Kiirgusbilansi arvutamine: R=Q(1-A)-E R- Kiirgusbilanss Q- Kogukiirgus A- Albeedo E- efektiivne kiirgus Albeedo- aluspinna peegeldumisvõime. Efektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. ÜLESANNE 120(1-(96/120))-40=-16W/ Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. 2. Päike saab seniidis olla pöörijoonte vahelistel alal (23.5) 3. Kuna on päike seniidis ekvaatoril. (2 korda aastas kevadisel ja sügisesel pööripäeval, 20.märts, 22-23 .september). 4. Kuna on päike seniidis põhjapöörijoonel (21.juuni) 5. Kuna on päike seniidis lõunapöörijoonel (23.detsember). 6. Mitu korda on päike seniidis põhjapöörijoonel (1 kord aastas). Päikesekiirguse hulk antud piirkonnas sõltub: 1. Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem. (Kuidas muutub Maal, kus seniidis, kus on pöörijooned jne.) 2
Aastaaegade vaheldumine Linell Raud Sisukord · Avaleht · Sisukord · Aastaajad · Pööripäevad · Päikese jaotumine · Päike seniidis · Mõisted · Faktid · Kasutatud kirjandus Aastaajad Eestis on neli kindlat aastaaega: Click to edit Master text styles Second level · Kevad Third level · Suvi Fourth level
1. Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...
langeb) STRATOSFÄÄR(-20% kogu atmosfääri õhust; selles kihis on nn osoonikiht;ulatub ligi 50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgust-kogub soojust) MESOFÄÄR(temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR(temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast- mida suurem, seda rohkem (90kraadi-päike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5 kraadi);pöörijooned määrab ära maa pöörlemistelje nurk; pöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval ja lõunapöörijoonel on päike seniidis talvisel
50km kõrgusele; temp kõrguse kasvades tõuseb; osoon neelab kiirgustkogub soojust ) MESOFÄÄR (temp kõrguse kasvades langeb, õhk üsna hõre, osooni praktiliselt pole) TERMOSFÄÄR( temp kõrguse kasvades tõuseb) 3. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus).(Päikesekiirte langemisnurgast mida suurem, seda rohkem (90kraadipäike seniidis) päike saab olla seniidis pöörijoonte vahel (23,5
2) inimtekkelised kütuste põletamine, heitgaaside paiskamine atmosfääri 10. Mussoonid Mussoonid on tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest. (talvel sisemaalt ookeanile, suvel ookenilt maismaale). TEKE: maismaa ja meri soojenevad eri kiirusega ning erineval määral ESINEMINE: Lõuna-Aasias, 11. Aastaaegade vaheldumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. Pööripäevad: Talvine 21.12 Päike seniidis lõunapöörijoone kohal Kevadine 21.03 Päike seniidis ekvaatoril Suvine 22.06 Päike seniidis põhjapöörijoone kohal Sügisene 23.09 Päike seniidis ekvaatori kohal Polaaröö ja polaarpäev esineb polaaraladel põhjapoolkeral (Arktikas) ja lõunapoolkeral (Antarktises), mille laiuskraadid on üle 66°33' TEKKE PÕHJUS: maa telg on kaldu Ajal, mil põhjapoolkera on pööratud Päikese poole, jääb lõunapoolus varju. Sel
õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab
õp lk 103 2) Tee joonis, millel on kujutatud päikese, kuu ja maa asend mis vastavad noorkuu sirbile, esimese veerandi poolkuule, täiskuule, viimase veerandi poolkuule või vana kuu sirbile õp lk 102 Võrdle vennidiagrammil astronoomilist aastaaegade vaheldumist. SUVI TALV *Algab juunis *Tiirlemisest ümber päikese *Algab detsembris *Päike käib kõrgemalt *Päike on seniidis *Päike käib madalamalt *Päev kõige pikem pöörijoonel *Päev kõige lühem *Maakera telje kalle on koguaeg sama *Poolusel algab polaarpäev KEVAD SÜGIS *Märtsis algab *Päike on ekvaatoril seniidis *Septembris algab
3.HU KOOSTISOSAD - lmmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%, ssihappegaas 0,03%, veeaur, aerosool 6.Peamisteks pikeseneelajateks on: TROPOSFRIS- pilved, veeaur, aerosool STRATOSFRIS - osoon 7.HUTEMP, HURHU JA HU TIHEDUSE SEOS - jahe hk on raskem seega on tihedam ja avaldab maapinnale rohkem rhku. 11.PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB - pilvedest, pikese krgusest, hus olevast veeaurust, koha kaugusest ekvaatorist jne 12. PIKESEKIIRGUSE HULK SLTUB PIKESE KRGUSEST HORISONDIL - kui pike paistab seniidis, langeb pinnahikule rohkem pikesekiirgust kui madalama pikesekiirguse korral 13. PILVISUS MJUTAB PIKESEKIIRGUSE HULKA - Pikesekiirgus vib juda maapinnale hajuskiirgusena. 14. ALBEEDO - tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse. Aluspinna albeedo sltub pinnast. kige rohkem peegeldavad heledad ja kuivad pinnad 1)21.juuni-suvine pripev.pike paistab seniidis phja prijoonel, valgustab phja poolkera. Polaarpev on phja polaarjoonest pooluseni, polaar luna polaarjoonest pooluseni
8. Kas parasvöös on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne või tasakaalus? 9. Koosta tõene lause või jutuke, kus on kasutatud järgmisi mõisteid: - Päikeselt saadav soojushulk; - Maa tiirlemine ümber Päikese; - Maa pöörlemine ümber oma telje; - aastaaegade vaheldumine. 10. Paranda vead järgnevas tekstis: kui põhjapoolkeral on suvi, on Maa lõunapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis päev pikem kui öö. Kõige pikem on päev 21. juunil, kui Päike on seniidis põhjapolaarjoonel. Lõunapoolkeral on suve algus 22. detsembril, kui Päike on seniidis Vähi pöörijoonel.. Põhjapolaarjoonel on samal ajal päeva ja öö pikkus võrdsed ja poolusel polaaröö. Põhja- ja lõunapöörijoonel on Päike seniidis üks kord aastas, ekvaatoril kaks korda. 11. Kirjuta igale kliimavöötmele kolm seda kliimat iseloomustavat sõna.
Paremale 6. Missugune vööde paikneb ekvaatori juures? 7. Mis kiirgus on ohtlik elusloodusele? 8. Päev, kui päike on kevadisel ja sügisesel pööripäeval seniidis. 9. Maakera osa, kus on neli aastaaega. 10. Maakera osa, kus on kõige külmem. Alla 1. Ajavahemik, mil Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal. 2. Punkt lõunapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. 3. Päev, kui Päike on seniidis lõunapöörijoonel. 4. Vastand polaarööle. 5. Päikesekiired langevad maapinnaga risti.
Polaarjoon on kujutletav joon maakera pinnal. Polaarjoonest pooluse suunas esinevad polaarpäev ja polaaröö. Polaarjooni on kaks: Põhjapolaarjoon ning lõunapolaarjoon. Talv ¡ Astronoomiline talv algab talvise pööripäevaga ehk talvise päikseseisakuga. ¡ Talvine pööripäev on ööpäev iga aasta 21. või 22.detsembril. ¡ Talvise pööripäeva ajal on põhjapoolkeral lühim päev ja pikim öö, lõunapoolkeral aga pikim päev ja lühim öö. ¡ Päike asub seniidis lõunapöörjoone kohal. ¡ Põhjapoolkeral algab talv, kuid lõunapoolkeral algab suvi. Kevad ¡ Astronoomiline kevad algab kevadise pööripäevaga ehk kevadise võrdpäevsusega. ¡ Kevadine pööripäev on ööpäev iga aasta 20. või 21.märtsil, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi. ¡ Päike on seniidis ekvaatori kohal. ¡ Põhjapoolusel lõppeb polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel toimub kõik vastupidi.
polaaröö talvisel pööripäeval; lõunapolaarjoonel täpselt vastupidi. Mida poolusele lähemal, seda kauem need nähtused kestavad. Poolustel kestavad polaaröö ja –päev 6 kuud (põhjapoolusel polaaröö sügisesest pööripäevast kevadiseni, polaarpäev kevadisest sügiseseni; lõunapoolusel vastupidi. Pöörijooned – Mõttelised jooned gloobusel, mis piiravad ala, kus päike saab olla seniidis. Asuvad 23,5 N ja 23,5 S. Põhjapöörijoonel on päike seniidis suvisel pööripäeval, lõunapöörijoonel talvisel pööripäeval. Nende joonte vahel on päike kõigis punktides seniidis 2 korda aastas. Ekvaatoril on päike seniidis kevadisel ja sügisesel pööripäeval. Läänetuuled – 60. Laiuskraadidel, parasvöötmes läänest itta puhuvad alalised tuuled Mandriline kliima – iseloomulik õhutemperatuuri suur kõikumine nii ööpäevas kui ka aasta jooksul, väike sademete hulk. Kujuneb mandrite siseosas või külmade
Troopiline õhumass Parasvöötme õhumass Arktiline ja antarktiline õhumass Iseloomusta õhumassi põhiomadusi temperatuur, sademed seos õhuringlusega! Õhumasside vaheldumine üleminekuvöötmetes Polaarne T S Lähispolaarne A Parasvööde U Lähistroopiline L Troopiline V Lähisekvatoriaalne V Ekvatoriaalne I ÕHURINGLUS Ekvatoriaalne Päike kõrgel, 2X seniidis Temperatuur 25 °27° Õhk niiske Palju sademeid südapäeval äike Liigirikkad VIHMAMETSAD Ekvatoriaalne kliimavööde Kliimadiagramm Lähisekvatoriaalne vööde " talvel" suvel troopiline õhk ekvatoriaalne õhk Väga kuum Palav Äärmine kuivus Palju sademeid Pilvitu Suur pilvisus Lähisekvatoriaalne -Savannid Troopiline kliimavööde Päike kõrgel, 2X
rohkempõhja ...poolkera. PolaarpAev on (millises piir- põhja ja- lõunapolaar- konnas?) põhjapooluselt põhjapolaarjooneni joon ja polaaroo lõunapooluselt lõunapolaarjooneni suvi. Eestis on sel ajal ............. 22.dets. -talvine pööripäev 2) ............... Piiike paistab seniidis lõuna . poorijoonel ja valgustab rohkem lõuna põhja- ja ...poolkera. Polaarpiiev on (millises piir- lõunapöörijoon konnas?) lõunapooluselt lõunapolaarjooneni ja polaaroo põhjapooluselt põhjapolaarjooneni Eestis talv. on sel ajal ............. 3) 21. märts ja 23
taevas tõmbub pilve ülespoole liikudes soe õhk jahtub veearu kondenseerub ja tekivad pilved kiudpilved tibutab lausvihma, talvel lumi ja tuiks ja jäide Külm front: külmem õhumass liigub sooja peale õhk raske, liigub pinna lähedal soe õhk lükkub üles rünksajupilved paduvihm õhutemp langeb järsult 16. Millal on päike seniidis põhjapöörijoonel, ekvaatoril, lõunapöörijoonel, kus esineb polaaröö, polaarpäev? Kevadine 21.03 ja sügisene pööripäev 23.09 - päike seniidis ekvaatoril, päike ja öö ühepikkused Suvine pööripäev - 22.06, päike põhjapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaarpäev, põhjapoolkera pikim päev Talvine pööripäev - 22.12, päike lõunapöörijoonel seniidis (23,5 laiuskraadil), polaaröö, põhjapoolkera lühim päev
Troposfääris tekivad kõik ilmastikunähtused. 3)Miks stratosfääris temp tõuseb?-Peamiseks põhjustajaks on osoonikiht, sest ta neelab peaaegu täielikult päikeselt tuleva uv-kiirguse, mille tagajärjel õhk soojeneb. 5)Kuidas mõjutavad maapinnale saabuva ja seal neelduva päikseskiirguse hulka: a)geograafiline laius-mida kaugemal on laius seda kaugemal päikesekiirgus b)pilvisus-pilved neelavad enamus päiksesekiirguse kui 5-20% lasevad läbi c)aluspinna omadused-kui päike on seniidis langeb pinnale rohkem kiirgust, kui madalama päikse asendi puhul 6)Kiirgusbilanss on maapinnast neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Ta on tervikuna tasakaalus, mis tähendab, et juurde tulev ja lahkus kiirgus on võrdsed,paikkonniti erinev. Ekvaatoripiirkond ei kuumene üle sest, et atmosfääri üldine tsirkulatsioon ja globaalsed vee ja hooguste ringed jaotavad soojust ümber. 7) c) 9)*22.dets-talvine pööripäev
Peamised kliimat kujundavad tegurid 1. Kaugus ekvaatorist- määrab päikesekiirte hulga. 2. Kõrgus merepinnast, pinnamood. 3. Valitsevad tuuled. 4. Asend ookeanide ja merede suhtes. Päike kliimat kujundav tegurina Maale saabunud ja lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusebilansiks. Maa eri piirkondades on kiirgusebilanss erinev, osa piirkondi soojeneb, osa jahtub. Kui päikesekiired langevad maapinnale risti, siis öeldakse, et päike paistab seniidis. Maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub päikese kõrgusest ja päikesepaiste kestvusest, samuti pilvisusest. Aastaajad Aastaaegade vaheldumist ja seega ka Päikeselt saadava soojushulga muutumist põhjustavad kolm asjaolu: • Maa tiirlemine ümber Päikese • Pöörlemine ümber oma telje • Maa telg on mõnevõrra kaldu 21.juunil, suvisel pööripäeval, on päike seniidis põhjapöörijoonel. 22
Kiirgusbilanss- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Positiivne kui maapind saab rohkem kiirgusenergiat, kui soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kui maapind annab soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, jahtub. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus kui kogu juurde tulev ja lahkuv kiirgushulk on võrdsed. Erinevate alade vahel toimub soojusvahetus. 1) 21.juuni-suvine pööripäev Päike paistab seniidis põhjapöörijoonel ja valgustab rohkem põhja poolkera. Polaarpäev on põhjapooluse ümber kuni põhjapolaarjooneni ja polaaröö lõunapooluse ümber kuni lõunapolaarjooneni. Eestis on sel ajal suvi. 2) 22.detsember- talvine pööripäev Päike paistab seniidis lõunapöörijoonel ja valgustab rohkem lõuna poolkera. Polaarpäev on ümber lõunapooluse kuni lõunapolaarjooneni ja polaaröö põhjapoolusel kuni põhjapolaarjooneni. Eestis on sel ajal talv.
Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev ja öö on kogu aeg enam-vähem ühepikkused. Aastaaegu neil aladel eristada ei saa. Lähisekvatoriaalne vööde asub kahel pool ekvaatorit. See on vahekliimavööde, mille põhitunnuseks on vihmase ja kuiva aastaaja vaheldumine. Põhjapoolkera suvel, kui päike on seniidis põhjapöörijoonel, nihkub kogu õhuringlus põhja poole. Põhjapoolkera lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on siis samasugune niiske ja palav kliima, nagu ekvatoriaalses vöötmes. Meie talvel aga on päike seniidis lõunapöörijoonel ja põhjapoolkera lähisekvatoriaalses vöötmes on kuiv, sest sinna on nihkunud passaattuulte ala, mis toob kaasa kuiva õhku. Troopiline kliimavööde on kuiv ja palav, aasta läbi valitseb seal kõrgrõhuala, mis tekib laskuvate õhuvoolude tagajärjel
Kõrgemal on õhk kuivem ja hõredam. Temperatuuri langedes õhurõhk langeb. 4. Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühemate lainepikkustega kui soojuskiirgus (maalt tagasipeegelduv kiirgus), sest maapinna temperatuur on madalam kui päikese. 5. Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Päikesekiirguse hulk sõltub -päikesekiirte langemisnurgast -aluspinna iseloomust -öö ja päeva pikkusest Päike seniidis Päike seniidis ekvaatoril kaks korda aastas:kevadisel21.03 ja sügisesel 23.09 pööripäeval.põhjapoolkeral seniidis põhjapöörijoonel(23,5kraadi N)21.06 ja lõunapoolkeral 22
1) üldine õhuringlus, 2) aluspinna erinev soojenemine, 3) pinnamood, 4) hoovused. 3. · Kuidas vahelduvad aastaajad? Klimaatilised aastaajad eristatakse aasta ilmastiku ja sellest tulenevate looduses toimuvate muutuste põhjal. · Millal on pööripäevad? Kevadine pööripäev- 21. märtsil, suvine pööripäev- 21. Juunil, sügisene pööripäev- 23. septembril, talvine pööripäev- 22. detsembril · Millal on Päike seniidis? 23. septembril ja 21. märtsil on Päike seniidis · Võrdle merelist ja mandrilist kliimat (sademete hulk, õhutemperatuuri aastane amplituud mitu kraadi õhutemperatuur aasta jooksul muutub ehk kõige külmemast kõige soojemani). Mereline kliima Mandriline kliima Õhutemperatuuri väike kõikumine. Õhutemperatuuri suur kõikumine.
Atmosfääri ülapiir 1000- 1200km Atmosfääri kihid: troposfäär 9-17km, stratosfäär 50km, mesosfäär 85km, termosfäär 500-800km, eksosfäär 190 000km. Meteoorid 75-85km, virmalised 100km, rahvusvaheline kosmosejaam 415km. Mida kõrgemale minna seda külmemaks läheb ja hapnik jääb vähemaks. Kliimat kujundavad astronoomilised ja geograafilised tegurid Mõisted: Põhjapöörijoon- kujuteldav paralleelpõhjapoolkeral (23,5 N), kus Päike on seniidis kord aastas, see on suvisel pööripäeval (20. või 21 juuni) Lõunapöörijoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5 S), kus Päike on seniidis kord aastas, see on talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5 N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev. Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5 S), millest lõuna pool esineb polaaröö ja -päev
Ma räägin lähisekvaatorilisest kliimavõõtmest. Siin räägin ma mis on sellele Iseloomulikud õhumassid ja Iseloomulik kliima. Lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde, kus talvel valitseb troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass. Lähisekvatoriaalsele kliimale on iseloomulikud kuum ja kuiv talv ning kuum ja niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga päev vihma.
• Võimalikud keemilised reaktsioonid: oksüdeerumine PÄIKESEKIIRGUS Mida kõrgemal on Päike, seda suurem on kiirte langemisnurk aluspinna suhtes ning pinnaühikule langeb rohkem kiirgust Päikesekiirguse hulk väheneb ekvaatorilt pooluste suunas, sest 1) Väheneb kiirte langemisnurk 2) Suureneb soojendatav pinnaühik Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõunapöörijoonel. Suvisel pööripäeval on päke seniidis põhjapöörijoonel. Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval.
või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku Päeva pikkus on kevadisel ja sügisel pööripäeval umbes 12 tundi. Päeva pikkus suvisel ja talvisel pööripäeval oleneb laiuskraadist. Eestis on suvisel pööripäeval päeva pikkus olenevalt kohast umbes 18 kuni 18,5 tundi, talvisel pööripäeval umbes 6 kuni 6,5 tundi. Pööripäeval on päike seniidis ekvaatori või pöörijoone kohal. Talvel on põhjapoolus Päikesest eemale pöördunud , põhjapolaaraladel valitseb polaaröö, mis talvisel pööripäeval 21. detsembril asendub polaarpäevaga. Polaarpäeva kulminatsioon on 22. juunil mil põhjapoolkeral valitseb soe suvi. Kevadisel ja sügisesel pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Kevadisel pööripäeval lõpeb põhjapoolusel polaaröö ja algab polaarpäev, lõunapoolusel on olukord vastupidine
Tsüklon- ehk madalrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on madalam kui seda ümbritsevates piirkondades Antitsüklon- ehk kõrgrõhkkond, ulatuslik ala, kus õhurõhk on kõrgem kui seda ümbritsevates piirkondades Passaadid- 30. laiuskraadidelt ekvaatori poole puhuvad püsivad tuuled Läänetuuled- 30. laiuskraadidelt 60. laiuskraadide poole puhuvad püsivad tuuled Põhjapolaarjoon- kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, suvisel pööripäeval Lõunapolaarjoon- kujuteldav paralleel lõunapoolkeral, kus päike on seniidis kord aastas, talvisel pööripäeval 4. Esimesed polaaruurijad. Nimeta ka mõned nimed. Esimesed liustiku-uuringud keskendusid peamiselt mägiliustikele, mis on levinud nii keskmistel kui ka troopilistel laiuskraadidel. Polaaralade mandriliustike jääkilpide keskosad olid aga ühed viimased paigad Maal, kuhu uurijad ja maadeavastajad jõudsid. Esimesi uuringuid tehti juba 20
6. Selgita kiirgusbilansi olemust. 7. Selgita kasvuhooneefekti olemust ja too näiteid võimalikest tagajärgedest. 8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 16.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. 17.Too näiteid ilmakatastroofide kohta ja selgita nende teket ja tagajärgi. 18
pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali ● kasvuhooneefekt – nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta ● põhjapöörijoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral (23,5° N), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o suvisel pööripäeval (20. või 21. juuni) ● lõunapöörijoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (23,5° S), kus Päike on seniidis kord aastas, s.o talvisel pööripäeval (21. või 22. detsember) ● põhjapolaarjoon – kujuteldav paralleel põhjapoolkeral, (66,5° N), millest põhja pool esineb polaaröö ja -päev ● lõunapolaarjoon – kujuteldav paralleel lõunapoolkeral (66,5° S), millest lõuna pool
Lähisekvatoriaalne kliimavööde Kui mul oleks võimalus, tahaksin ma väga elada Austraalias. Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned ...
Geograafia-Atmosfääri KT 1. Osoonikiht-mis soodustavad selle teket ja mis on tagajärjed. 2. Kasvuhoonefekt- mis ee on ja mis seda soodustavad ning mis on tagajärjed. 3. Joonis mussoontuulte kohta ja millal on suvised ning talvised mussoonid ja mida endas üks või teine kujutab. 4. Maakera joonis, kus on kujutatud tuuled, madal-ja kõrgrõhualad ning tõusvad ja laskuvad õhuvoolud (umbes selline joonis nagu õp. lk 89). 5. Selline joonis nagu tv lk 44 ül 3, pead määrama kas antitsüklon või tsüklon. 6. Peab võrdlema külma ja sooja hoovust, kuidas need mõjuvad ranniku kliimale, 3 punkti. 7. On kaks punkti kaardil, üks on Quito ja teine Chigago(?) ning siis on nende diagrammid(sellised nagu tv ül 11 lk 46) ning pead nende omadusi kirjutama vms.eeskujuks sobibki tv ül 11 lk 46, ainult et kaart on ka ja seal hoovused märgitud juurde ja laius kraadid. 8. Maakera joonis kus on ekvaator, põhja-ja lõ...
Hoovus-meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalne liikumine,tuulte pärast. Seniit-Päikese või muu taevakeha asend maapinna suhtes täisnurga all. Polaaröö-periood,mil päike ei tõuse silmapiirile väh 1 ööpäeva jooksul. Polaarpäev-periood, mil päike ei looju väh 1 ööpäeva vältel. Ekvaator-kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega Polaarjoon-kujutletav joon maakera pinnal, ühel pool polaaröö ja teisel pool polaarpäev. Pöörijooned-päike seniidis üks kord aastas Üldine õhuringlus-õhumasside liikumine maakeral Õhumass-ühesuguste omadustega suur õhuhulk, mis osaleb üldises õhuringluses. Õhurõhk-rõhk, mida avaldab pinnaühikule selle kohal asuv õhusamba kaal. Tsüklon-madalrõhkkond ehk õhurõhu miinumum. Antitsüklon-kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum. Külm front-tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb üles külma õhu peale.
Õhuniiskus ja küllastanud õhk Õhuniiskus Miks ja millal tekivad udu ja kaste? 20°C 1m 3 õhus- 1 g veeauru 10° C - 2,5 g 0° C -5 g +10° C- 9 g +20° C- 17 g +30° C- 30 g 5. Päikesekiirgus ja koha geograafiline laius A) KIIRGUSED Otsene kiirgus Hajuskiirgus Kogukiirgus Peegeldunud kiirgus Suurimad neelajad Suurimad peegeldajad Päikese langemisnurk ja soojushulk Seniidis (seniidis) 2 Loodusgeograafia Maret Vihman *järjesta pinnad soojenemise järjekorras: ) must muld, )rannaliiv, )Okasmets, )lehtmets )hall kaljupind B) Osoonikiht, selle paiknemine ja tähtsus C) Kasvuhooneefekt D) Miks ja kus vahetuvad aastaajad? *Aastaajad vahetuvad........................ , sest
Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved.
viimast kahjustamata. ( vihmametsade vöönd ) Selva Lõuna-Ameerika vihmamets ( vihmametsade vöönd ) Hammaada on tasane kivikõrb, mis koosneb suurtest kaljudest ja paljastest lavamaadest. ( kõrbevöönd ) Barhaan ehk kaarluide on poolkuukujuline luide, mis asetseb valitsevate tuulte suunaga risti ja kumerusega vastu tuult. (kõrbevöönd ) Nomaad on rändkarjused ehk rändrahvad.( kõrbevöönd ) Seniit Päike seniidis , päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all.(kõrbevöönd) Mandriline kliima Mandriline ehk kontinentaalne kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mandriline kliima on iseloomulik mandrite sisealadele ja külmade hoovuste lähedastele rannikualadele.(parasvöötme lehtmetsad ) Samuum on kuiv kuum tuul Saharas ja Araabia poolsaarel.(kõrbevöönd )
temperatuuri langedes õhurõhk langeb 4.Vaata Päikese kiirgusspektrit (lühilaineline ja pikalaineline kiirgus). Päikesekiirgus on lühilaineline kiirgus (kuna maapinna temperatuur on madalam, kui päikesel).maalt lahkuv kiirgus aga pikalaineline 5.Tegurid, millest sõltub saadava päikesekiirguse hulk. (kuidas muutub Päikesekiirte langemisnurk erinevatel aastaaegadel, kus saab Päike olla seniidis, polaaröö- ja polaarpäev, nende esinemise ulatus ning pikkus, aluspinna mõju kiirgusele, maa ja mere soojenemise võrdlus). Seoses Maa pöörlemisega ümber oma telje ja tiirlemisega ümber päikese muutub päikesekiirguse hulk nii ööpäeva kui aasta jooksul.Mida suurem on geograafiline laius seda väiksem on nurk päikesekiirte ja maapinna vahel.ekvaatori lähedal langevad kiired maaga risti-ja päike on seniidis-
60°N parasvöötmes kujuneb madalrõhuala (sest aluspind soojeneb ja on tõusvad õhuvoolud) ja läänetuuled Pooluste ümbruses püsiv kõrgrõhuala - külm, raske õhk - ja idatuuled. KUNA PÄIKESE SENIIT MUUTUB SIIS MUUTUVAD KA ERINEVA ÕHURÕHUGA ALAD! Päikeseseniidi kõikumine ...selle tagajärjed kujunevad välja vahekliimavöötmetes lähisekvatoriaalne - suvi on alati siis kui päike on seniidis põhjapöörijoonel suvi: vihmane ja soe ekvatoriaalne kliima talv: kuiv ja soe troopiline kliima lähistroopiline - suvel troopiline õhumass suvi: kuiv ja soe troopiline kliima talv: sademed ja jahe parasvöötme kliima lähisarktiline suvi: jahe ja vihmane parasvöötme kliima talv: külm ja kuiv arktiline kliima MUSSOONID tuuled (õhu liikumine), mis puhuvad Euraasia lõuna-, kagu- ja idapiirkonnas ja muudavad oma suunda kaks korda aastas
paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustades veeringet. Paljud maailma vihmametsad kannatavad metsa raiumise tõttu. Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on Päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Kliima. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid langeb 1500-2500 mm. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Ekvatoriaalsetes vihmametsades valitseb palav ja niiske ekvatoriaalne kliima, kus aastaajad pole selgelt eristatavad. Kuu keskmine õhutemperatuur on +25 kraadi või enam ja aastas langeb sademeid harilikult 2000 mm ringis
mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis o maapind saab palju soojust o õhumass on soe ja niiske troopiline o päike on peaaegu kogu aeg kõrgelt ja maapind saab palju soojust o palav õhumass, sest põhiliselt kogu aeg pilvitu o õhu niiskus sõltub sellest, kas õhumass kujuneb mandri või ookeani kohal mandriline väga kuiv mereline väga niiske parasvöötme
9 KOKKUVÕTE Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Uurimustöö eesmärk on väljaselgitada Troopilise kliimavöötme asukoht, taimestik, loomastik ja mullastik
põhjustab õhumasside koondumist ja frontaalset tõusu. Tõusvate õhuvooludega kaasneb palju sademeid ning õhk on kogu aeg niiske. Aastaaegade vaheldumist ei esine. Kõikide kuude keskmine õhutemperatuur on vahemikus 26-29 soojakraadi. Üks selle kliima iseärasusi on pärastlõunased vihmasajud. Sajuga võib kaasneda äike. Hoovihmasid põhjustavad kiire auramine ja veeauru koondumine pilvedeks. Ekvaatori piirkonnas on Päike seniidis või väga kõrgel horisondi kohal ja seetõttu on päikesekiirguse hulk väga suur. Maapind soojeneb kiiresti, sellest soojeneb ka õhk, ning vesi aurustub. Soe õhk tõuseb ja jahtub ning veeauru kondenseerumisel tekivad pilved. Pärastlõunati sajab paduvihma. Õhutemperatuuri kõikumine aasta ja päeva jooksul on väga väike (meretasemel on õhutemperatuur +24..+28°С, amplituud 1..2 kraadi). Aasta keskmine sademete hulk on 1500 kuni 5000 mm. El Nino mõju kliimale
MULLASTIK Lähtekivim pudedad setted ja aluspõhjakivim, millest ja mille peal on tekkinud muld. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel toimel Huumus organismide jäänuste ja mikroobide lagunemisel tekkinud orgaaniliste ja mineraalainete kompleks, paikneb huumushorisondis LOODUSVÖÖNDID Põhjapöörijoon ehk vähi pöörijoon on laiuskraad Maal, mille kohal on Päike seniidis suvise päikeseseisaku ajal. Lõunapöörijoon ehk kaljukitse pöörijoon on laiuskraad, millel Päike on seniidis talvise päikeseseisaku ajal Seniit lagipunkt, päike paistab otse lagipähe, puudub vari; päike võib olla seniidis ainult ainult pöörijoontevahelisel alal Põhjapolaarjoon on polaarjoon, selle laiuskraad on 66,5° N. Põhjapolaarjoonilt põhja poole esineb polaaröö ja polaarpäev. Lõunapolaarjoon on lõunapoolkera polaarjoon mille laiuskraad on 66,5° S.
Ekvatoriaalne vihmamets Kaarel ja Karl Üldvaade Ekvatoriaalset vihmametsa iseloomustab väike temperatuuri amplituud, kõrge õhutemperatuur ja tihedad vihmasajud . Päike on aasta läbi kõrgel või siis seniidis. Ekvatoriaalne vihmamets hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu-Aasia piirkonna. Floora Kõige tüüpilisemad taimed vihmametsades on viigipuud, bambused, mangroovtaimed ja laanid. Taimed kasvavad vihmametsades 3 eririndel. Kõrge rinne: 40-30m kõrgused. Keskmine rinne: 30-20m kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev
3)Mesosfäär 4)Termosfäär Ilm-on õhu seisund antud kohas antud hetkel Kliima-on pikema ajaline ilmade muutumise reziim(30a-kliimamuutus) e ilmastu. Ilmastik-ilmad kokku nt ühes kuus. Ilma elemendid *temperatuur termomeeter *tuule kiirus m/s, anemomeeter *tuule suund edelatuul kagutuul Kliimategurid ****1)geograafiline laius-koha kaugus ekvaatorist, sellest sõltub päikesekiirguse langemise nurk, öö ja päeva pikkus, aastaaegade vaheldumine. Suvisel pööripäeval on päike seniidis põhjapöörijoonel 23,5N (kõige lähemal meile) Sügisesel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Talvisel pööripäeval on päike seniidis lõuna pöörijoonel 23,5S.(kõige kaugemal meile) Kevadisel pööripäeval on päike seniidis ekvaatoril. Kliimavöötmed: 1)ekvatoriaalne 2)lähisekvatoriaalne 3)troopiline 4)lähistroopiline 5)parasvööde 6)lähispolaarne e lähisarktiline 7)polaarne e arktiline Jagunevad: *vahekliimavööde *põhikliimavööde
6. Seleta päikesekiirguse jaotumist Maal. Osa päikesekiirgusest jõuab maapinnani, ilma et see neelduks, peegelduks või õhkkonnas hajuks. 7. Kuidas sõltub õhutemperatuur kaugusest ekvaatorist? Kuidas sõltub see aluspinna omadustest? 8. Kuidas on omavahel seotud päikesekiirte kaldenurk ja õhutemperatuur? Mida kõrgemal on päike ja mida suurema nurga all päikesekiired maapinnani jõuavad, seda enam kiirgust maapind neelab. Päike on seniidis, kui päikesekiired langevad maapinnale täisnurga all. Kui päikesekiirte langemisnurk on väike, peegeldub suurem osa kiirgusest tagasi ja maapinnas neeldub seda väga vähe. 9. Miks aastaajad vahelduvad? Maa tiirleb ümber Päikese ja maakera telg on Päikese suhtes kaldes. 10. Iseloomusta maakera soojusvöötmete kliimaerinevusi. Mida rohkem ekvaatori lähedal seda soojem kliima. 11. Mis on õhurõhk? Kuidas on see seotud tuule tekkimisega?
Ekvatoriaalne kliimavööde on ekvaatori ümbruses paiknev põhikliimavööde, kus aasta läbi valitseb ekvatoriaalne õhumass. Sellele kliimavöötmele on iseloomulikud väga väikese amplituudiga kõrged õhutemperatuurid ja suur sademete hulk. Aasta läbi puhuvad pöörijoonte piirkonnast lähtuvad passaadid. Päike on aasta läbi seniidis või väga kõrgel, sellepärast on päikesekiirguse hulk suur (pilvisuse tõttu on see väiksem kui troopikavöötmes). Aasta läbi on õhutemperatuurid umbes +25°C, iga päev sajab pärast lõunat vihma. Sademete hulk on üle 3000 mm aastas. Valitsevad vihmametsad ja asustus on hõre. Ekvatoriaalkliima kliimadiagramm, Majuro atoll Ekvatoriaalne kliimavööde hõlmab Kesk-Aafrika, Lõuna-Ameerika põhjaosa ja Kagu- Aasia piirkonna. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske
kogu maismaa pindalast ning seal kasvab 90% maailma taimeliikidest. Selle loodusvööndi piirid langevad kokku ekvatoriaalse kliimavöötme piiridega. Kliima Ekvatoriaalsete vihmametsade vööndis valitseb aastaringselt ühesugune soe ja niiske kliima. Pidev ja ühtlane soe ilm on põhjustatud päikesekiirguse aastaringsest ühtlasest jaotumisest. Ekvatoriaalsete vihmametsade kohal on päike kogu aasta vältel seniidis või selle lähedal. Aasta jooksul on ööpäevane keskmine temperatuur 24° kuni 29°C, sademeid üle 3000 mm aastas. Sademehulk oleneb ekvatoriaalses vööndis peamiselt pinnamoest ning sellest, kas on tegemist tuulealuse või tuulepealse mäenõlvaga. Aastaringselt on vihmametsade vööndis ilm igal päeval üsna sarnane. Varahommikust kuni keskpäevani on taevas selge ning õhutemperatuur tõuseb järjest. Maapind soojeneb järjest ning mullast ja taimedelt aurub õhku
1. Vihmamets Päike seniidis- päikese kiired langevad maapinnale 90o nurga all. Mitmerindeline taimestik- erineva kõrgusega taimed. Liaanid- väänduva piki puutüvesid kuni kõrgemate puude latvadeni. Epifüüdid- puude okstel ja tüvedel kasvavad taimed . Mangroovid- puud, mis on kohastunud eluks soolases ja veises keskkonnas. Ferraliitmullad- vihmametsade all kujunenud keemiliselt murenenud lähtekivimile. Gorilla- suurim inimahv kes elab Ameerikas. Koolibri- maailma väikseim lind kes elab Aafrikas. Anakonda- maailma suurim madu kes elab Lõuna-Ameerikas. Selva- Lõuna-Ameerika vihmamets. 2. Savann Kampad- savannid Lõuna-Ameerikas. Mussoonid-püsiv tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Baobab- ahvileivapuu, üks jämedaim puu. Akaatsia- Aafrika savanni tüüpiline puu. Emu- suur lennuvõimetu lind kes elab Aafrikas. Termiidid- Aafrika ühiselul...
Põhikliimavöötmete õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta jooksul muutumatuks. Vahekliimavöötmed asuvad põhikliimavöötmete vahel ja nende kliimatingimused muutuvad aasta jooksul. Pool aastat valitsevad vahekliimavöötmes lõunapoolse põhikliimavöötme kliimatingimused ja pool aastat põhjapoolse põhikliimavöötme tingimused. Vahekliimavöötmes toimuvad kliima muutused vastavalt Päikese asendile Maa suhtes. Kui Päike on seniidis põhjapoolkeral, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest põhja pool asuva vahekliimavöötme peale. Kui Päike on lõunapoolkeral seniidis, siis nihkuvad kõik põhikliimavöötmed nendest lõuna pool asuva vahekliimavöötme peale. Kliimavöötmete piirid pole päris sirged, neid mõjutavad asend ookeani suhtes, hoovused ja mäed. Ühe vöötme piiris võib kliima erineda. Selleks eristatakse kontinetaalset ehk mandrilist ja merelist kliimat.
Plaan- Kaart-maa pinna vähendatuid, mõõtkavaline, üldistatud ja leppemärkidega seletatud kujutis Kaardi legend- leppemärkide seletus Mõõtkava- vähendamise aste; näitab, mitu korda on tegelikke vahemaid kaardil vähendatud Asimuut- näitab kraade kompassil Poolus- 90 kraadi Paralleel- laiusjoon Ekvaator- jagab maa põhja- ja lõunapoolkeraks Meridiaan- kujutletav joon maakera pinnal, mis ühendab maa põhja- ja lõunapoolust ning kulgevad põhja-lõuna suunas Algmeridiaan- poolitab maa idapoolkeraks ja läänepoolkeraks Kaardivõrk- gloobusele ja kaardile joonistatud paralleelide ja meridiaanide võrgustik Geograafiline laius- nurkkaugus kraadides ekvaatorist põhja või lõuna suunas Geograafiline pikkus- nurkkaugus kraadides 0-meridiaanist ida või lääne suunas Geograafilised koordinaadid- laiusest ja pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukohta maakera pinnal Ajavöönd- maa on jagatud 24 vööndiks Kuupäevaraja- 180 meridiaan; joon. Millest loetakse u...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
