A-huumushorisont. Taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine, segunemine mineraalosaga. Horisont kobe. Tänu org. Ainetele toitaineterikas. B- saviakumulatiivne horisont (sisseuhehorisont). Peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Raua tõttu pruun või punakas. C- lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir muutub, sest aja jooksul muld areneb, laskub sügavamale. D- aluskivim. Lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E- väljauhtehorisont. Heleda värvusega, vaestunud savioskaestest ja toiteelementidest. G- gleihorisont. Tekib, kui muld suurema osa aastast põhjaveeseisu tõttu märg. Vesi tihendab, surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaene, raud ei oksüdeeru täielikult, tekib Fe(II), mis reageerib savimineraalidega ja põhjustab sinakashalli värvuse ja gleimineraalid. AT- toorhuumuslik horisont
Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52.
mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Rabenemine võib toimuda, kui näiteks kivimite pragudes külmub vesi või kasvavad soolakristallid. Murenemiskoorik- on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Lähtekivim-on petroloogias kivim, mille moondumise tagajärjel tekkis vastav moondekivim. Lähtekivim on mullateaduses kivim, mille murenemise saaduseks on osa tema kohal olevast mullast Aluskivim-Aluskivim ehk D-horisont on tard-, moonde- ja settekivimid, mille peale kujuneb muld ja mida ei muuda mulda kujundavad protsessid.Aluskivim erineb lähtekivimist selle poolest, et viimane võtab otseselt osa mulla moodustumisest. Eestis on mullad tekkinud aluskivimile (Ordoviitsiumi ja Siluri lubjakivid) vaid Põhja-Eestis Mullaprotsessid-on elusa ja eluta orgaanilise aine, lähtekivimi, mulla mineraalosa, mullavee ja õhu vastastikused mõjutused. Need protsessid kujundavad mulda
mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim- pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk. Toitained liiguvad vceega sügavamatesse kihtidesse, leostumine-lahustunud soolade ärakandumine lahustumise kohast , kamardumine-huumuse kogunemine mulda, sooldumine, ferralisatsioon-raua ja alumiiniumi kogunemine mulda
(läbilõikeid mullast). • Kopeeri järgnevatele slaididele vabal valikul mullaprofiile. • Igale pildile kirjuta juurde: – Mulla nimetus – Mitut kihti (mullahorisonti) sa näed – Mis värvi need kihid on – Millisesse kihti ulatuvad taimede juured – Mille poolest on see pilt või mullakihid erilised või põnevad või omapärased 1) HUUMUS HORISONT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄIKSEL MÄÄRAL VÄLJAUHTE HORISONT 4) ALUSKIVIM MA NÄEN PILDIL 4 HORISONTI MA ARVAN, ET JUURED ULATUVAD SISSEUHTEHORISONTI SEE PILT EI OLE TEISTSUGUNE VÕI PÕNEV. 1) HUUMUSKIHT 2) SISSEUHTEHORISONT 3) VÄLJAUHTE KIHT 4) SISSEUHTE HORISONT? Ma näen sellel pildil 4/5 mullahorisonti. See kolmas triip on arusaamatu. Ma arvan, et juured ulatuvad esimesse sisseuhte horisonti. See on põnev, sest siin on horisonte, mida ma ei tea 1) HUUMUSE KIHT (MUST) 2) VÄLJAUHTE KIHT (HALLIKAS, VALGE) 3) SISSEUHTE KIHT (ORANŽ,
Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine. Lähtekivim- annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keeilised omadused. Aluskivim-lähtekivimi alune kivim. Reljeef ehk maapind, Aeg- aja jooksul muutub muld nö. küpsemaks ehk soodsamaks taimeksvuks. Kliima mõjutab murenemis protsesse: 1) Sialiitne murenemine- toimub mõõdukas kliimas keskmise sademe hulga juures. 2) Alliitne murenemine- toimub troopilises kliimas, kus mineraalid lagunevad kiiresti. Ilmastik eelkõige sademed ja temperatuur mõjutab taimestikku tekkmist. Taimkate on1 olulisimaid tegureid. Mida rohkem biomassi, seda produktiivsem on muld
sademete rikkama talvega. Orgaanilise aine lagunemine on pidurdunud talvel külma ja suvel kuivuse tõttu. Rohttaimede lehevarisest ja juurtest moodustub palju huumuseainet, mis on soodsaks keskkonnaks mullaelustikule. Aja jooksul kuhjub palju huumusainet ja moodustab paksu kihi, protsess aga kannab kamardumise nime. Rohtlates levivad mustmullad, mis moodustavad paksu, tumeda pealmise kihi, selle all on pruun sisseuhtekiht ja aluskivim. KÕRBEMULDADE TEKE Kõrbed levivad parasvöötme soojemas osas, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu
mustmullapiirkonnas võib see küündida poole meetri ja isegi enamani. Enamik taimejuuri paikneb A-horisondis ja hangib just sealt toitained. Suurte taimede juured ulatuvad harilikult sügavamale, sest pakuvad kaitset väljakitkumise ja ümberpuhumise vastu. c-horisont ehk lähtekivim on mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb jalaskub järjest sügavamale. aluskivim ehk gleidtunud lähtekivim. Seal on õhupuudus, redutseerimine. Ühesõnaga on mullateke pikka aega kestnud keerukate looduslike protsesside tulemus. Peamised kujundavad tegurid on kliima, muldade mineraalse osa allikana mulla lähtekivim või aluskivim, maapinna reljeef, mulla vanus ehk mullatekkeks kulunud aeg ja mitmesuguste taimede, mikro- ja makroorganismide tegevus. Mulla ja taimede omavaheline talitlus on
segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. N ja C rikas tume värv B saviakumulatiivne horisont e sisseuhtehorisont) murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine. Savimineraalides on palju rauda- punaka tooniga C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, mille peale on tekkinud muld. Lähtekivimis ei toimu mullatekke protsesse veel. D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - sinakashall, tekib kui muld on suurema osa aastast märg (põhjaveest) vesi tihendab mulda ja surub õhu pooridest välja. AT toorhuumuslik horisont tekib liigniisketel aladel, iseloomulik gleimuldadele. Orgaanilise aine kuhjumishorisont. Jääb A ja T vahele
Yakushima Gregor Kulla ja Brigita Joosing Asukoht Yakushima ehk Yaku (jaapani keeles 屋久島 ) on Jaapani saar Ōsumi saarestikus Kyūshū saarest 80 km lõunas. Maastikuline mitmekesisus • Saare kõrgeim punkt on Miyanouradake, kõrgusega 1,935 meetrit, järgneb Nagatadake, kõrgusega 1,886 meetrit merepinnast. • Saarel on palju kuumavee allikaid. • Aluskivim on graniit, mis tõttu pole saarel ühtegi aktiivset vulkaani. • Saare pindala on 504.5 ruutkilomeetrit. mekooslused • Yakushima on tuntud oma lopsaka taimestiku poolest. • Yakushimal on mitmeid ürgmetsi, mis koosnevad peamiselt jaapani seedritest(Jomon Sugi). • Saarel on üle 50 liigi endeemilisi lilli, eriti rododendroneid, lisaks on sadu haruldasi sammaltaimi ning puid. maliigid • Suurtest loomadest elavad
huumushorisont orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Kobe, toitaineterikas, tumedat värvi väljauhtehorisont heleda värvusega, vaestunud saviosakestest ja toiteelementidest sisseuhtehorisont peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja huumusosakeste kogunemine, savimineraale sisaldav, pruunika või punaka värvusega lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele on muld tekkinud gleistunud lähtekivim tekib kui muld on suurema osa aastast märg aluskivim lähtekibimi alune kivim, mille mõju mullale on kaudne toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes oludes, jääb huumushorisondi ja turvase vahele turvas- soomulla horisont, vee ja orgaanilise aine rikas mustmuld tekivad kontinentaalses kliimas, kus aastane sademete hulk on tasakaalus auramisega, tüseda huumushorisondiga, viljakas. Punamuld tugevalt happeline, savimineraalide ja rauarikas, asub troopikas, kõrbemuld sooladerikas, kuiv, aluseline, tihe struktuurne mass,
2. tasakaalustatud veereziimiga (sademete hulk = aurumine) 3. aurumise ülekaaluga (aurumine > sademete hulk) · Mullahorisondid: 0-horisont - kõdukiht, surnud orgaanilistest ainetest A-horisont - huumusekiht, tume. tekib orgaanilise aine lagunemise tulemusena B-horisont - sisseuhtehorisont, väga peente murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste segunemisel. punaka või pruunika tooniga. C-horisont - lähtekivim. D-horisont - aluskivim (kivim, mis asub lähtekivimi all) E-horisont - väljauhtehorisont ja leethorisont G-horisont-gleihorisont - sinakas-hall kiht T-horisont - turbakiht, niiskuskeskkonnad
Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise jm. poolest. Horisondid O-metsakõdu A-huumushorisont E-väljauhte (valkjas) B-sisseuhte (tumedam) C-lähtekivim D-aluskivim T-turba G-gleihorisont Protsessid Leostumine-veeslahustuvate soolade (Ca, Mg) väljauhtumine sademeterikastel aladel. Leetumine-mulla ülaosa lagunemine happelise pinnasevee toimel. Lassiveerumine-mulla väikesed tahked lagunemata osakesed uhutakse pindmistest horisontidest välja. Savistumine Gleistumine-Fe reageerib mineraalosaga ja tekib sinakasrohekas gleikiht. Ferralisatsioon-punakas Fe ja Al rikas kiht. Kaltsifikatsioon-Ca kogunemine sisseuhtehorisonti.
paikneb A või E horisondi all Mullad, kus põhjavesi paikneb sügaval ....... Mulla lähtekivim (C) mullatekkest muutmata materjal, millest muld on kujunenud lähtekivim paikneb mullahorisontidest sügavamal Aluskivim(D). mullahorisontide all esineb aluspõhja kivim (lubjakivi, liivakivi), mis mulla moodustamisel ei osale Mullad, kus põhjavesi ulatub mulla alumistesse horisontidesse või maapinnale ..... Gleihorisont (G) sinakas, rohekashalli või valkja värvusega
EESTI MULDKATE Korda bioloogias võetud mulla osa. MULDKATTE TEKET MÕJUTAVAD: -kliima(sademed, temperatuur) -lähte e. aluskivim. ( mõnikord võib olla selleks ka sete-moreen -inimtegevus(eriti tänapäeval) -veereziim -aeg EESTI MULLASTIKKU ISELOOMUSTAB: -mitmekesised mullad * lähtekivimi koostis (lubjakivi,liivakivi,savi) * veeolude muutlikus -suur soo ja soostunud muldade osatähtsus -lubjarikaste muldade rohkus -mullad on kivised(graniit)-rähkmullad LÕIMIS- e. mulla mehhaaniline koostis, mis määrab mulla ehituse ja näitab kui suur on erisuuruste osakeste hulk mullas ja lähtekivimis. PARIMAD MULLAD:
leetumine-org aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks,need kantakse mullas liikuvate vete toimel mullast ära, viljakus langeb leostumine-vees lahustuvatesoolade ja kitsamas tähenduses karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullast Mulla tekketegurid: 1) passiivsed-relieef,lähtekivim,aeg 2)aktiivsed-kliima,organismid,inimtegevus Horisondid: A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont G-gleihorisont AT-toorhuumuslik horisont O-kõduhorisondid T-turvas Tsonaalsed iseärasused: läbiuhteline veereziim-sademed ületavad aurumise tasakaalustatud veereziim-sademed ja aurumine trasakaalus aurumise ülekaaluga veereziim-aurumine ületab sademed Maailma mullad: tundravöönd-turvastumine, tundra glei-või turvastunud gleimullad okasmetsad-leetmullad, pruunmullad rohtlad-mustmullad, kamardumine kõrbed ja poolkõrbed-sooladerikkadkuivad, liivased
· organismid: taimkate, biokeemiline aineringe · inimtegevus: mulla saaste, väetamine, kuivendamine Mullahorisondid: A - huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tumedat värvi toitaineterikas, kobe muld. B - saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) - toimub peenemate mineraalsete murenemisoksakeste kogunemine, pruun või punakas toon. C - lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, mullatekkeprotsesse ei toimu,. D - aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. E - heleda värvusega väljauhtehorisont , mis on vasestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G - sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. AT - toorhuumuslik horisont, tekib liigniisketes tingimustes. O - kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest, viimased
tagajärjel. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Paksus oleneb kliimast ja kivimitüübist. Lähtekivim C horisont. Aluskivim – D horisont Mullahorisont on mullatekke ja arenemise käigus kujunevad ja muutuvad üksteise peal lasuvad mullakihid. mullaprotsessid ( gleistumine on pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid lagundavad mulda. Turvastumine – on protsess, mille käigus liigniiskes keskkonnas taimne orgaaniline
Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim · Viimasel ajal on õhu kvaliteet Eesti kohal tänu tööstustoodangu langusele märksa paranenud · Õhku saastab vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine · Hapestumine ei ole kõige suurem keskkonna probleem Eestis Detsember 2005 9 Kahjustused looduses: · Mulla hapestumine (leostumine) · Veekogude hapestumine · Taimede, eriti okaspuude kahjustumine · Loomade, eriti vee- ja mullaorganismide
Inimtööga loodud kõrgema viljakusega kultuurmullad taluvad paremini sagedast harimist ja kõrgemaid väetiseannuseid. Mullahorisondid erinevad värvuse, tüseduse ja tiheduse poolest. Huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga.Tume ja kobe. Sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont.
kihtideks. A-horisont- taimne orgaaniline aine seguneb mineraalosadega. Horisont on kobe. On toitaineterikas, eriti lämmastiku- ja süsinikurikas. Tumedat värvi horisont. B-horisint- toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogumine. See horisont on pruuni või punaka tooniga. C-horisont- ehk lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. D-horisont- ehk aluskivim on lähtekivimi alune varasem geoloogilise ajastu kivim. E-horisont- heleda värvusega. On vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. G-horisont- sinakashalli värvusega gleihorisont, tekib siis kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suures osas aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Maailma eri piirkondades erisugused mullad: sest eri vööndites on erinevad kliimaolud, temperatuur, sademete ja aurumise vahekord, mis mõjutab murenemist.
*Mullakihid, erinevad paksuse, mullalõivise, keemilise koostise, happelisuse poolest, orgaaniliste ainete sisalduse poolest jne. *0-horisont = kõdukiht (surnud orgaanilised ained) A-horisont = huumuse horisont (tume värv, värvus sõltub niiskuse sisaldusest ja orgaanilise aine sisaldusest. B-horisont = sisseuhte horisont (kujuneb peente murenemisosakeste ja allapoole peente huumusosakeste segunemisel, pruunika või punaka tooniga) C-horisint = lähtekivim D-horisont = aluskivim (kivim, mis on lähtekivimi all) E-horison = väljauhtehorisont või leethorisont (liivaka lõivisega, värvus hallikas, kujuneb kliimatingimustes kus sademeid rohkem kui aurumist) G-horisont = gleihorisont (tekib liigniiskuse tõttu, sinakas-hall) T-horisont = turbahorisont (hapnikupuuduse tõttu tekib turvas) Loodusvöönd Kliima Mulla Muldade Peamised Iseloomuliku Sobivus
ühenditest keerukamateks. Nt huumus.
tekketegurid:
passiivsed
*Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab füüsikalised ja keemilised omadused.
Liivad on halvad lähtekivimid savid aga head.
*reljeef.
*aeg e. mulla vanus. Mida vanem seda parem.
aktiivsed
*kliima mõjutab mullateket oluliselt.
*Organismid. Üks olilisimaid, taimede põhjusel.
*Inimtegevus. Kultuurmullad.
mullahorisondid:
Huumushorisont, Sisseuhtehorisont, lähtekivim, väljauhtehorisont, aluskivim, kõduhorisont,
turvas,
sademed>auramine läbiuhteeline veereziim
sademed
Toidupuudus Mulla hävimine.Maavarade kasutamine. Ökoloogilised globaalprobleemid Hapestumise probleemi põhjused: Kütuste põletamine, põlevkivi põletamine, tööstuste saaste, transpordist pärit saaste. Probleemi tagajärjed: Kahjustab metsi, mulda, taimejuuri, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ning orgaanilise aine lagundamine aeglustub Probleemi lahendus: Vähendada atmosfääri saastamist väävli-ja lämmastikoksiididega, Eestis tasakaalustab happesust paene aluskivim. Kasvuhooneefekt: Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn."kasvuhoonegaasid" , mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kasvuhooneefekt on hädavajalik maakera elustikule. Olulisteks kasvuhoonegaasideks on : Veeaur, süsinikdioksiidide süsihappegaas, lämmastikoksiid, osoon ja metaan. Õhusaaste Toidupuudus Põhjused Rahvastiku kiire juurdekasv
Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9. Millised mullad on levinud tundras, okasmetsas,lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, vihmametsas kirjelda, põhjenda 10. Miks kujuneb leetmuldadel parasvöötmes väljauhte e.leedehorisont? 11
Ülemiste veepuhastusjaama õppereis Vee karedus Vee kareduse aste tähistab lahustunud kaltsiumi ja magneesiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Seda arvestatakse milligrammekvavilentides 1l vee kohta (mgekv/l) 1 mgekv vastab 20,04 mg Ca või 12,16 mg Mg sisaldusele 1 liitris vees. Vett loetakse pehmeks juhul, kui vee karedus ei ületa 1 mgekv/l ja väga karedaks >6 mgekv/l puhul. Peamised Ca ja Mg allikad on paekivi ja kriit, ning kuna peamine Eesti aluskivim on juhtumisi paekivi ongi tulemuseks see, et Eesti veed on enamasti karedad. Eristatakse kolme kareduse liiki: · karbonaatne karedus sadeneb vee keetmisel lahustumatu CaCO3 kujul (katlakivi). · mittekarbonaatne karedus vee keetmisel välja ei sagene. · üldkaredus kõigi Ca ja Mg ühendite kogusumma keetmata vees. Vee karedusel puudub piirnorm, sest nii kaltsium kui ka magneesium on inimese kehale vajalikud elemendid
Leetmuld b) Huumorihorisondi tüsendus võib olla üle meetri. Mustmuld 2. Nimeta 3 põhjust, miks on rohtlate mullad väga viljakad. a) Õhulised rohukamarad b) Bioloogiline aktiivsus mullasegamine suuremateraline c) Sademed ja aurumine tasakaalus (ei ole liigniiske ega -kuiv) 3. Millised loodusvööndi mullale on iseloomulik profiil A;E;B;C;D. Mida need tähed tähendavad? Troopikavööde A-Huumushorisont; E-Väljauhtehorisont; B-Sisseuhtehorisont; C-Lähtekivim; D-Aluskivim. 4. Kõrbes on iseloomulik füüsikaline murenemine, sest seal kõigub temperatuur väga palju ning sademeid esineb harva. 5. Millised järgmistest väidetest iseloomustavad keemilist murenemist. Tähista 3 õiget vastust ringiga. a) iseloomulik tundras b) teise nimega porsumine c) ühtlaselt kõrge temperatuur ja niiskus kiirendavad protsessi d) ulatuslikud ööpäevased temperatuuri kõikumised kiirendavad protsessi e) protsess on intensiivne vihmametsas
mulla tekke tegurid; lähtekivimi murenemine keemiline murenemine(toitainete tekkimine) orgaanilise aine lagunemine( taimed, loomad) mineraliseerimine humifitseerumine mulla horisondid; Horisondid tekivad tempratuuri ja niiskuse mõjul. Selle tüsedus mullas näitab viljakust. A huumushorisont( toitaineterikas, orgaaniline, tumedat värvi) B sisseuhtehorisont( allapoole liikuvate mineraalosakesed, punakat värvi) C lähtekivim( aine millele muld tekib, heledat värvi) D aluskivim( lähtekivimi alune kivim) E väljauhtehorisont( heleda värvusega) G - gleihorisont(sinakashall), iseloomulik gleistumine O kõduhorisont järjekord: O A E B C mulla tüübid; tundra glein mullad, leetunud mullad, mustmullad ( rohtla vööndis, kõige viljakamad), hallmullad Hävimise põhjused; Valed harimise meetodid, õhusaaste, reo-ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest metsa lageraie mehaaniline hävitamine
mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Kuna saviminirelaades on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. · C lähtekivim, on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Piir mulla ning lähtekivimi vahel muutub, sest aja jooksul muld areneb ja laskub järjest sügavamale. · D aluskivim on lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E heleda värvusega väljauhtehorisont, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis tekib siis, kui muld on kõrge põhjaveeseisu tõttu suurema osa aastast märg. Vesi tihendab mulda ja surub õhu mullapooridest välja. Õhuvaeses keskkonnas ei oksüdeeru raud täielikult ja jääb
A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld. B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi. C lähtekivim: mineraalne lähtematerjal. D aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket. E väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga. G gleihorisont: sinisavi Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veereziim sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veereziim sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veereziim aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
kõdukihi alla moodustunud pruuni või musta värvusega amorfne aine. Murenemine- kivimite purunemine temperatuuri, vee ja organismide toimel Porsumine toimub keemiliste protsesside abil(vihmametsad)(ekvatoriaalne) Rabenemine kivimi lagunemine toimub soojenemise arvel(mägedes ja kõrbetes)(troopiline, lähistroopiline) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine(vihmametsades suurim) Lähtekivim kivim või pinnas, kuhu muld kujuneb(Eestis- moreen) Aluskivim Gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess Turvastumine Leetumine happelises kk-s toimuv mulla protsess, kus toitained liiguvad sügavamatesse kihtidesse(L-Est) Leostumine vees lahustuvate soolade, peamiselt karbonaatide, liikumine sügavamale Kamardumine Huumuse kogunemine mulda Sooldumine Ferralisatsioon suureneb Fe ja Al ühendite sisaldus mullas
· puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont. Sinakashalli värvusega, tekib siis kui muldo n kõrge põhjavee seisuktõttu suurema osa aastast märg. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas. Ehk vee ja orgaanilise aine rikas ning tuhavaene soomulla horisont
kütmiseks. Veel üheks probleemiks on hapestumine ehk happevihmad. Need kahjustavad metsi, mulda , taimejuuri, veekogude elustikku ja kultuuriväärtusi. Probleemi põhjusteks on kütuste põletamine ,tööstuste saaste ja transprodist pärinev saaste. Lahenduseks saaks vähendada atmosfääri saastamist väävi- ja lämmastikoksiididega. Samuti on proovitud veekogude lupjamist. Eestis tasakaalustab aga happesust paene aluskivim. Veel suureks probleemiks veekogudele on naftareostus ja maa üleliigsest väetamisest tekkiv veereostus. Selle tagajärjel on mitmetes maakera piirkondades magevee puudus (Aafrika ja Aasia) , sest mageveekogud on eriti saasteohtlikud. Samuti vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut ja ka veekogude eutrofeerumist. Selle parandamiseks oleks vaja puhastada heitvesi ,tuleks õigeaegselt väetada ja kasutada läbimõeldud niisutussüsteeme põllumajanduses. Erosioon ja kõrbestumine
Selles horisondis on mineraalne aine segunenud orgaaniliste ainetega, mis on tekkinud organismide lagunemisel. Esineb ka palju organisme. A-horisont moodustabki viljakandva maa. · B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont) - B-horisont ehk sisseuhtehorisont on mullahorisont, kuhu kogunevad vees lahustunud ained. · C lähtekivim mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. · D aluskivim lähtekivimi alune varasema geoloogilise ajastu kivim, mille mõju mullale on kaudne. · E väljauhtehorisont heleda värvusega, mis on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. · G gleihorisont · AT toorhuumuslik horisont · O kõduhorisondid Milliste näitajate poolest erinevad üksteisest mullahorisondid? Värvuse poolest, toitaine sisalduse poolest, mulla tüsedusest, mulla tihedus
soojusreziimi, mikrobiol tegevust. A-huumushorisont- tekib org aine ladestumisel pinnase ülemisse kihti, kus see laguneb ja muundub, tume, kõrgeima biol aktiivsuse ja huumusesisaldusega. E-väljauhtehorisont- laskuvad veed viivad siit saviosakesi ja vees sis aineid alumistesse horisontidesse, värvus hele(valkjas) B-sisseuhtehorisont- siin kuhjuvad saviosakesed, huumus ja keemil üh(Fe, Al), tume, tihenenud. C-lähtekivim- koon mullaprotsessidest mõjutamata setetest. D-aluskivim- tard-, sette-, moondekivim, selle peal seisab muld. *T-turbahorisont-tekib(kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel) soodes lag-mata taimejäänuste ladestumisel *G-gleihorisont- veega küllastunud aladel hapnikuvaeguses oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tul tekkinud sikakas-/rohekashall horisont. 1.huumuse kuhjumisprotsess- sõltub kliimast, lähtekivimist, veereziimist, orgaanilisest ainest. Seda
aastat tagasi. aleuroliidid. Sisaldab mitmeid fossiile Sadestunud 315-285 (käsnad, sammalloomad) miljoni aasta eest. Grand Canyon Supergroup Paks kivimikihtide seeria, mida leidub vaid Suures Kanjonis. Peamiselt settekivimid (ka mõned moonde- ja tardkivimid) Ladestunud 1200 - 740 miljonit a tagasi Photo by: Carl Bowman Bass Limestone: Thickness: 260-300 feet Basement rock Click to edit Master text styles Suure Kanjoni ,,aluskivim" Second level moodustus 1,8 miljardit Third level Fourth level aastat tagasi, kui Põhja- Fifth level Ameerika kontinent põrkas kokku vulkaaniliste saartega (Hawaii). Tugeva kuumuse ja surve mõjul moodustunud moondekivimit nimetatakse Vishnu kiltkiviks. Suure Kanjoni vanus
rohkem taastuvaid loodusvarasid. Happevihmad:Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastiku ühendid happeid, mis happesademetena Maale tagasi langevad. Põhjused: kütuste põletamine, tööstuste saaste, põlevkivi põletamine, transpordist pärinev saaste. Lahendus:vähendada atmosfääri saastamist väävli ja lämmastikoksiididega (autotransport, energia tootmine jne), Eestis tasakaalustab paene aluskivim. Kasvuhooneefekt:maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatest gaasidelt.Põhjused: tööstused, jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega
magneesiumi) väljauhtumine. Iseloomulik sademeterikastele aladele Mulla koostis Tahke osa Mineraalne 45% ja orgaaniline (C, N, S) 5% Vesi 25% Õhk 25% Mullahorisondid: O metsakõdu A huumushorisont B sisseuhtehorisont E väljauhtehorisont G gleihorisont C lähtekivim D aluskivim Orgaanilise ainega seotud protsessid Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA
Kui mulla puhverdusvõime (vastupanuvõime välismõjutustele) ületatakse, võib see viia mullaviljakuse taandarenguni e. degradeerumiseni. Selle tulemuseks võib olla mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks, seda protsessi nimetatakse kõrbestumiseks. *Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. O metsakõdu, A huumushorisont, B sisseuhtehorisont, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, C lähtekivim, D aluskivim -A-huumushorisont seal toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Mulla peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see toitainete-, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont. -B-saviakumulatiivne horisont (e. sisseuhtehorisont) seal toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.
21. Mis on mullaprofiil? Mullas esinevate protsesside tulemusena kujuneb välja mullaprofiil. 22. Mis on mullahorisont? Mullaprofiil on püstläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata lähte- või aluskivimini ja selles võib näha mitmesuguse tüseduse ja värvusega kihte, mida nim. mullahorisontideks. 23. Mis on lähtekivim? Välja- ja sisseuhtehorisondi all asuvad lähtekivim, mis koosneb mullaprotsessidest mõjutamata setetest ning aluskivim, mis koosneb tard-, sette- või moondekivimitest. 24. Mis on turbahorisont? kõrge põhjavee taseme ja veega küllastunud aladel kujuneb välja turba- ja gleihorisont. Turbahorisont tekib enamasti soode lagunemata ja erinevas lagunemisastmes taimejäänuste ladestumisel. 25. Mis on gleihorisont? Gleihorisont on veega küllastunud aladel ja hapnikuvaeguse oksüdatsiooni- ja reduktsiooniprotsesside tulemusena tekkinud sinakas- või rohekas- hall (liivade puhul ka
2. väävli- ja lämmastikoksiidid 3. kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad ohud: hävitab elusloodust (taimed, puud(okaspuudel kaovad okkad), põõsad) põhjustavad loomade haigestumist muudavad loosulikud veekogud(kalavarude vähenemine) ja mullad(kaovad vajalikud elemendid) happelisemateks lagundavad ehtusmaterjale ja põhjustavad metallide korrosiooni lahendused: 1. veekogude lupjamine 2. paene aluskivim 3. vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasdes(atmosfääris olevad gaasid ( CO, NO, 0, CH)), mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta põhjused: metaan CH - eraldub märgaladest, prügilatest süsihappegaas CO - eraldub fossiilsete kütuste põlemisel
orgaanilise aine ladestumisel pinnase eelimisse kihti, kus see laguneb ja muundub. Tumedavärvilises horisondis on kogu mullaprofiili ulatuses huumussisaldus kõigesuurem ja bioakt kõige kõrgem. Väljauhte horisont-laskuvad, need viivad siit saviosakesi ja mullavees sisalduvad ained allpool asuvatesse horisontitesse, värvuselt valkjas. Sisseuhte horisont-horisondis kuhjuvad saviosakesed, huumus ja mitmed keemilised ühendid, tumeda värvusega ja tihenenud. Lähtekivim- koosneb setetest, aluskivim-tard,sete ja moondekivimist. Turbahorisont-tekib enamasti soodes lagunemata ja erinevais lagunemisastmes,taimejäänuste ladestumisel. Gleihorisont-veea küllastunud aladel ja happniku vaguses, sinakas-rohekas. Mullatähtus loodusele tekivad setted, teikib muld ehk pinnamood.muld on elukohaks organismidele, tänu mulla viljakusele saavad kasvada taimed, toiduks loomadele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vette ja õhku.
kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. Mullahorisondid. A- huumushorisont toimub taimedelt pärinevad orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga, tume ja kobe, mineraliseerumine. B -sisseuhte horisont peenemate murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine.Pruuni v punaka tooniga. Murenemine, savimineraalide teke, oksüdeerumine. C - Lähtekivim lähtematerjal, millele mulda on tekkinud. D- Aluskivim lähtekivimi alune vanem kivim. E- Väljauhtehorisont heleda värvusega, on vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest. Savimineraalide teke . G-Gleihorisont tekib kui muld on suurema osa aastast märg.Sinakashall. AT- Toorhuumuslik horisont tekib liigniisketes tingimustes, tüüpiline gleimuldadele. O - Kõduhorisont koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T - Turvas vee ja orgaanilise aine rikas ja tuhavaene soomulle horisont. Veereziimid
mainitud asjade vähendamist ning lämmastikväetiste õigeaegset kasutust. Väiksemaks probleemiks võib tuua ka hapestumise. Nende põhjusteks on kütuste põlemine ja saaste tööstustest. Selle tagajärjel tekivad happevihmad, mis kahjustavad metsi, taimejuuri, mulda, veekogude elustikku, kultuuriväärtusi ja orgaaniliste ainete lagundamine aeglustub. Minu soovituseks oleks atmosfääri saastavate väävli- ja lämmastikoksiidide vähendamist. Eestis tasakaalustab happesust peane aluskivim. Aga näiteks Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. Kindlasti üheks suureks abiks globaalselt on koostöö. Eelpool käsitletud probleemid on tõsised ja ulatuslikud ning nende lahendamisega riigid üksi toime ei tule. Neid on konverentse on juba pikka aega korraldatud. See tuleb ka ainult kasuks, kahjulikku poolt raske leida kui üldse. Üks esimesi märkimisväärseid konverentse toimus 1972. aastal ÜRO Keskkonnakonverents meie naaberriigi pealinnas Stockholmis
A huumushorisont, kus toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont). Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste ja allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemine. Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Mullatekke protsesse ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne. E väljauhtehorisont, hele värvus, vaesestunud saviosakestest ja toiteelementidest G gleihorisont - tekib siis kui muld on kõrge põhjavee seisu tõttu suurema osa aastast märg, sinakashalli värvusega. AT toorhuumuslik horisont. Tekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele. O kõduhorisont, koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. T turvas
keskmiselt rähkne kerge liivsavi Kolme suurima osatähtsusega mulla liigi horisontide tüüpprofiilid koos selgitustega Ko tüüpprofiil: A-Bw-C A - huumushorisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C – mulla lähtekivim KI tüüpprofiil: A-El-Bt-C A - huumushorisont El – lessiveerunud horisont Bt – tekstuurne sisseuhte- ehk illuviaalhorisont C - lähtekivim K tüüpprofiil: A-C; A-C-R; A-BC-C; A-Bw-C A – huumushorisont R – aluskivim BC – ülemineku horisont Bw – metamorfne sisseuhtehorisont C - lähtekivim Muldade omadused 4 Antud põllumassiiv on pikliku suhteliselt korrapärase kujuga. Rähkmullad – K Rähkmullad on karbonaatsel rähk- või veerismoreenil, rannaklibul või koreselistel fluvioglatsiaalsetel setetel kujunenud koreserikkad mullad, mida iseloomustab tugev karbonaatsus (keemine kõrgemal kui 30 cm), suur kivisus ja lühike mullaprofiil
lõpptulemuseks on mulla muutumine viljatuks taimkatteta alaks-kõrbestumine-ökokatastroofide korral toimub mulla keemiline saastumine.see ei tähenda alati mullal asuva taimestiku hävimist, küll aga toksiliste ainete sattumist biogeokeemilistesse aineringetesse ja ka toitumisahelatsesse. MULLAHORISONDID-A huumushorisont, B saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont), C lähtekivim, D aluskivim, E väljauhtehorisont, G gleihorisont, AT toorhuumuslik horisont, mistekib liigniisketes tingimustes ja on tüüpiline gleimuldadele, O orgaanilised kõduhorisondid, mis koosnevad eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest. 1-3kihilised ja erineva niiskussisaldusega, T turvas ehk vee-ja orgaanilise aine rikas. Läbisuhteline veereziim-*sademet ületavad aurumise*mullaviljakuse langus*muldade läbiuhtumine ja leostumine*paras ja palavvöötme niiske kliima
Probleemi põhjused: · Kütuste põlemine · Põlevkivi põletamine · Tööstuse saaste · Transpordist pärinev saaste (vanade autode ja madala kvaliteediga kütuste kasutamine). Probleemi lahendused: · Vähendada atmosfääri saastamist väävli- ja lämmastikoksiididega (nt. autotransport, energiaga tootmine jne). · Rootsis on püütud lahendust leida veekogude lupjamisest. · Eestis taskaalustab happesust paene aluskivim. http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://www.hot.ee/happesademed/moju.html http://wwx.postimees.ee/100804/esileht/midagi_erilist/140864.php http://www.slideshare.net/chryssy/koloogilised-globaalprobleemid
6. Ökosüsteemi mõiste, ökosüsteemi kontrollivad sisemised ja välised faktorid. Ökosüsteem- ökosüsteemiks nimetatakse elukoosluse ja eluta looduse koostoimet teatud piiritletul maaalal. Ökosüsteemi kontrollivad sisemised faktorid on seal esinevad liigid, liikidevahelised seosed, ressursside kättesaadavus, sukssessioon, orgaanilise aine jagunemine. Need mõjutavad nii ökosüsteemi toimimist ning on ka ise ökosüsteemi all. Ökosüsteemi kontrollivad välised faktorid on kliima, aluskivim ja piirkonna topograafia. Need mõjutavad üldist ökosüsteemi toimimist, kuid neid ökosüsteem ei mõjuta. 7. Mis on ökosüsteemi teenused, kuidas need jagunevad? Ökosüsteemi teenused on hüved, mida inimkond saab looduselt (ökosüsteemilt) otseselt või kaudselt. Ökosüsteemi teenused jagatakse neljaks: toetavad teenused (toitainete ringlus, vee ringlus, mulla tekkimine, fotosüntees), reguleerivad teenused (õhukvaliteet, kliima, süsiniku
viimane jääaeg 12000 a.t Taganemisel tekkisid setted moreenid e. Jääsetted- sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus jääsulamisvete setted- tera suuruse järgi sorteeritud 6. Kristalne aluskord, aluspõhi, pinnakate. Kristalne aluskord- graniitidest Kristalne aluspõhi- kambriumis,siluris,devonis kujunenud settekivimid Kristalne pinnakatte- katab aluspõhja 7. Mulla aluskivim ja lähtekivim. Mulla aluskivim- mullaprotsessist otseselt mittehaaratud osa Mulla lähtekivim- mullaprotsessist haaratud pinnakatte ülemine osa 8. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid. MOREENID a) Põhja-Eestis valkjas, tugevasti karbonaatsed. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen c) Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene moreen. Karbonaatsus väheneb liikudes lõuna suunas
annaabi.ee 
