Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"tropopaus" - 86 õppematerjali

tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 1–3 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega.
thumbnail
3
rtf

Atmosfäär - millest koosneb õhkkond

Hapniku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismine elutegevuse käigus. Seda kasutavad organismid hingamiseks. Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle plane...

Geograafia
56 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Lämmastik ­ 78% - satub õhku orgaanilise aine lagundamisega ­ on oluline taimedele toitainete omastamiseks Hapnik ­ 21% - satub õhku fotosünteesi tagajärjel ­ on oluline hingamiseks elusolenditele Argoon ­ 0,9% - satub õhku inimtegevuse tagajärjel Süsihappegaas ­ 0,03% - satub õhku tänu fossiilsetele kütustele ja vulkaanipursetele Veeaur ­ satub õhku veekogude pinnalt, tänu aineringele ning mulla pindmistelekihtidele Osoon ­ ta on atmosfääris juba olemas ning on oluline, sest kaitseb meid UV-kiirguse eest. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Tropopaus ­ õhukiht, millest kõrgemal temepratuur enam ei lange. Stratosfäär ­ troposfääri kohal asuv atmosfäärikiht, kus temperatuur kõrguse suurenedes kasvab ja kus paikneb suurem osa osoonist. Mesofäär ­ 50-85 km kõrgusel paikn...

Geograafia
34 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Atmosfäär

· Lämmastik 78%- orgaanilise aine lagundamisel; tähtis toitaine taimede kasvamisel · Hapnik 21%- fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus; hingamiseks · Süsihappegaas-0,03%- fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel; neelab pikalainelist soojuskiirgust Troposfäär- enamus õhkkonna massist, temp. langeb keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta; peamised ilmastikunähtused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temp. ei lange Stratosfäär- temp. kõrguse kasvades tõuseb, osoon neelab UV-kiirguse, õhk soojeneb Mesosfäär- osooni pole, temp. langeb kõrguse kasvades, õhk hõre Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb; läheb üle planeetide vaheliseks ruumiks Atmosfäär ja...

Geograafia
165 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Mõisteid keskkooli geograafiast

Troposfäär- on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8­18 km kõrgusele.Troposfäär sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. See ongi aluseks troposfääri ja stratosfääri eristamisele, sest stratosfääris õhutemperatuur kõrguse suurenedes kasvab. Õhutemperatuur langeb troposfääris keskmiselt 6,5 °C ühe kilomeetri kohta.tropopaus-õhukiht,millest kõrgemal temp enam ei lange.Stratosfäär--50km kõrgune ja moodustub 20% atmosf. massist.temp kõrguse kasvades tõuseb,sellepõhjuseks on osoonikiht,Osoon neelab peaagu kõik päikselt tuleneva Uvkiirguse,mille tagajärjel õhk soojeneb.Mesosfäär-osooni pole ja temp langeb kõrguse kasvades (50-85km).Õhk üsna hõre.Termosfäär-temp tõuseb. läheb sujuvalt üle planeetidevaheliseks ruumi...

Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Geograafia kordamine atmosfääri kohta

Õhu hõrenemise tõttu langeb ka temperatuur, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Troposfääris paikneb valdav osa õhkkõnna massist, siin leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt. Kujunevad ilm ja kliima. Tõusvad õhuvoolud võivad kerkida kuni troposfääri ülapiirini. Troposfääri kohal on vahekiht, mille nimi on tropopaus , sellest kõrgemal temperatuur enam ei lange. · Stratosfäär- see ulatub keskmiselt 11. Km-st kuni 50 km kõrguseni. See moodustab 20% atmosfääri massist. Kõrguse suurenedes hakkab selles temp kasvama, mille peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. Osoon neelab peaaegu täielikult päikeselt tulnud ultraviolettkiirguse, mille tagajärjel õhk soojeb. Osoonikihi olemasolu tõttu püsib maakeral ka elu, sest ultraviolettkiirgus...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Atmosfääri koosnemine

Seda kihti iseloomustab õhu väga väike tihedus ja ioonivahetus maailmaruumiga. Eksosfääris püsib termosfäärile iseloomulik kõrge temperatuur. Eksosfääri ülempiir on hinnanguliselt kõrgusel 3000 km. Termopaus on atmosfäärikiht, mis paikneb termosfääri ja eksosfääri vahel kõrgusel 400–800 km. Termosfäär on atmosfäärikiht, mis paikneb eri allikate järgi kõrgustel 80–400 km või 85–500 km. Õhutemperatuur termosfääris kasvab kõrguseni 200–300 km ja võib ulatuda 1000–1500 K. Termosfääri ulatus ja temperatuur kõiguvad ööpäeva ja aasta lõikes. Termosfääri ulatust mõjutavad ka aastaajad, Maa magnetism ja päikesekiirguse intensiivsus. Termosfäär koosneb lämmastiku ja hapniku aatomitest ja ioonidest.Termosfääris esinevad virmalised, seal lendavad kosmoselaevad ja satelliidid, seal pidurduvad ja põlevad ära meteoorid, seega kaitseb termosfäär Maad maailmaruumi ohtlike mõjude eest. Mesopaus on atm...

Astronoomia ja astroloogia
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mõisted atmosfääri kohta

Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnikku tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist. Seal langeb temp 6°C km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus , kust temp enam ei lange. Troposfääris toimuvad kõik peamised ilmastikunähtused (pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine). Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks...

Geograafia
378 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND

ATMOSFÄÄR EHK ÕHKKOND ATMOSFÄÄRI VAJALIKKUS: 2 elusorganismidel hingamiseks 3 kaitseb Maal maailmaruumist lähtuvate ohtude eest 4 säilitab Maal elutegevust võimaldavat temperatuuri 5 neelab endasse UV-kiirguse kahjuliku spektriosa Õhu koostis: õhk on gaaside segu, mis koosneb: 6 lämmastikust 78%, tekib orgaanilise aine lagunemisel, vajalik taimede kasvuks 7 hapnikust 21%, tekib taimede fotosünteesil, kasutatakse hingamisel 8 argoonist 0,9% 9 süsihappegaasist 0,03%, satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete, hingamise tagajärjel. Neelab pikalainelist soojuskiirgust, põhjustab kliima soojenemist. 10 veeaur, neelab päikesekiirgust, maapinnalt lahkuvat soojuskiirgust, õhk soojeneb 11 pisikesed tolmu, tahma, soolaosakesed, muud tahked osakesed, aerosool Ehitus: Õhutemperatuuri vertikaalsuunaliste muutuste alusel on atmosfäär jagatud neljaks kihiks. 1. Troposfäär: ligi 80% õhkko...

Geograafia
119 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mõisteid kirjanduse eksamiks

Alliitne murenemine-niiskes troopilises kliimas toimub murenemine, mille käigus mineraalid lagunevad kiiresti. Murenemiskoorikust leostub ränioksiid välja ja paigale jäävad vett sisaldavad raud- ja alumiiniumoksiid, mis annavad mullale punase värvuse. Astenosfäär-ookeanide all ~50km, mandite all ~200km sügavusel paiknev kivimite mõningasse ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad. Atmosfäär ­ ehk õhkkond-maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäärifront-kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel. Eristatakse sooja(kui soojem õhumass liigub külmema õhumassi peale), külma (külmem õhumass liigub soojema õhumassi alla) ja statsionaarset fronti(kui front on mitu päeva paigal seisnud).Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. Mõju võib olla füüsikaline(puujuure kasvam...

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Agrometeoroloogia arvestus

Selle kõrgus oleneb koha geomeetrilisest laiusest ja aastaajast: kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal; soojal ajal on troposfäär kõrgemal kui külmal ajal. Kõrgemale tõustes troposfääris temperatuur langeb (keskmisel 6 C° km kohta). Samas aga esineb ka kõrvalekaldumisi ­ troposfääris esineb kihte, milles kõrguse suurenemisel temperatuur püsib (isotermiline kiht) või tõuseb (inversioonikiht) - Tropopaus ­ vahekiht troposfääri ja sellest kõrgemal asuva sfääri vahel. Paksus 1-3 km. Tropopaus ei ole pidev, vaid see katkeb 50 ­ 60 põhjalaiuse kohal, kus esineb kaks tropopausi kohakuti ­ kõrgemal troopiline tropopaus ja madalamal polaarne tropopaus. - Isosfäär ­ asub tropopausi kohal ainult suurematel laiuskraadidel. Seal valitseb isotermiline olek st. temperatuur püsib -55 kuni -60 C° juures. Ulatub 30 km kõrguseni....

Füüsika
100 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvestuse spikker

*Relatiivne niiskus kiirgusvoogude vahe. Selle kaudu isel saabunuid ja kaootilise liikumise kaudu. Õhu soojusjuhtivus on väga (r)- õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temp õhku lahkunud nergiavooge. KB sõltub koha geograafilisest väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väga küllastuva veeauru rõhusse, väljendatuna %des. Näitab, laiusest, aastaajast, aluspinnast (mnner, ooken), ilmast. õhuke õhukiht. *Konvektsioonivoolud- tekivad aluspinna kuivõrd lähedal on õhk küllastumisolukorrale. Kui õhk Geograafiilise jaotuse isel kasut KB isojooni, need on ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem oleks täiesti kuiv (kõrbes), siis relat niiskus oleks 0%, kui jooned, mis ühendavad ühesugusekiirgusbilansiga ko...

Agrometeroloogia
122 allalaadimist
thumbnail
13
pdf

Eksami materialid

Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...

Maateadus
225 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riigieksami materjal

Atmosfäär 16. Atmosfääri koostis ja ehitus Koostis: lämmastik ­ 78%; hapnik ­ 21%; argoon ­ 0,93%, süsihappegaas ­ 0,03% Ehitus: TROPOSFÄÄR ­ (kuni 16km kõrgusel); kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist. Järkjärguline temperatuuri langemine ­ 6oC kilomeetri kohta. Troposfääri kohal on tropopaus , kus enam temperatuur ei lange. Troposfääris leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused: tekvad pilved, sademed,õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima. STRATOSFÄÄR ­ ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustub umbes 20% atmosfääri massist. Temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma. Selle peamiseks põhjustajaks on osoonikiht. MESOSFÄÄR ­ (50-85km); enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti...

Geograafia
1231 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Atmosfääri spikker

Elutegevus. 8-16 km. Stratosfäär ­ 50km, t' kõrguse kasvades tõuseb, peamiseks põhjustajaks osoonikiht, Mesosfäär-oaooni pole ja t' langeb kõrguse kasvades. õhk hõre, tehakse pilte. Termosfäär-virmalised, t' tõuseb. Eksosfäär-avakosmos. Kiirgusbilanss-maale saabunud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Tasakaalus, muidu jahtuks või soojeneks maapind liialt. Maa soojuskiirgus-mida soojem on aluspind, ja mida külmem on õhut', seda suurem on maa soojuskiirgus ja seda rutem maapind jahtub. Atm. Vastukiirgus- sooja ja pilves ilmaga külmunud pinnase kohal on atm.vastukiirgs suurem, kui maa soojuskiirgus, maapind soojeneb Efektiivne kiirgus-maa sojuskiirguse ja atm. vastukiirguse vahe. Positiivne, kui maapind annab rohkem soojust ära kui vastu saab. Pos kiirgusbilanss-kiirgusen rohkem ja annab ära soojusena vähem. Maap...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Loodusgeograafia kokkuvõte

Polaased idatuuled 3. Polaased idatuuled 2. Parasv??tme l??netuuled 1. Passaadid Loodusgeograafia kontrolltöö 1.) Märgi joonisel 1. Passaatide, 2. Parasvöötme läänetuulte ja 3. Polaarsete idatuulte piirkonnad üldises õhuringluses. 2.) Tähista 3 pilvist ja sademeterohket piirkonda. (6p) Õhu liikumine maakeral 2.) Kas joonisel on tsüklon või antitsüklon (kõrgrõhkkond)? Joonisel on tsüklon (5p) Iseloom. suvist ilma Eestis mida mõjutab kõrgrõhkkond. 1.) On palav 2.) Sademeid puuduvad Iseloom. talvist ilma mida mõjutab madalrõhkk...

Geograafia
260 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Atmosfääri koostis ja ehitus

Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud neljaks sfääriks. Igat sfääri iseloomustab temperatuuri kindlasuunaline liikumine: 1. Troposfäär ­ kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa( 80 %) õhkkonna massist. Troposfääris on õhutemperatuuri järkjärguline langemine, keskmiselt 6 kraadi kilomeetri kohta. Tropopaus ­ õhukiht, mis on troposfääri kohal ja millest kõrgemal enam temperatuur ei lange. Polaaraladel kuskil 8-9 kilomeetri kõrgusel, ekvaatori suunas tõuseb see 15-16 kilomeetri kõrgusele. Troposfääri paksuse laiuselist muutumist põhjustab maakera pöörlemisest tingitud kesktõukejõud, mis kuhjab rohkem õhku kokku troopilistele aladel, kus jõud on kõige tugevam. Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima 2...

Geograafia
136 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maa kiirgusbilanss. Atmosfäär. Kasvuhooneefekt. Tuul ja õhuringlus. Õhumassid

Maa soojuskiirgus ­ kõrgema to-ga maapinnalt suunatud kiirgus madalama to-ga atmosfääri. Atmosfääri vastukiirgus ­ kõrgema to-ga atmosfääri poolt madalama to-ga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus on maasoojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne ef.kiirgus, kui maa soojuskiirgus on suurem. Polaaraladel negatiivne, pöörijoontevahelisel alal aasta ringi positiivne. Maa kiirgusbilanss on tervikuna tasakaalus, sest pinnalt lahkuvad ja pinnas neeldunud kiirgusvood on võrdsed. Kasvuhooneefekt - to ja niiskuse suurenemine seeläbi, et atmosfäär ei lase tänu nn kasvuhoonegaasidele (CH4, CO2, N2O, H2O, freoonid) välja maapinnalt tagasipeegeldunud soojuskiirgust. Tuul on õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mõjutatud õhurõhkude erinevusest. Õhumass on ühesuguste omadustega ( to ja niiskus) suur õhukogum, saab omadused aluspinnalt...

Geograafia
145 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tööleht eksamiks kordamiseks

0,93% ...................................... 0,03% ...................................... 0,04% ...................................... Nimeta atmossfääri sfäärid alustades sfäärist, mis asub Maale kõige lähedamal (konspekt) 1. ........................................................ 2. ........................................................ 3. ........................................................ 4. ........................................................ Mis on tropopaus ? (konspekt) .............................................................................................................................. .............................................................................................................................. .................................................................................................................. Nimeta üks tegevus, mis aitab kaasa happesademete tekkimisele (ex lk 39)...

Geograafia
76 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Atmosfäär - KONSPEKT

5-4%) Ehitus: jagatakse kõrguse muutumise järgi 4-ks sfääriks: 1. TROPOSFÄÄR: - kõige alumine kiht - u 80% õhumassist - poolustel 9 km, ekvaatoril 18 km paksune - temperatuur langeb 6°C 1 kilomeetri tõusu kohta - KÕIK ILMANÄHTUSED: tuul, pilved, aastaajad jne - troposfääri kohal (u 8-9km polaaraladel, u 11km Eesti kohal) on tropopaus ­ õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange 2. STRATOSFÄÄR: - poolustel 9-55 km, ekvaatoril 18-55 km - u 20% õhumassist - temperatuur hakkab osoonikihi mõjul kõrguse suurenedes tõusma - selles kihis on OSOONIKIHT - O3 ­ mis neelab soojust ning kaitseb UV-kiirguse eest - õhurõhk on väga väike (100mb ­ 1 mb ) 3. MESOSFÄÄR. - 55-80 km kõrgusel - temperatuur langeb, sest pole osooni - rõhk on põhimõtteliselt olematu (0.0...) - helkivad ööpilved 4. TERMOSFÄÄR:...

Geograafia
305 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun