Linnastumine e. Urbaniseerumine on linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Linnastumisega kaasneb linnade kasv ja elanike linna kolimine. Linnade kasv on aeglasem arenenud maades ja kiirem arengumaades. Linnastu e. aglomeratsioon-(Funktsionaalselt) kokkukasvanud lähestikku asuvad asulad ja linnad(suurimate linnastute vahe raadius on u. 100km) Hiidlinn e. Megapolis- kokku kasvanud linnastud(Ameerika kirderannik(Boshwash). Eeslinnastumine e. Suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulik joon inimeste suurlinnadest välja linnade lähedusse.Vastulinnastumine-e. Kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest(linnastumist kaugematesse piirkondadesse).Globaalne võrk-üle maailma tihedate ärisidemetega seotud hiidlinnade ärikeskuste võrgustik. Ülemaailmastumine-linnade ülikiire kasv,mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ja elukohti. Tekivad vaesteagulid(ehk
demograafilist koosseisu ja paiknemist mõjutada. Siia kuuluvad meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise- ja välisrännet. Siia kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. 8. Linnastumine - linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 9. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. 10. Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon - väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse 11. Linnastu ehk aglomeratsioon - funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad 12. Hiidlinn ehk megalopolis - suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades 13
KT küsimused 1. Mis on linnastumine? 2. Mille poolest erineb linn külast (nimetage mitu tunnust)? 3. Millised on keskkonnaprobleemid linnades? 4. Millised tegevusalad (tööhõive majandussektorites) on iseloomulikud linlastele? 5. Mis on lähilinnastumine (ka valglinnastumine) ehk suburbanisatsioon? 6. Mis on vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)? 7. Mis on ja kuidas tekivad linnastud? 8. Nimetage mõni megalopolis ehk hiidlinn. 9. Mis on ja mis põhjustab ülelinnastumise? 10. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid kujundavad linnas eriilmelisi ja erinevate ülesannetega ning maakasutusega sektoreid või ringe? 11. Mis on agul? 12. Mis on ärila? 13. Kuidas nimetatakse nähtust, kus linnakeskuse rahvaarv väheneb, kuid linnastu
kihistumine. Keskkonnaprobleemid linnades ja paku välja nende vältimise või kõrvaldamise võimalused: Reostus, tootmine (muuta sõbralikumaks), õhk, hügieen. Linnastu ehk aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Migratsioon inimeste alaline elukoha vahetus Rändeiive ehk rändesaldo on sisse-ja väljarände vahe Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puudub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest.
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk
· nn BosWash (USA-s Atlandi ookeani rannikul Bostoni ja Washingtoni vahel) · nn Tokaido (Jaapani idarannikul Tokyo ja Osaka vahel) · nn ChiPitts (USA-s Suure järvistu piirkonnas Chicago ja Pittsburghi vahel) · nn SanSan (USA-s Vaikse ookeani rannikul Kalifornias San Diego ja San Francisco vahel) · nn Reini hiidlinnastu (Saksamaal Rein Ruhr Rein Main) · nn Inglise hiidlinnastu (Suurbritannias Londoni ja Liverpooli vahel) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon Inimese kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltiheda elurajooni. Linnastumise kulg ja erinevused arenenud maades ja arengumaades Näitaja Linnastumine arenenud Linnastumine arengumaades riikides Linnarahvastiku osatähtsus, Üldjuhul kõrge, üle 70%
09.2007) 2% tööjõust (12 927 inimest) Pikaajaline töötus (2,8%) väiksem kui EL keskmine (3,4%), madalaim Taanis (0,8%), kõrgeim Slovakkias (10,2%) Keskmine palk: 2006 a - 9407 krooni 2008 a- 13 000krooni 22. Mõisted : urbaniseerumine, linnastunud riik, linnastumisaste, suburbanisatsioon, kontraurbanisatsioon, aglomeratsioon, megalopolis? Osata tuua näiteid * urbaniseerumine: e linnastumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. * linnastunud riik: riigid, kus linnarahvastiku osatähtsus on üle 50%.
Pidevad metsatulekahjud- Austraalia, USA Happevihmad- Jaapan, Prantsusmaa, Saksamaa Pidev põllumaade laiendamine metsade arvelt- Aafrika, Kagu-Aasia Metsade röövraie- Lõuna- Ameerika, Kagu- Aasia Suur puidu kasutus- Euroopa 14. Miks hakkas linnarahvastik Euroopas 18. sajandil eriti kiiresti kasvama? Linnade tööstustes ja teenindavas ettevõtluses loodi uusi töökohti. 15. Selgita oma sõnadega mõisted. Eeslinnastumine- e suburbanisatsioon. Inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Vastulinnastumine- e kontraurbanisatsioon. Väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Linnastu e aglomerisatsioon- funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. 16. Võrdle omavahel Moskva ja Rein-Ruhri linnastut. Moskva on ühe keskusega linnastu. Rein-Ruhr tekkis täna kivisöe leidumisele selles piirkonnas ning tegu on mitme keskusega linnastuga.
välja) Kaasaegsed rändevood: 16-17. sajandil oli peamine rändesuund Euroopast välja, sest oli toimunud dem plahvatus arenenud riikides , mindi mujalt õnne otsima . 20. sajandi teisel poolel toimus aga demograafiline plahvatus arengumaades ning nüüd mindi arengumaadest mujale õnne ostima. Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus eesmärgiga mõjutada rahvastiku vanuselist koosseisu ja paiknemist. Urbanisatsioon ehk linnastumine on maalt linna elama asumine. Suburbanisatsioon ehk eeslinnastumine on linnakeskuste tühjenemine ja linnade laienemine äärealadel. Kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Ülelinnastumine ülikiire linnastumine, kus ei suudeta järjest kasvavale elanikkonnale tagada töö- ja elupaika. Marginaalne rahvastik hiljuti maalt linna elama asunud inimesed, kellel puub veel kindel töö- ja elupaik. Sissetulek kuritegevusest.
kus oli enam kui miljon elanikku. · Aastal 1950 oli selliseid linnu 80. 1990. aastal oli miljonilinnasid juba 276 · 2000. aastal oli neid ligi 400. · Ennustatakse, et aastaks 2015 on selliseid hiiglaslikke linnasid juba 550. 12 TÖÖSTUSAJASTU LINNAD · Tööstusajastu lõppedes kolis üha enam elanikke linnast eeslinnadesse: 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) paljud linnaelanikud asusid elama maale. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid
Agraarajastu linnad Hansalinnade liikumine Tekkisid kõigepealt jõgede äärde Hansalinnade liikumine. Põhiliselt tegutsesid käsitöölised ja kaupmehed Elanike arv mõnisada-mõnituhat Agraarajastu lõpuks elas linnades 1-2%inimestest. Esimene suurem linn oli Rooma Industriaalajastu linnad Miljonilinnadeks said New York Linnades arenes tööstus Kiire linnastumine Tehnika rakendamine maal tööviljakus tõusis. Eeslinnastumine suburbanisatsioon linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine - kontraurbanisatsioon elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Tekivad aglomeratsioonid ehk linnastud linnade kogumid. Hiidlinn ehk megalopolis moodustub linnastute kasvades ja kokku kasvades. Arenenud riikides elab linnades üle 50%. Infoajastu linnad Asustus koondub rohkem linnalähedastesse piirkonda, kesklinna jäävad noored ja
keskajal 13.sajandil, sest siis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus, mis tegi linnade tekke võimalikuks. 21. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine.Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. 22. Mida nimetatakse eeslinnastumiseks? Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on inimeste kolimine linnakeskusest eeslinna, mille tõttu rahvastiku ja majanduse areng toimub linna keskusest kaugemal. Eeslinnas luuakse uusi elukohti ja selle kaasnevat infrastruktuuri, tekivad madaltihedad elurajoonid. 23. Iseloomusta linnastumist arengumaades. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi.
● Aafrika riikides vaid LAV suure linnastumise tasemega. ● Kõigis kõrberiikides on linnastumise tase KÕRGE. ● Enam arenenud riikides elab linnades üle 75% rahvastikust. ● Vähem arenenud riikides umbes 40-50% rahvastikust. ● Kõige vähem arenenud riikides isegi alla 30% rahvastikust. LINNASTUMISE TASE ERINEVATES MAAILMA PAIKADES ^ LINNASTUMISE ETAPID: LINNASTUMISEGA SEOTUD MÕISTED. 1) EESLINNASTUMINE e. SUBURBANISATSIOON - protsess, mille jooksul inimesed kolivad keskuslinnast kaugemale, selle tagalasse või eeslinnadesse. Selle tagajärjel linnakeskuse rahvaarv väheneb, aga toimub n.ö - pendelränne, ehk inimesed käivad siiski linna lähedastelt aladelt linnakeskusesse tööle. (nt inimesed käivad Lähtelt Tartusse tööle). 1960-1970. aastatel ● LINNASTUMINE - inimeste liikumine maalt linna. 2) VASTULINNASTUMINE e. KONTRAURBANISATSIOON - protsess, mille käigus inimesed
linna või linnastusse. · Megapolis ehk hiidlinn suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. · Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa peamiselt arengumaade , aga ka lääneriikide suurlinnades. · Lähteriik riik kust välja rännatakse. · Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. · Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse.
Tööhõive struktuur- seda iseloomustab erinevates sektorites hõivatud inimeste osatähtsus. Näitab riigi majanduse arengutaset. Arengumaade elanikud on hõivatud peamiselt põllumajanduses, kõrgelt arenenud riikides teeninduses. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus, mille eesmärk on mõjutada rahva arvu, selle demograafilist koosseisu ja painemist. 3. ASUSTUS Mõisted: Linnastumine- linnarahvastiku osakaalu suurenemine rahvastikus. Eeslinnastumine- suburbanisatsioon on inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse eeslinnadesse. Ülelinnastumine- ehk globaliseerumine, kogu maailma haarav majandusliku, kultuurilise ja rahandusliku intregreerumise protsessist, mille tulemusel suurenebmaailma eri piirkondade vastastikune seotus. Slumm- on linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva heakorraga üleasustatud osa. Seda iseloomustavad juhuslikest materjalist ekitatud elamud, infrastruktuuri puudumine, üldine räpasus ja viletsus.
või linnastusse. Demograafiline plahvatus kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad
Tsehhi, Slovakkia, Horvaatia, Sloveenia, Leedu, Filipiinid, Ladina-Ameerika Õigeusk - Kreeka, Serbia, Makedoonia, Montenegro, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Ukraina, Venemaa, Valgevene, Gruusia Protestantlus - USA, Kanada, Põhja-Euroopa, Eesti, Läti, Saksamaa, Sveits, Holland, Suurbritannia(Austraalia, LAV) Islam - Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Kesk-Aasia, Indoneesia, Albaania, Kosovo, Bosnia ja Hertsegoviina jt. Budism - Ida- ja Kagu-Aasia EESLINNASTUMINE(suburbanisatsioon)- linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. VASTULINNASTUMINE(kontraurbanisatsioon)- elanike lahkumine kaugematesse maapiirkondadesse. LINNASTUMINE(urbanisatsioon)- rahvastiku koondumine linnadesse ning linnarahvastiku osatähtsuse tõus. LINNASTU(aglomeratsioon)- lähedal asuvad linnas on kokku kasvanud. HIIDLINNASTU(megalopolis)- lähedal asuvad linnastud kasvavad kokku. ÜLELINNASTUMINE- linnastumise tempo on kiirem kui tööstuse/majanduse areng
seega väheneb ettevõtlike inimeste osakaal tavadega; kasvab kultuurikonfliktide oht. *lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad *suurem surve sotsiaalsfäärile soolised disproportsioonid * kaotatakse haridusinvesteeringud Selgita mõisteid Ränne ehk migratsioon- inimeste alalise elukoha vahetus Rändeiive ehk saldo- sisse-ja väljarändajate vahe Linnastumine ehk urbanisatsioon- linnade kasvu ja rahvastiku osatähtsuse tõus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse Vastulinnastumine ehk kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse Linnastu ehk aglomeratsioon- kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad Hiidlinn ehk megalopolis- linnastute suurenedes ja kokku kasvades moodustub Võrdle linnastumist arenenud ja arengumaades Arenenud maades Arengumaaades Kiire linnastumine algas 20.saj
Eriti kiiresti kasvasid olemasolevad linnad, kuid rajati ka uusi. 19.saj. ületasid esimestena miljoni elaniku künnise London (1810), Pariis (1846) ja New York (1860). 20.saj. alguseks oli miljonilinnu juba 20. Esimesena 10 miljoni elanikuga linnaks New York 1950.aastal Prognoside kohaselt on 2015 aastal 10 miljoni lunnu 21. Kui varasemal ajal linnad vaödavalt kasvasid, siis 1960.aastatel hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. Linlased hakkasid elukohana järjest enam eelistama linnalähedasi väiksemaid asulaid. 1980.a. algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon)elanike lahkumien linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. 21.saj. oli Euroopa riikides kujunenud väga erinev olukord: on riike, kus inimesed lahkuvad linnast maale ja riike, kus inimesed suunduvad maalt linna. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad kasvavad üha enam kokku, moodustades
Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe. Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris.
plahvatus ning linnades Uusi linnu märkimisväärselt juurde ei teki, jätkuvalt arenes tööstus, siis liikus palju inimesi maalt linna. Kiiresti kasvavad olemas olevad suurlinnad. Toimub kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. suurlinnade ümber asuvate asulate kokku kasvamine 19.saj lõpuks olid tekkinud juba miljoni linnad emalinnaga, seda nim. Linnastumiseks e. e.suurlinnad.Linnastumise tase 50% Suburbanisatsioon. Linnastumise tase tõuseb 70-80% III algas Euroopas, Põhja-Am 20.saj viimasel veerandil. Lahti linnastumine (vastu) e.kontraurbanisatsioon. Suurlinnade inimesed hakkasid võimaluste piires rajama elukohta linnast välja, kuid säilitasid suhted linnaga. *suurte linnastute e.aglomeratsioonide teke, see tähendab tuumiklinna ja läheduses olevate asulate koostoimimis protsess. Nende vahel kujuneb välja ühine infrastruktuur. *Megalopoliste e
väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e.
Moodne ärikeskus La Défence elama asumine Pariisis kaugematesse maapiirkondadesse. TAASLINNASTUMINE linnakeskuste taas aktiivseks muutumine. Brisbane'i ärikeskus Ü. Liiberi fotod Eeslinnastumine e suburbanisatsioon · Toimus peamiselt 1960. -70. aastatel Põhja-Ameerikas ja Lääne-Euroopas. · Inimesed hakkasid üha enam kolima suurlinnade lähi- ümbrusesse. Linnakeskuses rahvaarv vähenes. · Aastakümneid toimunud protsessi tulemusena on tekkinud ulatuslikud Colorado Sprigs'i eeslinn eeslinnad. Linnastu e aglomeratsioon omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik. http://en.wikipedia
(Kagu-Aasias), Kyoto jt) Tööstusühiskonnas: linnastumise tormiline kasv. Tehnika rakendamisega tööviljakus tõusis, tööjõu ülejääk ja väljaränne. Samas loodi linnade tööstustes, teenindavas sektoris palju uusi töökohti, mis lõid maaelanikele motivatsiooni linnatulemiseks. Euroopas algas 18. Sajandil. (Võimsaimad linnad 1700 a. seisuga: London, Amsterdam, Lissabon maailma peamised koloniseerijad) Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon ehk valglinnastumine: Linnadest kolitakse linnalähedastesse väikestesse asulatesse (nt Rae vald, Viimsi, Tabasalu) Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon: Elanike lahkumine linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Linnastu ehk aglomeratsioon: grupp lähestikku asuvaid linnu, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud (nt Kohtla-Järve, New Yorgi linnastu ehk ,,BIG APPLE") Hiidlinnastu ehk megalopolis: kokkukasvanud linnastud (Boswash, Tokaido)
Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
tähendab inimeste liikumist geograafilises põllundus, kus kasutatakse väetisi ja ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii taimekaitsevahendeid vaid vähesel määral seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. või kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja Linnastumine- Linnarahvastiku taimekaitsevahendeid osatähtsuse suurenemine rahvastikus Omatarbeline põllumajandus- Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi inimeste elamaasumine suurlinnade ainult oma pere toitmiseks lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks Kaubaline põllumajandus- põllusaadusi on inimeste ränne suurlinnadest välja kasvatatakse ning loomi peetakse Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, eesmärgiga oma toodangut müüa mille puhul ei suudeta tagada töö- ega Põllumajanduse spetsialiseerumine-
Kvoot võib eri sotsiaalse tausta, sisserännu põhjuse, oskuste või majandusliku staatusega inimestele erinev olla. 2.6 Asustuse areng, linnastumine Linnastumiseks nimetatakse linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist mõõdetakse linnarahvastiku osakaalu järgi kogu rahvastikust protsentides. 1960ndail hakkas PõhjaAmeerika ja LääneEuroopa riikide linnades arhvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980ndail algas koguni vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) elanike lahkumine linnadest kaugematesse piirkondadesse, eelkõige maale. Lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asuald kasvavad üha enam kokku, moodustades linnastuid ehk aglomeratsioone. Linnastu talitleb tervikliku regioonina. Linnastute suurenedes ja kokkukasvades moodustub hiidlinn ehk megalopolis. Linna koos selle tihedalt seotud tagamaaga nimetatakse linnaregiooniks.
elanikku (Eestis 16%) ja viiendik inimestes linnades rahvaarvuga enam kui 250 tuh elanikku (Eestis 28%). Põhja riikides on linnade võrk ühtlane ja tihe. Lõuna riikides suur iive ja jätkub sisseränne, seda eelkõige suurlinnadesse. Linnade võrk on ebaühtlane ja kohati ka hõre. Linnastu ehk aglomeratsioon on rühm lähestikku asuvaid linnu, mida seovad tihedad majandussuhted ning elanike tööalased jm sidemed. Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon on protsess, kus jõudsalt arenevad suure linna lähedased asulad. Linnastu rahvaarv kasvab, kuid mitte keskuse vaid eeslinnade rahvaarv. Megalopolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste, hiiglaslik linnastute kogum. Boswash võtab enda alla 1,5% USA pindalast, seal elab veerand elanikest. Linna tagamaa on linnaga sotsiaalselt ja majanduslikult seotud ümbruskond. Migratsioon ehk rahvastiku ränne (lad k migratio rändamine, ränne) on inimeste
Rahvastikupoliitika- riigi sihikindel tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mjõutamise sooviga Migratsioon ehk ränne- nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus ja linliku elulaadi levik Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elama asumine suurlinnadest välja, linnalähedastesse väiksematesse asulatesse Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku tegevusalasid primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris Tööpuudus- on olukord, kus tööealistele inimestele pole piisavalt töökohti Usund- usk üleloomulikesse olendidesse või jõududesse, millele lisandub usutunnistus. Usundiga on seotud kindlad moraalinormid, tavad ja institutsioonid. On olemas rahvususundeid ja nn maailmareligioone
keskuselähedane piirkond nn oreool äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. Linnade arenguski räägitakse staadiumitest (lainest): o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine
äärelinn linnapiirist väljas asuvad satelliitlinnad Sotsiaalses plaanis ei täitu linnad ülemäära, sest vahepael toimuvad linnast maale liikumis-lainetused, mille käigus kasvavad eeslinnad. Kuid linnad võivad kasvada ka eeslinnade arvel. 31.Linnastumise arengudünaamika (,,lained"). Linnade arengu lained: o Urbanisatsioon inimeste koondumine linnadesse o Suburbanisatsioon eeslinnastumine ehk linnade laialivalgumine o Desurbanisatsioon liikumine väikelinnadesse või suurlinna ümbrusesse maale, kus kontaktid linnaga ja linnaline elustiil jätkuvad o Kontraurbanisatsioon ehk vastulinnastumine inimesed liiguvad suurlinna tagamaale (suurlinna ümbrusest kaugemale) o Reurbanisatsioon uus koondumine linnasüdamesse ehk gentrifikatsioon o Ülelinnastumine
selle normaalhinna. Dumping tähendab seda, et test moodustuv (kinnine) kooslus, mille eesmärk toodet müüakse importiva maa turul odavamalt, on liikmete konkurentsivõime parandamine. 20 kui seda tehakse kaupa eksportival maal (tootja Euroopa Liit - Euroopa arenenud riikide majan- koduturul). 115 dusühendus. 36 eeslinnastum ine e. suburbanisatsioon - inimes finantsettevõte - raha ja väärtpaberite vahenda te elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. mise ning finantsteenuste (jaepangandus, Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suur krediit, kindlustus, analüüs jms.) pakkumisega linnadest välja. 55 tegelev ettevõte, EFTA - Euroopa Vabakaubandusühendus (European finantsteenused e. rahandusteenused - hoiusta Free Trade Organization)
suremus surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta või 100 elaniku kohta iive rahvastikuteadus sündide, surmade, sisserände ja väljarände vahe rahvastikupoliitika majanduslikud, poliitilised, juriidilised, meditsiinilised jm meetmed rahvastiku arengus soovitud suuna saavutamiseks migratsioon ränne; inimeste rändamine ühest kohast teise linnastumine linnade kasvamine sinna elama asunud inimeste tõttu ja linliku elulaadi levimine maale eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon; inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurtest linnadest välja. ülelinnastumine linnade ülekiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus. tööhõive struktuur inimeste kooses, kes osalevad majandustegevuses 28 8
Esimesed asulad tekkisid u.6000a. tagasi. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------> MAA-ASULA ASULA LINNALINE ASULA küla,mõis,alevik alev,eeslinn,väikelinn, satelliitlinn,suurlinn,hiidlinn Eeslinnastumine suburbanisatsioon,kus eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid Vastulinnastumine kontraurbanisatsioon,lahkutakse linnadest kaugematesse maapiirkondadesse. Aglomeratsioon ehk linnastu,tekib kui lähestikku asuvad linnad või asulad kasvavad kokku. Ülelinnastumine- kontrollimatu linnarahvastiku juurdekasv(tingitud sisserändest ja demograafilisest plahvatusest) 1.Linnade arengu I järk algas tööstusühiskonna tekkega,sel ajal algas maa elanikkonna ränne tööstuskeskustesse
Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris
Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides). Iive- sündimuse ja suremuse vahe Rahvastikupoliitika- riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga Migratsioon- Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel. Linnastumine- Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektoris