Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
PINNAVORMID · mandrijäätekkelised; · veetekeelised; · karstivormid; · tuuletekkelised; · meteoriiditekkelised; · elutekkelised; MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID 1) liustikutekkelised: 2) liustiku sulamisvee tekkelised · voored oosid · moreenikünkad mõhnad · moreentasandikud sandurid · otsamoreenid MOREEN: sorteerimata liustiksete, mis sisaldab 1) osakesi savist, aleviidist ja liivast kuni suurte 2) rändkivide/-rahnudeni VOORED: voored tekkivad mandrijää vooliva e. kulutuskuhjelise tegvuse tagajärjel OOSID: mandrijää sulamisvee setteist koosnev vallikujuline pinnavorm, mis on tekkinud vee kuhjaval toimel liustiku ees, sees, peal või...
Mõisted : 1. Moreen-materjal, mis on liustiku edasiliikudes kaasahaaratud ning sulades maha jäetud. 2. Ilm- atmosfääri hetkeseisund 3. Liivik- 4. Mõhn- liustikega külgnenud veekogudesse settinud künklik pinnavorm 5. Luide- tuuletekkeline positiivne pinnavorm 6.Ilmastik- atmosfääri mõnede kuude hetkeseisund 7. Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus 8.Voor- madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. 9. Riimveelisus- kihiline veelisus, peal on magedam ja põhjas soolasem vesi Küsimused: 1. Kuidas mõjutab Läänemeri Eestit ? - tuulisem, sademete hulk suurem, jahedamad suved ja pehmemad talved, väiksem temp. Aplituut 2.Läänemeri toob eestile.. ? - pehmemad talved, jahedamad suved, tuulisust, sademeid 3. Läänemere reostusallikad ? - inimeste heitveed, põllumajandus reostus jõega, nafta reostus, transpordi heitgaasid 4. Kliimatekketegurid ? - soojuskiirgus hulk, geograafiline laius, püsivad tuuled, hoovused, pöörle...
*) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhulikum. *) Lammorg Jõevesi uhub üle kaldaäärsed alad ehk lammid. *) Kaldavall Lookleva jõe käänudesse kuhjatud peenem kivimmaterjal. *) Terrass Jõesängi süvenede...
Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus
Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org. *) Moldorg Lai, mitte järsk, veehulk suurem ja ruhuli...
2. Vooluveetekkelised sälkorg - kõige kiirevoolulisem , kulutab sänge põhja moldorg - vee voolamine muutub aeglasemaks, kulutab nii sängi põhja kui servi lammorg - vee voolamine on kõige aeglasem, kulutab peamiselt jõesängi külgi. 3. Meretekkelised- maasäär, rannavall 4. Karstivormid salajõgi - maa-alune jõgi langatuslehter - tekib salajõgede uuristava ja lahustava tegevuse toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena. 5. Tuuletekkelised luited - tugeva tuule korral lahtine liiv kuhjub ja tekivad koore kujulised liivahanged. rannaluited - mere ääres mandriluited - sisemaal. 6. Kosmogeensed meteoriidikraatrid - meteoriidi langemise tagajärjel tekkinud valliga ümbritsetud lohud. 7. Elutekkelised taimede ja loomade tekkega - sootasandikud; sipelgate, kobraste jt kuhilpesad; loomarajad. inimtekkelised - linnamäed, karjäärid, tuhaaqmäe Eesti Aluskord on kristalne, pealiskord on setekivimid, moodustavad pinnavormi..
V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast (tardkivim kristalsed) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast (settekivim). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks. 2. Kilp on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen sete, mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest. 3.Lubjakivid ordoviitsium, silur. Liivakivid devon. 4. Eesti asub IdaEuroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgud...
kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate pesad, loomarajad, ordulinnuste asemed ehk linnamäed, karjäärid, tuhamäed, prügimäed ning aherainemäed . .
Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Lummorg -,- -,- Terass Veetaseme alanemisel Soot Mereveetekkelised Rannabarr Uhtmaterjali settimisel liiv Rannavallid Tormilainega rannale visatud Liiv, kruus, klibu Karstivormid Lubjakivi, dolomiit III Tuuletekkelised luited Tuule toimel liiv kuhjub liiv Meteoriiditekkelised Poolkausi kujuline Meteoriidi langemise tagajärel Elutekkelised Elutekkelised Rohumättad, samblamättad, laukad, älved Koprapesad, sipelgapesad, kuhilasepesad, loomarajad Muinasslinnuste asemed e. linnumäed Põlevkivikarjäärid Tuhaplatood Terrikloonud
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
http://www.abiks.pri.ee Eesti Kus asub? Euraasia mandri lääneosas, Euroopa maailmajaos Ümbritsevad alad läänes, põhjas Läänemeri, idas Venemaa, lõunas Läti, ülemerenaabrid Rootsi ja Soome Kliima parasvöötme põhjaosas parasmandriline kliimatüüp Loodusvöönd okasmetsa ja segametsa vööndi piiril Pindala45 227 km2 UlatusWE 350 km NS 250 km Äärmuspunktid N: Vainloo saarel 59o49'pl, mandril Purekari neemel 59o40'pl S: Nahal 57o30'pl W: Nootama laiul 21o46'ip, mandril Ramsi neemel 23o24'ip E: Narva linn 28o13'ip Merepiir 3800 km Maismaapiir 1240 km Kõrgustikud 1.Otepää Kuutsemägi 217 m 2. Haanja Suur Munamägi 317,6 m 3. Pandivere Emumägi 166 m 4. Sakala Rutu mägi ...
kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ; kuhjevormid: rannavallid,meretasandikud,järvetasandikud,maasääred. · Tuuletekkelised luited,luiteahelikud · Elutekkelised laukad,sootasandikud · Kosmogeensed meteoriidikraatrid · Raskusjõutekkelised rusukalle · Inimtekkelised linnamäed,teetammid,kaitsevallid,karjäärid,tehiskünkad,ah erainemäed · Karstivormid(põhjaveetekkelised) langatuslehtrid,koopad,langatusorud 3. Kliima: ilmade paljuaastane reziim.Eesti kliima on muutlik. · Eesti asub parasvöötmes üleminekul mereliselt
4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul. Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
sulamisele. Põhjapoolkeral on soolsus veelgi madalam tänu maailmamerre suubuvatele jõgedele. Eksami näidisülesanne: Võrdle, iseloomusta ja põhjenda soolsuse erinevusi Läänemere eripaigus. (Joonistagem Läänemere kontuur). Märgid peale soolsuse eripaigus ja märgid ära 3 põhjust, miks see nii on. Soolsuse vahemik promillides: 1-15. (Hint1: venelaste juures on kõige vähem promille! Hint2: Taanlastel on kõige rohkem promille!) Hoovused Hoovuste liigid: 1) Tuuletekkelised hoovused tekivad veepinna kihis tuule ja vee vahel mõjuva hõõrdejõu tõttu. Sellepärast sarnanevadki need tuulte üldise liikumisega. Erinevused on tingitud vee suuremast viskoossusest (?) ja tihedusest. 2) Soolsuse või temperatuuri erinevustest tekkinud hoovused Need on süvavee hoovused, kuna tekivad vee liikumisel pindmistest kihtidest sügavamale vee tihenemise suurenemise tõttu (suurem soolsus või madalam temp.)
Eesti pinnavormid Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa) Voored Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal. Eesti suurimad voorestikud · Saadjärve voorestik · Kolga-Jaani voorestik · Türi voorestik Vooremaa Moreentasandik Moreentasandik valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel Moreenküngastikud · Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. · Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula) More...
kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid - maasääred * Tuuletekkelised * Biogeensed - luited - sootasandikud - luitealulikud - laukad * Mandrijäätekkelised kulutusvormid kulutuskuhjevormid kuhjevormid jääsulamisvee tekkelised - paetasandikud - voored - moreentas - oosid - kulutusnõod - moreenkünkad - mõhnad - moreenseljakud - liivakud
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed ★ Raskusjõutekkelised – gravitatsioonilised ★ Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Liustikutekkelised glatsiaalsed Meretekkelised mariinsed Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised Tuuletekkelised - eoolilised 16. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? Neotektoonilise liikumise alla kuuluvad maavärinad, murrangud ja maakerge. Eestis avaldub kõige rohkem pärast jääaegse maakerkena. On olnud ka väikseid maavärinaid. 17. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta.
E Looduslikud koopad ja koobaste süsteemid võivad olla mitmesaja A kilomeetri pikkused (nt. Mammuti koobas 579 km, Optimistitseskaja 214 D km, Jewel 207 km, Hölloch 189 km) ja U enam kui kilomeetri sügavused (Boy- Bulõk 1415 m, Laminako Ateak 1408 S m, Sneznaja 1370 m). eoolilised tuuletekkelised pinnavormid Luide on positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. M A A T E A D U
Pärnumaa metskond hõlmab Keskkonnaministeeriumi hallatavaid riigimetsi Häädemeeste, Paikuse, Saarde, Surju ja Tahkuranna vallas. Riigimetsa Majandamise Keskus [http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/parnumaa-metskond] (24.10.2011) LOODUSLIKUDTINGIMUSED Pärnumaa metskonna territoorium jaguneb Liivi lahe rannikumadaliku, Soomaa ja Metsepole madaliku vahel. Liivi lahe rannikumadaliku osas domineerivad mere- ja tuuletekkelised pinnavormid, millega lõunaosas kaasnevad moreentasandikud ning sood. Metsepole madalik asub metskonna kaguosas, Eesti-Läti piirialal. Soomaa maastikurajoonis valdavad jääpaisjärves ladestunud setetest moodustunud märjad tasandikud ning sood. Metsepole madalikule on iseloomulik lainjate moreentasandike vaheldumine voorelaadsete künniste ja jõeorgudega. Pärnumaa metskonna piiridesse jääb arvukalt soid, neist olulisematena võib ära nimetada Tolkuse, Soometsa, Tõrgu, Rongu ja Nigula
Eesti loodusgeograafia. KORDAMIS LEHT! 1.Eesti asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Ida-Euroopa platvormil ja lauskmaal. 2.Eesti naaberriigid on: Põhjas Soomes, Lõunas Läti, Idas Venemaa 3.Eesti piiriveekogud: Narva, koiva, peetri, pedetsi ja must jõgi ning pihkva ja peipsi järved 5.Eesti geoloogiline ehitus; platvormi ehitus Pinnakate Pealiskord settekivimid 5.1.Aluskorra kivimid Eestis ei avane, paiknevad Põhja-Eestis 100-300m sügavusel ja Lõuna-Eestis 500- 600m sügvusel. 5.2.Aluspõhi-pealiskorra settekivimitest ja aluskorra kristalseist kivimitest koosnev kiht, millel asub pinnakate 5.3.Pealiskorra kivimid pärinevad kambriumi, ordoviitsuimi, siluri ja devoni ajastust- savid liivakivid ja lubjakivid 5.5.Vanimad avalduvad kivimid Eestis- Kambriumi savi & liivakivid,Kopli savikarjäär,Kolgaküla,Pirita jõe org 5.6.Ordoviitsiumi kivimid ja kasutus- ...
moderately protected; 4 - protected. Compiled by L. Savitskaja. Pleijel, H. 1993. Ökoloogia raamat. lk. 33 Lõhmus, E. 1984. Eesti metsakasvukohatüübid. Tekkelt e. geneesilt jagunevad pinnakatte setted: Liustikutekkelised e. glatsiaalsed (n. moreen) Liustikujõetekkelised e. glatsiofluviaalsed (liiv, kruus, veeristik) – vana nimega fluvioglatsiaalsed Jääjärvetekkelised e. limnoglatsiaalsed (n. savi, viirsavi) Meretekkelised e. mariinsed (n. veerised, klibu, liiv) Tuuletekkelised e. eoolilised – (n. luite liiv) Järvetekkelised e. limnilised – (n. järvemuda, järvelubi) Jõetekkelised e. alluviaalsed – (mitmesugused jõesetted) Ajutise vooluvee tekkelised e. delluviaalsed – (n. uhtsetted künka jalamil) Raskusjõutekkelised e. gravitatsioonilised – (n. rusukalded) Elutekkelised e. biogeensed – (n. turvas) Inimtekkelised e. tehnogeensed – (n. aheraine puistangud) Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus- maapinna soojuskiirgus. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering) -Peegeldumine (reflection) -Neeldumine (absorption) 2. Kuidas mõjutab maa pöörlemine valitsevate õhumasside liikumist? Selleks, et õhumassid liikuma hakkaks, on vaja teperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temp. on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma ja tekib madala rõhuga ala. Külmematel aladelt voolab sinna uus rõhk, mis soojeneb ja tõuseb. Tänu...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Eksamitöös on 15 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik on geokompleks, mille koostisosad e maastikukomponendid (kliima, reljeef, taimkate, veestik jne) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Looduslik maastik kujuneb viie peamise komponendi mõjul, mis on üksteisega tihedalt seotud: maa, vesi, õhumass, taimestik ja elusloodus. Kõige enam mõjutavad maastike ümberkujundamist põllumajanduse, metsanduse, tööstuse ja maavarade kaevandamise tehnoloogiate ning transpordi, infrastruktuuri, turismi ning puhkemajanduse areng. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Erineva suurusega pinnavavormidel kujunenud geosüsteeme vaadeldakse maastikuliste üksuste hierarhias jär...
struktuuri, aine- ja aenrgiavahetust. Võõrliigid võivad muuta ka eluta keskkonna omadusi ning kiirendada meretekkelised mariinsed (j) toksiliste ainete ringet toiduahelas. raskusjõutekkelised gravitatsioonilised (g) 3. Mis on puisniit? (teke, väärtus, levimus Eestis) Puisniit on puude ja põõsastega heinamaa ehk tuuletekkelised eoolilised (d) regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu. Puisniidud kujunesid inimese elupaikade ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb 14. Mis on neotektooniline liikumine? Kuidas see avaldub ja millist mõju avaldab Eesti loodusele? puisniidud nende kõrge liigirikkus. litosfääri vertikaalsihiline liikumine
Harujõgi- eraldunud haru peajõe kesk või alamjooksul Fjord ehk lõhang- pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht või väin Maasäär- ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm Badland- piirkondadest kus pehme kivim on välja uhutud erodeeritud vee ja tuule poolt Kuesta ehk kulumisastang- ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolised- tuuletekkelised pinnavormid Liikuvad luited- ilma taimedeta Valged luited Hallid luited- üksikute rohttaimedega Korrasioon- kivimite kulutamine Kürogeensed- külmumise tagajärjel Termokarst- igikeltsa laigutine sulamine Älves- märg lohk rabas Laugas- älvest võib kasvada rabas Märe- märg maismaakoht, kus vesi on mingi ajaperioodi maapinna tasemel( oode servadel)
mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest väljaulatuval Atlandi ookeani keskaheliku lõigul on Assoorid ja Islandi saar. Atlandi ookeani hoovused, mis teevad Kunagi kirjutas lehes, et atlandi ookeani hoovuste vaheldumine raskendab lennuõnnetuses inimeste leidmist Eoolilised pinnavormid Tuuletekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda. Luide Üldine atmosfääri tsirkulatsioon Lühidalt öeldes tähendab see õhuringlust atmosfääris. Seejuures mastaabid on väga erinevad, kusjuures väikseim on soojusliikumine (molekulide vaba tee pikkus) ja suurim globaalne mastaap, mis tähendab tuulte üldistatud ja keskmistatud liikumisi. Eristatakse veel mikro-, meso-ja sünoptilist mastaapi.
A 1. Kuidas kujunevad ja mis mõjutavad kiirgusbilansi elemente Maal? Maale saabunud ja Maalt lahkunud kiirguse vahet nimetatakse kiirgusbilansiks. Maa kiirgusbilanss võrdub päikese otsenekiirgus+hajuskiirgus+soojuskiirgus-peegeldunud kiirgus-maapinna soojuskiirgus. Maale tulevast kiirgusenergiast peegeldub tagasi 6% atmosfääris ja 20% peegeldub tagasi pilvedest. Kiirgusenergiast seotakse 16% atmosfääri poolt ja pilved seovad 3%. Maapind (sh ookeanid) seob endaga 51% ja 4% peegeldub Maapinnalt tagasi. Maapinnast tulev kiirgus kulub õhu soojendamiseks. 23% energiast kulutatakse maapinnal vee aurustamisele. 6% kiirgusest läheb otse Maalt kosmosesse. Maale tuleb lühilaineline kiirgus, tagasi peegeldub pikalaineline kiirgus, mis peegeldub atmosf-st tagasi ning jääb Maad soojend. Efektiivne kiirgus- maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Päikese lühilainelise kiirguse muundumine atmosfääris -Hajumine (scattering)...
EESTI LOODUSGEOGRAAFIA A. Vasta lühidalt: (Arvestustöös on 15-20 analoogilist lühivastust nõudvat küsimust, neist tuleb vabal valikul vastata 10-le küsimusele. ) 1. Mis on maastik? Maastik- geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik,loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Too näiteid võõrliikide kohta. Milles avaldub nende negatiivne mõju Eesti loodusele? Võõrliigid: karuputk, hiina villkäppkrabi, mink, viinamäetigu. Neg. Mõju Est loodusele: võõrliigid tavaliselt tõrjuvad kohalikud liigid välja ning muudavad senist koosluste struktuuri ja tasaka...
selle tagajärjel kujunenud veereziimi Tilkekivimid Stalaktiidid- koopa laest rippuvad jääpurikataolised tilkekivid. Stalakiidid võivad moodustada"kardinaid" Stalagmiiidid - koopa põrandalt kõrgemale kasvavad sammasjad või koonilised tilkekivimid Karrid - vihmavee või merevee poolt karstuva kivimi pinnale lahustatud ebakorrapärase kujuga mikrovormid Koopad võivad tekkida - põhjavee toimel - lainetuse toime - vulkaanilise tegevuse tõttu - inimtegevuse tõttu eoolilised - tuuletekkelised pinnavormid Luide deflatsioon - kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega Korrasiooni lohud - kivimite kulutamine hõõrutamine tuulega krüogeensed - külmumise tagajärjel Polügonaalpinnas - igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefmuster termokarst ehk peseudokarst- igikelta laigutine sulamine mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
1. Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti. Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjut...
Maateaduse alused programm 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) Meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest reziimist) Hüdroloogia (teadus Maa hüdrossfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) Okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) Mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) Biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) Paleograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) Maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavooge) 2. Maa kuju ja mõõtmed Maa on kera kujuline, selle tõendiks on laevade vajumine horisondi taga, ringikujuline vari kuuvarjutuse ajal. Maaümbermõõt on ligi 40 000km. Pöördellipsoid on lähim lihtne geomeetriline keha, ...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
pinnavormid. Karst on kõige rohkem arenenud intensiivse veevahetusega Pandivere kõrgustikul ja PõhjaEestis lavamaal klindi ja mattunud orgude läheduses. Karsti arengutingimused on soodsad õhukese ja vett kergesti läbilaskva pinnakattega aladel. Kui karstuvad kivid ulatuvad maapinnale on tegemist paljaskarstiga. Kui on aga kaetud mittekarstunud kobedate setetega, on tegemist mattunud ehk vene karstiga. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Peamiselt mere ja järveliivade levikualal. Tuulevired kuni 5cm kõrgused looklevad liivavallikesed Eelluited kuni 3m piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. (Pirita). Luited kõrgenenud eelluide hakkab takistama liiva edasikandumist ja see hakkab kuhjuma ka pealttuulenõlva ees, mis muudab hange kuju. Pikkamisis omandab eelluite nõlvad võrdse kallakuse, siis juba muutub järsemaks
moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena. Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid, võib nende liitumisel tekkida karstiorgud ja –häilud. 13. Tuuletekkelised pinnavormid, näited. Tuulevired – väikesed kuhjevormid. Neil leidub nii mererannas, jõekaldal, lahtistel liivakarjääridel ning Kirde-Eesti põlevkivi tuhaväljadel. Madalad kuni 5 cm kõrgused looklevad liivavallikesed. Kujunevad nõrgemate tuultega ning on orienteeritud valitsevate tuultega risti. Eelluited – piklik liivahang, mis on kujunenud takistuse taha tugevamate tuultega. Esineb järsk pealttuulenõlv ja lauge alttuulenõlv. On kuni 3 m kõrgused, neid esineb nt
Pandivere kõrgustik, Harju lavamaa. Kostivere, Tuhala, Uhaku, Kuimetsa karstialad. Karstivormid: kurisud, karrid, salajõed, langatuslehtrid, karstiväljad, stalaktiidid, stalagmiidid. (õpik lk 32) 6. RASKUSJÕUTEKKELISED PINNAVORMID Rusukalle pankrannikuesine murenenud kuhjatis. 7. IGIKELTSATEKKELISED PINNAVORMID Söllid ehk suletud lohud kohad, kus jää ja külmunud pinnas sulas üles hiljem kui ümbruskonnas. Osa suletud lohkusid on tänaseks järvenõod. 8. TUULETEKKELISED PINNAVORMID Esineb peamiselt mere ja järveliivade alal, mis on olnud tuule tegevusele avatud. Tugeva tuulega lahtine liiv kuhjub ning tekivad tuiskliivahanged, mis nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jaotatakse ranna ja mandriluideteks. Rannaluiteid leidub Häädemeestel, Narva-Jõesuus, Peipsi järve põhjarannikul. Mandriluiteid leidub sisemaal Alutagusel, Võrtsjärve nõos. 9. KOSMOSETEKKELISED PINNAVORMID
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
(enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal peamiselt liivast ja kruusast koosnev pinnavorm badland – ariidsetes (kõrbelistes) piirkondades, kus pehme kivim on välja uhutud ja erodeeritud vee ja tuule poolt kulumisastang e. kuesta – kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm Eoolilised – tuuletekkelised pinnavormid: luide – positiivne tuuletekkeline pinnavorm, mis koosnevad teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda liikuvad luited – ilma taimedeta valged luited hallid luited – üksikute rohttaimedega deflatsioon – kivimite kulutamine tuule poolt kantavate osakestega (nn. „kõrbe kõnnitee“ tekkimine) korrasioon – kivimite kulutamine, hõõrutamine tuule poolt kantud osakestega
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppid...
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAM...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
