteid ning iseloomustab arenenud ja arengumaade
metsamajandust;
63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid;
64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;
MÕISTED
ENERGIAMAJANDUS
65. teab erinevaid energiaressursse ning selgitab nende kasutamise eeliseid ja puudusi,
sealhulgas keskkonnaprobleeme;
66. analüüsib joonise abil muutusi maailma energiamajanduses ;
67. teab maailma tähtsamaid energiavarade ( nafta , maagaas, kivisüsi) kaevandamis /ammutamis-,
töötlemis- ja tarbimispiirkondi;
68. teab maailma suurimaid hüdroenergia ja tuumaenergia tootjaid riike;
69. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi energiaressursse ja nende kasutamist;
MÕISTED
TÖÖSTUS JA TEENINDUS
70. iseloomustab tööstusettevõtete tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid infoajastul alumiiniumija
rauametallurgia, masina- ja rõivatööstuse näitel;
71. teab peamiste metallimaakide (rauamaak ja boksiit ) tähtsamaid kaevandamis- ja
töötlemispiirkondi / riike;
72. teab kõrgtehnoloogiliste ettevõtete ja teadusparkide paigutust mõjutavaid tegureid;
73. teab teenuste liigitamist ja teenuste osatähtsuse kasvu põhjusi ning seotust majanduse
arengutasemega;
74. analüüsib erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi ning transpordi mõju teistele
majandusharudele;
75. analüüsib temaatiliste kaartide abil etteantud riigi transpordigeograafilist asendit;
76. teab maailmakaubanduse peamisi veosuundi;
77. analüüsib etteantud andmete põhjal riigi ekspordi ja impordi struktuuri ja selle mõju riigi
majandusele;
78. toob näiteid side arengust ja selle mõjust maailmamajandusele;
79. teab turismi ja puhkemajanduse arengutendentse ja seoseid teiste majandussektoritega;
80. analüüsib etteantud infoallikate abil riigi/regiooni turismimajanduse arengueeldusi;
81. toob näiteid maailma tuntumatest turismipiirkondadest ning analüüsib turismi mõju
massiliselt külastatavatele piirkondadele.
MÕISTED
KAARDIÕPETUS
82. teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab märkida need kontuurkaardile:
• Mered ja lahed : Läänemeri, Põhjameri, Barentsi meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri,
Kariibi meri, Jaapani meri, Mehhiko laht, Guinea laht, Pärsia laht, Hudsoni laht;
• Kanalid: Panama, Suessi, Kieli;
• Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e. La Manche, Gibraltar , Bosporus, Dardanellid ,
Beringi, Magalhaesi ;
• Saared ja saarestikud : Suurbritannia , Iiri, Island, Kreeta , Küpros, Sitsiilia , Sardiinia,
Korsika , Gröönimaa, Kuuba , Madagaskar, Sri Lanka , Sumatra, Jaava , Kalimantan, Uus-
Guinea, Jaapan, Uus- Meremaa ;
• Poolsaared: Skandinaavia , Jüüti, Apenniini, Pürenee, Balkan, Araabia , Hindustani, Indo-Hiina,
Korea, Labradori;
• Mäestikud: Skandinaavia, Alpid , Apenniinid, Püreneed, Uural, Kaukasus , Himaalaja,
Kordiljeerid , Apalatšid, Andid , Kaljumäestik, Suur Veelahkmeahelik, Atlas ;
• Mägismaad: Tiibet, Brasiilia, Etioopia ;
• Tasandikud: Ida-Euroopa lauskmaa, Lääne-Siberi lauskmaa, Induse madalik , Gangese
madalik, Kaspia alamik, Suur-Hiina tasandik , Mississippi madalik, Suurtasandik, Kesktasandik,
Amazonase madalik, Kesk-Siberi kiltmaa, Mehhiko kiltmaa, Ida-Aafrika kiltmaa, Sahara
kiltmaa;
• Jõed: Rein , Doonau, Volga , Jangtse, Huanghe , Indus, Ganges , Mississippi, Amazonas ,
Niilus, Kongo ;
• Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal , Suur Järvistu, Victoria,
Tanganjika ;
• Riigid: kõik Euroopa riigid ja pealinnad ;
Aasias: Türgi, Jaapan, Hiina, Venemaa, Mongoolia, India, Bangladesh, Indoneesia , Tai,
Pakistan , Afganistan, Iraan , Iraak , Saudi - Araabia, Iisrael;
Ameerikas: Kanada , USA, Mehhiko, Brasiilia, Argentina , Tšiili, Peruu , Boliivia ;
Aafrikas: Egiptus , Liibüa, Alžeeria, Maroko , Sudaan, Tansaania , Kenya, Kongo DV, LAV.
+ Austraalia , Uus-Meremaa.
Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart,
horisontaal, isoterm;