Etna Etna vulkaan asub Itaalias, Sitsiilia idaranniku lähedal ja on ühtlasi ka Euroopa kõrgeim Etna on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas. Viimane purse toimus 13. juunil 2008. Ta purskab laamat mitu korda aastas. Aastal 1669 toimus viimase 300 aasta jooksul Etna suurim purse. Enne vulkaani purskamist, toimusid paar päeva enne seda maavärinad, mis laastasid ümbruskonna külasid. Kui vulkaan hakkas purskama sai mõni küla täielikult hävitatud. Selle sündmusega said ka mitmed inimesed surma.
VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma magma kolle Vulkaanid jaotatakse väliskuju järgi KUHIKVULKAAN KILPVULKAAN näiteks Etna näiteks Mauna Loa VULKAANID LEVIVAD LAAMADE PIIRIALADEL
v=Nu4VMdItqnE Yellowstone'i rahvuspark o Yellowstone'i rahvuspark on koduks umbes 10 000 terminitele ja funktsioone on üle 500 100 ja need on pursked. o Pursked on kuumad vedrud, mis purskavad perioodiliselt. o Vulkaanipursked on tingitud ülekuumenenud maaalusest veest. o Pindala: 9000km o Geisri ,,Old Faithful" veesamba kõrgus: kuni 60 m o Geisrite vanus: 600 000 aastat o ,,Old Faithful" on Yellowstone'i kuulsaim geiser, ta purskab iga 90 min järel võimsa 60 m vee ja auru joa. o Veelgi vägevamani purskab maailma kõrgeima joaga geiser ,,Steamboat". Yellowstone http://www.youtube.com/watch?v=so5pix18jM0 Geisrid EL Tatio Yellowstone Yellowstone Kasutatud kirjandus Google pildid ,,1001 Looduse imet" Wikipedia.org Vikipeedia.ee
tulemus, mistõttu tekib basalt peamiselt siis, kui teekonnal maapinnani pole magma olulisel määral mandrilise maakoore materjaliga segunenud. Sellist tüüpi vulkaanid ei kujuta endast väga suurt ohtu, väljaarvatud laavavoolud, mis võivad voolata kraatrist väga kaugele ning hävitada kõik enda teele jääva. Inimohvreid aga reeglina ei kaasne, sest laava liikumine on piisavalt aeglane, et inimesed jõutaks evakueerida. Mida vulkaan purskab? Vulkaan purskab: * Laavat * Gaase * Tuhka * Tahmaosakesi * Vulkaanilisi pomme Pursete kestus: Vulkaanipursete kestus varieerub suurtes piirides. Stromboli on tegutsenud juba viimased 2500 aastat, mistõttu nimetatakse teda "Vahemere majakaks". Kümneid aastaid on tegutsenud ka mitmed teised vulkaanid. Näiteks Etna (Itaalia), Erta Ale (Etioopia), Yasur (Vanuatu), Sangay (Ecuador), Erebus (Antarktika) jne. Enamik ei ole siiski nii pikaealised. Ühe päevaga piirdub umbes 10% vulkaanidest, suurem osa
üksteise suhtes kokku. Video Etna vulkaanipurskest 5. jaanuar 2012. http://www.youtube.com/watch? v=dgNCxaOKeMU Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Laava liigub Etnalt alla kiirusega 20 meetrit tunnis. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab (see, kust surve kõige esimesena vabaneda saab). Huvitavaid fakte antiikajast: · Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas Hephaistose ja kükloopide töökojad
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega.
Maavarade kaevamisega kaasneb : KESKKONNAPROBLEEMID · Elukeskkond kaob · Mullad hävivad · Pinnas reostub · Õhk saastub · Põhjavesi reostub ja alaneb. SOTSIAALSED PROBLEEMID · Tervishoiuprobleemid(müra ja vibratsioon) · Tööõnnetused · Suurest kaevanduspiirkondades on ainuke tööandja, ning seega naistel pole tööd Vulkaanid Maakeral on üle 2500 vulkaani. Tegevvulkaane on 800 Igal aastal purskab umbes 50 Euroopa suurim on Etua. Paiknevad Laamade eraldusmiskohas Üks laam vajub teise alla Keset laama "kuuma täpi" all Ehituse järgi Kilpvulkaan Kihtvulkaan Kuju Madal Kõrge Laava Liigub aeglaselt, tardub aeglaselt Paks, liigub vähe, iseloom Vedel ja gaasivaene Tardub kiirelt,gaasiline
· Asub Euraasia mandril. · Jaapani riigis. Asutus tihedus · Fuji vulkaani ümber on väga tihe asustus. Geoloogiline asukoht · Fuji asub Filipiini laama juures ja see laam liigub kokku. Fuji iseloomustus · Fuji kõrgus on 3.776 m, 40-50km ja kraatri sügavus on 250m. · Fuji teised nimed on: Mount Fuji; Fujiyama; Fuji-san. · Kohalikud peavad seda vulkaani pühaks mäeks. Vulkaani pursked · Fuji purskab iga 2-5 saj tagant. · Viimati purskas Fuji vulkaan 1707 aastal. · Fuji on tegev vulkaan Purske tagajärjed · Viimase Fuji purske tagajärjel(1707) tekkis Jaapani kõige suureim järv `'Lake Biwa'' Kasutatu allikad · http://www.sacred-destinations.com/japan/mou · https://www.google.ee/
● Tüüp kilpvulkaan ● Tipu koordinaadid on 19°24'24.78"N, 155°17'0.16"W ● Mäe vanus vähem kui 23 000 aastat ● Kilauea tippu on moodustunud kaldeera. Kuum täpp ● Vaikse ookeani laam moodustab suurema osa Vaikse ookeani põhjast ● Laama keskel kuum täpp, mille kohal asub Hawaii saar. Vulkaanipursked ● Üks aktiivseimaid vulkaane ● Püsivalt aktiivne alates 3. jaanuarist 1983 ● Ajaloo jooksul registreeritud 61 purset ● Keskmiselt purskab korra iga 11 kuu jooksul ● Hiljuti purskas 3. mai 2018 Tekitatud kahjud: Google Earth profiiljoon Kasutatud allikad: ● https://www.volcanodiscovery.com/kilauea.html ● https://et.wikipedia.org/wiki/K%C4%ABlauea_vulkaan ● https://www.britannica.com/place/Kilauea ● https://en.wikipedia.org/wiki/K%C4%ABlauea#Background_2 Aitäh kuulamas t!
on näiteks Kljutsevskaja Sopka, Vesuuv jne. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid purskavad sageli, kuid rahulikult, nende kraatrit täidab laavajärv. Kilpvulkaanid on näiteks Mauna Loa Havai saarel. 3. Vulkaanide ehitus Vulkaan on tavaliselt koonusekujuline või kuplitaoline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava (joonis3) ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. 4. Tuntumaid vulkaane Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Selle purske tagajärjel
Janre Kurs 10.A Erebus üldandmed Asub Lõuna-antarktikas Rossi nimelisel saarel Kõrgus 3794meetrit On osa nn "Vaikse ookeani tuleringist", mis hõlmab üle 160aktiivse vulkaani On olnud aktiivne alates 1972.aastast Viimati purskas aastal 2008(purskab jätkuvalt) Liigilt kilpvulkaan Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Asukohast Asub Euraasia ja Antarktika laamade piiril Kuna püsielanikke Antarktikas pole, siis inimestele ohtu ei kujuta Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kol...
3 maailma kõrgeimat hoonet Burj Khalīfah • Asukoht: Dubai • Kõrgus: 828m • Avati 4. jaanuar 2010 • Ehituse kestus: 6 aastat 200 6 • Peaarhitekt on Adrian Smith • Hoone tellija/praegune omanik on Emaar Properties • Hoones on 160 korrust • Maailma kiireim ja kõrgeim lift (64km/h) • Hoone ümber on ka purskaevusüsteem, mis on 250m pikk ning purskab vett 150m kõrgusele. • Süsteemi valgustavad 6600 valgustit ja 50 värviprojektorit. • Veemängu taustaks lastake ka muusikat. Huvitavaid fakte • Seal on ka eluruume • 39 alumist korrust on hotell • 7500 ehitustöölist ja lihttöölised • Hoone maksumus 1,5 miljardit dollarit Shanghai Tower • Kõrgus: 632m • Ahituse algus: 2008 • Valmimisaeg: 2015 • Asukoht: Shanghai • Kavandajaks Gensler • Hiina arhitekt Jun Xia
Vulkaanid Enamasti leidub laamade ääre aladel ja nn kuuma täpi piirkonnas (Hawail , Mauna Kea ja Mauna Loa).On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid.
Hekla Laki Väikesed Antillid Mont Pel Kanaarid 3) Vahemere vöönd Alpid , Apenniinid , Kaukasus , Väike Aasia kuni Malai saarestik liitub Vaikse ookeani tulerõngaga . Etna Vesuuv Stromboli Elbrus Kazbek Ararat 4) Ida-Aafrika murranguvöönd Kilimanjaro 80% vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel , 15 % laamade eemaldumisvööndis ning ülejäänud mandrite ja ookeanide keskosades. Asukohast sõltub, millist laavat vulkaanist purskab. See määrab purske tüübi ja vulkaani ehituse. Vulkaanide all mõistetakse koonuse või kuplitaolisi kuhikuid , mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega . Viimaseid mööda tungivad maapinnale vulkaanilise tegevuse produktid- gaasid, laava , vulkaaniline tuhk , tahkete kivimite tükid. Vulkaani tegevus avaldub kas : - rahulikult laava valgub aeglaselt vulkaani lõõrist mööda vulkaanikoonuse nõlva alla
Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Selje, Sigrid, Helin, Enely, Riina ja Andra Kuidas areneb emotsioonide reguleerimine? Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas tundereageeringu ohjamise protsesse, mis tagavad turvalise sotsiaalse funktsioneerimise (Rydell et al, 2003 kokkuvõtte põhjal). Näiteks, kui hästi tuleb laps toime oma vihatunde ohjamisega- kas ta purskab selle raevukalt ja agresiivselt välja, surub selle endasse ja ``keeb`` omaette või annab teada, et nüüd on ta vihane. Need kaks komponenti- emotsionaalsus ja emotsioonide reguleerimine- on Rothbarti (1989) lapse temperamendi kaks dimensiooni, mis võivad olla teineteisest sõltumatud. Emotsioonide reguleerimine hõlmab endas nii füsioloogilisi, kognitiivseid kui ka käitumuslikke tasemeid. Tunnete ohjamise tõhusust saab mõjutada laps ise, aga
See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks on õpetaja. Õpetajad, Teie olete need, keda me jääme mäletama! Te teete tuleviku ning teid
SANTIAGUITO VULKAAN Koostaja : Trine Tamm 7.c 25.11.2010 Tallinn SANTIAGUITO VULKAAN Vulkaan Santiaguito asub Põhja Ameerika mandril, 11 km kaugusel Quetzaltenangost, Guatemala suuruselt teises linnast. Guatemala ja vulkaan Sabtiaguito asuvad Kariibi ja Põhja-Ameerika laama piiril, kus laamad põrkuvad. Samuti esineb selles piirkonnas sageli maavärinaid. VIIMANE VULKAANIPURSE Viimane Santiaguito vulkaani purse toimus 26.04.2010. Tol korral oli purse suur ning see tunnistati oranzi katekooria alla. Vulkaan hakkas tuhka purskama (hiljem ka laavat) umbes 6:50, tuul liikus tuhaga põhja ja loode suunas. Kahjustused inimelude nöol siiski jäid väikseks, kuid osad külad said kannatada ning mujal pidid inimesed tuhka katustelt pühkima. Niiet seda võib võtta kui, suhteliselt head vulkaani purset, sest kaasnähtused oleksid võinud olla hullemad, näiteks: *väga tugevad maav...
Maal umbes 2500 vulkaani. Vulkaan purskab laavat, gaase, tuhka, rapille, räbu, vulkaanilisi pomme. Vulkaanide tüübid: 1)Lõhevulkaan- esinevad harva, maapinnas pikk lõhe. Iseloomulik laamade lahknemise piirkonnas, laava hästi voolav(vedel) 2)Kilpvulkaan- kilpi meenutav mägi, lamedad nõlvad, lai põhi, lame lagi. Voolav laava vedel. Iseloomulik ,,Kuuma täpi" vulkaanidele. Magma on vedelam vahevöö sügavamates kihtides. Nt. Mauna Kea Havail. 3)Kihtvulkaanid- Järskude nõlvadega mägi, mille moodustavad vahelduvad laava ja tuhakihid. On laamade kokkupõrke vulkanism. Laava paks. Nt. Colima Mehhikos. Vulkaanid jagunevad: Aktiivsed(Aeg-ajalt tegutsevad u. 1400 vulkaani) Kustunud(Inimkond ei mäleta selle purset.) Uinunud vulkaan- ei ole mitmeid aastaid tegutsenud Vulkaan- Maa sees tekkinud magma purskub pinnale. Nimetus tulnud vulcano saare järgi. Kaldeera- vulkaani või selle t...
Energiamajandus tegeleb energiavarude uurimise, hankimise, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD, NENDE KASUTAMINE JA LÜHI ISELOOMUSTUS
paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel hõõrduvad ja kokku põrkavad. Vulkaan ehk tulemägi ... tekib, kui maakoorelõhest tungib välja vahevöö sulanud kivimmass ehk magma. Maa seest väljunud tulikuum sulam on laava Laava on madalama tº-ga ja gaasidevaesem Maailmas on inimajaloo vältel tegutsenud umbes 1500 vulkaani (maismaal) Igal ajahetkel purskab umbes 20 vulkaani Etna on üks aktiivsemaid tegutsevaid vulkaane Vulkaanipurskega võivad kaasneda: Eralduvad gaasid veeaur, süsinikdioksiid, väävliühendid Tuhapilv tekib lõõris tardunud kivimite põlemise tõttu Lõõmpilv kõrge tº-ga tulikuum gaasi- ja vulkaaniliste setete pilv Vulkaanilised pommid põlevad kivimikehad Laavavoolud Lööklaine Tsunami vee-aluse vulkaanipurske korral Maavärinad Vulkaanid tekivad neljal erineval moel
tagant 30 kuni 70m kõrgusele, kuid aastal 1883 toimusid pursked iga 20 päeva tagant. Pikema vaheaja järel hakkas Suur Geiser aastal 1971 uuesti aktiviseeruma, kuid suurte katkestustega ja korrapäratult. Ka Islandi teise suure geisri, aastal 1789 maavärina ajal tekkinud Strokki tegevuses on olnud pikki pause. Üldse on Islandil umbes 30 geisrit, millest enamik on võrdlemisi väikesed. Geiser Strokkur on ka tuntud geiser Islandil. Ta purskab iga 4-8 minuti jooksul ja on 15-20 m kõrge, kohati kuni 40 m kõrge.Rohkem andmeid selle kohta pole. Video lingid: http://www.youtube.com/watch?v=OFhNNm8EuKs http://www.youtube.com/watch?v=tuDFLuLljK0 Kokkuvõte Kokkuvõtteks islandi geisrid on kõik tugevad, massiivsed ja ilusad. Islandi geisreid on uurinud paljusi teadlasi, keemikuid jne.
See koosneb põhimõtteliselt trahhüüdist ja basaldist. Tal on palju kõrval kraatreid ja Etna mäenõlval töötab vulkanoloogiajaam. Viimane purse oli 2009 a. Etna vulkaanil on palju kõrval kraatreid. Joonis 3. Etna kraater. 4. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Joonis 4. Etna täies hiilguses. Joonis 5. Etna laava allapoole voolamas. Etna antiikajal. Etna näitas oma võimu välja juba keskajal. Kreeka müütide järgi asusid Etnas kükloopide töökojad. Zeus olevat Etna paisanud gigant Typhoni peale ning et maavärinaid olevatki tekkinud sellest, et koletis end seal all liigutab
NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes.
Vulkanism M Vulkanism on protsesside kogum, mis hõlmab magma teket, selle A liikumist vahevöös ja maakoores ning selle tungimist maapinnale. A Magma gaase sisaldav silikaatne looduslik sulam, mis tekib vahevöö ülaosas või maakoores. Enamiku gaasilistest ühenditest T kaotanud magmat mis purskab vulkaanist nimetatakse laavaks. E Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu gaasilises, vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. A Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. D U S vulkanism M A A T
Need on põhjustatud rauamaagi lademetest ja protsessidest maavahevöös. Maa magnetväli vahetab aja jooksul oma poolused. Kaasajal maa magnetväli nõrgeneb. Kuidas tekivad virmalised? - päike kiirgab lisaks valgusele ka laetud osakesi, seda osakeste voolu nim päikese tuuleks. Kui laetud osakesed satuvad maa lähedusse siis jäävad nad maa magnetvälja lõksu pendeldades pooluste vahel. Sellepärast ümbritsevad maad kiirgusvööndid. Aegajalt päike purskab aga laetud osakesi tugevamalt, suurema kiirgusega osakesed võivad tundiga(polaaraladel)atmosfääri. Ja panevad õhu helendama- see nähtus ongi virmalised.Virmalisi on võimalik ette ennustada ,kui teleskoobis on näha päikesepurskeid siis need laetud osakesed jõuavad maale paari päeva pärast.
alla, seetõttu esineb seal vulkanismi ning vähesel määral ka maavärinaid. Vulkaani purskamine Vulkaan on kokku pursanud umbes 90 korda.04.09.2007 hakkas Etna vulkaan taaskord purskama. vulkaanist lendasid välja sädemed ja sealt voolas laavat asustamata orgu. Kuigi inimesi purskamine ei ohustanud, puhus tuul mäejalamil olevatele küladele vulkaanilist tuhka ning lähedalasuva Catania linna lennujaam suleti igaks juhuks. Etna purskab tihti, kuid tavaliselt ei too see kaasa suuri kahjustusi, sest ohustatud aladel inimasustus puudub. Etna vulkaan 1989. aastal Etna vulkaan nüüd Etna vulkaan nüüd Vulkaani ehitus magma chamber-Magmakoldes on magma 650-1200
seda uurima. Sannikovi maal kohatakse eelajaloolisi karusi, ninasarvikuid, mammuteid, kui ka sadu aastaid varem tsukside poolt merele tõrjutud Onkilooni rahvast. Seiklejad elavad mitu kuud Onkiloonide juures. Selle aja jooksul koguvad nad andmeid eelajaloolise loomade ja Sannikovi maa kohta ja õpivad tundma Onkiloone. Samuti elavad saarel eelajaloolised ahvinimesed Vampud. Kuid Vulkaan, millest eralduv soojus on võimaldnud Sannikovi maa sooja kliima purskab ja Sannikovi maa elanikud häivenevad. Neljal seiklejal viiest õnnestub tagasi mandrile jõuda, koos ühe onkiloonitariga, kuid kõik tõestus nende avastusest hävib. Seiklusroomani tunnusteks on seiklejatest kangelased, ohud mida nad trotsivad nii sannikovi maal, kui ka teel sinna ja tagasi. Teekond Sannikovi maale on seikluseks, ja Imeks võib lugeda Sannikovi maal säilinud ,,elavateks kivistiteks" nimetatud loomad ja inimesed.
geoloogiliselt noor. Island on vulkaaniline saar ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Island on vabariik. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme
7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on
NAFTA TÖÖTLEMINE Naftat tunti Eufrati orus, Hiinas, Egiptuses ja mujal juba 60004000 e. Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias.
saa kokku lugeda sõnu või tähenduslikke lühi lauseid. 5 LUULE VORM Kõige enam kasutab Runnel lõppriimis. Näiteks ristriimi: Me ratsud on higist mustad/ me taga on tühjad pustad/ Me oleme unenäokujud/ meid välja on mõelnud tujud/ Me oleme häitsmemehed/ me oleme noored mehed. (,,Panoonia"...Me ratsud on higist mustad), paarisriimi: Vaata kuidas meri turskab/ vaata kuidas veri purskab (Vaata tervikteksti Lisa 3), segariimi: Vaata luuletust Lisa 4). Runnel kasutab kõiksuguseid salmivariante, kuid tundub, et talle on südamelähedasem neljarealine salm. Raske on eristada kindlat luulevormi: kõik kirjutised on just Runnelile omased. Sellest luulekogust ei oska oska otsida poeemi, sonetti või muud taolist. Kuna ta on taotluslikult kasutanud vemmalvärssi. Näiteks: /Rikkus on mis rahvust rikub, vaesus on
· Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab tulemäest välja laavana. Mööda mäenõlvu voolates hävitab ta kõik, mis ette jääb. Välja purskab tuhandeid tonne tuhka, kivimeid, mis katab maa kilomeetrite ulatuses. Võib matta enda alla terved külad ja linnad. KRAATER · Tulemägi on enamasti koonusekujuline · Koosneb eelmiste pursete ajal kuhjunud materjalist tuhk, purustatud kivimid, laava · Kuhiku tipus on lehtrikujuline süvend, mis ongi kraater VULKAANI EHITUS VULKAANID ON · tegevvulkaanid · puhkavad vulkaanid · kustunud vulkaanid TEGEVVULKAANID · Tegutsevad (purskavad)
in/km² Fourth level · PealinnReykjavík Fifth level Islandi Vulkaanid · Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. · Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur ( Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
ta ohtlikum kui tavaline pinnasest pärinev tolm. Tasapisi sajab alla, suuremad terad enne ja peenemad hiljem. Peen tolm ja aerosoolid võivad atmosfääris viibida kuni paar aastat ja teha mitu ringi ümber maakera. Islandi üks tuntumaid vulkanolooge, maateaduste instituudi geo-füüsika professor Pàll Einarsson räägib, et ühtegi märki Eyjafjallajökulli rahunemise kohta ei ole. Katla kohta on ajalooliselt teada, et ta purskab umbes 40-80 aasta tagant, viimane purse toimus aga 1918. aastal, seega on vulkaan liiga kaua vait olnud alates 1999. aastast on seal seismiline aktiivsus suurenenud ja tõenäosus lähiajal purskamiseks on suur, ütles geoloogiaprofessor Alvar Soesoo. http://www.boston.com/bigpicture/2010/04/more_from_eyjafja llajokull.html?camp=localsearch:on:twit:bigpic Olivier Vandeginste - photographer's blog, and more of his volcano photos
17_November_2013.webm.480p.webm Etna on samuti üks kõige aktiivsemaid vulkaane maailmas, kuid seda ei peeta Etna läheduses elavatele inimestele eriti ohtlikuks, sest laava enamasti eraldub Etnast vahetpidamata vältides sellega suuri purskeid. Laava liigub Etnalt alla vaid kiirusega 20 meetrit tunnis. Purskest kaugemal kui 600 meetrit on üsna ohutu seista. Mitme tonnised rahnud lendavad kiirusega kuni 600 meetrit sekundis. Maapinnale tekivad lõhed, kuid neist ainult esimene purskab, ehk see, kust surve esimesena väljub. Etna koos jalami alaga on pindalalt suurem kui Hiiumaa. Mööda Etna mäge üles tehakse turistidele matku. Turistid viiakse mööda mäge kuni 2000 meetrit merepiirist kõrgemale ja kuna mäe kõrgemas osas on võimalik praktiliselt koguaeg laavat näha, on Etna suur turistimagnet. Etna oli väga aktiivne juba antiikajal. Aischylose järgi oli Zeus paisanud Etna mäe gigant Typhoni peale ning et maa all end liigutav koletis tekitab maavärinaid
on umbes 8300 km². Geoloogiline ehitus Vulkaaniline saar Ookeani keskahelikul, mis on tekkinud Põhja-Ameerika laama ja Euraasia laama piiril. Islandi saar koosneb enamasti 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle üksikuteks osadeks. Vulkaanid Aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siit-sealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Kliima Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Talv on Põhja-Atlandi hoovuse mõjul siiski suhteliselt pehme. Sademeid toovad Islandile peamiselt lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Loomad
AUGUST KITZBERGI "LIBAHUNT" MARGUS. Sina oled koguni teistsugune, rõõmus, vallatu, tuline. See on neile võõras, nemad nagu kardavad sind. Mari on aga nagu nemad ise, meie soost ja tõugu. TIINA (ärritatult). Teie tõugu? Mis see teie tõug siis nii iseäranis ära ei ole? Põlv põlve järel olete siin Tammarul istunud ja - teopäevi teinud. Minu ema aga ütles: meie oleme vabade inimeste tõugu. Isa uppus põgenemisel jõkke, kui teda kinni võtta ja hingekirja taheti panna; isaisa suri karu käppade vahel ja isaisaisa murdsid nugisejahil näljased hundid maha. Meil arvati põlvi kuni kuningateni ja vanemateni tagasi. Aga see - ei ole muidugi... teie silmis midagi? * * * TIINA (nutt muutub leegitsevaks vihaks). Mis te tahate minust! Inimesteks loete ennast, aga olete hullemad kui kiskjad loomad! Libahundiks ütlete mind? - Olen jah, te ju teisiti ei taha! Parem tuhat korda hunt, hunt...
ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära , paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. 2. Vesuuvi Geograafiline asukoht Mount Vesuuv ise Asub Lõuna-Itaalias Apenniini poolsaarel Napoli linna lähedal. Vulkaani geograafilised kordinaadid on 40° 49 17 N, 14° 25 32 E. 3. Andmed Vesuuvi kohta
ookeani keskahelikul, vaid asub ka kuuma täpi (laamasisene vulkaaniline piirkond) ala kohal. island Islandi pealinn on Reykjavik. Pindala on 103125 ruutkilomeetrit. Riigikeel on islandi keel. Rahvaarv: 318800 Rahaühik: kroon (ISK) Iseseisvus 17.juunil 1944. aastal. Vulkaanid Praegusaja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, umbes 25 km pikkune lõhe, millest siitsealt, võimsa purske ajal enam kui sajast punktist purskab tuhka ja voolab välja laavat. Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. 2010.aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena. Praegugi katavad need 12% kogu saarest.
7. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Lõõmpilv- kuumade gaaside ja tuha segu, mis rullub mööda vulkaani nõlvu alla; võib matta enda alla linnasid ja hävitada inimesi nt: Pompei Lahaarid e. mudavoolud- tekivad kui vulkaani tipus on jää ja lumi, mis sulavad ja voolavad alla; matab enda alla linnasid nt: Armero Geiser- kuumaveeallikas, mis perioodiliselt purskab kuuma vett ja auru; tekkeks on vajalik maa-alune avaus e. reservuaar Fumarool- avaus, kust eralduvad mineraalide rikkad gaasid Mudakuhilad ja mudakatlad- soojad podisevad mudaloigud 8. Kuidas vulkaanipurskeid ennustatakse? Seisumeetriga- registreerib maavärinaid Kallakumõõtjad- vulkaanikoonus paisub enne purskamist Kui eralduvad gaasi-ja tuhapilved ning pinnase temperatuur tõuseb, on see kindel märk, et vulkaan hakkab purskama. 9. Selgita kivimiringet
1,5 meetri kõrguse mitmevärvilise skulptuuri. Osalt on värvirohkus tingitud vee suurest väävlisisaldusest, kuid oma panuse annavad ka värvikad termofiilsed vetikad. · Geiser asub eramaal ja on taraga ümbritsetud, seega ei pääse külastajad seda imetlema. Eri organisatsioonid on korduvalt püüdnud maad ära osta, et geisri ümbrus kaitse alla võtta ning ka avalikkusele ligipääsetavaks teha, kuid keegi pole omanikuga kaubale saanud. Fly geiser: · Geiser purskab pidevalt, selle veejuga ulatub kuni 1,5 meetri kõrgusele. Voolav vesi on kujundanud terrassid, mille kaudu laiali valgudes on vesi kogunenud umbes 30 hektari suurusel ümbritseval alal mitmekümnesse basseini. Geisrite org: · Geisrite org on geisriväli Venemaal Kamtsatka poolsaarel. See on üks maailma suuremaid geisrivälju ja ainuke Euraasia mandril. Steamboat "aurik" geiser: · Steamboati geiser on maailma kõige kõrgem hetkel aktiivne geiser. ·
Laamad põrkumisel (Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemeri) Mandrite sisealadel-kontinentaalne.... Oma seisundilt võivad vulkaanid olla: Kustunud vulkaanid-inimajalugu ei mäleta purskamist Suikunud-ajutiselt ei purska aga võivad kunagi hakata Aktiivsed-pidevalt või väikeste vahedega purskavad. Kihtvulkaanid on iseloomulikud seal kus vulkaanid põrkuvad. Kilpvulkaanid · Räni-ja gaasidevaene aluseline basaltne magma · Hästi voolav magma · Lame vulkaanikoonus · Purskab rahulikult · Ookeanilised vulkaanid Kihtvulkaanid · Räni-ja gaasiderikas happeline graniitne magma · Suure viskoossusega, väheliikuv · Magma tardub lõõris, tekitab laavakorke · Pursked plahvatuslikud, purustavad · Kaasnevad tuhk, kivimid, gaasid Kasu vulkaanidest: · Vulkaaniline pinnas on mineraalaineterikas. · Vulkaanilisest tuhast tekkinud tuff on hea ehitusmaterjal. · Tardunud laava on hea ehituskivi.
magma kihtsooned - sillid võivad samuti ulatuda magmakoldeni. Kui rõhk magmakoldes tõuseb, kerkib magma ja tahkete kivimite segu, mida nimetatakse laavaks, lõõris üha kõrgemale ning vulkaan hakkab purskama. Kui laava on väga paks, võib ta lõõris hanguda ning moodustada korgi. Lõõris kasvav surve lööb korgi eest ära, paisates kõrgele õhku kivimürakad mida kutsutakse vulkaanilisteks pommideks. Vedelama laava puhul on pursked rahulikumad. Iga kord, kui vulkaan purskab, moodustab laava tardumisel uue kihi, mistõttu vulkaan kasvab pidevalt. Väheliikuv, paks ja sitke laava kujundab järskude nõlvadega koonusekujulisi kihtvulkaane. Vedel laava, mis jõuab enne tardumist kaugemale voolata, kujundab laugete nõlvadega kilpvulkaane. Vesuuv on vulkaan Euroopas Apenniini poolsaarel Türreeni mere kaldal. Ta asub Campanias Napoli lahe ääres Napolist kagus. Vulkaan on tänapäeval 1281 meetrit kõrge. Vesuuvi kõige kuulsam purse toimus 24
torudega otse turbiini ning pärast kondenseerimist tagasi maasse. Esimest korda kasutati 1904. aastal Itaalias. Kasutatakse seni USAs Geysers'i elektrijaamas, mis on kõige suurem geotermiline elektrijaam. Kuiva auru jaam The Geysers( California) PURSKE AURU JAAM(FLASH STEAM POWER PLANT) Neid on tänapäeval kõige rohkem. Enamus Islandi elektrijaamadest. Kuum vesi tõuseb ise separaatoritesse, mis on madala rõhuga, kus osa kuumast veest aurustub ja purskab turbiinid käima. Ülejäänu juhitakse maapõue tagasi, et see seal uuesti kuumeneks ja alustaks uut töötsüklit. Kasutavad geotermilist vett, mille temp. on üle 182 ºC. https://www.youtube.com/watch? Hellisheidi geotermiline jaam. 30 kaevu, 2 3 km sügavusel. (Island) BINAARSE RINGLUSEGA JAAM (BINARY CYCLE POWER PLANT) Kõige uuemad ja neid ehitatakse juurde kõige rohkem. Soe geotermaalne vesi lastakse läbi teise
Vesuuv Vulkaani asend: Vesuuv on Lõuna-Itaalias Napoli lähedal asuv tegevvulkaan, mille kõrgus on 1277 m. Peakoonus paikneb hiidkraatris, mis tekkis 79. a. purskel. Vesuuv on Euroopa mandriosa ainus tegevvulkaan. Vulkaani ehitus: Vulkaan on koonusekujuline kivistunud laavast mägi. Vulkaani keskel on toru ehk lõõr. See on ühenduses magmakoldega, mis asub maakoores. Vulkaani tipus on kraater e kanaliava ja selle kaudu purskab magmakoldest laavat, kuumi gaase, tuhka, auru ja kive. Tavaliselt eelneb vulkaani purskele maavärin. Magmakoldega on ühenduses ka daikid ja sillid. Daikid on tardunud magmat sisaldavad sooned, aga sillid on kihtsooned, mis sisaldavad samuti tardunud magmat. Vulkaani liik: Vesuuv on kihtvulkaan. Kihtvulkaanid purskavad pikkade vaheaegade tagant vaheldumisi gaasi, tuhka ja laavat, seepärast vahelduvad nende kuhikus laavakihid tuhakihtidega.
jäävad,surutakse tugevasti kokku-kurrutatakse.Selle käigus laamade servad paksenevad,suurem osa kokkupressitavast kivimassist surutakse sügavamale vahevöösse ning suhteliselt väike osa kasvab kõrgusesse.Tekivad kurdmäestikud,miva võime oma silmaga näha Alpides või Himaalajas. Kilpvulkaanid - vulkaanid,mis purskavad rahulikult,laava on väga vedel,valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku.(Leidub Islandil,Hawaiil ja Uus-Meremaal) Kihtvulkaan - vulkaan,mis purskab vaheldumisi gaasi,tuhka ja laavat;nende järsunõlvalises kuhikus vahelduvad tardunud laava kihid tuhakihtidega.Asuvad Vahemeremaades(Vesuuv,Etna) ja Vaikse ookeani ümbruses (Kljutsi,Fudzijama) Murenemine - kivimite purunemine ja mineraalide muutmine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu,vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine - toimub ülekaalulukalt neis maakera
uurimisele selgitati välja vulkanismi eriline osa litosfääri arengus . Mis on õieti vulkaanid ? Sellele küsimusele näib olevat lihtne vastata. Juba koolis õpitakse, et vulkaan on mägi, mille tipus asub tuldpurskav kraater. Kes aga lähemalt hakkab vulkaane uurima, avastab peagi, et kõik kolmtunnust on teatavate kitsendustega. Kas vulkaan peab tingimata olema mägi? Kas kraater on alati iseloomulik tunnus? Ja kas vulkaan tõesti purskab tuld? Vulkanismi avaldusvormid on niiivõrd mitmekesised, et märksa lihtsam on kirjeldada mingit kindlat vulkaanitüüpi kui anda üldkehtivat definitsiooni. Valisin selle teema, sest vulkaan on väga huvitav nähtus meie planeedil . 2010. aastal ärkasid Islandi vulkaanid ja tekitasid Euroopas palju segadust. See on meie jaoks huvitav, sest Islandi vulkaanid on meile lähimad. 2 1.Mis on vulkaan ?
Magmakolle sügaval maakoores või vahevöös moodustunud sulakivimi kogumik, kust pärineb vulkaani laava. Lõõr lõhe või tunnel vulkaanikoonuses, mille kaudu voolab välja laava. Kraater lehtrikujuline maapinna süvend, mis võib olla tekkinud vulkaanipurske või meteoriidi langemise tagajärjel. Vulkaan tulemägi; maakoores olevate kanalite & lõhede kohale vulkaanilise tegevuse saadustest tekkinud koonuse- või kuplikujuline kuhik. Tegevvulkaan vulkaan, mis purskab vahetevahel või pidevalt. Kustunud vulkaan vulkaan, mille purskamisest ei ole ajaloolisest ajast pärinevaid andmeid. Kuumaveeallikas kõrge teperatuuriga põhjavee looduslik väljavool maapinnale. Geiser perioodiliselt vett & auru purskav kuumaveeallikas. Maakoore aeglane kõikuvliikumine Maa sisejõudude mõjul toimuv maakoore aeglane vajumine või kerkimine. Põhjused : 1. Mandrijää tekkimine & sulamine. 2. Ookeanide veehulga suurenemine & vähenemine. 3
1.Mis on nafta? Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu, õlitaoline põlev vedelik helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Kohati tungib nafta ise maapinnale või purskab puuraukudest välja, kuid suure tihedusega ja viskoossusega naftat tuleb maapõuest välja pumbata alates kümnetest meetritest kuni 5-6 km-ni (enamikel juhtudel 1 km-3 km). Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Omadused: Eri maardlatest ammutatud naftal võib olla väga erinev koostis ning sellest tulenevalt ka erinevad omadused. Nafta on väga tuleohtlik
ja vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Vulkaanid on tuld purskavad mäed. Neil on kindlad teadaolevad asukohad, nende purskeid ei ole nii raske ennustada kui maavärinad. Vulkaanilistes piirkondades on viljakas maa, mille tõttu inimesed elavad nende lähedal, olgugi, et see on väga ohtlik. Vulkaanid kujunevad, kui magma purskab maa sügavusest pinnale. Magma tekib kui osa kivimeid hakkavad sulama maakoore alumises osas või vahevöö ülemises osas. Magma on väiksema tihedusega kui kivimid seega kui ta on tekkinud, liigub ta ülespoole. Kuna sügaval maa sees magma on suure rõhu all, väljub ta vulkaanist kõva purskega. Maa peale jõudnud magmat nimetatakse laavaks. Laavast moodustuvad suured koonusekujulised mäed ehk vulkaani koonused. Koonuse keskosas on avaus, mis viib välja vahevöö vedelate kivimiteni.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
