LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
1. Sega-lehtmetsade asend *Ekvaatorist mõlemal poolkeral, kuid valdavalt põhjapoolkeral, sest lõunapoolkeral vähe maismaad *Null meridiaanist asub mõlemal poolkeral, kuid rohkem idapoolkeral *Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka ae...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm)
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm)
• Puidutööstus. • Tselluloosi tootmine – vee saastumine. • Hüdroenergial suur osatähtsus. • Euroopa osas ja Põhja – Ameerikas tegeldakse ka põllumajandusega. • Põhja – Ameerika niiskes paraskliimas kasvatatakse puuvilju. • Keskkonnaprobleemideks on õhusaaste ja veekogude reostumine, lageraie, samuti tööstusjäätmed. Sega- ja lehtmetsad Kõige soodsamate tingimustega ala inimeste eluks maailmas. Parasvöötme mereline. Talvel: -5º …+5º C. Suvel: +15º …+25º C. Sademeid: 500-1000 (2000) mm. Läänetuuled. 4 aastaaega. Palju jõgesid, järvi. Toitumine vihmaveest. Jõed ühendatud kanalitega. Suuremad jõed: Mississippi, Huanghe, Jangtse, Xi Jiang, Doonau, Daugava, Wisla, Odra, Elbe, Rein, Seine, Loire, Thames.
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) ...
Suuremad asulad on rannikul, jõgede ääres ja maavarade kaevandamispiirkondades. OKASMETSAD * Okasmetsad laiuvad ulatusliku vööndina Euraasia ja Põhja-Ameerika põhjaosas. * Okasmetsad kasvavad parasvöötme mandrilise kliimaga aladel. Talv on kareda pakasega, suvi lühike ja seo. Sademeid on 300-1000 mm aastas. * Okasmetsad kasvavad toitainevaestel leetmuldadel. Okasmetsad on varjurikkad ja nende alustaimestik üsna liigivaene. * Okasmetsad on hõredalt asustatud. LEHTMETSAD: *Lehtmetsad kasvavad Põhja-Ameerika idaosas, Euroopas ja Kaug-Idas. * Levivad parasvöötme merelises kliimas, kus talv on mõõdukalt külm, suvi soe ja sajab 500mm aastas. * Lehtmetsad kasvavad viljakatel muldadel ja on liigirikkamad kui okasmetsad. * Lehtmetsavöönd on tihedalt asustatud, suur osa lehtmetsadest on põldudeks haritud.
Sega-ja osas. rohkem kui talvel. ühtlaselt pruun värv. rindelinne ehitus on keerukas. Seal tammetõrudest toituvad ja ka Huumust on mõõdukalt ning kasvavad enamasti lehtpuud. Näited: kõigesööjad imetajad. Enamus elavad lehtmetsad raua- ja alumiiniumiühendid harilik tamm, kanarbik, sinilill, terve aasta ilma talveuneta. Siin on on püsivad. suhkruvaher, pöök, sarapuu. ka linde kes toituvad puude
kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja paberpuidu tootmisega, jahindusega, kalapüügiga, tselluloosi tootmisega, maavarade kaevandamisega, puidu varumisega ja niiskes paraskliimas ka puuviljakasvatusega. Lehtmetsad Lehtmetsad kasvavad okasmetsadega võrreldes pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on tinginud paljuski inimese tegevus. Lehtmetsadeks nimetatakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Lehtpuud kasvavad okaspuudest üldjuhul kiiremini. Lehtmetsade vööndis on jaanuari keskmine temperatuur -5°C kuni +5°C, juuli keskmine aga juba +15°C kuni +25°C.
· Asub põhjapoolkeral · Talvel põhjatuuled, suvel lõunatuuled · Vähe sademeid · Igikelts · Pinnas soostunud · Kidur taimestik · Maavarade kaevandamine OKASMETSAD: · Suurima levialaga loodusvöönd · Aastane temperatuuri ampilituud suur · Tihe sisevetevõrk · Väheviljakad leetmullad · Kuusk, harilik mänd euroopas , seedermänd, lehis Aasias · Rikkalik loomastik · Hõre inimasustus · Metsatööstus, maavarade kaevandamine SEGA JA LEHTMETSAD · Lehtmetsad merelises paraskliimas · Ühtlane sademetereziim · Viljakad pruunmullad · Tihe inimasustus · Kultuur ja tööstusmaastikud, linnad · Õhusaaste ja veekogude reostumine ROHTLAD: · Asuvad mandrite sisealadel · Külm talv ja sademetevaene suvi · Väga viljakad mustmullad · Preeria, pampa, pusta, stepp, veld · Suurimad põllu ja karjamaa alad · Looduslik taimlate vaid kaitsealadel · Tuule ja veeerosioon POOLKÕRBED JA KÕRBED:
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele
Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: metsamajanduslik tegevus, keskkonnamürgid, õhusaaste, hapestumine Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav
· Põllumajanduse spetsialiseerumine · Põllumajanduse osatähtsus riigi majanduses Loodustingimused · Peaaegu kõik Hispaania · Hollandi territoorium on pinnamood on mägine tasane · Hispaania põhjaosas on · Kogu riigi territooriumil on parasvöötmekliima parasvöötme kliimaga segamets ja lehtmetsad kõrgusvööndilisuse ala · Riigis on segametsade · Eriti viljakad on kamar-leetmullad metsapruunmullad ja leet- · Aastane sademete hulk on pruunmullad Hispaania vastavalt 450 mm ja 1758 põhjaosas mm · Aastas sajab seal maha umbes 1545 mm sademeid Loodustingimused ·
Inimesi elab okasmetsades üpris vähe, sellepärast on ka loodus paremini säilinud. Peamised inimasulad on koondunud jõgede äärde. Metsavööndi põhiliseks loodustagavaraks on puit. Puutööstused on enamasti tehtud veekogude äärde kuna mööda vett on puid oluliselt lihtsam transportida. Suureks probleemiks on Üks olulisemaid probleeme on taiga piirkonnas happevihmad, mida põhjustavad tehased ja vabrikud ning samuti autod. Teiseks suureks probleemiks on üleraie. Parasvöötme lehtmetsad Parasvöötme lehtmetsad paiknevad võrreldes okasmetsadega pehmema kliimaga aladel. Nad paiknevad üsna katkendlikult taigavööndist lõuna pool. Lehtmetsade katkendliku leviku on paljuski tinginud inimtegevus. Kliima Lehtmetsadeks kutsutakse selliseid metsi, kus enamiku puudest moodustavad laialehelised lehtpuud. Enamasti kasvavad okasmetsad lehtmetsadest aeglasemini. Lehtmetsades on suved päris soojad aga ka talved ei ole väga külmad. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 1000 mm.
Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta. 7.Mõisted: igikelts- aasta ringi jääs olev maa. Parasvööde metsad 1.Asend Põhjapoolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Okasmetsad: kõige suurema pindalaga loodusvöönd. 2. Kliima: Sademed 500-750mm. Okasmetsad: Parasvõõtme külmemas osas. Lehtmetsad: Parasvõõtme soojemad ja niiskemad osas. 3.Mullastik: Okasmetsad: Leetmullad. Leetumine on mulla kujunemiseprotsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavale. Väheviljakad. Lehtmetsad: Pruunmullad, keskmise viljakusega. Taime lehed kõdunevad. 4.Taimestik: Okasmetsad: Kahtesuguseid- tumetaiga ja heletaiga. Siberi seedermänd, kuusk, lehis, mänd, pohl, samblikud. Lehtmetsad: amuuri korgipuu, amuuri pärn,, kask, paju, haab, vaher, saar
VENEMAA, INDIA, USA, KANADA 1. Võrdle metsaressursse 4 riigis.Milline neist riikidest on metsarikkaim?Metsavaeseim? Kõige metsarikkam on Venemaa, sest seal on 808,790(1000 ha) metsas Teisel kohal on Canada Kolmandal kohal on USA Kõige metsavaisem on India Milliste näitajate põhjal otsustasite? Otsustasin nii põhjusel metsade arvukus riikides. 1. Mis tüüpi metsad neis riikides kasvavad? Canadas on 180 puu erim Lehtmetsad, okasmetsad, laialehine metsad, segametsad Indias on troopiliste vihmametsad, okasmetsad, mussoon metsad, heitlehised segametsad, igihaljas segametsad Venemaas on 181 puu erim Okasmetsad, lehtmetsad, laialehised metsad, segametsad, peenelehelised metsad, lammimetsad USAs on 1051 puu erim okasmetsad, laialehine metsad 2. Milliste metsatööstuse toodetega on need riigid hästi varustatud? Venemaa: saematerjal, paber ja paberitooted, puidumass, ümarpuud
huumushorisont; sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel; Kartul; nisu; suhkrupeet; oder; PARASVÖÖTME Valdavalt imetajad; tihe söödapeet; kaer; lõuna pool karvkate; tugevad küünised; SEGA- JA viinamari; toiduvaru; rasv; aktiivse LEHTMETSAD eluviisiga, vähesed magavad Talve elavad üle maa-aluste talveund; palju linnuliike; osadena; talveks langetavad kõigesööjad; linnud rändavad lehed; puud kasvavad talveks soojematele aladele; mitmerindeliselt, et jagada paremini valgust; metskits; hirv; halljänes; rähn;
taimede veevarustust- b)Sega ja Lõunapoolkeral. Parasvööde (kultuurmaasik, Sarapuu, Metskits, Metsavööndis Lehtmetsad on lehtmetsad Asub Euraasias mitmerindeline kikkapuu, hirv, kasvatatakse inimtegevuse Läänemere ning mets) paakspuu, metsnugis, rukist, nisu, tagajärjel kõige Vaikse ookeani korgipuu, korea halljänes, kartulit, otra, lina. rohkem
Probleemid : traktorid, kalapüük kudemisajal, karusloomade jaht, roomikautod. 3. Parasvöötme metsad a) Okasmetsad Põhja-Ameerikas (Alaskal), Euraasias Norra rannikult Ohhoot mereni, parasvööde, muldadest leetmullad. Taimedest okaspuud ja samblikud, loomadest jänes, kobras, pruunkaru. Inimtegevus aktiivne, (majandus, küttimine) Probleemid : karusloomade lubadeta küttimine metsas b) Sega- ja lehtmetsad Põhja- Ameerikas, Suure Järvistu ümbrus, hõlmavad Euraasias Läänemere ning Vikse ookeani äärseid alasid, pärasvööde. Esinevad pruunmullad. Taimedest lehtpuud ja põõsad ja loomadest metskits, hirv, jänes. Inimtegevus on aktiivne(suurlinnad ; põllumajandus). Probleemidest esinevad metsade maharaiumine ning kultuurmaastikud, nendes on sega-ja lehtmetsad säilinud vaid osaliselt. 4
AT CG Okasmetsade mullad Jahe kliima, läbiuhteline veereziim. Niiskus ja temp on vahelduv. Mullad on sageli graniitsel murendil, mis on liivakas ja vett läbilaskev sügised vihmasajud ja kevadiste uhutakse aluselised katioonid mullast välja. (Ca, Mg, K) Seal saavad hakkama vaid okaspuud.Vähe toitained, okkavarisega tuleb toitaineid juurde, see ei lagune kiiresti, paks kõduhorisont. Happelised mullad, mis ei sobi elusorganismidele. Leetumine. Leetmullad Lehtmetsad Levivad seal, kus on pehmemad talved. Ei toimu paksu kõdukihi toimet, sest soojem, niiskem kliima kiirem lagunemine. Lehevaris sisaldab rohkem toitaineid. Tekib korralik huumushorisont aastaga, ei lase läbi uhtuda toitaineid. Pruunmullad Rohtlad Tasakaalustatud veereziim. Taimede lehevaris ja juures tekitavad õhurikka mulla, kus on rikkalik mullaelustik. Soojas kliimas toimub kiire lagunemine, aga vaid niiskuse korral. Suvel
Mutt Talpa europaea Nimi Välimus · Muti tüvepikkus on 110160 mm. · Isend kaalub 65130 g. · Mutil on silinderjas keha. · Esijäsemed on labidakujulised. Elupaik · Mutid asustavad mitmesuguseid elupaiku, näiteks: lehtmetsad, heinamaad, karjamaad. · Mutt ei ela liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. · Mutt ei ela saartel. Toitumine · Suure osa muti toidust moodustavad vihmaussid, eriti talvel. · Sööb ka kahepaikseid, nälkjaid ning mullaputukate valmikuid ja vastseid.
Kõva lehtpuu ja väärispuu (vähe järele jäänud, üsna palju on hävinenud). Neid ei tohiks raiuda, sest et nemad hoiavad mulda kinni ehk mulla erosioon; kaitsevad mulda. 3. Lähistroopilised metsad - ~15 kuupmeetrit hektari kohta või 4-5 kuupmeetrit hektari kohta. Põhiliselt on okaspuud v.a eukalüpt, lehtpuud on erikasutusega. ( peaaegu kõik on hävinenud tiheda asustuse tõttu!) PARASVÖÖTME METSAD JAGUNEVAD : Lehtmetsad soojas parasvöötmes Saksamaa, Prantusmaa, Kanada, Korea, Kaug-Ida : põhiliselt kasvab seal vaher, tamm, pärn, haab, kask. Juurdekasv on 2-10 kuupmeetrit hektari kohta.On väärtuslikku puitu nagu tamm ja vaher, aga ka väheväärtuslikku puitu nagu haav ja paju. Viljaka mulla tõttu on metsadest saanud põllud. Okasmetsadest saame vaiku. Samuti küttimine, Siberi taigas käiakse okaspuude käbisi ja seemneid korjamas, see on kohalike väga rikas toit. (Tarbepuit)
Parasvöötme sega- ja lehtmets Asend Parasvöötme sega- ja lehtmetsad asuvad põhiliselt põhjapoolkeral. Kliima Temperatuuri aastased erinevused on suured Aastas sajab seal 400-1000 mm Läänetuuled Muld Leht- ja segametsavöön di peamisteks muldadeks on toitainerohked pruunmullad. Taimestik Leht- ja segametsavööndi metsad on tuntud oma sügisese värvikirevuse poolest. Lehtmetsades kasvavad lehtpuud Segametsades kasvavad nii lehtmuud kui ka okaspuud Taimestik segametsas Kuusik Kask Haab Tamm
HOLLANDI KUNINGRIIK Johanna Christjanson 8b HOLLANDI ISELOOMUSTUS Riik Lääne- Euroopas, Põhjamere ääres, Reini ja Maasi alamjooksul Joonis 1. Hollandi kaart Euraasia manner, Euroopa maaialmajagu Piiramine Kliimavööde parasvöötmeline, loodusvöönd parasvöötme sega- ja lehtmetsad Suuremad jõed: Reini, Maasi, Schelde, ühine delta Pinnamood tasane, 2/5 pindlast paikneb merepinnast madalamal Mereline kliima Maavarad: maagaas, nafta, kivisütt, kivisool ÜLDANDMED Pindala - 41, 543 km2 Rahvaarv - 16 730 632 inimest Pealinn - Amsterdam Pealinna elanike arv 1 ooo ooo inimest Suuremad linnad Amsterdam, Rotterdam, The Hague, Utrecht, Eindhoven Keel hollandi ja friisi keel Rahaühik euro, Usk - protestandid LIPP, VAPP Joonis 1. Hollandi lipp Joonis 2
kasvavad. „+“ iseloomustab puidu kvaliteeti Eesti metsade liigiline koosseis: 1.mänd 2.kuusk 3. kask, lepp, haab 5. Tooge kaks näidet kuidas võrreldakse metsavarusid a) Soomes ja Kanadas b) Brasiilias ja Indoneesias 2+2p. a)1) liigiline koosseis on sarnane( okasmets) 2) puiduvaru b)1) vihmametsad, liigiline koosseis on erinev 2) metsade pindala, metsasuse protsent 6. Iseloomustage metsatüüpe( parasvöötme okasmetsad, parasvöötme sega – ja lehtmetsad, kuivad lähistroopilised metsad, niisked lähistroopilised metsad, lähisekvatoriaalsed hõrendikud, ekvatoriaalsed vihmametsad) iga 8p. 1) levik 2) kliima(2) 3) mullastik 4) kaks puud ( 2) 5) aastane juurdekasv, metsa kasutamine(2) Parasvöötme okasmetsad 1.levik: suurima levilaga loodusvöönd Põhja Ameerikas ja Euraasias 2. kliima(2): parasvöötme mandriline kliima (aastane t° amplituud on suur, sademeid on piisavalt) 3. mullastik: väheviljakad leetmullad 4
Metsade raiumine · Viimase 5000 a. jooksul on metsade pindala vähenenud kordi · XVI saj.st on 18 riiki kaotanud 95% ja 11 riiki 90% oma metsadest · Euroopa metsad raiuti laevaehituseks ja metallide sulatuseks 1 kõrgahi tarbis aastas 100-300 ha puitu · XVI saj ehitati puidu nappuse tõttu kõik Portugali laevad kolooniates Maailma metsatüübid Looduslikku levikut piiravad kliima ja pinnase koostis (mullad) · OKASMETSAD (1/3 puiduvarust) · LEHTMETSAD (2/3 puiduvarust) Parasvöötme okasmetsad · Suurima levikuga · Kasvavad aeglaselt (1-2 m³/ha aastas),suhteliselt hõredad, liigivaesed · 80% neist Venemaal ja P-Ameerikas · Maailma suurim kompaktne metsaala on Siberi taiga (670mln km²) · Maailma tarbepuit saadakse siit HIIDSEKVOIAD · elavad kuni 4000 aastat · kasvavad ligi 95 m kõrguseks, tüve diameeter 5-11 m. · kaaluvad kuni 4000 t · hinnaline puit (valmistatakse mööblit,maju jpm)
· Hispaania, väärispuud tähtsus, madal Itaalia, (tammed, tootlikus Kreeka pöögid) · Pähklipuu, piinia Parasvöötme leht- ja USA, Venemaa, Kõvad lehtpuud Lehtmetsad 5-10 segametsad Taani (pöök, vaher, mänd) m3/ha aastas Segametsad 2-3 m3/ha aastas Puitu kasutatakse mööblitööstuses
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7
Metsandus Suurim metsamaa pindala : Venemaa, Brasiilia, Kanada, Usa. Euroopas : Rootsi Soome Prantsusmaa. Okasmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust ülal pool, Euraasias – Norra, Soome, Rootsi, Venemaa(pikalt Siberisse) Segametsad – P-Ameerikas Suurjärvistu ümbrus, Euraasias – Rootsi lõuna osa, Eesti, Läti ja siis kitsa ribana Eesti ja Läti juurest Venemaa poole. Lehtmetsad – P-Ameerikas Suurjärvistust all pool väike laik, Euraasia – Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Ida-Hiina. Vihmametsad – L-Ameerikas Brasiilias, Aafrikas Kongo juures ja Indoneesia Metsavarude suurust iseloomustatakse : Metsamaa pindala (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3) aastane juurdekasv pindala kohta (m3 a/ha) ja liigiline koosseis. Aasta jooksu ei tohiks metsa raiuda rohkem, kui on aastane juurdekasv.
Esijäsemed on labidakujulised. Emased on isastest tavaliselt väiksemad. Nende väga väikestele silmadele langevad tavaliselt karvatutid, ehkki nendega nad suudavad vähesel määral näha. Muttide karvkate värvus võib varieeruda, tavalisimad on hallikas, kollakas, oranzikas ja valge. Muttide eluiga võib küündida umbes 7 aastani, ehkki isendid ületavad harva 3 aasta künnise. Elupaik ja -viis Mutid võivad asustada väga erinevaid elupaiku, näiteks lehtmetsad, heinamaad ja karjamaad, enamasti ei suuda nad elada liigniisketes ja happeliste muldadega piirkondades. Suure osa nende toidust moodustavad vihmaussid, eriti talveperioodil. Suvel söövad ka kahepaikseid, hulkharjasusse ja nälkjaid.
Parasvöötme okasmetsad Suurima levikuga Kasvavad aeglaselt Suhteliselt hõredad nt USA Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha) Metsad koosnevad vähestest puuliikidest – peaaegu kõiki kasutatakse tarbepuiduna (tselluloosi ja paberi tootmiseks, ehitusmaterjaliks) Parasvöötme lehtmetsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu Tootlikumad, aastane juurdekasv 5-10 m3/ha Liigiliselt mitmekesisemad kuid okasmetsad Kasutataks eelkõige mööblitööstuses Parasvõõtme segametsad Pindala on vähenenud – põllumajandustegevuse ja asutuse tihenemise tõttu
Käitumine, eluviis: *Puukide bioloogilise aktiivsuse periood, kestab aprillist oktoobrini, kuid pehme talv pikendab seda oluliselt. *Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on üle +50C. *Mittesuguline paljunemine: munevad umbes 2000 muna. *Kolm arengut etappi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. *Igas arengu etapis toitub ainult ühe korra. *Elutsükkel on 2-3 aastat. Elupaik: *Niisked ja varjulised kohad *Tiheda alusmetsaga hõredad sega- ja lehtmetsad *Metsaservad *Puisniidud Toitumine: *Varitseb ohvrit rohukõrrel. *Ta leiab ohvri arvatavasti tema väljahingatavas õhus leiduva süsinikdioksiidi või ohvrit lähtuva soojuskiirguse abil. *Toiduks imeb oma ohvrite verd. *Enne kui asub verd imema, laseb haava natuke sülge. *Seedib seda paar päeva kuni nädala. Tähtsus looduses: *Levitab haigusi Tähtsus inimese elus: *Levitab haigusi. *Inimene võib nakatuda puukborrelioosi või puukentsefaliiti. Iseäralikkus, olulisus, erilisus:
alumiiniumi- ja raua ühendeid. Segametsad on mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega,alumine rinne on rohurinne. Segametsades valmistuvad puud talve puhkeperioodiks. Segametsaaladel leidub ka rohkesti soid ja niite. Segametsades kasvavad: Okaspuud: kuusk,mänd Lehtpuud: lepp,kask,haab,vaher,pärn Madalamad lehtpuud ja põõsad: toomingas,sarapuu Lehtmetsad Kasvavad parasvöötme pehmema kliimaga aladel. Enamiku puudest moodustavad laialehelised puud. Taimed on kohastunud nelja aastaaja vaheldumisega. Aastased temperatuuri erinevused on suured. Piisavalt sademeid (400-1000mm) Viljakad mullad. Lehtpuudest kasvab: tamm,pöök,saar,vaher Okasmetsad Kasvavad parasvöötme põhjapoolses jahedamas osas. Levivad laia katkematu vööndina läbi kogu Euraasia ja Põhja-Ameerika.
Puuliigid: kuusk, kask, haab, vaher, jalakas, pärn, raagremmelgas, pihlakas Põõsaliigid: sarapuu, magesõstar, kuslapuu, toomingas, näsiniin Rohttaimed: sinilill, lõhnav varjulill, kopsurohi, saluhein, salunurmikas, salu-tähthein, metspipar, sõrmtarn, mets- hiirehernes, koldnõges, maarjasõnajalg, pesajuur, käopäkk Samblad: kähar palusammal, metsakäharik, roossammal, sulgjas õhik. Seeneliike leidub mitusada ning mikroorganisme ja vetikaid teadmata arvul. · salu-lehtmetsad. laialehiste lehtpuude enamusega metsad: salusaarikud salutammikud
Niisked lähistroopilised metsad 1.Mandrite idarannikutel 2.Suvi niiske, talv kuiv 3.Arvestuslank 15-20 4.Tarbeokaspuu, kõva lehtpuu, väärispuu 5.Väga väärtuslikud metsad, aga säilinud vähe Kuivad lähistroopilised metsad ja hõrendikud ( Vahemerelised metsad ) 1.Mandrite läänerannikutel 2.Kuiv suvi, niiske talv 3.Arvestuslank 1-2 4.Kõvad lehtpuud, okaspuud, väärispuud, eriotsatarbega liigid 5.Tootlikkus väike, kui muidu väärtuslikud 6.Praktiliselt pole säilinud Parasvöötme lehtmetsad 1.Arvestuslank 5-10 6.Kõva lehtpuu, väheväärtuslikud liigid 3.Parasvöötme metsadest säilinud väärtuslikumad, kuid suuresti hävitatud Parasvöötme okasmetsad 1.Arvestuslank 1-2 ( Põhja-Ameerikas kuni 10x suurem ) 2.Tarbeokaspuu 3.Suurima levikuga, kuid tootlikus ja liigne koosseis väike
................................ 2.3.1. Bioloogilised tunnused............... 2.3.2. Maastikulised tunnused.............. 2.3.3. Tunnusliik................................... 3.VÕIMALIKUD VÄÄRISELUPAIGAD.......................... 3.1. Põlised kuusikud............................................ 3.2. Põlised männikud........................................... 3.3. Põlised lehtmetsad.......................................... 3.4. Ajutiste veekogude ümbrus............................ 3.5. Veekogude madalad kaldad........................... 3.6. Järsakumetsad................................................ 3.7. Pesapaigad..................................................... 3.8. Saared............................................................ 3.9. Puistud..........................................................
Sademete reziim Suvel on põud, talvel Sügisel on palju sajab vähe sademeid Kliimavööde Troopiline kliimavööde Parasvööde Loodusvöönd Poolkõrbed ja kõrbed Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Kairos on kliima soojem ja kuivem, sademed peaaegu puuduvad. Suvel on ränk põua periood, kus ei saja tilkagi vett. Talvel tuleb vett vaid peotäie jagu. Londonis on tavaline parasvöötme mereline kliima. Keskmised temperatuurid ja sajab peaaegu iga päev. 4. Millised kliimategurid mõjutavad linnade kliimat Kliimategur Kairo London Kaugus ekvaatorist 30 kraadi põhjapool 51 kraadi põhjapool
4. Millistes maailma riikides paiknevad suuremad metsamaad? Euroopas: Soome, Rootsi, Venemaa; Poola, Saksamaa, Prantsusmaa Põhja-Ameerikas: Kanada, USA Lõuna-Ameerikas: Brasiilia, Peruu, Kolumbia, Venezuela Aasias: Indoneesia, Birma, Korea Aafrikas: Kongo, Nigeeria, Kamerun PILDID: 1. Parasvöötme okasmetsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas Puuliigid: kuusk, mänd, seeder, tsuuga, nulg, kask Tähtsus: Peamine tarbepuiduallikas 2. Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Aastane juurdekasv: segametsad 2-3 m3/ha aastas, lehtmetsad 5-10 m3/ha aastas Puuliigid: lehtmetsades – tamm, pöök, vaher Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, lehtpuu puitu kasutatakse mööblitööstuses 3. Lähistroopika metsad Aastane juurdekasv: 1-2 m3/ha aastas kuiva lähistroopika metsad ja 15-20 m3/ha aastas niiske lähistroopika metsad Puuliigid: kuiv lähistroopika – lehtpuud (tamm), loorber, küpress; niiske lähitroopika – okaspuud, kõvad lehtpuud
Saksamaal töötab üle 46 000 inimese kalandusega seotud tööalal. Kalanduse hooaeg kestab alates 1.01 kuni 30.05. 5 1.3 Metsandus Saksamaa kuulub valdavalt parasvöötmesse. Geograafiliselt jaguneb Saksamaa Põhja- Saksa madalikuks, madalaks mäestikuks, Alpide eelmäestikuks ja Alpideks. Nende tingimuste tõttu on Saksamaal mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt oli Saksamaal lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all. Metsaaladest, mis moodustavad riigi kogupindalast
on sisse toodud muflon (maa idaossa) ja tähnikhirv, taasasustatud on kabehirv. Kohatud on 497 liiki linde, neist pesitsejaid on 247 liiki. Palju linde lendab sinna talvituma ja palju on paigalinde. Roomajaid on 16 liiki (sh euroopa sookilpkonn, harilik silenastik, harilik rästik) ja kahepaikseid 20 liiki (sh tähniksalamander, alpi vesilik, niitvesilik, kollakõht- ja punakõht-unk, köidikkonn, välekonn). Taimestik Saksamaal on mitmekesine looduslik metsastruktuur. Algupäraselt on siin lehtmetsad ja segametsad ja mägipiirkondades okasmetsad. Inimtegevuse tulemusena on rikkumata looduse ala märkimisväärselt muutunud. Metsa on alati kasutatud ressursina (näiteks ehitusmaterjalina ja kütusena) ja seetõttu arenesid välja tüüpilised kultuur- ja tulundusmetsad. Praegusel hetkel on Saksamaa Euroopas väga metsarikas riik. Kokku on metsa pindala 11,1 milj hektarit. Seega on ligikaudu 31 % Saksamaa kogupindalast metsa all.
Läänetuuled, tõusvad õhuvoolud läänetuuled tugevad tuuled õhuvoolud Aastaajad 4 aastaaega Kaks aastaaega Aastaajad vahelduvad 4 aastaaega (temperatuuri järgi) Taimkate okasmetsad tundra Maapind on kaetud jää ja lehtmetsad lumega, taimkate pea-aegu puudub
Salumetsade põõsa- ja rohurinne on liigirikas. Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsadest. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. *Soometsad Soometsa tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbahorisondi olemasolu. Kaksikliigitusega piirdudes võib looduslikud soometsad jaotada rohusoo- (puurindes valdab kask või sanglepp) ja samblasoometsadeks (puurindes valdab mänd, harvemini kask). Nt Ilumetsa *Lodumetsad Lodumetsad on niisked lehtmetsad, mis perioodiliselt üle ujutatakse. Põhjavesi on tõusnud, mineraalmuld on hakanud kattuma turbaga. Tavaliseks puuliigiks siin on sanglepp, kuid temaga koos kasvab ka mitmeid muid liike, nagu hall lepp, kuusk, kask, tamm, rida erinevaid põõsaid.
Ometigi ei ole metsasalu sama, mis on salumets. Metsatukk või -salu märgib eelkõige puuderühma suurust ja selle maastikulist eraldatust, salumets on aga loodusteaduslik mõiste tähistamaks taimekoosluse liigilist koosseisu ja mitmerindelist ülesehitust, mis ühtlasi viitab viljakatele kasvukohatingimustele. Meie salumetsad võib jaotada kolme rühma: saluilmelised segametsad, salu-okasmetsad ja salu-lehtmetsad. Saluilmelised segametsad Kõige suurema rühma kogupindalaga ligi 10 000 hektarit moodustavad saluilmelised kaasikud, lepikud ja kuuse lisandiga haava-kase segametsad, mis paiknevad viljakatel metsamaadel üle kogu Eesti. Enamasti kasvavad nad looduslikult uuenema jäetud raielankidel või endistel põllumaadel, aga ka saarekestena suuremates metsalaamades. Saluilmelis segametsi on võõrkeelses kirjanduses nimetatud ka peenlehisteks metsadeks, et vastandada
Kõrbed Troopiline kliima Kliimadiagramm Lähistroopiline kliimavööde talvel suvel parasvöötme õhk troopiline õhk Niiske õhk Kuiv Sajab Kuum T°-5°kuni +5° Pilvitu Lähistroopiline lähistroopiline mets Parasvööde Neli aastaaega kevad suvi sügis talv Mõõdukad T° sademed Okas-, sega- ja lehtmetsad Parasvööde Kliimadiagramm Lähispolaarne kliima talvel suvel polaarne õhk parasvöötme õhk Väga külm Niiske Kuiv Veidi sademeid Tuuline Mõõdukad T° Lähispolaarne - Tundra Polaarne kliima Päikest vähe T° 5° kuni 30° -40° Polaarpäev Polaaröö Tuuled
USA, India Peamised metsatüübid Ekvatoriaalsed vihmametsad- Suurtel aladel Lõuna- Ameerikas, Aafrikas, Kagu- Aasias. Aastane juurdekasv on väga suur- kuni 50m3/ha. Enamasti koosnevad majanduslikult väheväärtuslikest puuliikidest. Niiske lähistroopika metsad- Peamiselt okaspuud ning kõvad leht- ja väärispuud. Suur aastane juurdekasv. Kuiva lähistroopika metsad- Madal tootlikkus, aga väärtuslik koosseis Vahemeremaades, USA- s. Parasvöötme okas- ja lehtmetsad- Kasvavad aeglaselt ja on suhteliselt hõredad. Koosnevad vähestest puuliikidest, kuid enamusi kasutatakse tarbepuiduna, väike aastane juurdekasv. Metsade majandamise põhimõte Metsade majandamise põhimõte on, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Arengumaades siiamaani võetakse iga paari aasta järel kasutusele uus maalapp, hävitades niimoodi tohutuid metsaalasid. Kasvav rahvastik vajab (põllu) maad ja kütust ning riik vajab eksporditulusid
Kääbusjad puud ja põõsad (kask, paju, kuusk). Metsatundra Tundravööndis lõunapoole liikudes kasvab ka puid seda ala nim metsatundraks. Parasvöötme okasmetsad Tumetaiga esineb Siberi lääneosas, niiskema kliimaga alal. Kasvab kuusk, nulg. Alustaimestik puudub. Leetunud mullad Mullad on happelised. Happed reageerivad huumusainetega ja tekivad vees lahustuvad soolad, mis uhutakse pinnaseveega sügavamatesse kihtidesse. Tekib hele leethorisont. Lehtmetsad Kasvavad laialehelised heitlehelised puud Pappel, tamm, vaher, pöök, valgepöök, saar, pärn, kastan. Pruunmullad Lehtpuud langetavad igal aastal lehed, millest tekib palju huumust. Rohtlad Mandrite sisealadel: Aasias stepp, Ungaris pusta. Mandriline kliima: kuum suvi, karm talv. Taimed kohastunud niiskuse hoidmiseks ja aurumise vähendamiseks. Kasvab palju kõrrelisi ja efemeere. Loomastik liigirikas, palju närilisi. Levinud vee- ja tuuleerosioon. Taimestik
· Paksu karvkattega kiskjad. · Ka väiksemad taimtoidulised imetajad. · Näitkeks: koprad, pruunkarud, hundid, sooblid, põdrad, saarmad. · Paiksed linnud toituvad peamiselt käbiseemnetest. · Enamik rändlinde putuktoidulised. · Näiteks: siidisaba, karvasjalgkakk. Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid · Inimtegevus ja asustus raske, sest maapind on haaratud igikeltsast. · Läänest itta hõreneb inimasustus nagu ka külmemates piirkondades hakkavad domineerima lehtmetsad. · Põllukultuuride kasutamiseks sobivad maad üsna vähe. · Väiksel määral ka päikesepaistet ja soojust. · Tegeletakse metsanduse, jahinduse, kalanduse ja loomakasvatusega. · Teedeta piirkonnis parvetatakse palke mööda suuri jõgesid. · Maavarade kaevandamine (Näiteks: rauamaak, nafta, maagaas). · Jõgedele rajatud palju hüdroelektrijaamu. · Tegeletakse vaala-, hülge- ja kalapüügiga. · Vanade puudega lehismetsad on kuivaperioodidel ja äikesega tuleohtlikud.
Rabakonn Rabakonn on üsna väike, umbes 5-7 cm pikkune konn, kes kuulub pruunkonnade hulka ning on värvuselt pruun või hallikas ja tumedate laikudega, mis muudab ta oma keskkonnas raskesti märgatavaks. Rabakonn on levinud üle Eesti ja ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ning soode äärealad. Rabakonn püüab toitu peamiselt õhtuti. Rabakonn sööb peamiselt mardikaid kuid ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Rabakonn veedab peaaegu kogu oma aja maismaal, siirdudes vette vaid kudemiseks. Rabakonnad talvituvad üksikult maismaal lehtede ja heinaga täidetud aukudes, haohunnikute all, näriliste urgudes jne. Talvituma siirduvad nad juba septembris. Nooremad
Riigi metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus Itaalia 1. Itaalias, kus metsa kogupindala on 9,7 miljonit hektarit(8,4 mln. ha mägedes ning 1,3 mln. ha tasandikel) see moodustab 33,9% kogu Itaalia maaalast. 2. Seda on päris palju sellise kõrgelt arenenud riigi kohta. 3.Itaalias kasvavad metsatüübid: *Parasvootme lehtmetsad *Lähistroopilised metsad 4. Kuna Itaalia on mägine maa, ligi 80% riigi territooriumist on kaetud mägedega, siis paiknevad metsad mägedes Alpides ja Apenniinides. 5. Looduslikke metsi on Itaalias säilinud peamiselt mägedes. Alpide madalamatel nõlvadel kasvavad tammed ja pöögid, kõrgemal kasvab kuuse-nulumets. Apenniinides leidub igihalast lähistroopilist metsa ja makjat. Põhiliselt katab Itaaliat vahemereline kuivalembene põõsastik. 6
Palo. Sinilille kasvukohatüüp. · Enam levinud Eesti põhja- ja loodeosas. · Leetunud, leetjad kamarkarbonaatmullad. · Kõige enam kuusikuid. · Alusmetsas sagedasemad: Sarapuu, pihlakas, kuslapuu, lodjapuu, näsiniin · Alustaimestu: Jänesekapsas, maasikas, sinilill, lillakas, külmamailane, ussilakk, longus, helmikas. Laanemetsa vääriselupaigad: · Männikud ja männisegametsad. · Kuusikud ja kuusesegametsad. · Haavikud. · Teised lehtmetsad. · Laanemetsad on liigirikkad ning kaitse all olevaid taimi on suhteliselt vähe või hoopis polegi. · Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Kasutatud kirjandus · K. Karoles "Eesti Metsad ja metsandus" · U. Valk " Eesti metsad" · http://bio.edu.ee/taimed/general/laanemet.htm · http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/2 · http://www.slideboom.com/presentations/49862/Laan
annaabi.ee 
