Esimesed linnad hakkasid tekkima keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. 21. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. 22. Mida nimetatakse eeslinnastumiseks? Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltihedad elurajoonid. 23. Iseloomusta linnastumist arengumaades. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi.
Tööleht, mis aitab ette valmistuda kontrolltööks. Tegemist 10. klassi materjaliga.
Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. · Megalopolis ehk hiidlinn suurlinnaline ala, mis moodustab linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 4. Mida tähendab BosWash? (Boston + Washington) ligi 50 miljoni elanikuga regioon USA's. 5. Nimeta linnastumisega kaasnevad probleemid. Õhu saastumine, maastiku hävimine, ummikud, puhta vee puudus, müra ja prügi. 6
MAAILMA RAHVASTIK Mõisted: Aglomeratsioon inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. agl...
TÖÖVIHIKU tekst: Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Laialdane ümberasumine maalt linna, kuna tööstus ja kaubandus vajasid palju tööjõudu. Ja veel seoses tehnika arenguga ei läinud põllumajanduses enam nii palju tööjõudu vaja. Eeslinnastumine: See tähendab seda, et linlased eelistasid üha enam linnalähedasi väiksemaid asulaid. Vastulinnastumine: elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu e. aglomeratsioon: lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut: Moskva on on ühe keskusega ja on laienenud mööda raudteed. Rein-Ruhri tekkis tänu kivisöe leidumisele seal piirkonnas ja on tegu mitme keskusega linnastuga. Analüüsi nende paiknemist eri maailmajagudes ja kasvutempot, samuti kaugust rannikust. London asub Põhja-Euroopas ja on ranniku lähedal. Kasvutempo oli kõrge. Milliste tunnuste alusel määratletakse linn...
arvuga · Horopleetkaart iga riik on värvitud vastavalt skaalale · Pindalakaart nähtuse väärtust kujutatakse pindalaliselt LINNASTUMINE · LINNASTUMINE on protsess, mille käigus järjest rohkem inimesi asub linnadesse elama. (toimub kiiresti arengumaades, aga arenenud maades aeglaselt) Linnastumise perioodid · Linnastumine linnalise piirkonna rahvaarv kasvab peamiselt sisserände mõjul · Eeslinnastumine rahvastik hakkab kasvama eeslinnades · Valglinnastumine inimesed asuvad elama kaugematesse maapiirkondadesse · Taaslinnastumine linnakeskused muutuvad taas aktiivsemaks · Tasakaallinnastumine - · LINNASTU ehk aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · MEGALINN on ulatuslik linnastunud piirkond, kus mitmed linnastud on omavahel kokku kasvanud LINNASTUMISEGA KAASNEVAD PROBLEEMID (ARENGUMAAD) · Palju töötuid
Rahvastikupoliitika - riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu, selle demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13
Rahvastik ja asustus Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest sõjad, vaidlused ja epideemiad on selle põhjustanud. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 19. sajandil peamiselt põhja riikides, sest eluolud ja arstiabi paranes. Esimene miljard täitus 1804 aastal. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarvu 1999 aastal. Iseloomusta rahvastiku jaotumist ning rahvaarvu kasvutempot eri maailmajagudes. Kõige rohkem inimesi elab Aasias 61%, Aafrikas 13% ja Euroopas12%. Rahvastiku kasvu tempo on kiire Aafrikas, Ladina-Ameerikas, Hiinas ja Indias. Kõrge loomulik iive, aeglane kasvu tempo on Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias. Miks on rahvaarvu kiire kasv muutunud globaalprobleemiks? Ülerahvastumine piirkonniti, üleilmastumine, õhu ja vee saastumine, majanduslik ebavõrdsus. Kuidas mõjutavad järgmised tegurid rahvastiku paiknemist? Pinnamood- seal kus on ...
kaasneb linnakultuuri levik. Lineaarse linnastumise mudelis võetakse vaatluse alla kogu riigi linnad ning teineteisest eraldatakse linnakeskus ja seda ümbritsev tagamaa. Seejärel vaadeldakse, kas rahvaarv keskuses ja seda ümbritseval tagamaal suureneb või väheneb ning kummas on suurem kasv või vähenemine. Sellise vaatluse tulemusel on võimalik leida neli linnastumise faasi, mis on omakorda jaotatud veel kaheks alafaasiks. Peamisteks faasideks on linnastumine (urbanisation), eeslinnastumine (suburbanisation), vastulinnastumine (counterurbanisation) ja taaslinnastumine (reurbanisation). Linnastumises toimub rahvastiku määraline ja suhteline kontsentratsioon ehk kogunemine linnaregiooni, ees- ja vastulinnastumises toimub vähenemine ehk dekontsentratsioon, ja taaslinnastumises jälle kogunemine. See üldistatav mudel on pärit Lääne-Euroopas 1980. aastate alguses läbi viidud empiirilistest uurimustest linnade ja nende tagamaade kohta.
ülelinnastumine. Arenenud riikides linnaelanike arv kasvab aeglaselt või lausa väheneb, arengumaades kasvab linnaelanike arv väga kiiresti. 4. Linnastumise kulg maailmas. 1. etapp (18. 19. sajand) kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas, külad kasvasid linnadeks, tekkisid miljonilinnad ja linnastud, iga viies inimene elas linnas. 2. etapp (20. sajandi esimene pool) linnade arv kasvab aeglasemalt, linnadevõrk välja kujunenud, olemasolevad linnad kasvavad kiiresti, eeslinnastumine. 3. etapp (tänapäev) linnaelanike arvu kasv pärast II maailmasõda, vähem arenenud riikide linnastumine, esimesed megalopolised (10 miljonit elanikku), ahellinnastute teke (Boswash, Chipitts), linnastumine haaranud kogu maailma. 5. Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades Arenenud riikides transpordiummikud, veevarustuse raskused, keskkonnasaaste, nõrgeneb inimestevaheine toetusvõrgustik ja paljud inimesed tunnevad end üksikuna, sellest tulenevalt
2.6.ASUTUSE ARENG, LINNASTUMINE Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust %des. 2000.aastal elas 47% maailma rahvastikust linnades, seejuures arenenud riikides moodustas linnarahvastik 76% rahvastikust ja arengumaades 38%. Belgias, Islandil, Maltal ja Iisraelis elab linnades üle 90% rahvastikust. Kõige kiirem on maailma linnade kasv olnud viimase 50 aasta jooksul. Inimeste koondumine linnadesse, eriti suurlinnadesse, jätkub. Kuigi tulevikus maailma linnade kasvutempo langeb, suureneb linlaste osakaal kindlasti veel järgmised 30 aastat. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Eri riikides on linnad määratletud eri kriteeriumide järgi ja seeg apole andmed päris võrreldavad. Kõige tavalisem ja lihtsam viis on piiritleda linna elanike arvu alusel, kuid siin on erinevused ri...
elanike arv, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad aktiivsed inimesed, mehed, tekivad soolised disproportsioonid, kaotatakse haridusinvesteeringud. Sihtriigile: Mitmekesistub tööjõuturg, migrandid on nõus töötama kohtadel, kus kohalikud ei soovi töötada, odav tööjõud, sündimus suureneb, majandusaktiivsus kasvab, suurem surve töökohtadele, tööpuudus, kultuurikonfliktide oht, suurem surve sotsiaalsfäärile. Iseloomusta linnastumisprotsessi eri regioonides: eeslinnastumine, vastulinnastumine, linnastud, hiidlinn, ülelinnastumine. Ülelinnastumisega kaasnevad probleemid: Slumidel puudulik veevärk, kanalisatsioon, elekter, tööpuudus, kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus
kaalukama koha maailmamajanduses ja –poliitikas. Linnarahvastik kasvab kiiresti. Esialgu mõjutas see kõrgelt arenenud riike, aga eelmise sajandi viimasest veerandist ka vähem arenenud riike. Linnarahvastik koondub järjest suurlinnadesse, seda tendentsi järgib ka maailmamajandus. Linnade pindala suureneb. Varem paiknesid linnad enam-vähem kompaktsete asulatena, nüüd hõivavad linnastunud regioonid ka mitmeid linna ja ka maa-asulaid. 6.Mis on eeslinnastumine ja millega seoses see algas? Eeslinnastumine-linnad laiendavad oma alasid ja haaravad enda alla järjest uusi, sageli põllumajanduseks sobivaid maid. 19. sajandi tööstuslinnade kiire kasv linna sisserändajate arvelt pani toonaseid linnaehitusteoreetikuid mõtlema, kuidas ohjata linnade kasvu ning lahendada kasvavast elanikkonnast tingitud halvenenud elukeskkonna küsimust. Lahendusena leiti asulate loomist keskuslinnast välja poole.
Mõisted Aglromeratsioon e. linnastu inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule. Demograafiline üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga. Eeslinnastumine inimeste elama asumine suurlinnade lähiümbrustesse. Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toe...
Kanada 2014 Kanada • Pealinn – Ottawa • Riigikeeled – inglise keel ja prantsuse keel • Pindala - 9 984 670 km² (2 maailmas) • Rahvaarv - 35 406 657 • Rahvastikutihedus – 3,4 in/km² Kanadi Majandus • Kanada on arenenud riik Põhja- Ameerikas • 11 koht maailma majandusel • SKT elaniku kohta – 52940 $ • Metsatöö ja näftatööstus on kõige olulisemad sektorid majanduses • Tööpuuduse tase 7,1% Rahvastik Rahvastiku koosseis Hiinlased; 3% Poolased; 2%Juudid; 1% Põlisrahvas; 5%Inglased ja iirlased; 34% Sakslased; 10% Ukraainlased; 3% Itaalased;3% Prantslased; 29% Taanlased; 5% Nooralased; 1% Asiaatid; 2% Rahvastiku paiknemine Linnastumine Toronto • Suurimad linnad Linn Rahvaarv Toronto 2,615,060 Montreal 1,649,5...
LINNASTUMINE E. URBANISEERUMINE *soodustab: - palju valikuid - infoühiskonda üleminek,teeninduse osatähtsus kasvab-linnade rohkem - kõrgem elatustase N:linnas kõrgem meditsiin,kultuur(kino,teater),haridusasutused *tagamaa- linna ümbruskond, mis on linnast mõjutatud N:kõrveküla *regratsioon-sissetulekust sõltuv,rahvus,rass,religioon, *vastulinnastumine-linnast-maale *ülelinnastumine-järsk rahva kasv innas.demograafiline plahvatus *eeslinnastumine-linna ette koguneb palju inimesi *megalopol-väga suur linn *agromerisatsioon-e. linnastu. lähestikku asuvad linnaosad kasvavad kokku Millal loetakse linnaks? Soome,Rootsi , Taani .. 200 + võivad juba anda linnastaatuse Hollandis linn kui on üle 20 000 India 5000+ USA 2500 + Jaapan 30 000+ PROBLEEM ÜL.:oled ekspertgrupi liige ja pead esitama vallavalitsusele (Alatskivi) ettekande oma kodu asula keskkonnaseisundist ja elanike häirivatest sotsiaalsetest probleemidest. millised on probleemid? rea...
negatiivne. 24 Linnastumise tase · Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. · Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. · Mõnedes arengumaades MANILA toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ehk slummid. · Iive on suur 25 Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon · Inimesed eelistavad elada linnalähedastes asulates, linnas käiakse tööl · 1960 a. l algas Põhja Ameerikas, Lääne- Euroopa riikides · Iseloomulik praegu Põhja riikidele (suurema sissetulekuga inimesed) Vastulinnastumine e. kontraurbanisatsioon · Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse · Nähtus tekkis 1980a · Linnastu e. aglomeratsioon rühm
· Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. · Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempo abil. · Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase väga madal, aga linnastumise tempo kiire, kuna inimesed loodavad linnadest leida tööd ja paremaid elutingimusi. · Arenenud riikides on linnastumise tase väga kõrge, aga tempo aeglane, kuna inimesed elavad juba linnades. Linnastumise etapid · Eeslinnastumine on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linnakeskusest kaugemal. · Vastulinnastumisel nii linnakeskuse kui ka eeslinna rahvaarv kahaneb ja kasv toimub linnalise piirkonna piirialadel kaugel keskusest. · Taaslinnastumise lõpuks linnakeskuse rahvaarvu kahanemine lõpeb. · Tasakaallinnastumise käigus toimub tasakaalustatud areng linnaregiooni keskuse ja tagamaa vahel. Suuremat tähelepanu pööratakse säästlikule
Sotsiaal-majanduslikud tegurid Arenenud riigid ja piirkonnad, kus on suur töökohtade valik ja kõrged palgad meelitavad aina uusi inimesi juurde. Näiteks USA-sse, Saksamaale, Suurbritanniasse suundub igal aastal sadu tuhandeid inimesi. Ka riigi sees liiguvad inimesed majanduslikult paremal järjel olevatesse piirkondadesse. Näiteks Lõuna-Itaaliast Põhja-Itaaliasse. Poliitilised Kodusõjad (näiteks Darfuri konflikt Sudaanis) põhjustavad suurte masside rännet teistesse riikidesse. Ajaloolised tegurid Paljudest piirkondadest, mis on juba ammustest aegadest tihedama asustusega on nüüdseks kujunenud arenenumad alad Pinnamood Tasandikud, eriti madalikud on väga tihedalt asustatud, näiteks Holland, Belgia, Bangladesh jt. Elamiseks on vähesobivad kõrgmäestikud, kus on järsud nõlvad, kogu aasta madal temperatuur ja madal õhurõhk. Andid, Himaalaja, Tiibeti kiltmaa jt. Kliima Tiheda asustusega on alad, kus on elamiseks mõõdukas temperatuur, piisaval...
olemasolevad suurenevad. Rahvastiku osatähtsus ~40% Põhjariikides tekib al 16.saj, aktiivne 18,19 saj. Praegu selles etapis mahajäänud maad, Must Aafrika jne. Lõunariikides algas linnastumine alles 20.saj teisel poolel. b)Langeb kokku hilisindustriaalse tootmisviisiga(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% Põhjariikides 20saj. Lõunariikides praegu. c) Langeb kokku postindustriaalse tootmisviisiga/infoühiskonnaga(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine (linn laieneb äärde), vastulinnastumine (minnakse linnast maale elama). Põhjariikides praegu. 10. Ülelinnastumine arengumaades. Põhjused, tagajärjed. Lõunariikides esineb ülelinnastumine sest linnastumise tempo on kiirem kui majanduse areng. Linnarahvastik kasvab demograafilise plahvatuse ning massilise sisserände tõttu maalt. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad pilpakülad ehk slummid ehk agulid(geto). Euroopas ega USA linnades pole sellist asja veel täheldatud. 12
Linnastumine Slumm - Linna vaene, halva hoonestatuse ja heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikust materjalist (tavaliselt kartongist, vineerist, pappkarpidest, tahvelkivist jms) ehitatud elamud, infrastruktuuri (veevärgi ja kanalisatsiooni, sageli ka elektri) puudumine, üldine räpasus ja viletsus. Slummis elavad kõige vaesemad inimesed, tavaliselt immigrandid maalt või teistest riigi piirkondadest. Paljud neist on töötud või juhutöölised. Slummile on iseloomulik suur kuritegevus. Hiidlinnastu ehk linnaahel ehk megalopolis ehk megapolis - Suurlinnast ja selle ümbrusesse koondunud väiksematest linnadest tihedasti kokkukasvanud kogum, millel maailmamajanduses on olulise tähtsusega ülikeskuse roll. Hiidlinnastut võib lugeda linnastumise kõrgeimaks astmeks. Tuntuimad hiidlinnastud on: · nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaa...
Väljarännanud inimesed ei segunenud uue kultuuriga vaid säilitasid oma jagu. 2000. aastal elas Indias 6,271,000 migranti, kaasa arvatud 170,900 pagulast 2003 aastal rändas välja keskmiselt 0,07 inimest 1000 elaniku suhtes. Praegu rändab välja keskmiselt 0,05 inimest 1000 elaniku kohta Linnastumine Kiire linnastumine algas 20.saj keskpaigas Linnarahvastiku osatähtsus on umbes 30% Linnarahvastiku kasvutempo on suhteliselt kiire eeslinnastumine Alates XX saj. hakkasid suurlinnad eriti kasvama. Iive on kõrge nii linnas, kui ka maal Rahvaarvult suurimad linnad: Mumbai - 16,368,000 in. ; Calcutta - 13,217,000 in. ; New Delhi - 12,791,000 in.
.............................................................................................................. Linnastumine e urbaniseerumine 3 etappi 1. dratitsiooniline ajastu linnastumine (linna südamesse koontund ülemkiht ) 2. Linnastumine tööühiskonnas · Maal tekkis tööjõu ülejääk · Linnas rohkem töökohti · Tööstus ja kaubandus vajas rohkem tööjõudu · Linnastumine seotud dem. Plahvatusega 3.suburmaniseerumine eeslinnastumine (linna ääres eramurajoonides) Kontraurbaniseerumine linnade seest kolivad ettevõtted äärelinnadesse INFOAJASTU LINN Tootmisettevõtted kolivad linnast välja Inimesed töötavad kodudes Pendelränne ja transpordi intensiivsus väheneb KESKONNA PROBLEEMID tihe liiklus heitgaasid , prügi , müra, tolm Tegur Arenenud linn New York Arengumaa linn Mumbai Kasvutempo Üldjuhul kõrge eriti noored(vanemad Linnade kasvutempo on kiire ja
RAHVASTIKU KT KORDAMISKÜSIMUSED (õpikust lk.25-70) "Geograafia gümnaasiumile I osa" autor Ülle Liiber 1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti, suurema rahvaarvuga riigid maailmas. ~7 miljardit; Hiina (1.39 mld), India (1.25 mld), USA (0.32 mld), Indoneesia (0.25 mld), Brasiilia (0.2 mld), Pakistan (0.18 mld), Nigeeria (0.17 mld), Bangladesh (0.16 mld), Venemaa (0.14 mld) ja Jaapan (0.13 mld) 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid (sündimus, suremus, iive, migratsioonisaldo). (Sündimuse kasv,) suremuse langemine, migratsioonisaldo positiivne <-- iive kasvab 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet ‰-des, nende võimalikud suurused maailmas. Tuhande elaniku kohta Sündimus=sünnid : rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~30‰ Suremus=surmad: Rahvaarv*1000 ; arenenud maades ~10‰, mahajäänud maades ~15‰ Iive=(sünnid-surmad) : rahvaarv*1...
Sndimust mjutavad tegurid: 1) naiste vanus N: partneri leidmine raskem, snnib vhem lapsi 2) pereplaneerimise vimaluste olemasolu ja nende kasutt. N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafili...
Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik, kalandus, metsavarud ja metsatüübid 1. Võrdle atlase põhjal loomakasvatuse paiknemist Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna- Ameerika on enamasti veised seal, kus on rohtla ala. Aafrikas kasvatatakse veiseid ja lambaid enamasti rohtlates ja parasvöötme laialehelises metsas. 2. Miks ei tegeleta Argentina pampa-aladel piimakarjakasvatusega? Vähe sademeid, pole lopsaka rohuga karjamaad. 3. Millistes maailma piirkondades on levinud lambakasvatus? Austraalia, Venemaa, Hiina, Uus- Meremaa 4. Miks on maailmas kujunenud just selline loomakasvatusharude paiknemine? Analüüsi paigutustegureid nii looduslikust kui kaubanduslikust aspektist. Väga palju oleneb kliimast, kliimavöötmetest ning samuti ka sellest, kui tihedasti on asustatud loomakasvatusharude ala. Paikneb ka nii, kui on loomadele paremad kasvutingimused. 5. Missuguseid meresaadusi peale kalade tarvitata...
rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes. ASUSTUS (9 tundi) Õppesisu: 1.Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid eri aegadel. 2.Linnad ja maa-asulad arenenud ja arengumaades. 3.Linnastumise kulg maailmas. 4.Linnade sisestruktuur ning selle muutumine. 5.Linnastumisega kaasnevad probleemid arenenud ja arengumaades. 6. Linnakeskkond ja selle planeerimine. Põhimõisted: linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, slumm, linna sisestruktuur linnastumine- linnas elab rohkem inimesi, kui maal eeslinnastumine- inimesed asuvad elama suurlinnade ümbrusesse ülelinnastumine- linnad ülerahvastatud slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa.(chinatown) linna sisestruktuur- 1)ringlinn- ringjad linnaosad ümber keskuse 2)sektorlinn- linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore 3)mitme keskusega
Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(e...
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest. Aglomeratsioon e linnastu on lähestikku paiknevate ja ühtse tervikuna toimivate linnade
1) arenenud riikides 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 2) arengumaades 3+3p. a) majanduslikud b) sotsiaalsed c) ökoloogilised 16. Kuidas mõjutavad linnad taimede ja loomade mitmekesisust? Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? 2+ 1p. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
Rahvastik 1. Defineeri mõiste: Demograafiline kriis- rahvaarvu järsk langus ehk iive negatiivne Demograafiline plahvatus- rahvaarvu järsk tõus ehk iive positiivne Immigratsioon- sisseränne (immigrant) Emigratsioon- väljaränne (emigrant) Remigratsioon- tagasipöördumine kodumaale Pagulane- sunnitud kodumaalt lahkuma Rändekvoot- sisserännet piirav määrnumber (0,5 hetkel) Pendelränne- igapäevane edasi-tagasi ränne kahe asula/piirkonna/riigi vahel Assimilatsioon- vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusse kas loomulikul või vägivallapoliitika tulemusena Ränne- migratsioon- püsiva elukoha muutus Urbaniseerumine- linnastumine Suburbaniseerumine- valglinnastumine/eeslinnastumine Aglomeratsioon- linnastud 2. Nimeta rahvastiku tihedust ja paiknemist mõj...
· Hakkasid tekkima esimesed linnastud Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Teine etapp 20saj esimene pool · Linnade arvu kasv maailmas aeglustub · Uusi linnu rajati vähe · Olemasolevad linnad kasvasid aga kiiresti. · Linnastumisaste jõudis 30% · P-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks · Hoogustus eeslinnastumine Eeslinnastumine- on protsess , kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastumine toimub kõikjal maailmas ning kulgeb väga erineval. Põhja riikides, kus maal linna asumine on peaaegu peatatud ning ka linnaelanike loomulik iive on oluliselt vähenenud , asuvad suurlinnadest eeslinnadesse elama eelkõige suurema sissetulekuga ja paremat eluskeskkonda soovivad inimesed .Lõuna riikides on kõrge loomulik iive . Suurte linnade ümbrust kujundavad aga ebasanitaarsed agulid
ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse suuruse tõttu, ajaloolise tähtsuse või haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise piirkonna rahvaarv peamiselt sisserände mõjul. EESLINNASTUMINE rahvastik hakkab kasvama eeslinnades. VASTULINNASTUMINE inimeste Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE linnakeskuste taas aktiivseks muutumine.
9. Linnastumine ehk urbanisatsioon - rahvastiku koondumine linnadesse ja linnarahvastiku osatähtsuse kasv. Linnalised asulad - alev, linn. Maa-asulad - küla, alevik. Linnastumise etapid: a)Varaindustriaalne(demograafiline plahvatus) - tekib palju uusi linnu, olemasolevad suurenevad ~40% b)Hilisindustriaalne(rahvastiku vananemine) - eriti uusi linnu ei teki, olevasolevad suurenevad ~70% c) Postindustriaalne(kaasaegne rahvastiku tootmine) - eeslinnastumine, vastulinnastumine. 10. Lõuna riikides esinev ülelinnastumine st. et linnastumise tempo on kiirem kui majanduse arend. Ülelinnastumise tagajärjel tekivad slummid ehk agulid(geto). 12. Etnosed: hiinlased, industaanlased, bengalid(Bangladesh, Ida-India), USA - Ameeriklased, venelased, brasiillased, jaapanlased Etnose vormid - hõim, hõimuliit, rahvas, rahvus 13. Katoliiklus - Itaalia, Hispaania, Prtugal, Prantsusmaa, Iirimaa, Belgia, Austria, Poola, Ungari,
1. Riikide arengutaseme näitajad: SKT (sisemajanduse kogutoodang); inimarengu indeks; sündimus/iive/laste suremus; keskmine eluiga; kirjaoskus; elektrienergia tarbimine 1/in kohta; hõive erinevates sektorites. 2. Rikkad riigid Rahvaarv kasvab aeglases tempos; lapsiperes 1-2; rahvas koondunud linnadesse; meditsiin kõrgelt arenenud; kirjaoskajaid rohkem; maavarade kaevandamine ja töötlemine; elektrienergia tarbimine suur. 3. Vaesed riigid Kiire rahvaarvu kasv; demograafiline plahvatus; laste arv suur peres; keskmine oodatav eluiga madal; imikute ja väikelaste suur suremus; kirjaoskajate arv väga madal; eksporditakse maavarasid ja põllumajandussaadusi; suured keskkonna probleemid; kulutused elektrile väiksed. 4. Kõrgelt arenenud põhja riigid Majandus kõrgelt arenenud; enamik inimesi on hõivatud teenindusse; jõudmas kaasaegse rahvast...
Miks on Singapuri globaliseerumisindeks kõrge? · Inglise keel on riigikeeleks · Tähelepanu pööratakse tehnoloogia arengule · Palju rahvusvaheliste ettevõtete peakortereid · Suurt tähelepanu pööratakse teadusuuringutele ja kõrghariduse omandamisele Miks Eesti globaliseerumisindeks on madal? · Tähelepanu teadusele ja kõrgharidusele(tõsta kvaliteeti) · Riik peaks looma veelgi soodsama ettevõtluskeskkonna(seaduste ja maksude kaudu) · Infrastruktuuri arendamine DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU ETAPID Etapp Sündimu Suremu Loomulik Vanuselin Eluiga Näited s s iive e kosseis riikidest Traditsiooniline Suur(40%) Suur(40%) 0(või väike) lühike Lühike(42) Tsaad, Kon...
Näiteks: Mumbai, Mexico, Sao Paulo. Linnastu- lähestikku paiknevad linnad tegutsevad ühese linnana, linnad on kokku kasvanud. Näiteks London, Moskva, Tokyo, BosWash. Eellinnastumine- linna lähedal asuvad väikeasulad arenevad kiiresti. Näiteks Tallinna lähiümbrus. Valglinnastumine- inimesed rajavad oma kodud linna lähedale maale. Linnade iseloomustus Põhjariikides: 70% linnarahvastikku, linnades II ja III etapp, linnade aeglane kasv, linnastud, eeslinnastumine, valglinnastumine, olemas vee- ja kanalisatsioonitorud, haljastus, õhusaaste. Linnade iseloomustus Lõunariikides: linnades 40% elanikest, linnade arengu I etapp, linnade kiire kasv, ülelinnastumine, äärelinnades puudub vesi ja kanalisatsioon, vaesus, kuritegevus. Migratsioon- ehk rahvastiku ränne; inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri, kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Siseränne- ränne riigi piires
rakendada. Kõrge sündimuse tõttu on ka nendes piirkondades loomulik iive väga suur. 10. 11. Agul on linna kaugem osa, kus elavad vaesemad inimesed ja immigrandid ning kus hoonestus ja heakord on märksa kehvemad. 12. Ärila ehk kesklinn, on koht kus paiknevad kõrgemate hindadega kauplused, pankade ja suurettevõtete peakorterid, valitsusasutused, saatkonnad jms. Ruumi nappuse ja rendi kõrged hinnad sunnivad ehitama kõrghooneid. 13. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon . 14. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon. 15. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempo on aga väga kiire, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnes arengumaas (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge, aga linnastumise tempo on aeglane,
Põhjenda 2+2p. 17. Kus ja miks tekivad slummid ? Tekivad soojades(lähistroopilistes) riikides nt Mumbais.Tekivad kiire linnastumise tagajärjel. 18. Mis on sinu arvates slummielanike suurimad probleemid? Taimede ja loomade mitmekesisus langeb, kuna pole neil enam elamisruumi ja nende kodusid kogu aeg hävitatakse. 3p. Diagrammide analüüs 1) Õ: lk. 41 2) Õ: lk. 44 3) Õ: lk. 45 4) Õ: lk. 48 5) Õ: lk. 54 6) Õ: lk. 58 Mõisted 19. linnastumine, eeslinnastumine, ülelinnastumine, linnastu, megalopolis, slumm, linna sisestruktuur
Geograafia vastused: Asustuse areng maailmas ning asulate paiknemist mõjutavad tegurid A) Looduslikus tegurid: 1) Parasvööde/lähistroopiline vööde-Euroopa, USA jne 2) Veekogu lähedus- Niiluse äärne ala, 3) Tasandik (pinnamood) - Suur-Hiina Tasandik B) Majanduslikud tegurid: 1) Transport Kaubateed (Siiditee) jne, 2)Kuurort-,Ülikoolilinnad-Nt. Tartu, Pärnu, 3) Maavarade kaevandamine 2.Tegurid,mis pärsivad asulate arengut: Pole teedevõrgustikke (Halb transport), koole ja puudub maavarade kaevandamine. Tegurid, mis soodustavad asulate arengut: Head teedevõrgustikud (Hea transport), palju koole, kuurort linnad ja läheduses on maavaradekaevandamine vms 3.Jeeriko tekke tegurid: Veekogu olemasolu, Tasandik pinnamood ja viljakad mullad 4.Esimesed linnad tekkisid: Niiluse, Eufrati ja Tigrise ümber. Sinna tekkisid linnad, kuna seal olid viljakad mullad, tasandik maa ja oli ka vesi ol...
(esineb erandeid) ● Aafrika riikides vaid LAV suure linnastumise tasemega. ● Kõigis kõrberiikides on linnastumise tase KÕRGE. ● Enam arenenud riikides elab linnades üle 75% rahvastikust. ● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust. ● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust. LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED. 1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e
KORDAMISKÜSIMUSED RAHVASTIK JA ASUSTUS 1. Milliseid probleeme toob kaasa rahvaarvu kasv? Kuidas mõõta rahvaarvu? elualade vähenemine koormus looduskeskkonnale elatustaseme langus ja vaesus sõalised konfliktid kontrollimatu ränne piirkonna arengu aeglustumine rahvaarvu mõõdetakse rahvaloendusega 2. Nimeta asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid looduslikke tegureid (4), asustustihedust positiivselt ja negatiivselt mõjutavaid inimtegureid (4) loodusvarad taimkate mullad pinnamood kliima ajaloolised tegurid poliitilised tegurid sotsiaalsed tegurid majanduslikud tegurid 3. Millest sõltub sündimus (4), milliste näitajatega iseloomustatakse sündimust sõltub: vanuseline koosseis meditsiini arengutase majanduslikud tingimused pere planeerimine näitajad: sündimuse üldkor...
Seal elasid peamiselt käsitöölised, kaupmehed, valitsejad, vaimulikud ja sõjaväelised, suur osa linnaelanikest tegeles põllumajandusega. Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega TÖÖSTUSAJASTU LINNASTUMINE: Toimub kiire linnastumine. Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse. Euroopas toimus 18. sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega Eeslinnastumine e. sub-urbanisatsioon - on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. (vanemad ja keksealised) Vastulinnastumine e. kontra-urbanisatsioon - Elanikud lahkuvad linnadest kaugematesse maapiirkondadesse Taaslinnastumine e. re-urbanisatsioon - Linnakeskused muutusid tänu renoveerimisele jälle atraktiivseteks ja hakkasid kasvama
aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a. VALGLINNASTUMINE – linnaelanike liikumine uuselamu-piirkondadesse. 2. VASTULINNASTUMINE ehk TAANDLINNASTUMINE – elanike liikumine maale. 3. TAASLINNASTUMINE – elanike ränne tagamaalt linna. Linnastumine Põhjused: 1. Tööstuse kasv, industrialiseerumine 2. teenindussfääri osatähtsuse kasv hõives (tööstus lõi keskklassi ja jõukuse teenuste tarbimiseks); teenuste paiknemine kliendikeskselt 3
ehitati isegi tühjale kohale. Nii tekkisid esimesed miljonilinnad- London, Pariis, New York, Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi, Viin. Tekkisid esimesed linnastud. Teine etapp hõlmab 20. sajandi esimest poolt. Linnade arvu kasv aeglustus. Uusi linnu rajati vähe, kuid just Eestis said sel ajal 18 asulat linna staatuse. Kõrge iibe tõttu kasvasid olemasolevad linnad kiiresti. Põhja- Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides kujunes linlik eluviis domineerivaks. Hoogustus eeslinnastumine. See on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Kolmas etapp algab 20. sajandi keskpaigast. Kiire linnastumine toimub Lõuna riikides. Aastal 1980. a elas linnades 41% maailma rahvastikust ning paari aasta jooksul tõusis maailma keskmine linnastumiseaste juba 50%ni. Seda perioodi iseloomustab linnastute ja megapoliste ehk hiidlinnade areng. Miks inimesed tahavad linna minna? Linnade teket ja arengut mõjutavad paljud tegurid
Inimgeograafia 1. Iseloomusta linnastumisprotsessi maailma eri regioonides. Linnastumise algperiood- Euroopas 19. ja 20. sajandil, praegu läbivad seda perioodi mitmed vähem arenenud maad.Linnaelanike arv kasvab kiiresti sisserände ja ka suure sündimuse tõttu. Märgatavalt areneb kesklinn ja selle lähiümbrus, sest sinna rajatakse tööstusettevõtteid. Sisserändajad tulevad linna elama, et leida töö. Nad hakkavad elama mugavusteta elupiirkondades. 1950.-1960- Hakati ehitama kindla planeeringu järgi elamurajoone. Kõige kiiremini arenesid kesklinnast kaugel asuvad elurajoonid. Sinna rajati ka vajalikke teenindusettevõtteid, aga kuna seal elavate inimeste töökohad paiknesid teises linna otsas, siis vajati tõhusat ühistransporti. Eeslinnastumine- Põhja-Ameerikas 20. sajandi algused, Lääne-Euroopas 1950-1960 aastatel.Paljud inimesed kolisid kesklinnast kaugemale, linn hakkas en...
linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud. Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine. Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides. Praegu elab linnades veidi üle poole inimestest. Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem.
käsitöölised, haritlased. · Tänapäeva mõistes olid need väiksed linnad. Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimus kiire linnastumine · Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis, tekitades tööjõu ülejöu ülejäägi ja väljarände. · Loodi hulgaliselt töökohti · Demograafiline plahvatus · Rajati ka uusi linnu · 19.sajandil ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London(1810), Pariis(1846), Newyork(1860) Eeslinnastumine · Linlased hakkasid järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid vastulinnastumine · Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
