Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

ÜLDMAATEADUS 11.KL. (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega ?
  • Mida mõõdetakse ?
  • Millega mõõdetakse ?
 
Säutsu twitteris
ÜLDMAATEADUS 11.KL.
Ülle Liiberi eksamimaterjalid. Maigi Astoki täiendustega. Lisaks veel materjale internetist ja Ivi Olevilt.
1. Oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme , jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks ;
KAARDIÕPETUS
2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide ( pinnamood , veestik , taimkate , maakasutus , teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi;
3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid
ja nende mõju inimtegevusele;
4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest;
geoinfosüsteem (GIS) – infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GIS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida ainult atribuutide abil võimalik teha ei oleks.
Geoinfosüsteemide rakendused:
  • Maamõõtmine, topograafia ja kartograafia, kus vajalikud andmed sisestatakse arvutisse juba mõõdistamise käigus ja hoitakse kohateabesüsteemides, nii et samadest andmetest saab koostada iga kord just sellise kaardi nagu vaja.
  • Kaugseire tulemuste kasutamine näiteks ilma ennustamisel. Digitaalsed ilmakaardid.
  • Navigatsioonisüsteemid, mis võimaldavad korraldada lennukite ja laevade, kuid lähitulevikus ka üha rohkem autode liikumist.
  • Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil.
  • Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond , kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid.

 Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega?
  • linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega
  • andmetabel , kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed
  • klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta
  • andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta
    Mõisted:
    üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad)
    temaatiline kaart mingi kindel teema, uurimisvaldkond (rahvastiku, kliima, mullastik )
    suuremõõtkavaline kaart 1:100 000 (20 000 korda vähendatud) kujutatud maa-ala väike
    väikesemõõtkavaline kaart 1 : 1 000 000 ( 500 000 ja rohkem korda vähendatud) kujutatud maa-ala suur
    horisontaal – samakõrgusjoon
    isoterm – samat
    MAA KUI SÜSTEEM. KESKKONNA JA INIMTEGEVUSE VASTASMÕJUD
    Iseloomustab Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest;
    Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Jaotatakse avatud süsteemideks (kus toimub energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga) ja suletud süsteemideks (aine ja energiavahetus ümbritseva keskkonnaga puudub). Ajas muutumatud süsteemid on staatilised süsteemid, ajas muutuvad süsteemid aga dünaamilised süsteemid.
    Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, paksus u 50 – 200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe . Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikiva vee abil pedosfääri, veekogudesse .
    Pedosfäär mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus mõnest cm kuni 10 m. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid , seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides.
    Hüdrosfäär hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises oleksu - maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe , millega seotult kulgevad ka teised aineringed . Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku , loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
    Atmosfäär Maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200 km. Temperatuuri ja keemilise koostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
    Biosfäär Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus – orgaanilise aine tootmise võime.
    35. toob näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
    Metsatulekahjud – otsene mõju atmosfäärile, pedosfäärile, hüdrosfäärile, biosfäärile.
    Maavarade kaevandamine (kaevanduse, karjääri rajamine) otsene mõju pedosfäärile (mulla hävimine), litosfäärile (kivimite kaevandamine, kasutamine), hüdrosfäärile (põhjavee taseme muutused, vee reostumisoht), biosfäärile (taimekoosluse hävimine), atmosfäärile (karjäärist tekkiv tolm, sageli muud ühendid satuvad õhku).
    36. toob näiteid ja analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;
    37. põhjendab ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust;
    JÄTKUV RAHVASTIKU JUURDEKASV TOOB KAASA MAAILMAS nn. GLOBAALPROBLEEMID :
    1. Toidu ja puhta vee puudus
    2. Töö ja elukoha puudus
    3. Loodusvarade lõppemine, energia puudus
    4. Õhu, mulla, vee reostumine
    5. Jäätmete ladustamise probleem
    6. Nakkushaiguste levik
    LITOSFÄÄR
    5. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort;
    (teadmised, skeemi koostamise ja lugemise oskus,
    mõisted: litosfäär, astenosfäär, Maa tuum, vahevöö, mandriline ja ookeaniline maakoor)
    Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on liigendunud laamadeks.
    Astenosfäär – vahevöö ülaosas ookeanide all ~50 km, mandrite all ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad .
    Mandrilise ja ookeamilise maakoore võrdlus:
    Näitaja

    Mandriline maakoor

    Ookeaniline maakoor

    Maakoore paksus

    Kuni 70 km
    Kuni 20 km
    Maakoore vanus
    Kuni 4 miljardit aastat
    Kuni 180 milj. aastat
    Maakoore tihedus
    2,7 (kergem)
    3,0 (raskem)
    Kivimikihid
    Settekivimid , graniit , basalt
    Settekivimid, basalt
    6. iseloomustab laamade liikumist ja selgitab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused , murrangud, kivimite teke;
    7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel : ookeaniliste laamade eemaldumine, ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine, kahe mandrilise laama põrkumine, kahe ookeanilise laama põrkumine
    Konvekstioonivoolud vahevöös, mis panevad laamad liikuma.
    Laamade piirid
    A. Ookeanilaama sukeldumine mandrilaama alla
    • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla.
    • Subduktsiooni ehk sukeldumispiirkonda nimetatakse ka aktiivseks ookeaniääreks.
    • Ookeanis tähistab vajumiskohta kitsas ja sügav vagumus e süvik;
    • Laamade põrkumisel tekkiva tugeva surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik
    • Vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekitavad magmakoldeid;
    • Laamade põrkumispiirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid.

    B. Ookeanilaamade lahknemine ( spreeding )
    • Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks.
    • Tekib juurde uut maakoort- tekib ookeani keskahelik
    • Ookeani keskahelik võib ulatuda üle merepinna-tekivad saared.
    • Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 – 15cm aastas.
    • Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad.
    • Aktiivne vulkaaniline tegevus.
    • Seda protsessi võib näha Islandil - Atlandi ookeani keskaheliku ühel lõigul.

    C. Mandrilaamade põrkumine
    • Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks;
    • Mandrilised laamad on liiga kerged, et vahevöösse vajuda;
    • Maakoor muutub sellises kohas aina paksemaks;
    • Sellises piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid

  • Kahe ookeanilise laama põrkumine
    KUUMAD TÄPID:
    • Enamik vulkaane paikneb laamade servaaladel.
    • Siiski leidub vulkaane ka laamade siseosades nii mandritel kui ookeanides .
    • Üksikud tulikuumad magmavoolud kerkivad Maa vahevöö sügavustest laamade keskosade alla.
    • Selliseid süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nimetatakse kuumadeks täppideks.
    • Nendes kohtades maakoor rebeneb ja magma voolab läbi tekkinud lõhede välja.
    • Kuna maakoor aeglaselt üle kuuma punkti liigub, siis tekib vulkaanide rida kas ookeani põhjas või mandril .
    • Sellise tekkega on näiteks Hawaii saared Vaikses ookeanis ja Kanaari saared Atlandi ookeanis.

    8. teab vulkaanide tekkepõhjusi, levikut ning liigitamist kuju (kiht- ja kilpvulkaan ) ja purske iseloomu järgi (aktiivsed ja kustunud vulkaanid ); magma, laava , kiht- ja kilpvulkaan,
    Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe, või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale.
    Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoore lõhesid pidi tee maapinnale.
    Vulkaane esineb:
    • Laamade eemaldumisel üksteisest / Island /
    • Laama üks serv sukeldub teise alla /Vaikse ookeani tulerõngas/
    • Mandrite sisealadel /Ida-Aafrika/
    • Kuuma täpi piirkonnad ookeanis / Hawai /

    KIHTVULKAANID
    KILPVULKAANID
    • Räni-ja gaasiderikas magma
    • Suure viskoossusega graniitne magma.
    • Laavavoolud lühikesed
    • Magma tardub lõõris, tekivad laavakorgid
    • Pursked plahvatuslikud, purustavad . Puruneb tihti vulkaanikoonus .
    • Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid.
    • Vulkaanikoonus
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    ÜLDMAATEADUS 11 KL #1 ÜLDMAATEADUS 11 KL #2 ÜLDMAATEADUS 11 KL #3 ÜLDMAATEADUS 11 KL #4 ÜLDMAATEADUS 11 KL #5 ÜLDMAATEADUS 11 KL #6 ÜLDMAATEADUS 11 KL #7 ÜLDMAATEADUS 11 KL #8 ÜLDMAATEADUS 11 KL #9 ÜLDMAATEADUS 11 KL #10 ÜLDMAATEADUS 11 KL #11 ÜLDMAATEADUS 11 KL #12 ÜLDMAATEADUS 11 KL #13 ÜLDMAATEADUS 11 KL #14 ÜLDMAATEADUS 11 KL #15 ÜLDMAATEADUS 11 KL #16 ÜLDMAATEADUS 11 KL #17 ÜLDMAATEADUS 11 KL #18 ÜLDMAATEADUS 11 KL #19 ÜLDMAATEADUS 11 KL #20 ÜLDMAATEADUS 11 KL #21 ÜLDMAATEADUS 11 KL #22 ÜLDMAATEADUS 11 KL #23 ÜLDMAATEADUS 11 KL #24 ÜLDMAATEADUS 11 KL #25 ÜLDMAATEADUS 11 KL #26 ÜLDMAATEADUS 11 KL #27 ÜLDMAATEADUS 11 KL #28 ÜLDMAATEADUS 11 KL #29 ÜLDMAATEADUS 11 KL #30
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 30 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 43 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mattttias Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (1)

    3lisabeth profiilipilt
    3lisabeth: Väga kasulik materjal.
    21:18 05-03-2014


    Sarnased materjalid

    30
    doc
    Üldgeograafia 10 kl
    29
    doc
    Geograafia eksamimaterjalid
    23
    doc
    Geograafia eksamimaterjal
    37
    doc
    Geograafia riigieksami materjal
    12
    doc
    geograafi 10 klassi ülemineku eksamiks
    35
    doc
    Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
    97
    pdf
    Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
    14
    odt
    Geograafia-kordamine eksamiks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun