(1) Idiomorfsus on mineraalitera sarnanemine tema ideaalsele kristallstruktuuri ehitusest tulenevale esinemisvormile. (9) Struktuur väljendab kivimi siseehituse omadusi, mis on tingitud tema koostisosade kujust, absoluutsest või suhtelisest suurusest ning hulgalistest suhetest. (1) 2.2. Tekstuur Tekstuur võib olla näiteks massiivne, poorne, kihiline või kildaline. Massiivse tekstuuriga kivimis pole osakesed orienteeritud, poorid puuduvad. See on tüüpiline tardkivimitele. Poorseks võib tekstuuri nimetada siis, kui kivimis on silmaga nähtavad tühikud, mis on tekkinud näiteks mõne mineraali lahustumisel või gaaside eraldumisel. Mikroskoopilisel tasandil on poorsed kõik settekivimid, kuid nende kirjeldamisel on informatiivsem jälgida hoopis kihilisust. Kihilisus kujuneb ebaühtlase või tsüklilise settimise käigus. Kildalised tekstuurid iseloomustavad peamiselt
Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks. Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad. Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks. Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus. Mandriline maakoor- mandrite ja selfimerede alune maakoor. Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor. Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites, Maa sisemiste jõudude toimel. Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. Magma- Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava- vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vu...
Metallurgia Tööstusharu, mis tegeleb metallisulamite tootmise- ja valmistamisega. Peamine tooraine on maak. Metallimaagid on moondekivimid. Metalliosakaal on kivimis väike, see tuleb kivimist kätte saada. Maagi kaevandamine-maagi rikastamine-maagi sulatamine-puhta metalli/sulamite loomine. Toorainet toodab mäetööstus 1. Kaevandustes (vask, nikkel) 2. Karjäärides (raud) Ühelgi riigil pole täielikku mineraalse tooraine baasi- varud mitmekesisemad Hiinas, Kanadas, LAV, USA ja Venemaal. Töötlemine on kaevanduskoha läheda, energiat on vaja, transport on kallis, töötlemispaiga
Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp. , õhu, vee ja organismide toimel. Murenemise liigid: füüsikaline murenemine e rebenemine teguriteks on temp kõikumine, vee külmumine ja sulamine, taimede elutegevus(jahe ja kuiv piirkond nt kõrb). Keemiline murenemine e porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saaste ainetega( kuumad, niisked piirkonnad nt vihmaments). Mullatekketegurid: lähtekivim, aeg e mulla vanus, kliimategurid(temp. Niiskus), reljeef e pinnamood, organismid mullas, põhjavesi, inimtegevus Mulla koostis: MULD ELUS OSA ELUTA OSA mikroorganismid, seened, VEDEL OSA TAHKE OSA GAASILINE OSA
KARST TÄHENDUS JA EELDUSED ...ON NÄHTUS, KUS VESI LAHUSTAB KIVIMEID EELDUSED: PIISAV VEEHULK (SADEMED>AURUMIST) LAHUSTUV KIVIM LÕHED KIVIMIS ÕHUKE PINNAKATE LAHUSTUVAD KIVIMID LUBJAKIVI SOOLAD KIPS CaSO4 * 2H2O KARSTIALAD EESTIS MILLISES EESTI OSAS ESINEB KARSTI ? MIKS? KARSTIVORMID KARSTILEHTRID SÜVENDID MAAPINNAS LÕHED KURISUD VETT NEELAVAD KARSTILEHTRID KOOPAD SALAJÕED MAAALUSED JÕED KARRID UURDED KIVIMITE PINNAL NÕRG e. TILKEKIVID KARSTISEENED KARSTI ARENG ÕHUKE PINNAKATE VÕIMALDAB VEE KIIRET LIGIPÄÄSU
? Vesise mullamassi nihkumine kallakul igikeltsa peal raskusjõu mõjul allapoole. Krüoturbatsioon mulla segamine külmumise teel Polügonaalpinnas külmalõhedega hulknurkadeks jagunenud pinnas. Leetumine- orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks osadeks Kamardumine- mullatekke protsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Keemiline murenemine- porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega Mineralisatsioon- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks.
Õpikust pedosfääri osa ja vihikust tunnis tehtud konspektid. Pedosfääri teema lõpul õpilane: 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid Füüsikaline murenemine e. Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise...
Mõisted: Muld maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja elutalooduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine) ja keemilisel (porsumine) toimel. Porsumine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. Rabenemine kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilisemineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal
Pompeji ja Vesuuv ,,See ei olnud ju ometi vesuuv?" küsisid Pompeji inimesed üksteiselt, kui 24. augustil 79 p.Kr. maa värisema hakkas. Vulkaan oli kogu aeg kõrgunud selle Lõuna-Itaalia linna kohal, kuid inimestel polnud põhjust teda karta. Tulemägi oli vaikinud niivõrd kaua, et selle viimast purset ei mäletanud enam keegi. Peagi andis aga Vesuuv endast kõrvulukustava kärgatusega teada. Päev hiljem oli Pompeji muutunud hauaks, mida kattis muda ja tolm. 24. august Tagasihoidlik algus Tõenäoliselt ei tekitanud esimesed tõuked Pompeji rahvas erilist ärevust. Selles piirkonnas oli maavärinaid sageli ja need tegid tõsist kahju harva. Kuid varsti hakkas mägi tuld purskama. Vesuuvi tipp lendas minema, välgud valgustasid tohutut tuhapilve ja hõõguvat laavat, mis taevasse paiskus. 25. august Pilv langes maha Kui tuhapilv varjas päikese ja päev muutus ööks, põgenesid Pompejist peaaegu kõik elanikud. Sell...
Tsunami Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Murenemine q Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel.Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine MURENEMINE KEEMILINE FÜÜSILINE Füüsiline ja Keemiline murenemine KEEMILINE Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega. FÜÜSILINE Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta. Murenemise tähtsus o Tekivad setted o Tekib muld o Muutub pinnamood Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused Lõõmpilved - gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu. Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad
Põhjavesi Mis on põhjavesi? · Põhjavesi on kivimite ja setete poorides ja lõhedes olev vesi, mis liigub raskusjõu toimel järjest sügavamale. 1. Pinnase veemahutavus Pinnase poorsus · Kivimis või settes on osakeste vahel tühikud e poorid, mis võivad veega täituda. · Poorsus näitab, kui suure osa kogumahust moodustavad osakestevahelised tühikud (poorid). · Poorsust mõõdetakse: suhtarvuna või protsentides. Poorsus võib olla isegi üle 50% pinnase mahust. Pinnase veemahutavus · Pinnase veemahutavus on pinnase võime mahutada ja kinni pidada teatud hulk vett. · Mida väiksem on kivimit moodustavate osakeste suurus, seda suurem on nende eripind
temperatuuri, vee õhu ja elus org. toimel. Murenemine on pidev protsess. Lähtekivim- pindmised, peenemad murenenud kivimid.Just lähtekivim on see, kuhu peale tekib mullakiht. Füsikaline murenemne- ehk rabenemine, toimub kivimiosakeste- mineraalide-temperatuui kõikumisest ja soojuspaisumisest(kokkutõmbed). keemiline koostis ei muutu.kõige intensiivsem kuivas kliimas, nt. kõrb. Keemiline murenemine- ehk porsumine, kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi või keemiliste saaste ainetega. Leostumine- lahustunud soolade ärakandumine. Bioloogiline murenemine- taimejuurte, mkroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Korrosioon- krobelisus, karedus. Mineraliseerumine- org. ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks. Humifitseerumine- mullapinnal ja mulas toimuv org. jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine.
KORDAMISKÜSIMUSED PEDOSFÄÄR 1. Mulla koostis - Tahke osa: Mineraalne (45%) ja orgaaniline (5%; C, N, S); vesi (25%), õhk (25%) 2. Füüs. ja keem. murenemise võrdlus: Füüsikaline - toimub mineraalide temperatuuri kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline - kivimi keemiline koostis muutub ja osa lahustuvaid aineid eraldub. 3. Millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus füüsikaline, millistes keemiline murenemine? Kivimis olevate keemilised elemendid reageerivad H2O, CO2 ja O2-ga- palavates ja niisketes piirkondades. 4. Passiivsed mullatekketegurid: * Lähtekivim - annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused * Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist * Aeg aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullatekketegurid: * Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse
PEDOSFÄÄR Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine e Keemiline murenemine e porsumine rabenemine kivimite mehaaniline kivimis olevate keemiliste elementide peenendumine reageerimine vee, hapniku, põhjustavad temperatuuri süsihappegaasiga ja keemiliste kõikumised ja kivimipragudes saasteainetega oleva vee jäätumine. vabanevad mineraalsed toiteelemendid, on eriti intensiivne seal, kus mida kasutavad taimed ja mikroorganismid
lagunevad. Füüsikaliseks murenemiseks nimetatakse kivimite purustumist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sessoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. On eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur Rabenemise tulemusena toimub lähtekivimi purunemine ning deintegreerumine (peenestumine), millega ei kaasne kivimi mineraalse(keemilise) koostise muutumist Keemiline murenemine on Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapnniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega Toimub seal kus on kus on piisaval hulgal sademeid (vihmana) ning kus valitseb soe kliima. Porsumise tulemusena toimub lähtekivimi lagunemine tema koostismineraalide keemilise koostise muutumisel teel. Porsumisel laguneb lähtekivim keemilisteks(mineraalseteks) komponentideks, mis on ümbritseva keskkonnaga tasakaalus või sellele lähedases seisundis.
Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. 3.Millised on mulla tekketegurid, kuidas mõjutavad muldade kujunemist, milliseid omadusi mullas mõjutavad? Lähtekivim. lähtekivimi murenemisel tekib mull mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab tema füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu- ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Kliima
Aeratsioonivöönd-maakoore ülemine osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku. Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...
Füüsikaline ja keemiline murenemine, nende tähtsus. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine rabenemine porsumine Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide peenendumine ilma reageerimine vee, hapniku, keemilismineraloogilise koostise süsihappegaasiga ning keemiliste muutusteta, mida põhjustavad saasteainetega. temperatuuri kõikumised ja kivimi Porsumise käigus vabanevad vajalikud pragudes oleva vee jäätumine
Füüsikaline murenemine ehk rabenemine: o kivimite mehaaniline peenendumine o põhjustavad temperatuuri kõikumised (osa kivimeid paisub ja tõmbub kokku rohkem kui teised) o eriti intensiivne seal, kus temperatuuri kõikumise ulatus ja sagedus on suur o Kõrbes o Niiskes ja jahedas kliimas kivide pragudes oleva vee jäätumine Keemiline murenemine ehk porsumine: o kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega o Temp kiirendab protsesse ja sajuveest moodustuvad lahused o kõige intensiivsem palavas ja niiskes kliimas o vabanevad mineraalsed toiteelemendid, mida kasutavad taimed ja mikroorganismid o Hästi lahustuvad nt Na, K, Ca (ei lahustu SiO2, Fe, Al) Bioloogiline murenemine:
Keemiline murenemine – kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi ja keemiliste saastainetega. Selle käigus tulevad mineraalained ja see toimub soojas ja niiskes kliimas. Selle käigus muutub kivimi keemiline koostis, kuid kivide väliskuju muutus esialgu suhteliselt vähe. Füüsikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine ilma koostise muutusteta. Põhjuseks: suur temp. kõikumine, kivimipragudes vee jäätumine. Leiab aset: kuiv ja palav, kuiv ja külm, külm ja niiske kliima. Selle käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Murenemise tähtsus looduses: tekivad setted ja muld, muutub pinnamood. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles on mineraalset(liiva- ja saviosakesed) ning orgaanilist(kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Mullas leidub ka vett ja õhku. Mulla moodustavad eri värvuse ja omadustega kihid, mida nimetatakse mul...
2. PEDOSFÄÄR 1. keemiline murenemine on kivimi keemilise koostise muutumine.toimub intensiivselt palavas kliimas, sest kõrge temperatur kiirendab keemilisi protsesse. Teisalt on hädavajalik ka piisav kogus sademeid, et moodustuksid lahused. Tähtsus looduses: Inimtegevuses: Füüsikaline murenemise käigus peenestub kivim mitmesuguse suurusega osakesteks, kuid kivimi mineraloogiline ja keemiline koostis ei muutu. Kõige intensiivsem füüsikaline murenemine toimub kuivas kliimas, kus esineb vähe sademeid, kuid temperatuuri kõikumise ulatus ning sagedus on suur. Tähtsus looduses Inimtegevusele: 2. Mullatekketegurid: Mullatekketegurid võib mõjumiskiiruse alusel jagada kaheks- passiivseteks ja aktiivseteks. Esimeste mõju on pikaajaline ja inimelu vältel vähemärgatav. Seevastu aktiivsete mullatekketegurite mõju avaldub mulla omadustes märgatavalt kiiremini. PASSIIVSED MULLATEKKETEGURID(õp.lk 66-68): Lähtekivim. Lähte...
LITOSFÄÄR MAA SISEEHITUS Mandriline ja ookeaniline maakoor Maa siseehitus Tuum sisetuum tahkes olekus välistuum vedelas olekus,2900-6378 km sügavusel Vahevöö alumine , ülemine (kuni 2900 km-ni) Astenosfäär vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad ookeanides 50 km sügavusel mandritel 200 km sügavusel Maakoor ookeaniline ja mandriline piir vahevööga-MOHO piir(avas.1909.a) Litosfäär maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa,on liigendatud laamadeks Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt basalt KIVIMID Settekivimid tekkinud se...
Ookeaniline maakoor tekib merepõhjas üksteisest eemale triivate laamade ääres, kust väljub magma. Magma väljub tuumast mis pärast tardub. Ookeaniline maakoor eksisteerib mõnda aega siis hävib. Laamad võivad koosneda kas siis ookenilisest või mandrilisest maakoorest., laamad liiguvad horisontaalselt 1-10 aastat. Ookeanliste laamade eraldumine, on valdavalt ookeanide keskmäestikes, vahevööst kerkivad üles kuumad magmavööd. Põhjustavad maakoore rebenemist(joon 1). Ookeaniliste laamade põrkumine, ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumise joon tähistab süvik, tekivad vulkaanilised saared(filipiinilaam). Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine, raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ook maakoor hävib, selle tulemusena tekivad magmakolded.(l ameerika laam). Mandriliste laamade põrkumine, tekivad kõrged mäestikud , vulkaane ei esine. Laamade liikumine küljetsi , toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad lii...
Murenemine.kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.Lähtekivim pindmised murenenud kivimid, millesse hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust.Füüsikaline murenemine e. rabenemine on kivimite peenenemine välisjõudude toimel, kivimi keemiline koostis ei muutu, põhjustavad eelkõige temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine, eriti intensiivne kõrbetes ja tundravööndis, ka kõrgmäestikes. Keemiline murenemine e. porsumine -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega, eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades,toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne( karstumine-lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid) Murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine...
1. Sissejuhatus Koobalt (Co) on looduslikult esinev keemiline element aatomnumbriga 27, mille avastas Rootsis Georg Brandt aastal 1742. Koobalti nimi tuleb saksa sõnast Kobold, maa-alune mütoloogiline paharet, nimi mille andsid kivimile ebausklikud kaevandajad. Algsed püüded kivimit sulatada, et saada vaske ja nikklit ebaõnnestusid, andes tulemuseks vaid koobaltoksiidi pulbrit. Lisaks oksüdeerus ka kivimis olev arseen mürgiseks arseenikuks, juurutades kivimi kurikuulsat mainet kaevurite seas. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 ning 26 tuntud radioaktiivset isotoopi. Perioodilisustabelis asub koobalt VIIIB rühmas 4. perioodis. Koobaltil on põhiliselt 3 oksüdatsiooniastet: 0, +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harva esinev ning ebapüsiv. Koobaltis on elektrone 27, millest väliskihil asub 2, neutroneid 32 ja prootoneid 27. Koobalti
D Infiltratsioon 12 Mille poolest erineb arteesiavesi pinnaseveest? A Toiteala ühtib levialaga B Toiteala on suurem levialast C On kaetud veepidemega 13 Mis on poorsus? A Pooride mahu ja kivimi mahu jagatis B Pooride mahu ja kivimi osakeste mahu suhe C Tühemike olemasolu kivimis 14 Mis on liivsavi? A Liiva rohkem kui savi B Savi rohkem kui liiva C Savi ja liiva võrdselt 15 Mis on saviliiv? A Savi rohkem kui liiva B Liiva rohkem kui savi C Savi ja liiva võrdselt 16 Mis on küllastusvajak? A Kivmi omadus anda endast välja teatud hulk vett
Settekivimid on näiteks liivakivi, ränikivi ja lubjakivi. (Symes, R.F 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) MOONDEKIVIMID Moondekivimid ehk metamorfiidid on saanud oma nime kreekakeelsetest sõnadest meta ja morphe, mis tähendab kuju muutust. Nad on kuumuse ja/või rõhu mõjul muutunud tard- või settekivimid. Sellised tingimused võivad olla mäetekkeprotsesside ajal. Mattunud kivimid on mõjustatud kõrgest temperatuurist ja kokku surutud või kurrutatud, põhjustades kivimis uute mineraalide moodustumise.Teised moondekivimid tekivad siis, kui kivimit ümbritsev kuum tarduv mass ,,küpsetab" seda oma soojusega. Moondekivimid on näiteks marmor, gneiss ja migmatiit. (Symes, R.F. . 1996. Kivimid ja mineraalid. Tallinn: Koolibri) 6 Settekivim Moondekivim Tardkivim KIVIMID TÖÖRIISTADENA
Veeimavus on väga väike 0,5 0,8% mahust. Külmakindlus on üle 200 tsükli. 7. Eestis leiduvad settekivimid. Dolomiit(lääne-eesti), lubjakivi(mandri-eesti), liivakivi, pruunikad savid (lõuna-eesti), hallikad savid (põhja-eesti). 8. Milline vahe on lubjakivil ja dolomiidil? Lubjakivi orgaaniline ühend. Dolomiit keemiline ühend. 9. Milline mineraal on liiva peamine koostisosa? KVARTSIIT ON LIIVA PEAMINE KOOSTISOSA. 10. Millises kivimis on kaltsiit põhimineraaliks? LUBJAS ON põhimineraaliks kaltsiit. 11. Millised on settemoondekivimid? Tuntumad on : MARMOR, KILTKIVID, IGIKIVI, KALJUKIVI. 12. Millises kivimis on kvartsiidisisaldus 90-95%? IGIKIVIS on kvartsiidisisaldus kuni 95% (see annab talle sillerduse). 13. Kuidas töödeldakse looduskivisid? Murdumine, purustamine, kloppimine, tagumine, saagimine, hööveldamine, lihvimine ja poleerimine. Täkistakse ehk tagutakse pind, mis ei ole libe
Muldkate on maakoore pindmine kith, milles mikroobid, seened ja taimed tekivad ja muunduvad orgaanilist ainet Leetumine orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvatest ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Kamardumine mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub parasvöötme rohtlates, kus läbiuhtumist ei toimu ja kus on keemiliste elementide rikas lähtekivim. Gleistumine pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses muldkeskkonnas toimuv protsess, mille käigus anaeroobsed mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku peamiselt raud(III) oksiidist, mis taandub raud(II)oksiidiks. Viimased moodustavad mulla mineraalidega reageerides sinakaid või rohekaid gleimineraale. Väheneb mulla poorsus ja halveneb mulla veeläbilaskvus. Eriti iseloomulik tundramuldadele, ...
eristatakse kolme kivimitüüpi (ülalt alla): 1. Dolokivi laiguline, kirjuvärviline (beezid, roosad, sinakashallid toonid), peene- kuni keskmisekristalliline. Tekstuur ebaselge, keskmise- kuni paksukihiline, õhukeste domeriidikelmetega. Esinevad suured kavernid, korallide fragmendid, püriidikristallid. 2. Dolokivi lausteraline, valkjashall kuni hall, pisi- kuni keskmisekristalliline, paksukihiline ja massiivne. Kivimis on leitud kaltsedoni mugulaid, 3. Dolokivi mudaline, hall, läbilõike allosas tumehall, savikas, kusjuures sügavusega savika materjali sisaldus suureneb. Kivim on pisi- kuni peitkristalliline, peenekihiline, esinevad katkestuspinnad ja mudasööjate elutegevuse jäljed. Kasuliku kihi lamam lasub kõrgustel 57,65 60,48 m. Lamami pind tõuseb äärealade suunas, eriti itta ja loodesse. Kareda uuringualal leviva dolokivi survetugevus kuivalt on 60 142 Mpa ja külmakindlus
vääriskivi. 4 pilt 1. oktaeeder pilt 2. briljant 2. TEEMANDI LEIDUVUS JA KAEVANDAMINE Teemanti leidub kõige rohkem Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Venemaal (Uuralites) vanad vulkaanikraatrid. Teemant on puhas süsinik, tekkinud 96 kuni 152 kilomeetri sügavusel Maa sees tohutu kuumuse ja rõhu mõjul. Teemandid moodustuvad ainult ühes kivimis, kimberliidis, mis on nime saanud Lõuna-Aafrika kaevanduslinna Kimberley järgi. Kimberliit moodustub kitsastes torujates vulkaanilõõrides, mida leidub pea igal mandril. Tugeva kuumuse ja igast küljest mõjuva rõhu tõttu hakkab süsinik moodustama teemandikristalle. Võib minna miljoneid aastaid, enne kui vääriskivi jõuab maapinnale. Geoloogid arvavad, et magma tungib mööda kimberliittoru ülespoole purustava hooga. Läbi maakoore pinnale sööstes kannab magma kaasa ka teemante.
hapnikuaatomite kaudu. Sünteetilistest ühenditest on sarnase struktuuriga näiteks mitmed boornitriidi vormid, mis on samuti väga kõvad ja selles osas võrreldavad teemandiga.Teemant kuulub nende väheste mineraalide hulka, mis koosnevad ühest puhtast elemendist. Sellised on veel kuld ja vask. Teemant on puhas süsinik, tekkinud 96 kuni 152 kilomeetri sügavusel Maa sees tohutu kuumuse ja rõhu mõjul. Teemandid moodustuvad ainult ühes kivimis, kimberliidis, mis on nime saanud Lõuna-Aafrika kaevanduslinna Kimberley järgi. Kimberliit moodustub kitsastes torujates vulkaanilõõrides, mida leidub pea igal mandril. Kus neid leidub? Teemandid moodustuvad sügaval maakoore all ülemises vahevöös, mida kutsutakse kimberliiditorudeks. Tugeva kuumuse ja igast küljest mõjuva rõhu tõttu hakkab selline element nagu süsinik moodustama teemandikristalle.Geoloogid arvavad, et magma tungib mööda kimberliittoru ülespoole purustava hooga.
Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas. Ta on eelkõige üks paremaid kambriumi ja ordoviitsiumi setete paljandeid, kus kivimid on tektoonilistest jm. destruktiivsetest protsessidest praktiliselt mõjustamata kujul säilinud sadade miljonite aastate vältel. Tänu sellele on kivimis sisalduv rikkalik fauna samuti säilinud rikkumata kujul, mis on äärmiselt oluline orgaanilise maailma evolutsiooni uurimise seisukohalt. 6 6. Elukeskkonna seisundi iseloomustus Suurem osa vallas tekkivatest jäätmetest on olmejäätmed. Ohtlike jäätmeid tekib enamasti tööstusettevõtetest ja harvemal juhul ka põllumajandusettevõtetest. Jäätmed ladustatakse,
GEOLOOGIA Geoloogia on teadus maast, uurib elu arengut maal. Elusa looduse areng Pre C Paleosoikum, trilobiidid Mesosoikum, saurused, toimus oluline muutus kliimas Kainosoikum, imetajad www.gi.ee/geomoodulid www.ut.ee/BGGM/haridus.html Kus eestis paljanduvad eestis aluskorrakivimid? Ei paljandu, Soomes Lainevired tekivad madalaveelises meres, rannikul. On haruldane, et need on säilinud ja meie neid näeme. Aktualisimi printsiip vesi jookseb ülevalt alla, teepealt kus ta liikus kulutas ta seda. MAA Keskmine raadius 6371km keskmine tihedus Milankovici tsüklid: maa orbiidi elliptilisus, maa telje kaldenurga pikkus, maa telje sihi pikkus. Geoid maa välispind geommetriline kujund, mille pinnaks on ookeanite veepind täieliku tullevaikuse korral. Maa uurimise probleemid: Protsessid on toimunud kauges minevikus Protsessid on väga aeglased, me ei saa ...
lähtekivimi peenestumisele. Mida peenestatum on kivim mehaaniliselt, seda intensiivsem on porsumine. Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi. Kivim rikastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse. Sellises massis liigub juba vesi kapillaarsusseaduste järgi ja kivimis hakkab arenema üks viljakuse elementidest veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess. 36. Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk
PEDOSFÄÄR teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (temperatuuri kõikumine, jää, vesi, organismide elutegevus jne). Sellist protsessi nimetatakse murenemiseks. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine.Murend- kivimi murenemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Eristatakse:1) füüsikalist ja 2) keemilist murenemist. Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. Kõige kiiremini t...
1. MIS ON FOSFORIIT? Fosforiit ehk oobolusliivakivi mineraalne koostis on suhteliselt vaene: kaks põhilist komponenti on kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (täpsemalt fluorokarbonaatapatiit). Viimastest koosnevad käsijalgsete ehk brahhipoodide (perekonnad Obolus, Schmidtites jt) kojad. Nende hulgas on harva säilinud terveid poolmeid, enamasti on tegemist karpide tükkidega (joonis 1), millest väiksemad kannavad detriidi nime. Nii kvartsi kui ka fosfaadi hulk kivimis on väga muutuv ja ühe suurenemine tingib teise vähenemise. Seega on peaaegu puhaste kvartsliivakivide (kvartsi on üle 90%) kõrval leida ka väga fosfaadirikkaid erimeid, milles seda mineraali on kuni 80-90%. Sellist kivimit nimetatakse sõltuvalt käsijalgsete kodade purustatuse astmest ja tsementeeritusest karpkiviks (traditsiooniline nimetus ooboluskonglomeraat) või detritiidiks (viimases on kogu fosfaatne osis esindatud peamiselt detriidina)
GEOGRAAFIA KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Tänapäeval kogutakse andmeid Maa sisetegevuse kohta puuraukude rajamisel ning kivimite, mis jõuavad maapinnale vulkaanilise tegevuse ja maavärinatega, uurimisel. Maa siseehitus: Maakoor: 1)mandriline-ulatus on 5-80 km; keskmine tihedus 2,7 g/cm 3; peamised kivimid on graniit ja basalt; temperatuur on 0-600°C; aine olek on tahke. 2)ookeniline-ulatus on5-20km; keskmine tihedus 3 g/cm3; peamine kivim on basalt Vahevöö: 1)ülaosa-ulatus on kuni 400 km; temperatuur on 1300°C; aine olek on plastiline. 2)alaosa-ulatus kuni 2900 km; temperatuur on 1200-1500°C; aine olek on tahke. · Astenosfäär-vahevöö ülemine osa; kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. · Litosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks Tuu...
3 PEDOSFÄÄR+vt. ka lühikonspekt muld 1. teab, millistes keskkonnatingimustes on ülekaalus keemiline ja millistes füüsikaline murenemine, teab murenemise tähtsust looduses ja mõju inimtegevusele; murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel; murenemiskoorik maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Füüsikaline murenemine e rabenemine Keemiline murenemine e porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja -keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud kivimipragudes oleva vee...
( Ca2+, Mg2+) leostumise tõttu. Põldude üleväetamine ja valel ajal väetamine, kahjurite tõrje. Raskemetallide sattumine mulda jne. Mõisted: · Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilismineraloogilise koostise muutumiseta; seda põhjustavad temperatuuri tugevad ja sagedased kõikumised ning kivimipragudes oleva vee jäätumine. · Keemiline murenemine ehk porsumine- kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasi või keemiliste saasteainetega. · Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. · Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine.
mis juhtus siis kui moodustus Päikesesüsteem. Praegu on teadlased seisukohal, et Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid tekkisid gaasilis-tolmja udukogu osakeste kondenseerumisel ja liitumisel, mis lõppes u. 4,6 miljardit aastat tagasi. Maa kivimikihtides olevate vanimate kivimite vanus ei ulatu kaugemale kui u. 4 miljardit aastat. Selle daatumiga alustatakse ka arhaikumi aegkonda. Varasemat aega Maa ajaloos (4,6 miljardit - 4 miljardit), mille kohta pole kivimis ühtegi fakti, nimetatakse hadaikumi ajastuks. See on ajavahemik, mille kohta meil pole otseseid geoloogilisi fakte, vaid mille kohta saame teha vaid oletusi teoreetiliste mudelite põhjal. Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge. Alguses oli Maa vedelas olekus ning muutus järk-järgult tahkemaks. Pöörlemise hoo sai Maa kaasa ilmselt juba varem ümber ühise masskeskme
mikroorganismidele vett ja õhku parema elukeskkonna Kivimi keemiline koostis ei muutu kivimi muutub, osa aineid mineraloogiline ja lahustub keemiline koostis -on kivimite kivimis olevate mehaaniline keemiliste elementide peenendumine ilma reageerimine vee, keemilis- hapniku, mineraloogilise süsihappegaasiga ja koostise muutusteta, keemiliste
Ta on kõige kõvem teadaolev mineraal. Ta on kuulus oma kestva ,,tulise" sära poolest. Teemanti kvaliteeti hinnatakse tema värvuse, puhtuse, lihvimiskvaliteedi ja massi(karaatides) järgi. Aarded kruusas: enne 1870. a. Leiti teemandikirstalle või tükikesi jõekruusast põhiliselt Brasiilias. 19. saj. lõpul avastati esmalt teemane sisaldavad kruusad ja seejärel kimberliidid Lõuna- Aafrikas. Tänapäeval on juhtivaks teemanditootjaks Austraalia. Teemandid kivimis: Kimberliit on suurema osa teemantide allikas. See on nimetatud Kimberley teemandivälja järgi Lõuna- Aafrikas. Kivim leiti vulkaanilõõrist, mis saab alguse 100-200 miili sügavuselt maakoores. 7 Teemandi struktuur Teemandi kristallivõre moodustavad süsiniku aatomid, mis on omavahel ühendatud kovalentsete sidemetega. Iga süsiniku aatom on kristallivõres
Laava - vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud magma. Kihtvulkaan - valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kilpvulkaan - lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltsetest laavavooludest. Aktiivne vulkaan pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega purskav vulkaan Kustunud vulkaan Inimajaloo vältel mitte pursanud vulkaan Maavärin - kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine. Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal. Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemiline ühend (grafiit, teemant, kvarts) Kivim - loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass (sette-, tard-, moondekivimid) Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust (nt. rauamaak, vasemaak, boksiit)
Kordamisküsimused 10.klass PEDOSFÄÄR 1.Mis on muld? Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elus looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus, sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. 2.Mulla koostis: mulla koostisosade mahuline vahekord. 1)Elus osa- seened, bakterid, taimed, loomad (vihmaussid) 2)Eluta osa- vedel (mullavesi), tahke(90%mineraalne, 10% orgaaniline (soodes vastupidi), gaasiline (mullaõhk) 3.Mis on murenemine? Kuidas liigitatakse murenemist? Iseloomusta lühidalt mõlemat tüüpi! Maakoore ülemistes kihtides kivimid ning neis esinevad mineraalid muutuvad ja purunevad mitmesuguste välistegurite mõjul (te...
jõe ristlõike pindala ja voolukiiruse korrutisega: Q = Fv kus Q on vooluhulk m3/s F ristlõike pindala m2 Ja v voolukiirus m/s. Samuti kui pinnavee vooluhulkade määramine on tahtis ka põhjavee hulga määramine. Nagu üks tuntud vene hüdrogeoloog Lange on ütelnud, et hüdrogeoloog tegeleb nii teoreetiliselt kui praktiliselt liiva tüüpi kivimitega, st põhiliselt poorse keskkonnaga. Poorsus on kivimis olevate pooride ja kivimi mahu jagatis. Oluline parameeter on veega küllastunud kivimi omadus anda ära teatava hulga vett. Seda näitajat nimetatakse veeanniks. Veeannile vastand on küllastusvajak. See nätab kui palju veega küllasumata kivimisse vett juurde mahub. Veeand sõltub kivimi terasuurusest: · Peeneteraline liiv ja saviliiv 0,1...0,15 · Väikeseteraline liiv ja savikas liiv 0,15...0,2
pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel Vana mäestik pikka aega geoloogilistele välisjõududele allunud mäestik, millele on
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid Ookeani põhi on noorem, sest ookeaniline litosfäär on raskem (settimine) ja vajub läbi astenosfääri vahevöösse. Põrkuvad ookeaniline ja mandriline laam • Raskema ookeanilaama serv sukeldub kergema mandrilaama alla. • Subduktsiooni ehk sukeldumisp...
3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). PEDOSFÄÄR. Füüsikaline murenemine - kivimite mehaaniline peenendumine ilma koostise keemilis-mineraloogilise muutusteta, mida põhjustavad temperatuuri kõikumised ja kivimipragudes oleva vee jäätumine. Füüsikaline murenemine kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku, süsihappegaasiga ja keemiliste saasteainetega. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega (rahn-kivid-kruus-liiv-savi). Lähtekivim Mulle mineraalne osa - kivikesed, kruus, liiv ja savi. Mullahorisont mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht.
või bituumeniilmingu Eesti kivimites. Aastatel 1968-1973 toimunud 1:200 000 mõõtkavalise geoloogilise kaardistamise käigus kirjeldati looduslikke bituumeneid reas puursüdamikes nii Hiiumaal kui Saaremaal. 1971-1980 toimusid Paluküla granitoidide maardla otsingu- ja uurimistööd. Enamus puursüdamikke sisaldasid looduslikke bituumeneid. Tinglikult eraldatakse kahte suuremat naftiidide leviku piirkonda, kus neil on erinev stratigraafiline asend, ilminguvorm, kontsentratsiooniaste kivimis, konsistents ja koostis. Suurem osa neist on seotud Lääne-Eesti ja eriti Hiiumaa Kesk- ja Ülem- Ordoviitsiumi või Siluri kivimitega. Levikusügavus ulatub maapinna ülemistest kihtidest 360 meetrini. Visuaalse määrangu järgi on valdav viskoosne nafta (80 %), harvem esineb tahket asfalti (15%) või vedelat tõrvarikast naftat (5%). Lääne-Eesti lubjakivides esineva bituumeni ja viskoosse nafta hajusesinemises pole midagi iseäralikku. Teatavasti on Baltikumi naftabassein ju olemas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
