- suurem osa toodangust läheb oma söögiks · Kaubanduslik põllumajandus Segatalud - suuremad maavaldused - kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu - kasvatatakse veel mitmeid kultuure, kuid suur osa toodangust läheb müügiks - kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne - saagikus suurem · Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitmine, agrotööstuskompleksi tekkimine · Piimakarjatalud (Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde ja loodeosas, Põhja-Jaapanis, Uus- Meremaal) - palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ning ehitistele - kasutatakse vähe tööjõudu - oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses - töömahukas aastaringselt - tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta
-palju tööjõudu -saagikus hektari kohta suur, kuid inimese kohta madal -suurem osa toodangust läheb söögiks -Kagu-Aasia, Hiina, India Intensiivne riisikasvatustalu (töös pead selgitama omadusi) Kaubanduslik põllumajandus. Segatalud. -suuremad maavaldused -kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu -suur osa toodangust läheb müügiks -kapitalimahukas - kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandustöid, sordiaretus -saagikus on suurem -Euroopas Spetsialiseeritud suurtalud. Piimakarjatalud -palju kapitali masinatele, tehnoloogiale ja ehitistel -kasutatakse vähe tööjõudu -oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses -tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta -kogu toodang müügiks -Euroopa, USA ja Kanada kirde ja loodeosa, Põhja-Jaapan, Uus-Meremaa Eelduseks on suur rohumaa. Ekstensiivne loomakasvatustalu e. rantso. -suur maa-ala -kasutatakse vähe tööjõudu -palju kapitali tõuaretusele, veterinaariale
Tootmisvormideks sai mõis ja renditalud 2) Industriaalühiskonnas: Eeltingimuseks on agraarreform st. tegelikud tootjad ehk talupojad peavad saama maa omanikeks. Tekkisid segatalud st talupojad tootsid kõike endale vajaminevat ning ülejäägid müüsid turul maha. Arengukäigus toimus talude spetsialiseerumine ning pindala suurenemine. Kujunesid spetsialiseerunud suurtalud. Müüsid suurema osa toodangust turule ning endale vajaminevat hakati järjest rohkem ostma. Hakati kasutama äriteenuseid. Väiketalud, kas liitusid või lõpetasid põllumajandusliku tegevuse. Suurtalud domineerivad Euroopas, Jaapanis ja P-Ameerikas. Põhjariikide kapitalidel põhinevad talud Ladina-Ameerikas, Aasias. Spetsialiseerunud suurtalud nim: piimakarjatalud, lihakarjatalud, ekstensiivselt teravilja istandused. 3) Infoühiskond:
Riikluse areng - Esimeste riikide teke Riik kui selline oli Riigi osatähtsus väga vajalik väheneb Põllumajandusliku - Üleminek alepõllunduselt Mõisad hakkavad Levinud enamasti tootmise areng ja rändkarjakasvatuselt kaduma; tekkisid spetsialiseerunud püsipõllundusele; looma- segatalud; hiljem suurtalud ja taimekasvatuse suurtalud ühendamine (sõnniku kasutamine) Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade Arenevad laastamine; metsatööstuskompleksid puidupuudus viis ehk klastrid
PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID LEVIK MAAILMAS VORMID VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS MÕISASÜSTEEM SEGATALUD SPETSIALISEERITUD SUURTALUD PIIMAKARJATALUD EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD RANTsOD ISTANDUSED VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS Arhailine tootmisvorm Maa kuulub kogukonnale kasutab ühiselt /jagab liikmete vahel Alepõllundus Elatusmajandus MÕISASÜSTEEM Maa omanik mõisnik, haris talupoeg Mõisnik nõudis renti, lubas maad kasutada Rendi maksmisel saadustega, müüs mõisnik osa toodangust turul Saaduseid töötles talupoeg Abitöid tegi talupoeg Toote otsustas talupoeg Puudus kapital töö tõhustamiseks
VÄGA TÄHTIS ALEPÕLLUNDUSELT MINDI ÜLE PÕLLUMAJANDUSLI TEKKISID MÕISAD, TALUD, TEKIVAD SPETSIALISEERITUD PÕLISPÕLLUNDUSELE; KU TOOTMISE PUUDUB SUURTALUD, FARMID, SUURTALUD, FARMID; KALLIS ÜHENDATI LOOMA- JA ARENG RANTSOD TOODANG JA VALMISTOODANG TAIMEKASVATUSED SUURMETSADE LAASTAMINE: ALEPÕLLUNDUSE TARBEKS
asub Amazonase džungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi, mida kasvatatakse põllul kuna seal on liiga niiske. Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Enamasti tegeletakse lõunapool. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud. Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? Majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks on see, et riigil on kapital(hooned, masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste
3. Ranso (ekstensiivne loomakasvatustalu) 4. Istandus (palju inimtööjõudu) 5. Uusistandus (kasutatakse masinaid) 6. Loomakasvatustalud (Põhjariikides esinev väga intensiivne loomakasvatusettevõte, kus toodetakse linde ,veiseid jms. Toodang on kallis) 7. Segatalu (Lõunariikides. Toodetakse nii enale kui müügiks.) Regionaalne põllumajanduse ülevaade Euroopa Maa on maksimaalselt kasutuses. Looduslikud tingimused on väga ebaühtlased. Tootmisvormideks on suurtalud. Euroopa põhjapoolsemas piirkonnas on piimakarjakasvatus, lõunapoolsemas aga taimekasvatus. On ka loomavabrikuid esineb uusistandusi. Ida-Euroopas areneb põllumajanduslikus tootmises üleminek segataludelt suurtaludele ja teistele vormidele.Euroopa põllumajanduslik toodang on kallis, sellepärast see maailmaturule ei lähe, see tarbitakse kohapeal, Euroopas. Euroopas on oht ületootmisele. Oluliseimad toodanguandjad on Taani, Prantsusmaa, Holland; Ungari, Poola. Põhja-Ameerika
Kontrolltöö Põllumajandus 1)Mida kujutavad endast segatalud ja spetsialiseerunud suurtalud? Too välja erinevused. 2)Mis on ekstensiivsed teraviljatalud? Mida neis kasvatatakse ja kus nad on levinud? 3)Mis on istandused? Mida neis kasvatatakse ja kus on levinud? 4)Mida kujutavad endast rantšod ja loomavabrikud? Too välja erinevused. 5)Nimeta 2 põllumajandusliku toodangu suurendamise teed. Selgita. 6)Millised looduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta. 7)Millised majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Too näiteid mõju kohta
Nõukogu aja plussid ja miinused. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940. aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiremini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine, mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid ehk vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Eestlaste osatähtsus Eestis hakkas kiiresti vähenema, seoses eestlaste küüditamisega Siberisse. Eestlasi taheti muuta vähemusrahvuseks omaenda maal. Eestisse rajati uusi tehaseid, mida Eestil tegelikult vaja ei olnud, kuid muutsid NSVLiidust sõltuvaks.
põhjapool asub Amazonase dzungel ja seal ei saa kasvatada selliseid taimi, mida põllul kasvatatakse, kuna seal on liiga niiske ja Brasiilia keskosas on suured mäed ja seal on ka suhteliselt raske põldu harida pinnamoe tõttu ja seepärast ei saa kasutada põlluharimiseks mõeldud tehnikat. Enamasti tegeletakse lõunapool. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud. Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele.
NÕUKOGUDE AJA POSITIIVSED JA NEGATIIVSEDKÜLJED. Nõukogude okupatsioon algas Eesti okupeerimisega 1940 aastal suurte riikide omavahelisel kokkuleppel. Kõige kiiemini läksid vaesed töölised uue võimuga kaasa. Alguses olid suured repressioonid ja Eesti Vabariigi koorekihi ( linna, seltskonna kiht) hävitamine. See andis aluse okupatsiooni rahulikul eksisteerimisel Eestis. Hävitati hästi järjel olevad suurtalud, toimus kollektiviseerimine (Nõukogude Liidus ja mõningates teistes maades korraldatud aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse), mida Venemaa oli praktiseerinud 30-ndatel aastatel, tekkisid kolhoosid(Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand), vara muutus nn. ühisvaraks, millel puudus kindel peremees. Alguses oli raske, palka ei makstud,
vajalik Põllumajandusliku - Üleminek alepõllunduselt ja Mõisad hakkavad kaduma; Levinud enamasti tootmise areng rändkarjakasvatuselt tekkisid segatalud; hiljem spetsialiseerunud püsipõllundusele; looma- ja suurtalud suurtalud taimekasvatuse ühendamine Metsandus - - (alepõllundus) Suur metsade laastamine; Arenevad puidupuudus viis metsatööstuskompleksid metsakomplekside tekkeni ehk klastrid
masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest seal ei ole palju põllumaad.
Taani põllumajandus Maa jagunemine Põllumaa Rohumaa Metsad Taani on tasane riik. See asub parasvöötme lethmetsas. Taanis on viljakad metsapruunmullad, leet- ja pruunmullad. Need loodustingimused on soodsad põllumajandus arenguks. Põllumaa hõlmab 63% riigi territooriumist, rohumaad hõlmavad 4,4% ning metsad 12,9% riigi aladest. Taani on jäätumise jälgedega lauskmaa. Leidub üksikuid Künkaid, kaljusid ja luiteid, eriti ranna ääres. Kesmine kõrgus on 31 m. Lääneosa on liivane ja moreenne, kesk- ja idaosa on künklikum. Tasane reljeef soodustab põllumajandusega tegelemist. Riigi ida osas on viljakad pruunmullad. Lääne osas aga väikese viljakusega liivased ja soostunud mullad. Sealne põllukultuuride saagikus on maailma tipptasemel. Taanis ei ole vaja teostada maa...
masinad, väetised, tõuloomad, seadmed, seemned, maaparandus), tööjõud(tööjõu hulk ja oskused), valitsuse poliitika(toetused,tollipoliitika), turustamise võimalused ja äriteenuste kättesaadavus(masinahooldus, sordi- ja tõuaretus, koolitus,turundus,kindlustus). Tööjõud Brasiilia põllumajanduses on 8% kogu rahvaarvust. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilias on põllumajandus spetsialiseerunud taimekasvatusele. Peamised põllukultuurid on mais, kohvipuu ja puuviljad. Brasiilia on kultuuride kasvatamisel maailmas esimeste hulgas kohvipuuga ja maisiga. Põllumajandusega seotud keskonnaprobleeme Brasiilias ei leidu, sest seal ei ole palju põllumaad.
ühtlaselt tasane ning lõuna pool puuduvad viljakad mullad. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 7) Itaalia kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka, tänu millele on neil piisavalt kapitali põllumajandusega tegelemiseks. 8) Põllumajanduses on hõivatud 3% kogu rahvastikust. 9) Põllumajandusliku tootmise vormid on spetsialiseeritud suurtalud ja istandused. 10) Itaalia on arenenud kapitalistlik tööstus-põllumajandusmaa. Keskendutakse põhiliselt masina- ja metalli- ning keemia- ja toiduainetööstusele. Toiduainetööstus töötleb valdavalt kodumaist toodangut Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele? Põllumajandus on peamiselt spetsialiseerunud taimekasvatusele kuna see annab põllumajanduse kogutoodangust 2/3.
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu...
40% Hollandi muldade lähtekivimiks on liiv, turbaalad moodustavad ligi 25%. e) Hollandis tegeldakse laialdaselt maa kuivendamisega. f) Igal pool pole Hollandis võimalik põllumajandusega tegeleda, sest suur osa riigi aladest on allpool merepinda ja tihti liiga niisked. 2. Majanduslikud eeldused b) Hollandis on põllumajanduses hõivatud umbes 2% tööjõust. c) Riik annab oma panuse põllumajandusse toetustega. d) Põllumajandusliku tootmise vormideks on enamasti spetsialiseeritud suurtalud ja segatalud. 3. Spetsialiseerumine a) Enamiku külvipinnast hõlmavad söödataimed ja niidud. Enamik külvipinnast on teravilja (nisu, odra, kaera, rukki), kartuli, suhkrupeedi ja põldheina all. Väikesel osal külvipinnast viljeldakse aiakultuure, eriti kurke ja tomateid, ning lilli, eelkõige tulpe. Katmikaladel viljeldakse ka viinamarja, virsikuid ja ploome. b) Holland on suurim tulbikasvataja maailmas c) Enim levinud loomakasvatusharu on suure tootlikkusega piimakarjandus. Piima
Segatalud- põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need vägagi iseloomulikud Hiigelfarm ehk spetsialiseeritud suurtalu- moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseeritud enamasti vaid ühele tooteliigile. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja Ameerikas, nende arv suureneb ka Jaapanis, arengumaades leidub neid vähe. Ekstensiivne teraviljataru- hõreda asustusega kuiva kliimaga piirkondades Põhja- Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides ja teistel rohtlaaladel. Nad on pindalalt väga suured ning peamiseks produktiks on nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu tööle kulub
küllaltki suur, kuid inimese kohta madal * suurem osa toodangust läheb oma söögiks Kaubanduslik põllumajandus 3. Segatalud * suuremad maavaldused * kasutatakse peamiselt oma pere tööjõudu * kasvatatakse veel mitmeid kultuure. Kuid suur osa toodangust läheb müügiks * kapitalimahukas kasutatakse rohkem väetisi, tehakse maaparandusi. Ostetakse paremaid seemneid, tõuloomi jne * saagikus on parem 4. Spetsialiseeritud suurtalud tootmise spetsialiseerumine, talude liitumine, agrotööstuskompleksi tekkimine Piimakarjatalud (põhja-euroopas, USA ja kanada kirde ja loode osas, põhja-jaapanis, uus-meremaal) * palju kapitali masinatele ja tehnoloogiale ja ehitistele * kasutatakse vähe tööjõudu * oluline on hea asend suurlinnade (turu) läheduses * töömahukas aastaringselt * tööviljakus kõrge, toodang kõrge inimese kohta * kõik läheb müügiks küllaltki stabiilsete hindadega
e leht- ja Pr., Sks, Praha, Viin pöök, kask -väike segametsad -Eesti, Läti, Leedu, Valgevene Parasvöötm Osa Kanadast, Soome, Mänd, kuusk, Väike juurdekasv e Rootsi, Venema seedermänd, aastas okasmetsad nulg Metsamajandus puude istutamise, hooldamisega. Metsatööstus väljaveoga. Palgi väljavedu, puidu töötlemine. Spets. Suurtalud toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Euroopas, Põhja-Amererikas. Ekstensiivsed teravijlatalud suure pindalaga, enamasti kasvatatakse nisu. Rantso suur loomakasvatusmajand. Usa kuiv lääneosa, Austraalia, Argentiina istandus suur taimekasvatusmajand, toodab saadusi müügiks ja teg. Nende esmatöötlemisega. Mahepõllumajandus ökoloogiline- kasutatakse peamiselt looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid.
3) tehnika areng uued masinad, mis talutöödele vajalikud, tööjõu vajadus vähenes. 4) vähenes vajads käsitöö järele, riideid hakati linnast ostma. 5) tööorjuse kaotamisega vähenes sulaste ja teenijatüdrukute arv (läksid mõisadesse moonakateks). TALUGA SEOTUD MÕISTED · Talu põllumajanduslik ühik, mis hõlmab maavalduse koos hoonete ja sinna juurde kuuluvaga. Omandi- või kasutusõigus. Jagunevad: > 50 ha suurtalud, palgaline tööjõud 30-50 ha täistalud, palgaline tööjõud 20-30 ha - , palgaline tööjõud < 20 ha väiketalud, kogu töö sai tehtud pereliikmete poolt, sulaseid polnud vaja. · Talumaa mõisamaa, mis on talupoegade kasutuses. Seal lasusid nii riigi- kui ka kohalikud maksud. · Talupoeg talurahvas (al 11. saj. ühiskondlikud seisused: vaimulikud, aadlikud, talupojad) · Adratalupoeg päris talupoeg, al 15
kuulus mõisnikule. Ka tänapäeval kohtame sellist tootmisvormi arengumaades. Põllumajandus industriaalajastul: Põllumajandus muutus - maa jagati kas osaliselt või täielikult talupoegadele , kujunesid iseseisvad segatalud. Algselt säilis neis elatusmajandus. Ajaga muutusid segatalud tootlikemateks suurema osa oma toodangust müüdi. Saadud raha eest osteti paremaid masinaid ja tööriistu. Segatalude arenguga tekkisid spetsialiseeritud suurtalud müügiks toodeti vaid mõnda konkreetset saadust. Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. (vähe efektiivne). Kõige levinumad: Euroopas, Põhja Ameerikas ja ka Jaapanis.
vähe. 2) looduslikud karjamaad suurel territooriumil. Miks paikneb USA peamine piimakarjavöönd Suure Järvistu piirkonnas? 1) niiske parasvöötme kliima, seal kasvab sobiv sööt. 2) asub tarbija lähedal, piim vajab kiiret turustamist. 2. Märgi kolm tõest väidet X-ga. 3p X Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Istandus on taimekasvatusmajand, kus kasvatatakse teravilja. Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel. Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus. X Istandusi on palju lähisekvatoriaalses vöötmes. X Rantsodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid. 3. Tabelis on andmed Austraalia ja Argentina kohta
vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori oluline kasv. Levik: Jaapan, Lääne- Eur, P-Ameerika. Riigi osa majanduses on madalam. Hästiarenenud metsanudskompleksid ja intensiivne põllumajandus
1. Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud: Reljeef (tasane, mägine, põldade suurus jne), Kliima (vegatatsiooniperiood, sademed ja nende reziim), Mullad (viljakus) Majanduslikud: kapital (hooned, masinad, väetised), tööjõud (kvaliteet, oskused, hind), turg toodangule (ostujõud, nõudlus, kaugus, suurus), Valitsuse poliitika (toetused, kindlustus, tollipoliitika) 2. Iseloomusta erinevaid põllumajanduslikke tootmisvorme (segatalu, spetsialiseerinud suurtalu, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus) ja nende levikut. Segatalu- Iseloomulik arengumaadele, mõnda kultuuri kasvatati müügiks Spetsialiseerinud suurtalud- müügiks toodeti vaid mõnda saadust (Euroopa, P-A) Eksensiivne teraviljatalud- Suure pindalaga, kasvatatakse peamiselt nisu, Madal hektarisaak kuid väiksed tootmiskulud, hooajatöölised (P-Am, Austraalia, Venemaa) Ranso- Loomakasvatusmajand, aa...
ohustab tsetsekärbes MÄGEDE VÖÖND · Kasvatavate kultuuride valik/ loomatõud olenevad mäeahelike asendist ja mäestiku jalamil paiknevast loodusvööndist · Nt. kasvatakse Peruu Andides 3km kõrgusel veel kartulit, maisi, laamasid. Nepaalis on jakkidel 5km kõrgusel suvekarjamaad · Toodang valdavalt omatarbeline PÕLLUMAJANDUSLIKU TOOTMISE VORMID · VARAAGRAARNE TOOTMISVIIS · MÕISASÜSTEEM · SEGATALUD · SPETSIALISEERITUD SUURTALUD · PIIMAKARJATALUD · EKSTENSIIVSED TERAVILJATALUD · RANTSOD · ISTANDUSED Põllumajandusliku tootmise vormid I KORILUS (praegu ~10 milj. Aasias ja Aafrikas) Loomade kodustamine põlluharimine (rändkarjakasvatus) (alepõllundus) VARAAGRAARNE (praegu ~300 milj. Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus)
Põllumajanduse tootmise vormid · Segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. · Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. · Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2x aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. · Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel
(mõisnik andis maa talupoegadele kasutada ja nõudis selle eest renti.) Industriaalajastul jagati mõisamaa kas täielikult või osaliselt talupoegadele ja tekkisid iseseisvad segatalud. Hakati tootma ka müügiks. Saadud raha eest arendati talu ja maad. Saadusi lasti töödelda, kvaliteet muutus paremaks. Väiketalu piiratud sissetulek ei võimaldanud muretseda piisaval hulgal kaasaegset tehnikat see sundis talusid liituma. Tekkisid Spetsialiseeritud suurtalud, kus toodeti müügiks vaid mõnda saadust. Ekstensiivsed teraviljatalud levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades. Suur pindala, kasvatatakse nisu. Tallu minnakse ainult külvi ja lõikuse ajaks. Rantso Suur loomakasvatusmajand, peetakse lihaveise- või lambakarju. Lammaste pügamiseks palgatakse rändavaid hooajatöölisi. Istandus Suur taimekasvatusmajand, mis toodab saadusi müügiks ja tegeleb esmase töötlemisega. (kohv, suhkruroog, puuviljad jms.)
Algkapitali eest peab ostma seemneid taimede kasvatamiseks, masinaid põldude harimiseks vms, tuleb muretseda loomad, keda kasvatada ning tuleb leida sobiv krunt ning hooned, kuhu asutada laudad ning muud hooned. 2.2 Tänapäeval on tööjõudu põllumajanduses vähe, inimtööjõudu kasutatakse traktorite peal ning taimede kasvatamisel, arenenud ja kaasaegsetes lautades kasutatakse masinaid, mis teevad inimeste eest enamus töö ära. 2.3 Soomes on talud, spetsialiseeritud suurtalud ja monokultuuri vormid 3 3.1 Soomes kasvatatakse kõige rohkem kartulit, suviotra, talinisu, suhkrupeeti ja vähesel määral ka teravilju. 3.2 Soomes kasvatatakse enim veiseid, lambaid, sigu, hobuseid, kitsi ja kodulinde. 4 4.1 Soome varustab end ise puidu, energia, mõningate metalltoodetega, elektroonikaga, kartuli, suhkrupeedi, lihaga. 4.2 Kui välja jätta mitmed mineraalid ja puidu, sõltub Soome paljude toormaterjalide, energia ja ka mõningate valmistoodete impordist. 4
Keskaeg 1. Keskaja ühisond - seisuslik ja hierarhiline - vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse - talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ord...
Talunik tootis endiselt oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati tootma ka müügiks. Kaasajal kasvatab talunik Kariibi mere saartel banaane ja Brasiilias kohviube jne.. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga väga iseloomulikud. Segatalud on tüüpilised näiteks Mustas Aafrikas. Aja edasi minnes hakati üha enam keskenduma saagi müümisele, et osta rohkem väetisi ja põllutööriistu. Selle arengu käigus tekkisid spetsialiseeritud suurtalud, kus müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Spetsialiseeritud suurtalud on levinud põhiliselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis. Esimesena kujunes spetsialiseerumine välja piimakarjataludes, kus lisaks piimatootmisele kasvatataske silokultuure ja teravillja loomasöödaks. Et talupidamine oleks tasuv, peab ühelt lehmalt saama vähemalt viis tonni piima aastas. Piima kiire töötlemisvajadus eeldab võrgustikettevõtete tõhusat toimimist.
toodab nii palju kui tarbib madal tootlikkus (produktiivsus) palju toodetakse maaala kohta kõrge tööhõive põllumajanduses Industriaalajastu põllumajandusreformi käigus jagati või müüdi maad talupoegadele ajapikku toodeti ka müügiks toodeti enamasti teravilja loomi linde segatalud iseloomulik arengumaadele (brasiilia - kohvioad) spetsialiseerunud suurtalud turu survel keskenduti ühele või mitmele suunale kaasaegsem tehnika arenes kaubavahetus tööjõudlus suurenes levik : Euroopa ja Põhja-Ameerika esmalt spetsialiseerumine piimakarja taludes kasvatati ka teravilja loomadele söödaks suurlinnade lähedal Põhja-Euroopa USA Kanada kirde osa Jaapan Uus-Meremaa ekstensiivsed teravilja talud põhiliselt kasvatati nisu levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel
Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Valitsuse majanduspoliitika on Brasiilias väga hea, riik toetab põlluharijaid ja põlluharimist. Põllumajadusliku tootmise vormid on enamasti spetsialiseeritud suurtalud (moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile [lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne]). Brasiilia põllumajandus on hästi hajutatud, ja riik on toidu suhtes isemajandav. Põllumajandus moodustab 8% riigi SKTst, andes tööd umbes veerandile tööjõust rohkem kui 6 miljonis põllumajandusettevõttes. Brasiilia on maailma suurim suhkruroo ja kohvi tootja ja kakao,
1928- RAHAREFORM Eesti kroon seoti Rootsi krooniga Muutus vabalt vahetatavaks ------Suurettevõttes hakkasid tootma tarbekaupu. Algas põllumajanduslik orientatsioon. Välisturg nõudis põllumajandus saadusi. Inglismaa Väljavedu: peekon ja või Sissevedu: tööstustooted MAAREFORM mõistae maad riigistati. Maad anti tasuta, eelkõige Vabadussõjas võidelnutele. 55 000 asunikutalu. Sellega saavutati maarahva toestus EV-s. Põhiline osa ekspordist andsid suurtalud. Kujunes toiduainetetööstus. 1924-1929 MAJANDUSLIK TõUS Väliskaubandus partnerid: inglismaa, Saksmaa, vähemal määral Rootsi Majandussuhted tagasihoidlikud. Põlevkivi kasutuselevõtt. Hakkas arenema keemiatööstus, puidu- ja paberitööstus. * tööpuudus kadus 30-ndate lõpus. Enne seda oli kogu aeg olemas 1929- 1933 MAJANDUSKRIIS 1933 Valitsus devalveeris Eesti krooni. Kaubad odavnesid. 1934 väljuti majanduskriisist Pätsi ajast algas riiklik sekkumine majandusse
välismaalased. Austraalias oleks tööjõust suur puudus kui ei oleks välistööjõudu. Välismaalased on odav tööjõud ja ei nõua nii palju kui kohalikud ise. C) Austraalia riigis on kehtestatud astmeline tulumaks. Vastavalt palgale kuni 40%. Vähe asustatud piirkondades töötamise eest on kehtestatud lisa tulumaksu soodustused. Austraalia majandus on segamajandus, mida järjest rohkem erastatakse. D) Põllumajandusliku tootmise vormid on Austraalias: · Spetsialiseeritud suurtalud. See on kõrgtootlik taluvorm. Spetsialiseerunud peamiselt ühele tooteliigile · Rantso. Suur loomakasvastusmajand, peetakse suuri lihaveiste ja lambakarju, keda aastaringi söödetakse kuivadel alade looduslikel rohumaadel. Sööta varutakse vähe ja erakordseteks juhtudeks. Karjased kaitsevad karja ja jälgivad karjamaade süstemaatilist kasutamist. Toodang on odav aga vajab tuhandeid hektareid karjamaad
arendamiseks. 1) Kapitali olemasolu Kapitali annavad ilmselt palju suured pangad, samuti toetatakse põllumajandust mitmesuguste toetustega, ka riigi eelarves on koht põllumajanduse jaoks. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses Tööhõive põllumajanduses on ainult 4,3%, kuid siiski moodustavad Prantsusmaa põllumajanduslikud tooted 25% tervest Euroopa Liidu toodangust. 3) Põllumajandusliku tootmise vormid Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. 4) Valitsuse põllumajanduspoliitika Prantsusmaa keskendub ühisele põllumajanduspoliitikale (EL ühise põllumajanduspoliitika eesmärk on kindlustada piisav heaolu põllumajandussektoris töötavatele inimestele ja mõõdukad hinnad põllumajandustoodete tarbijatele) ning püüab olla võimalikult keskkonnasäästlik. 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud - taime - või loomakasvatusele?
Geograafia kt lk 85 - 106 1. Millised näitajad iseloomustavad riigi põllumajandust? Riigi põllumajandust iseloomustavad põllumajandusega hõivatud inimeste osatähtsus ja põllumajanduse osatähtsus SKT-s 2. Iseloomusta looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele. LOODUSLIKUD TEGURID: KLIIMA: MULLAD: RELJEEF: * temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaa...
piirkondades? (ex lk 57) 1. ..................................................................................................................... ....................................... 2. ..................................................................................................................... ....................................... Märgi 3 tõest väidet X-ga (ex lk 58) o Spetsialireetitud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas. o Istandus on taimekasvatusmand, kus kasvatatakse teravilja o Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud eelkõige parasvöötme merelise kliimaga aladel o Ekstensiivsetes teraviljataludes on suured tootmiskulud ja kõrge saagikus o Istandusi on palju lähisekvatroiaalses vöötmes o Rantsodes kasvatatakse peamiselt lihaveiseid või lambaid Too näiteid selle kohta, milliseid probleeme võib tekkida riigil, kust massiliselt välja
Aafrika) 2. INDUSTRIAALAJASTU PÕLLUMAJANDUS · Segatalud Reformide käigus jaotati maa talupoegadele, tekkisid segatalud. Algselt elatusmajandus säilis, toodeti peamiselt enda tarbeks, hiljem teatud saadused turule. Laialt levinud arengumaades, arenenud riikides läbitud. Nt Kariibi mere saartel banaanid, Brasiilias kohvioad, Sri Lankal teepõõsas, Kagu-Aasias heveapuu · Spetsialiseeritud suurtalud Iseloomulik kõrge tööviljakus, tootlikkus ja tehnoloogiline tase (mehhaniseeritus). Toodetakse vaid mõnda saadust, toodang müügiks. Põllumajandus + toiduainetetööstus + turustamine agraartööstuskompleks. Levinud Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis nt piimakarjatalud. · Ekstensiivsed teraviljatalud Vajavad väga palju maad, saagikus madal, tootmiskulud väikesed. Kasvatatakse peamiselt nisu, ka maisi.
Erinevad põllumajanduslikud tootmise vormid ja nende levik segatalu industriaalajastul jagati mõisamaa ning tekkisid segatalud. Alguses toodeti ainult endale kõik vajalik, kuid hiljem hakati järkjärgult ka saadusi müüma. Tulude eest osteti väetist, tööriistu, tõuloomi ja hooldust. Tänapäeval esineb vaid arengumaades. Spetsialiseeritud suurtalu moodne, kõrgtootlik taluvorm, mis kujunes välja segatalust kitsa spetsialiseerumise käigus. Nt. Piimakarjatalud. Suurtalud on levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Jaapanis. Ekstensiivne teraviljatalu Need on väga suure pindalaga talud, enamasti kasvatatakse neis nisu. Kohverfarmeri põhimõte omanik viibib kohal ainult 2X aastas (külvamine ja korjamine) Levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga aladel Põhja-Ameerikas, Austraalias, Venemaal ja Kasahstanis. Rantso väga suur loomakasvatusmajand, kus kasvatatakse lihaveiseid või lambaid. Neid söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel
5. Millal ja kuidas toimus talude päriseks ostmine talupoegade poolt? (5 fakti) (1859 Liivimaal, 1866 Eestimaal) - Sama mõisa talupojad said ostal. - Kohe neil raha polnud, seega said võimaluse maksta iga-aasta natuke. - Raha pidid ise muretsema. Kasvatasid selleks loomi, kellest saadi võid, koort, lõssi jne. Hakati kasvatama lina ja kartult. - Peamine raha talude ostmiseks tuli linakasvatusest. - Rikkamad ostsid talusid juurde, tekkisid suurtalud. 6. Kuidas moodustati valla volikogu ja millised ülesanded pandi vallale 1866. aastal? Vallakogukonna moodustasid mõisa territooriumil elavad talupojad. Valla piirid ja liikmeskond saadi päranduseks seniselt mõisalt. Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust (päris- ja rendiperemehed, 1/10 maatameeste esindajaid), valla volikogust (3-24 liiget vastavalt elanike arvule), vallavanemast (valiti taluperemeeste hulgast, politseivõim) ja tema abilistest (vallakirjutaja, rõugetepanija,
Horvaatias kehtib intensiivne põllumajandus, vanasti oli seal ekstensiivne, kuid aja möödudes ei ole enam võimalik suuri maa-alasi mitu korda kasutada. Horvaatlased liikusid üle intensiivsele põllumajandusele, mis tähendab seda, et ühelt pinnaühikult proovitakse saada palju saake põllumajandusmasinate, väetiste ja tõrjevahendite abil. Istandustes, kus kasvatatakse müügiks püsikultuuride saaki, on suure saagi saamiseks vaja väetiseid. Horvaatias on levinud spetsialiseeritud suurtalud, tootlikud piimakarja- või teraviljatalud. Loomakasvatuses tagab kõrge toodangu panustamine tõuaretusele, söödaratsioonide koostamisele ja automatiseerimisele. Taimekasvatuses võetakse kasutusele saagikamaid sorte, lisaks pestitsiidide, mis umbrohtusid, taimekahjureid ja -haigusi tõrjuvad, kasutatakse veel kõrretugevdajaid, erinevaid kasvustimulaatoreid jm vahendeid. Põlluharimistehnika on üha enam IT-seadmetega varustatud, mis võimaldab uurida saagierinevuste põhjuseid. 3
Ekspordimaksud Et riiki rohkem kodumaist kaupa jääks või siis kohati vastupidi, makstakse peale, et eksporditaks ja maailmaturul läbilöödaks Impordimaksud aktsiisi, käibe, tollimaks jne. Lisaks veel erinevad tolliteenused. Kaitsetollid võetakse mõningatelt kaupadel, püüdes nii soodustada kodumaiste toodete levikut või lihtsalt piirata mingite toodete sissevedu Tootmise vormid Talus traditsiooniline tootmisüksus Spetsialiseeritud suurtalud spetsialiseeritud kitsale harule Rantsod Suurel maaalal loomade kasvatamine, ekstensiivne Loomavabrikud intensiivne, mehhaniseeritus, tõuaretus Istandused taimekasvatusmajand, odav tööjõud, monokultuur Ekstensiivsed teraviljatalud suured maa alad ja odav tootmine Põllusaaduste suuremad importijad Hiina, Saksamaa, USA Põllusaaduste suuremad eksportijad India, Brasiilia, Venemaa Metsandus
* talunik tootis oma perekonna jaoks toiduaineid, kuid mõnda saadust hakati sõltuvalt loodusoludest ja traditsioonidest tootma ka müügiks. Aja jooksul muutusid nad aina tootlikumaks ja müüsid juba suurema osa oma toodangust. Saadud raha eest oli võimalik osta väetist, põllutööriistu, tõuloomi ning tellida veterinaar- ja masinahooldusteenust. Hakati saadusi tööstuslikult töötlema, millega tõusis ka hind ja kvaliteet. Levinud arenguriikides ha Mustas Aafrikas. Spetsialiseeritus suurtalud * müügiks toodeti vaid mõnda saadust. Kõigepealt kujunesid välja piimakarjatalud. palju raha kulub tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Teraviljataludel kasvatatakse peamiselt nisu. Peremees tuleb tallu ainult külvi ja lõikuse ajaks ning palkab selleks sulased. Töö tehakse paari nädalaga, vili müüakse. Vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskomleksis pakutavaid äriteenuseid. Levinud Euroopas, Põhja- Ameerikas ja Austraalias. Rantso
peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Kõrgeltarenenud riikides on segatalude arengujärk enamasti läbitud. Arengumaades, kus viiakse läbi agraarreforme, on need aga vägagi iseloomulikud. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne).Spetsialiseeritud suurtalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas, nende arv kasvab ka Jaapanis, arengumaades leidub neid veel vähe. Ekstensiivsed teraviljatalud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades Põhja-Ameerikas ja Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased.
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
aastatoodanguga 300 000 tellist. R õhku pandi metsanduse kaubanduslikule osat ähtsusele (metsnik I. Sipp elas mõisasüdamikus) A. W. Kröger Estländisches Verkehrs und Adressbuch f ür 189394 Riga 1892. A. Richter Baltisches Verkehrs und 8 Adressbächer, Bd. II Estland Riga 1913. 1918. aastal suur osa mõisamaadest riigistati kodanliku Eesti maareformiga. Kompensatsiooniks j äeti R. Turmani poegadele suurtalud ning osaliselt ka mõisahoonete kasutamise õigus. Ehitus kirjeldus. Peahoone on suur kivihoone, mis p õhiosas ühekordne, kuid omab ka kahekordseid ehitusosi. Hoonet katab lame, plekkkattega viilkatus, millel laiad, kuid v ähese profileeringuga räästakarniisid. Aknad on v õrdlemisi suured, kaetud lameda kaarega ja raamitud tagasihoidliku profiiliga. krohvi ääristega. Alakorruse aknad on kõrgemad, ülakorusel madalamad ja ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
