Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga • Võrreldes isadustestidega lisandub ka DNA puhtuse probleem: on alati oht, et sündmuspaigalt leitud DNA on reostunud • Analüüs ei ole siiski 100 protsenti kindel- teatud eksimine on võimalik • Tulemuste väljendamisel võetakse aluseks elanikkonna uuring alleelide sagedusest Meditsiinis geneetiliste haiguste diagnoosimine • On võimalik haigust tekitavaid mutantseid geene inimorganismist tuvastada • Aitab otsustada, millist ravi ja hooldust patsient
DNA - analüüsid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on kaksikheeliksis antiparalleelsed st. suhkru ja fosfaadi vahelised fosfoester sidemed on vastas-ahelates vastassuunalised (vt. joonis 4.11). Järelikult on ka ahelate otsad erinevad - ühes heeliksi otsas on esimese ahela desoksüriboosi 5’ süsinik (või sellega seotud fosfaatjääk) ja teise ahela 3’ süsinik ja sellega seotud OH rühm. Heeliksi teises otsas on vastas-ahela desoksüriboosi 5’ süsinik ja esimese ahela 3’ süsinik ja sellega seotud OH rühm.
Molekulaarbioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s võivad esineda nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T. RNA-s esineb tümidiinfosfaadi asemel uridiinfosfaat U. Nukleotiidid on komplementaarsed (A-T/U ja C-G). Rakus esinevad nukleotiidid anioonidena, st nad on happed, seda märgib happeanioonile viitav nimetus (adenülaat ehk AMP, guanülaat ehk GMP jne.) Nukleotiidi kolmetäheline sümbol (ATP, GDP jne) viitab N-alusele ja fosfaadijäägi arvule.
Biokeemia täielik kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaheahelaline koosneb desoksüribonukleotiidijääkidest lämmastikalusteks on A, G, C, T süsivesikutest esinevad desoksüriboos ja fosforhape Asukoht : rakutuum – funktsioon : geneetilise informatsiooni säilitamine ja edasiandmine „tütar-DNA-dele“ (rakujagunemisel) ja mRNA-le (valgusünteesil) mitokondrid – funktsioon : geneetiline info mitokondrite osade valkude sünteesiks Tartu Tervishoiu Kõrgkool 7 Koostanud M. Kolga Biokeemia
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - - A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel? mRNA (informatsiooni-RNA) – toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusünteesi toimumise paika tRNA (transport-RNA) – mRNA molekuliga ribosoomidesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine rRNA (ribosoomi-RNA) – kuulub ribosoomide ehitusse ja osaleb valgusünteesis
BIOLOOGIA 11.Klass Organismide keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüs polümeraasi (PCR) ahelreaktsiooni meetodil • Tänapäeva molekulaarbioloogia üks põhimeetoditest • Meetodi aluseks on DNA-s olevad STR järjestused • Leiab rakendamist fundamentaaluuringutes, kliinilises – ja ka kohtupraktikas • Võimaldab mõne tunniga tekitada miljoneid koopiaid DNA järjestusi PCRi etapid • DNA denaturatsioon - kaksikheeliks laguneb kaheks üksikahelaks • Annealing e. praimerite seostumine
DNA - analüüsid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksuribonukleiinhape, määrab ära sugulised tunnused RNA-ribonukleiinhape. 27. DNA molekuli ehitus? 1)Esimane struktuur-nukleotiidi jääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas (viirustes), 2)DNA sekundaarstruktuur- levinuim esinemisvorm, 3)DNA tertsitaalstruktuur-tekib DNA ja valkude koosmõjul, DNA+valgud=nukleoproteiin. 28. DNA molekuli ülesanded organismis? Päriliku info säilitamine, Täpne ülekanne tütarrakkudele.
Bioloogia - Eluolemus ja organismide keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – A-G-C-T-A-G- RNA –U-C-G-A-U-C- Eukrüootses rakus sünteesitakse RNA eritüüpide molekulid DNAühel ahelal komplmentaarsuse printsiibi alusel, Seetõttu peegeldab RNA nukleotiidne järjestus komplementaarsusest tulenevalt DNA teatud lõigu nukleotiidjärjestust. RNA sekundaarstruktuur - Üheahelalise RNA aluste komplementaarne paardumine vesiniksidemete abil tekitab sekundaarstruktuuri ehk kujuneb kaksikhelikaalsed alad.
Biokeemia täielik kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - genoomiga viiruste paljunemine (joonis 2.) Raku nakatumine- viirusosake seondub ümbrise koostisse kuuluvate antiretseptorite abil rakumembraanile (1), vabaneb ümbrisest ning kapsiid siseneb rakku (2). Viiruse genoomi ümbritsev kapsiid lagundatakse ja vabanenud DNA liigub tsütoplasmast rakutuuma (3). Paljunemise varaeane staadium- Raku ainevahetuse muutmiseks ja viiruse DNA replikatsiooniks vajalike valkude süntees(4).
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna süntees - replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada  väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni  (PCR ) meetodit kasutades. Lõigatud fragmendid on erineva pikkusega, kuid  lahuses segamini. See proov pannakse geeli, geel pannakse  elektrolüüsi vanni. DNA-lõigud jooksevad + pooluse poole, seda  kiiremini, mida lühemad nad on.
RAKENDUSBIOLOOGIA KONSPEKT
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - klonoteek (ingl. Clone banks)- Kloonide kogum organismi genoomiraamatukogus, mis katab kogu genoomse DNA. 12.Mitokondriaalsete haiguste kõrvaldamine 13.DNA ja valkude eraldamine, forees 14.DNA ja valkude hübridiseerimine, ülekanne 15.Transposoonide ehitus, koostis transposoon (ingl. Transposon)- DNA-element, mis võib liikuda (transponeeruda) DNA-molekuli ühest osast teise või eri DNA- molekulide vahel.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad olla kas lineaarsed- või rõngasmolekulid RNA-viirused: üksik- ja kaksikahelalised, mõlemad võivad koosneda ühest või mitmest RNA molekulist On veel üks selts, millel on pöördtranskriptsiooni ensüüm(DNA süntees RNAlt). Pöördtranskriptaas on viiruse toodetav ensüüm, mis võimaldab viirusel rakke nakatada ja end paljundada.
Bakterid & viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – (nool RNA poole) RNA(koosneb nukleotiididest) lagundatakse ära – kandub üle valgu(koosneb aminohapetest) molekuli, mis tekitab reaktsiooni, mis tekitab tunnused(nt pruun silmavärvus) ◦ Protsessid: ▪ DNA replikatsioon ehk kahekordistamine ▪ DNA info kopeeritakse RNA–sse – transkriptsioon ▪ Translatsioon – DNA info tõlgitakse valkudes keelde ehk valgu süntees
Geneetika
Vote UP
1
Vote DOWN
Dna replikatsioon on kopeerimistüüpi matriitsreaktsioon pool konservatiivse iseloomuga st sünteesitud molekuli üks ahel pärineb vanalt molekulilt, teine ahel sünteesitakse.
Pärilikkus ja tunnuste kujunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (kiibil on markerid) Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne. Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et olla kindel geeni ülekandes.
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - valk interaktsioonide tuvastamise meetodid: footprinting põhineb asjaolul, et kui valk istub DNA peal, siis ta kaitseb viimast eksonuleaaside aktiivsuse vastu ja EMSA – üldjuhul on DNA fragmentide elektroforeetiline mobiilsus langenud, kui need on valguga kompleksis, mis põhjustab fragmendi geeli asukoha muutust (bänd jääb maha võrreldes vaba
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - diagnostikat kasutatakse geneetiliste haiguste riski määramiseks (nt. jne. prenataalne DNA-diagnostika), haiguse genotüüpsuse (homosügootsus, heterosügootsus) kindlakstegemiseks, haiguse täpse põhjuse kindlakstegemiseks (nt. fenüülketonuuria võib olla põhjustatud erinevatest geneetilistest põhjustest), kohtumeditsiinilistes uuringutes .
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna –  desoksüribonukleiinhape ◦ Dna on biopoümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid ◦ ülesandeks säilitada/ülekanda pärilikkusinfot ◦ on kaheahelaline, mis on omavahel seotud vastavalt komplementaarsusprintsiibile. ▪ Komplementeeritud on: A=T (ühes ahelas A, teises T; vahel on vesinikside) G≡C
Elu organiseerituse tasemed, teaduslikud uurimismeetodid, organismide keemiline koostis.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on asendamatu ja järjestus peab püsima muutumatuna – põhimõtteline erinevus võrreldes RNA, valkude, lipiidide jt biomolekulidega Millega DNA muutumatus tagatakse ?  Töökindla replikatsioonimehhanismiga – vigu 1/105… 106 bp  Vigade parandamise süsteemidega puuduva aluse lisamiseks ja vale või modifitseeritud aluse asendamiseks.
Biokeemia konspekt eksamiks
Vote UP
1
Vote DOWN
Dna ligaas – DNA taastav metüleerimine (nagu vanemal ahelal tehtud) – toimub palindroomsetes järjestustes (mõlemas ahelas on sama järjestus, pööratud
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna reparatsioonisüsteem – kontrollib replikatsiooni vigu ja DNA enda intaksust (eukarüoodidel). Charles Darwin (1809-1882) : Päriliku kohastumuslikud muutused tekivad juhuslike mutatsioonide tulemusena ja kinnistuvad tänu looduslikule valikule (1859, The Origin of Species). Vastupidi Lamarckile ei ole keskkonna mõju tunnuste kujunemisel määrav.
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on polümeer, mille elementaarlülideks on desoksüribonukleotiidid (lühidalt ka lihtsalt nukleotiidid). Harilikult koosneb DNA adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja tümiinist (T). Lämmastikaluste vabad hüdroksüülrühmad, aminorühmad ja hapniku aatomid moodustavad kergesti omavahelisi vesiniksidemeid.
DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna helikaas – lahutab kaksikahela ja moodustab replikatsioonikahvli (osa DNA-st on üheahelaline, osa kaksikahel)  Primaas on RNA polümeraas, mis algatab DNA sünteesi, sünteesides RNA praimeri  Replikatsiooni viivad läbi DNA polümeraasid  Okazaki fragmendid ühendab ligaas  Valgud, mis tekitavad kaksikheeliksi
Bakterid, geneetika, immunoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon - DNA kahekordistumine • Kirby-Baueri meetod: ühe bakteriliigi külv Petri tassile, erinevate toimemehhanismidega antibiootikumide lisamine sektoriks jagatud lõikudele, bakterikultuuri kasvatamine termostaadis, erinevate antibiootikumide mõju hindamine antibiootikumide ümber tekkinud puhta ala suurusel
Bakterid ja viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d märgistatakse fosfori radioaktiivse isotoobiga 32P ning valke väävli radioaktiivse isotoobiga 35S. Selleks, et märgistada faagi T2 valke ja DNA-d, kasvatasid Hershey ja Chase faagiga nakatatud bakterirakke söötmel, mis sisaldas normaalsete väävli või fosfori isotoopide asemel radioaktiivseid.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – DNA kahekordistumine Toimub: rakutuumas (enne jagunemist) Vaja: DNA molekuli, ensüümi (DNA polümeraas), nukleotiide, energiat Kuidas: ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti, sünteesib karüoplasmas olevatest nukleotiididest kummagi esialgse ahela kõrvale uue, vastavalt komplementaarsusprintsiibile.
Bioloogia kordamine 2 - paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – kahekordistumine • Rakuorganellide arvu suurendamine • Sünteesitakse maksoergilisi ühendeid (ATP) • Tsentrioolide kahestumine • Kromosoomid keerduvad kihti 2. Mitoosifaasid: rakutsükkel = interfaas + mitoos • PROFAAS – kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad mikroskoobis nähtavaks.
Mitoos-meioos
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna fingerprinting ehk DNA tüpiseerimine (profiling). Ei ole olemas kahte ühesuguse genotüübiga sugulisel teel paljunevat organismi (va. Ühemuna kaksikud) sest: Meioosi I profaasis ristsiire homoloogsete kromosoomide vahel; Juhuslik homoloogide jaotus gameetide küpsemisel; Mutatsioonid; DNA replikatsiooni vead.
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna puhul on kirjeldatud ka vasakule pöörduvat kaksikheeliksit, mida nimetatakse Z-DNA-ks. Nimetus Z-DNA tuleneb sellest, et selle konformatsiooni puhul paikneb suhkur-fosfaat selgroog sikk-sakiliselt. Z-DNA puhul mahub heeliksi täispöördesse 12 aluspaari ning molekuli pinnal on ainult üks sügav vagu.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kokku pakitud mitmekümneks linguks, mida hoiab koos RNA. Valkude abil kinnituvad DNA lingud basaalse alaga bakteriraku sisemembraanile, moodustades nukleoidi ala. Eukarüootidel on nukleoomse struktuuriga kromosoomid, mis asuvad rakutuumas ja on tsütoplasmast eraldatud tuumamembraaniga.
Geneetika ajalugu.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsiviirus, 6) marutõveviirus,7) suu ja sõrataudi viirus.
Viirused - spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d ja geene vähe Membraaniga Puuduvad Olemas, nt: tuum, lüsosoomid, Golgi kompleks, mitokondrid, ümbritsetud taimedes veel plastiidid (nt kloroplastid) rakuorganellid Ribosoomid Väikesed, asuvad Suuremad, tavaliselt asuvad tsütoplasmavõrgustikul, palju vabalt tsütoplasmas, vähe.
Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - deooksüribonukleiinhape. A) desoksüriboos b) monümeriks desoksüribonukletiit c) AGCT (N-alused) 2. RNA- ribonukleiinhape a. Riboos b.menomer, nibonukletiit c. AGCU d) bioaktiivsed ained, väga väike kogus muudab AV: 1) hormoonid 2)vitamiinid 3) ensüümid e biokatolüsaatorid.
Organismide keemiline koostis.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA-piirkonna mõlema “otsaga”. Ependorf pannakse 3 tunniks PCR-masinasse. PCR-masinas toimub DNA uuritavate lõikude paljundamine tänu pidevale temperatuuride vaheldumisele:
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - proovi seostumine kromosoomis on tuvastatav neil oleva märgise järgi DNA-sõrmejälgede metoodika Iga inimese sõrmejäljed on kordumatud DNA-fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektroforeesi käigus mustri,mis on individuaalselt sama kordmatu kui tõelised sõrmejäljed.
Molekulaargeneetiline diagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada  haiguse ja siis vastavalt määrata ravi. Paljude haiguste puhul on see juba võimalik: rinnavähk, tsüstiline fibroos, sirprakuline  aneemia, kurtus, Huntingtoni tõbi jne.
RAKENDUSBIOLOOGIA KONSPEKT
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna süntees ehk replikatsioon • RNA süntees ehk transkriptsioon • Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli.
Molekulaargeneetika ja viirused
Vote UP
1
Vote DOWN
Dna ülesanne on päriliku info säilitamine ja edasi andmine võimalikult muutumatul kujul.
Eksamiks õppimise konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - põhised vähi biomarkerid[muuda | redigeeri lähteteksti] DNA järjestusel põhinevate biomarkerite hulka kuuluvad SNPd, kromosoommutatsioonid, DNA koopiaarvu variatsioonid, mikrosatelliitide ebastabiilsus (MSI) ja mitmete DNA piirkondade metülatsioonimustri muutused.
Vähi biomarkerid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna monomeeriks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid on moodustunud 3 ühendi liitumisel – lämmastikalus, desoksüriboos, fosfaatrühm. Esineb 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T), tsütosiin (C). Nukleotiide nim. lämmastikaluste järgi.
Veterinaarne geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede rakendused Tuvastatakse isadus Paljastatakse kurjategija Testitakse organidoonori koe sobivust konkreetsele patsiendile Uuritakse iidesete (inim)populatsioonide sugulust Kontrollitakse ohustatud liikide kaitse seduse täitmist Tänan kuulamast
Molekulaargeneetiline diagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on semikonservatiivne. DNA replikatsiooni tulemusena tekivad uued DNA dupleksmolekulid, mille üks ahel pärineb lähtemolekulist ja teine on täiesti uus. DNA replikatsioon on kahesuunaline, mis sisaldab kahte replikatsioonikahvlit, mis liiguvad vastassuunas.
Biokeemia III testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahel on võimeline raku tuumas oleva päriliku info kahekordistuma, st. algsest ahelast Talitlemin (DNA) alusel juurde ja neid moodustub 2 identset DNA e rühmitatakse vastavalt ülesandele: molekuli, see toimub replikatsiooni informatsiooni RNA, ribosoomi kaudu.
Bioloogia uurib elu, organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede meetod, mida nüüd enamasti DNA-profiili määramiseks nimetatakse, on praegu kohtuekspertiisis üha laialdasemat kasutust leidnud isaduse tuvastamisel, kurjategijate paljastamisel ning muudel isiku kindlakstegemist nõudvatel juhtudel.
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna koostises on neli erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Desoksüribonukleotiid on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel.
Konspekt - Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kloonimine. Inimese (või muude organismide) suvalisi või kindlaid geene sisaldavaid DNA- fragmente kloonitakse bakterikloonide plasmiidides või pärmseenerakkude kunstlikes kromosoomides. Sel meetodil on loodud inimese genoomi mitmesugused pangad.
KLASSIKALINE GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles 8. Geokronoloogiline skaala-on saadud peale seda kui RNA ja valkude baasil oli maailma eripiirk kivitiste järjestuste kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid võrdlemisel.
Evolutsiooni teooria kujunemine.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on põhiline komponent kromosoomides ja selle täpses ülekandmises raku jagunemise käigus (mitoosi ja meioosi) moodustruvatele tütarrakkudele. DNA kaheahelaline molekul on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid. Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist. DNAs esineb 4 l2mmastikalust: adeniin(A), guaniin(G), tsytosiin(C),
DNA, RNA, Süsivesikud, Veefunktsioonid
Vote UP
1
Vote DOWN
Dna replikatsioon on rakkude järgi on näidatud valkude omadused.
Organismide koostis - konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on mingil arusaamatul põhjusel üks hästi tähtis molekul, sest ta sisaldab seda informatsiooni, kuidas rakk või organism peab talitlema, kuidas mingitele signaalidele vastama ning järglasi saama - kõik need vastused sisalduvad DNA molekulis.
Elu on ime
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ahel: Nukleosiid trifosfaatides on fosfaadid seotud C5’-ga. Suhkru aatomite järgi nimetatakse 5’ ja 3’ otsteks. Nukleiinhapped sünteesitakse 5’ otsast alates 3’ suunas nii, et järgmise nukleotiidi vahele tekib fosfodiester side.
MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaksikahelaline. • Nukleoid on organiseerunud ~400 topoloogiliseks domeeniks, kus iga lingu pikkus on ~10 kb. ◦ Toroidne superspiraal – DNA on keeratud ümber valkude (mida on ~10) 46. Eukarüootsete kromosoomide koostis ja struktuur.
Geneetika I eksami kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kiibid – võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi (Rinnavähk, huntingtoni tõbi jne). Helenduvad geenid on lisatud vaid markerina, et kindel olla geenide ülekandes.
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Need valgud muudavad nii lokaalselt kui ka globaalselt kromosoomi struktuuri ja osalevad sel viisil globaalses geeniregulatsioonis.
Eksam molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l esinevad struktuurivormid: A, B ja Z. Rakkudes on DNA B-vormis (aluspaaride väike kalle heeliksi telje suhtes, aluspaarid asuvad heeliksi keskel (teljel), fosfaatrühmad väljaspool, järgmises ringis riboosid; suur/väike vagu esineb.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelat nimetatakse juhtivaks ahelaks (leading strand). Teise ahela puhul, mis pikeneb 3’ ® 5’ suunas, toimub tegelikult samuti 5'® 3' suunaline süntees, kuid katkendlikult, lühikeste fragmentidena, mida nimetatakse Okazaki fragmentideks.
KLASSIKALINE GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekveneerimine ehk järjestamine 3. DNA Fingerprinting 4. Ühe nukleotiidi polümorfism (SNP) Kuidas PCR töötab: DNA koos amplifitseerimist vajava lõiguga ja kaks sünteetilist oligonukleotiidist praimerit, mis on komplementaarsed lõigu algustega.
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus, vastavus teineteisele), kus A=T kaksikside ja C=G kolmikside.
DNA ja RNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna järjestusel on kaks funktsioonid: 1) nende järjestuste kaudu on replikatsioon järel kaks DNA-molekuli üksteisega ühendatud; 2)sinna kinnituvad valgud, mis viivad rakkude jagunemisele tütarkromatiidid enne jagunemist raku vastaspoolustele.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna süntees - replikatsioon, rna süntees- transkriptsioon, valgu süntees- translatsioon Replokatsioon- ühest dna molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestuega dna molekuli, päriliku info võrdne ülekanne lähterakust tütarrakkudesse.
Kordamisküsimused bioloogia koolieksam 2013/2014
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - püssi puhul taimerakku tulistatakse pisikesi kulla- või volframiosakesi, kuhu on eelnevalt seotud võõras DNA. Jõudnud raku sisse võõr-DNA tuleb see metalliosakeselt lahti ja tungib rakutuumas pärilikkuse ainesse.
ehk GENEETILISELT MUUNDATUD ORGANISMID
Vote UP
-1
Vote DOWN
Dna replikatsiooniks on vaja: • šablooni ehk template • desoksünukleosiidtrifosfaate, millest DNA sünteesitakse ja millest saadakse sünteesiks vajalik energia • praimerit – DNA polümeraas on võimeline sünteesi alustama ainult siis, kui umbes 10-nukleotiidiline fragment uuesti ahelast on juba olemas • sünteesiensüümi ehk DNA polümeraasi DNA polümeraasid Osad polümeraasid sünteesivad uut ahelat, osad parandavad vigu.
Biokeemia eksami kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe seltsina
Viirus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed. Kromatiin on DNA ja sellega seondunud valkude (histoonide) kompleks, millest moodustuvad eukarüootide ehk päristuumsete kromosoomid.
Bioloogia 36-87 leheküljed
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiiti: • Adenosiinfosfaat ehk A • Guanosiinfosfaat ehk G • Tsütidiinfosfaat ehk C • Tümidiinfosfaat ehk T
Rakkude ehitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on ka erakordselt täpne protsess: nii prokarüootide kui eukarüootide replikatsioonil tekkiv viga on umbes 1 nukleotiid 109 nukleotiidi kohta – see teeb 3 nukleotiidi inimese genoomi kohta ühes rakujagunemises.
Replikatsioon ja transkriptsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüriribonukleiinhape. Molekuli koostis: monumeerideks on desokrüribokunkleotiidid : lämmastikalus, desoksüriboos ja fosfaatrühma liitumisel. Lämmastikalused on: Adeniin, guaniin, tümiin ja tsütosiin.
Organismide koostis kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sidumise spetsiifikat, pigem soodustab iga monomeeriga seotud aktivatsioonidomäänide alternatiivsete kombinatsioonide teket ning seeläbi mõjutab tekkinud dimeerse transkriptsioonifaktori aktivatsiooniomadusi.
MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE-molekulid,mille ül on säilitada pärilikku inf ja edasi anda järgmisele rakupõlv konnale.Põlümeer.Kaheajelaline spiraal,sisaldab 4 nämmastkalust:adeniin,guaniin,tsütosiin,tümiin.
Bioloogia kontrolltöö 11. klass
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna lõiku nim. linker-DNA-ks, sinna seondub histoon H1, mis vastutab DNA pakkimise eest järgmisse kõrgema järgu struktuuri (30 nm kiud). Suur osa kromatiini rakutuumas ongi kokku pakitud kõrgema järgu struktuuridesse.
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna biheeliks on pakitud nukleosoomide ümber, tekitades “pärlikee”, see omakorda on pakitud 30 nm fiibriteks, see omakorda lingudeks, viimane veel eriti kondenseerunud vormiks ning lõpptulemus on metastaasi kromosoom.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekuli struktuuri avastamine E) J. S. Huxley …… pärandumise seaduspärasuste avastamine F) G. Mendel …… esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria G) C. Darwin H) J. Watson ja F. Crick
BIOLOOGIA RIIGIEKSAMITE ÜLESANDEID
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sse kuuluvad desoksüribonukleotiidid sünteesitakse ribonukleotiidi reduktaasi toimel vastavatest ribonukleotiididest. Milline koensüüm varustab sünteesi katalüüsivaid ensüüme elektronidega? NADPH
Nukleotiidide metabolism
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ehk desoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulides- nukleotiidiest. DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas.
Organismide keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d. Kaspaaside kaskaadi käivitumisel toimub rakustruktuuride süstemaatiline purustamine, sündmused toimuvad kindlas järjekorras ja ette-ennustatavalt. Rakk purustatakse kiiresti, 30-60 minuti jooksul.
Rakubioloogia ülevaade
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le sünteesitakse komplementaarne ahel ning moodustub kaksikahelaline tsirkulaarne replikatiivne vorm (RF). Seejärel hakatakse RF-lt tegema üheahelalisi DNA molekule „veereva ratta“ mudeli järgi.
Viroloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga järjestsspetsiifiliselt seonduvaid valke, RNA polümeraasid, DNA süntetaasid ja proteiinkinaasid. Ensüüm topoisomeraas I ülesandeks on keerata lahti DNA keerd, tehes enne lõike ühte ahelasse.
Geneetika ajalugu.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - replikatsioon ehk dna kahekordistumine 2. ATP- süntees (mitokondritel) 3. Suurenevad rakumõõtmed ja organellide arv. 4. Sünteesitakse ohtralt valke, mida kasutatakse kääviniitide moodustamiseks.
Paljunemine ja areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on päriliku info kandja ◦ Koosneb nukleotiididest • Inimese keharakkudes on 23 paari kromosoome • Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist • Kahekromotiidilne kromosoom kahest DNA molekulist
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused 2. RNA-viirused 3. DNA ja RNA viirused, neil esineb pöördtranskriptsioon – trans[valgu tootmine] selleks, et need viirused paljuneksid, DNA tuleb teha RNAks või vastupidi = retroviirus.
Bakterid ja viirused ning nede jagunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna helikaas – heksameerne, 6-st valgust ensüüm (ring). DNA ahelate lahutamine, et DNA polümeraasil oleks üheahelaline DNA. Kasutab ATP energiat ja seondub ühe ahela ümber, ATP hüdrolüüs lahutab ahelad.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - (vaid üks DNA molekul) ja RNA-viirusteks (üks või mitu RNA molekuli). Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi valguline kapsiid, mis annab viirustele iseloomuliku kuju.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhapped, paiknevad rakutuumades (erandiks munarakud, kus osa DNA-st paikneb tsütoplasmas). RNA- ribonukleiinhapped, paiknevad peamiselt tsütoplasmas (90%), vähem rakutuumas.
Bioorgaaniline keemia EKSAM
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus(genoomiksDNA)– herpes, soolatüükad, rõuged,tuulerõuged RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit, gripp, marutõbi DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i
VIIRUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - põhistele rakkudele eelnes RNA maailm,üleminek DNA võis toimuda alles peale seda kui RNA ja valkude baasil oli kujunenud rakutaolised süsteemid,mis olid kk isoleeritud lipiidse membraaniga.
Evolutsiooni teooria kujunemine.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - restriktsioonanalüüs:DNA-sõrmejäljed Bioloogilisest proovist(veri,koetükk,sperma vms)eraldatakse rakutuumad DNA eraldatakse tuumadest ning restriktaaside abil lõigatakse DNA eri pikkusega
Molekulaargeneetiline diagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Desoksüribonukleiinhape – Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus.
Bioloogia, organismid, nukleiin happed, rakud, seened, bakterid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on sama organismi rakkude piires kõikjal ühesuguse molekulaarse koostisega, siis RNA ja valgumolekulide poolest on varieeruvus suur, sest erinevates rakutüüpides avalduvad geenid erinevalt.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekulid, mille ülesandeks on säilitada pärilikku infot ja edasi anda järgmisele rakupõlvkonnale. A-T-T-T-G-C-G-T-A-C-G-C-T RNA-molekulid, mis vastutavad valgusünteesi teostamise eest.
Mikroelemendid, makroelemendid, vee omadused, sahhariidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s desoksüriboos ja RNAs – riboos  lämmastikalus fosfaatrühm Raku organellide ehitus ja ülesanded RAKUMEMBRAAN – Koosneb fosfolepiididest mille vahel on valgud ja süsivesikud.
11 klassi konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust: Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada väga kiiresti polümerasse ahelreaktsiooni (PCR) meetodit kasutades.
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s on 4 erinevat lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tümiin (T) ja tsütosiin (C). RNA sisaldab tümiini asemel uratsiili (U). A ja G on 2-tsüklilised lämmastikalused - puriinid.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on lahustatud TE* lahuses (TE*, 10 mM Tris-HCl, pH 7,5; 1 mM EDTA-Na 2) kontsentratsiooniga 5 nanogrammi/mikroliiter (ng/μl). HeLa rakuliini kohta vaata - http://www.lgcstandards-atcc.org/
Molekulaarbioloogia protokoll
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on lahtikeerdunult pikk ja peenike, ületades ligi 1000 korda bakteriraku pikkuse (ca 1000 mm). DNA on mikroobiraku keskele kokku keerdunud ebakorrapäraseks moodustiseks, s.o. nukleoidiks.
Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on risti. Kuna “Holliday” riststruktuur liigub helikaaside RuvA ja RuvB toimel edasi, võivad moodustuda dupleksid uuesti sünteesitud DNA ahelate vahel, mis ei ole veel metüleeritud.
Eksam molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas seondub DNA ahelaga, DNA-polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelad, replikatsioon lõppeb, kui DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat (G), tsütidiinfosfaat (C), tümidiinfosfaat (T). Mis ülesanne on RNA molekulidel? RNA osaleb pärilikkuse avaldamises.
Keemia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kaksikspiraalse ehitusega st DNA sekundaarstruktuuri moodustavad kaks paralleelset ahelat, mis on omavahel vesiniksidemete abil ühendatud ja pöörduvad ümber ühise telje paremale.
Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kuju on kaksikspiraal e biheeliks. DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus. Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest.
Elu olemus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas oma DNA lahus praimerid - lühikesed DNA lõigud, mis on komplementaarsed analüüsitava DNA- piirkonna mõlema “otsaga”. Ependorf pannakse 3 tunniks PCR­masinasse.
RAKENDUSBIOLOOGIA KONSPEKT
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaksikahel, struktuuriks on biheeliks 2 DNA ahelat püsivad koos täna komplementaarsusele - Nukleotiidide üksteisele vastavus - A=T ja G=C - Nukleotiidide vahel on vesiniksidemed
Tasemetööks kordamine bioloogias
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahekordistumine ehk replikatsioon. Siis saavad tütarrakud samagususe päriliku informatsiooni. Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA molekulist kaks ühesuguse primaarstruktuuriga DNA molekuli.
Organismide koostis kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga on üle genoomi pidevalt seondunud ligikaudu 10 valku, mille hulk varieerub rakus kasvufaas-sõltuvalt. Kõige domineerivamad nukleoidivalgud on HU, IHF, H-NS, StpA, Fis ja Dps.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - >DNA, RNA->RNA, 2. Transkriptsioon: DNA->RNA, 3. Pöördtranskriptsioon: RNA->DNA, 4. Translatsioon: RNA->valk. Geneetiline kood(võti)- nukleotiidne info aminohappelisse infosse.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna komplementaarsus - tuleneb lämmastikaluste spetsiifilisest paardumisest, kui ühe DNA ahela nukleotiidne järjestus on teada, siis selle põhjal saab kirjutada vastasahela nukleotiidse järjestuse.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - komplementaarsus – RNA – geneetiline kood – VALK Geneetiline kood – vastavus, kus mRNA kolm järjestikkust nukleotiidi määravad ühe aminohappe jäägi valgu molekulis.
DNA, RNA, mitoos, meioos, valgusüntees
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnaa - d on rakus 900 – 2700 molekuli: maksimaalne kontsentratsioon on tuvastatav eksponentsiaalse faasi keskmises osas ning teine kontsentratsioonitõus ilmneb statsionaarses faasis.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d. Seejuures on kaheahelaline biheeliks Seetottu toimub enne jag,u- paljude fiitisikaliste ja keemiliste tegurite suh- nemist DNA kahekordista- tes ka ise kiillaltki vastupidav.
BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna uuringud - a) individist lähtuvad: 1) vanemsuse tuvastamine 2) kehajäänuste tuvastamine 3) kriminalistika 4) Testide abil pärilike haigusriskide väljaselgitamine teatud tasandil, nt
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on biopolümeer, mille monomeeriks on desoksüribonukleoiidid, asub rakutuumas, ülesanneteks on päriliku info säilitamine, on 2 ahelaline, kromosoomide põhiline koostisosa.
Bioloogia eksami piletid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kõigile elusrakkudele omane pärilikkusaine. Inimese organism koosneb hinnanguliselt 100 000 000 000 000 (1 x 1015) rakust. Rakus paikneb DNA rakutuumas ja mitokondrites.
Taime geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis.
12 klassi bioloogia õpiku esimese peatüki mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - rõuge, herpes, papilloom 2. RNA - gripp, HIV, marutõbi Tõvestavast objektist - omad viirused on kõigi 5 riigi esindajatel 1. Bakteriviirused ehk faagid 2. Protistide
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d mida parasjagu ei transkribeerita; 2) tihe fibrillaarne komponent, sisaldab sünteesitavat RNA-d; 3) granulaarne komponent, sisaldab formeeruvaid ribosoomi partikleid.
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – tRNA – mRNA – valk A T T C T A C G A A G A T G T C G A T C G A T C T A T T C DNA U A A G A U G C U U C U A C A G C U A G C U A G A U AA G mRNA (siit loed vastavaid
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d. Spooride hävitamiseks tuleb söötmeid kuumutada autoklaavis temperatuuril 121⁰C. Kui autoklaavi pole, aitab tündaliseerimine – vaheaegadega korduvkuumutamine.
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga seonduvate valkude tase (H-NS, IHF, Dps). Need valgud reguleerivad geenide ekspressiooni taset rakus ning kaitsevad DNA-d füüsiliste ja keemiliste atakkide eest.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna proov - signaalmärgisega varustatud sünteetiline DNA-lõik, mille spetsiifiline järjestus võimaldab tuvastada mingit mutantset alleeli indiviidi (sh. embrüo) genoomis.
Bioloogia 12 klassi mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on koondunud põhiliselt rakutuuma, sest on kromosoomide kõige olulisem koostisosa. DNA säilitab pärilikku infot ning kannab selle täpselt üle raku jagunemisel.
Organismid, lipiidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - vaba võrgustik laieneb kromatiini võrgustiku vahel, interkromatiini kanalid algavad tuumapooridest ning laienevad nii CT-de perifeeriasse kui ka nende sisemusse.
Genoomi struktuur ja funktsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l sünteesitakse mRNA, tRNA, rRNA, samuti toimub tuumas ribosoomide subühikute teke. mRNA, tRNA ja ribosoomide subühikud peavad liikuma tuumast tsütoplasmasse.
Rakutuum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l). Indiviidide vahel erinevad alleelide DNA järjestused 5-10 % st. eri indiviidide poolt ekspresseeritavad geeniproduktid on unikaalset struktuuri erinevustega.
Immunoloogia eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Kromosoomis (46) GEEN= DNA lõik, mis sisaldab mingit pärilikku infot DNA monomeerideks on nukleotiidid: A, T, C, G DNA molekul koosneb kahest ahelast BIHEELIKS
Bioloogia ehk eluteaduse konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st ja RNA-sse kanduv geneetiline info “tõlgitakse” nukleotiidsest lineaarsest järjestusest polüpeptiidahela aminohappejääkide lineaarseks järjestuseks.
Spordibiokeemia 1
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni, see on desoksüribonukleiinhape ehk DNA. Pärilikkuse kandja.
DNA-BIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast, mis on antiparalleelsed s.t., üks ahel kulgeb suunas 5’  3’ ja teine suunas 3’  5’ ,
5. loengu kordamisküsimused Geneetikas
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T)
Bioloogia uurib elu, konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüsi kasutamine annab lisaks võimaluse kindlaks teha ka väga väikesi mikrodeletsioone, mis jäävad allapoole HRB ja valgusmikroskoobi lahutuse piire.
Miller-Diekeri sündroomi (MDS).
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja tsütosiin. RNA koostises esinevad adeniin, guaniin, osa emaka limaskestast.
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d ja valke on võimalik valikuliselt märkida radioaktiivsete isotoopidega ja hinnata seejärel, kuhu radioaktiivselt märgistatud molekulid pärast jäävad.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna e. desoksüribonukleiinhape on nukleiinhapete hulka kuuluv rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Organismide pärilikus ja muutlikus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine, keemiliselt desoksüriboosist, lämmastikalustest ja fosforhappejääkidest koosnev polümeer.
10-11 klassi põhivara
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - püssi, millega tulistatakse võõr-DNAga metalliosake taimerakku, kus võõr-DNA tuleb metalliosakeselt küljest ja liitub rakutuumas pärilikkuse ainega.
Geneetiliselt muundatud rapsi mõju keskkonnale ja inimesele
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on geneetilise info kandjaks, RNA säilitajaks(?).Enamus rakus olevast DNA-st lokaliseerub kromosoomides, samal ajal on RNA-d ja valke ohtralt tsütoplasmas.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna test on palju tundlikum, PAP test hästi natuke spetsiifilisem ning risk viie aasta jooksul vähki haigestuda on pap-testiga uurituil 44x suurem kui HPV testiga.
Molekulaardiagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kaheahelaline.  DNA põhiline ülesanne on päriliku info säilitamine ning selle ülekandmine raku jagunemise käigus moodustuvatele tütarrakkudele.
Rakkude ehitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas - sõrmede piirkond seondub üheahelalise DNA matriitsahelaga, millele sünteesitakse vastasahel. - korraga seondub aktiivtsentrisse ainult üks nukleotiid.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s: - koosneb kahest eraldi ahelast - kaksikahel on paindlik ja regulaarne - kaksikheeliksit stabiliseerib lämmastikaluste paardumine - määrab samas ka
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – seondub 9-aluspaarilistele kordustele, tekib DNA topoloogia muutus, see kutsub esile ahelate lahtikeerdumise, et ahel ei katkeks, vajab topoisomeraasi.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d lõhkuvaid ensüüme on omakorda mitut masti: mõned hakkavad pärilikkusainet viilutama otstest, teised saevad teda väiksemateks juppideks keskelt.
Valk, mis lammutab raku pilbasteks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - süntees e replikatsioon? Replikatsioon on madriitsüntees mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesugust nukleotiitse järiestusega DNA
Bioloogi kt küsimused koos vastustega
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahjustused - rakus indutseeritakse SOS vastus, käivitub DNA reparatsioon (rekombinatsiooniline reparatsioon), SOS mutagenees ning alternatiivne DNA replikatsioon.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.
Pärilikkus - 81 mõistet
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st. Seda amplikoni kasutatakse sihtmärgina teises reaktsioonis, kusjuures kasutatakse praimereid, mis asetsevad esimesest praimeri paarist seespool.
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhape - mitokondrites, rakutuumas, kloroplastides Ehitus: kaks heeliksisse keerdunud ahelat, mis on kokku pandud nukleotiididest.
Rakukeemia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna nukleotiide nimetatakse desosküribonukleotiidideks. Lämmastikaluseid on DNA monomeeride koostises 4. Need on: Adeniin(A); tümiin(T); guaniin(G); tsütosiin(C).
DNA ja RNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d Tuumas, kloroplastides, Tuumas, mitokondrites, kloroplastides, tuumapiirkonnas mitokondrites, tuumapiirkonnas AEG Interfaasis Interfaasis Koguaeg
Molekulaargeneetika alused ja viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA-viirused.
Üldbioloogia, Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – raku jagunemine - 2 ühesuguse nukleotiidse järjestikuga koopiat, et saaks sünteesida valku, tuleb DNA vastav lõik kopeerida RNA molekulisse.
Bioloogia paljunemise osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud
Bioloogia uurib elu, konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna tähtsus – talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - proovi abil Uuritava kromosoomi DNA denatureeritakse ja lisatakse teadaolevale mutatsioonipiirkonna järjestusele komplementaarsed DNA proovid.
Molekulaargeneetiline diagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s paiknev informatsioon e valkude aminohappelise järjestuse juhised kopeeritakse mRNA sünteesi ehk transkriptsiooni käigus selle struktuuri.
Translatsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna markeriteks on mikrosatelliidid, mtDNA, restriktsioonifragmendi analüüs (RFLP). Uurimismaterjalideks on veri, karvad, sperma, limaskesta rakud, koeproovid.
Veterinaarne geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüsid näitavad, et mari on sugulane Pinot’ perekonnaga, teised spekulatsioonid jälle väidavad, et mari pärineb Liibanoni aladelt.
Valge veini ja toidu kokkusobivus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede meetod - molekulaargeneetiline tehnoloogia, mis võimaldab väikesemahuliste DNA-proovide võrdluse abil tuvastada indiviide.
12 klassi bioloogia õpiku esimese peatüki mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksuriboos RNA – riboos Lämmastikalused DNA – adeliin, tsütosiin, tümiin, guaniin RNA – adeliin, tsütosiin, guaniin, uratsiin
Bioloogia 11klassi konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna fragmentatsioon – kaspaaside toimel lagundatakse endonukleaasi inaktiveeriv valk ja aktiveerub endonukleaas, mis hüdrolüüsib sidemed nukleosoomide vahel.
Rakubioloogia kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhape DNA – Molekul, mis kannab endas kogu pärilikku ehk geneetilist informatsiooni (1944) DNA struktuur (avastamine)
DNA ja RNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekulid on jagatud kahte omavahel seotud ahelasse teineteise ümber, mis kokku keerdudes moodustavad kaksikheeliksi- nimelise struktuuri.
Referaat \\\"Pärilikkuse alused\\\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on histoonide abil kokku pakitud ja funktsiooniks on pärilikkuse info säilitamine ja selle ülekandmine tütarrakkudesse raku jagunemisel.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d on suhteliselt palju raku kohta, kuid bakteri genoom on ~1000 ˣ väiksem eukarüoodi genoomist . DNA moodustab ühe rõngaskromosoomi.
7 loeng. Kordamisküsimused geneetikas ja mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - fragmentide pikkuserinevused annavad DNA elektrforeesi käigus mustri, mis on individuaalselt sama kordumatu kui tõelised sõrmejäljed.
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga, teine aktivatsioonidomään on kromatiini remodelleerimiskompleksi või mõne muu aktivaatorvaluga seondumiseks (või mediaatoriga).
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas – DNA ahelale komplementaarse ahela, vajab sünteesil praimerit, milleks on lühike DNA või RNA ahel, mis on paardunud matriitsahelaga.
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuur on tavaliselt jaotatud biheeliksiks, biheeliksi ahelad kulgevad mitteparalleelselt, komplementaarsete aluspaaride vahel on vesiniksidemed.
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA. Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus.
Bioloogia 12 klassi mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA ahelda, peale seda kui helikaas on DNA kaksikahel lahti keeranud.
Biokeemia eksami variandid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - seoseline RNA polümeraas kompleksne ja koosneb paljudest subühikutest, transkriptsioonifaktorid homoloogsed eukarüootide omadega.
Mikrobioloogia I kursus 2012
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale.
Geenitehnoloogia vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on poolkatkendlik. Juhtivahel kopeerub katkematult, mahajääv ahel segmentide kaupa (Okazaki fragmendid), mis seejärel ühendatakse.
Biokeemia III testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on keeruka struktuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli - lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma – liitumisel.
Bioloogia küsimused-vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna lõigud on geenid. BIHEELIKS(DNA ehitus 2 ahelat kõrvuti keerdus) DNA ülesanded: 1.Säilitada päriliku infot 2. Anda päriliku infot edasi
organismide keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna süntees e. Replikatsioon RNA süntees e transkriptsioon valgu süntees e translatsioon 2. mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub?
PÄRILIKKUS
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesandeks on pärilikkuse info säilitamine, selle edasikandmine järglasrakkudesse ja – organismidesse ning selle andmine valgu sünteesiks.
Eksamiküsimused vastustega füsioloogias.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksüribonukleiinhape ,asub rakutuumas , kannab geenilist infot RNA – Ribonukleiinhape , kopeerib ja salvestab DNA infot .
Kontrolltöö bioloogias
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaksikahelas, keritud ümber histoonide nukleosoomideks, sealt edasi kromatiiniks – 30nm fiibriks ja lingudena veel lühemaks.
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on koos histoonidega nukleosoomideks organiseeritud: replikatsioonikahvli läbiminekul jaotub nukleosoom ajutiselt kaheks alaosaks.
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. TÄHTSUS – päriliku info säilitaja ja edasikandja tütarrakku.
DNA, RNA, valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga seostuvad SASP valgud, spoorisüdamiku (core) väike veesisaldus ja kõrge kahevalentsete katioonide (Ca, Mg ja Mn) sisaldus.
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kogus on kahekordne M ja G2 faasis, S faasis 1-2 kordne ja 1 kordne G1-s • Nimeta mehanismid, mille kaudu kontrollitakse rakutsüklit.
Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – promosoomide koostisosa, päriliku info säilitamine ja ülekandmine tüdarrakkudesse RNA – geneetilise info realiseerimine
Bioloogia - elu olemus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ligaas – ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad, katalüüsides fosfodiestersideme moodustumist 5’ fosfaadi ja 3’-OH rühma vahel.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas – teostab ka ``vigade parandust`` ehk reparatsiooni, mis kontrollib, kas uus sünteesitud ahel on komplementaarne vana ahelaga.
Bioloogia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s sisalduva geneetilise info(nukleotiidijärjestuse) transkriptsioon (RNA vormide biosüntees) mRNA-le. See toimub rakutuumas.
Eksami piletid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on vastupidav leeliste suhtes; lahjades hapetes depurineeritakse, st hüdrolüüsitakse puriinnukleosiidide N-β glükosiidside.
Biokeemia II testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kiibid - võrdlus DNA-lõigud, millega patsiendi geene kõrvutada – saab tuvastada haiguse ja siis vastavalt määrata ravi.
Rakendusbioloogia jaotusmaterjalid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d, mis a) pole väga suure tundlikkusega cat saidi suhtes; b) sobiva genoomi suurusega; c) retseptor-antiretseptor seondumine.
Viroloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - e desoksüribonukleiinhape, rakutuumas paiknevates kromosoomides on aine,mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Rakkudes tavaliselt kaksikahelalise struktuurina leiduv aine, mis säilitab ja  edastab pärilikku informatsiooni.
DNA, GEENID JA KROMOSOOMID
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid)
Bioloogia - esitlus - viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Päriliku info säilitamine RNA-Päriliku info realiseerimine 17. Oskate nimetada erinevate RNA molekulide ülesandeid rakus.
11.klassi bioloogia kohta käivad kordamisküsimused ja vastused.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna tähtsus – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine (kopeerimine) raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele.
Bioloogia I kursus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - valk interaktsioonid • regulatsioon toimib läbi paljude cis-acting elementide ja trans-acting faktorite vaheliste seoste.
Geenitehnoloogia I konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa. Vähesel määral esineb neid veel kloroplastis ja mitokondoris.
Üldine keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Organismi pärilikkusaine, asub rakutuumas, temasse on salvestatud info organismi ja selle järglaste elutalitluste kohta.
Kokkuvõte Orgaanilises keemias
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - test muutuma nagu alkoholitestiks, enne kui kellegagi ühte heita tuleks kontrollida, ega ei ole tegemist lähisugulasega.
Valged laigud iseendas
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede diagnostika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust : Lookusi saab DNA-st välja lõigata ja paljundada.
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – uute polünukleotiidahelate süntees, s.t DNA molekuliga (emamolekuliga) identsete koopiate (tütarmolekulide) süntees.
Biokeemia eksami variandid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna topoisomeraasid - katalüüsivad DNA ahelatesse ajutisi katkeid, et ei tekiks super- keerde. Superkeerd takistaks replikatsiooni jätkumist.
Geneetika kordamisteemade vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d. Nukleaas on rakus seotud inhibitoorse valguga, mille kaspaas lagundab ning seejärel toimubki nukleaasi aktiveerumine.
Rakubioloogia arvestuse kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga ja kontrollib varaste ja hiliste geenide transkriptsiooni ning inaktiveerib p53 ja p105RB – põhjustades raku kasvu.
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon - matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesugusenukleotiidse järjestusega DNA molekuli.
Bioloogi õpimapp
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused(herpes,adeus,papilloon jne.) RNA-viirused(punetised,lastehalvatus jm.) DNA- ja RNA viirused(HIV,B-hepatiit jt.)
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahjustus - kui DNA ahel (kromosoom) mingil põhjusel katkeb ja tekib vaba DNA ots, tekitab see signaali, mis peatab rakujagunemise.
Rakubioloogia kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon - DNA omadus iseennast taas toota (e. DNA kahekordistumine). DNA on päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
DNA, RNA, Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuuriks on biheeliks. (Kaks primaarstruktuuri moodustavad sekundaarstruktuuri, kus lämmastikalused on ühendatud vesiniksidemega.
Bioloogia riigieksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna struktuuriks on BIHEELIKS Komplementaarsus on seaduspärasus, mille järgi moodustuvad kõrvuti olevates ahelates nukleotiidide paarid.
ORGAANILISED AINED, RAKK
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on madalmolekulaarne aine, mis koosneb viiesüsinikulisest suhkrust desoksüriboos, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest.
Geneetika ajalugu.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on tihedalt kokku pakitud ning spermide peas esinevad lõhustatud ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks.
Paljunemine ja viljastumine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksüribonukleiinhape (koosneb desoksüribonukleotiididest) RNA – ribonukleiinhape (koosneb ribonukleotiididest)
Nukleotiidid ja nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on tihedalt kokku pakitud Peas esinevad lõhustavad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks Spermatogenees
Sugurakkude areng
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on transkriptsiooni käigus tihedalt seotud RNAP subühikute vahele, mis seletab transkriptsiooni kõrge protsessiivsuse.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna segment on IBS (identical by state) kahes või enamas indiviidis, kui neil on selles segmendis identsed nukleotiidi järjestused.
Populatsioonigeneetika eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuur – DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ja kaksikspiraal) 3. DNA tertsiaalstruktuur – tekib DNA ja valkude koosmõjul.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. DNA nukleotiidides on nelja tüüpi lämmastikaluseid.
Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – DNA läheb kaheks uueks DNAks T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A T-A-A-G-C-G-C-A-T A-T-T-C-G-C-G-T-A BIOLOOGIA 2010
Bioloogia riigieksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas - hakkab lõhkuma vesiniksidemeid kaksikahela vahel ja lõhub kaksikahela, kuid kohe sünteesitakse mõlemale uus ahel.
Organismide keemiline koostis, orgaanilised ja anorgaanilised ained
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele.
Biokeemia eksami variandid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – päriliku info säilistamine ja edastamine võimalikult muutumatul kujul, aga mitte absoluutselt muutumatul kujul.
Üldbioloogia materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on selles konformatsioonis välistele valkude toimele (nukelaasid, transkriptsiooni regulaatorid, etc) ligipääsmatu.
MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d 5. Korratakse veel kuumutamise-jahutamise tsüklit, et teha veel 2 koopiat sihtmärgi DNA-d (loeng 6 – meetodid)
Geneetika kordamisteemade vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnas g - C ja A-T, RNA-s C-G ja A-U  mRna- selles on kirjas, milline peab valk välja nägema  rRna- paneb valgu kokku.
Bioloogia 10. klassi üleminekueksamiks kordamise konspekt.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – lämmastikaluseid on 4 erinevat: A; T; C; G G≅C; A≈T Komplementaarsus – nukleotiidide vastavus üksteisele.
Bioloogia kokkuvõte DNAst
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaheahelaline. Ahelate koospüsimise aluseks on komplemantaarsusprintsiip st.nukleotiidide üksteisele vastavus.
Organismid, lipiidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas RNA-polümeraaz mRNA molekuli tRNA molekule aminohappeid ensüüme energiaallikana ATP Kuidas toimub?
Bioloogia mõisted ja kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsiooniks on vaja DNA ahelad teineteisest lahutada: Kaheahelalise DNA lahtikeerdumine ja replikatsioon toimuvad samaaegselt.
Replikatsioon ja transkriptsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l ja RNA-l on geneetiline info suhteliselt hästi kaitstud, kuna on tänu vesiniksidemetele suunatud sissepoole
Keemiline side
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kromosoomide põhiline koostisosa ning säilitab pärilikku infot ja selle täpset ülekannet tütarrakkudele.
Pärandusmisseadused, G.Mendel
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekulis on omavahel ühinenud 2 DNA- ahelat(biheeliks). ülesanded: päriliku info säilitamine ja täpne edasi kandmine.
Kordamine tööks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Aine, mis paikneb rakutuumas paiknevates kromosoomides, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - lõik kannab bioloogilist tunnust, mis võiks näiteks teatud põllumajandussordile anda mingi lisaväärtuse.
GM-taimed - referaat
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna järjestus on ühedimensiooniline suurus, mida on palju kergem omasugustega võrrelda kui neljadimensioonilist keha ennast.
Ahvi ja inimese erinevused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on moodustunud desoksüriboosist, lämmastikalusest (adeniin, tümiin, tsütosiin, guaniin) ja fosfaatrühmast.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaksikahel. Spiraale ühendavad nukleotiidid, mida on kokku 4 ja nende järjestus on iga liigi puhul erinev.
Pärilikkuse alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – geeli – puhveri segu pipeteerisin Zymo-SpinTM kolonni (mis oma korda koosneb kolonnist ja kogumistopsist.
Molekulaar- ja rakubioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d. 3) Tekib spoori alge, mida ümbritseb sein; 4) Edasi toimub membraani kasvamine; 5) Cartexi moodustumine.
Kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sse on kodeeritud kogu informatsioon, mida rakud vajavad reprodutseerumiseks ja tal on peaosa pärilikkuses.
Universum pähklikoores
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna denaturatsioon – 92 kraadi 2. praimeri seondumine – 50 kraadi 3. Taq polümeraasi tööks – elongatsioon – 72 kraadi.
Veterinaarne viroloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja edasikandmine Enne raku pooldumist toimub DNA kahestumine ehk replikatsioon.
Konspekt süsivesikutest RNA\'ni
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga.  DNA ekspertiisil analüüsitakse mitmeid kindlaid lookusi ja kontrollitakse, kas alleelid on samad.
Geenivaramu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA RNA-viirus-viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekulis on miljoneid aatomeid: ta koosneb kahest ahelast, mis moodustavad teineteise ümber keerdudes kaksikheeliksi.
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna e. desoksüritoonukleünhape – rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku
Bioloogia mõisted: geenid ja muu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna reparatsioon ehk DNA parandamine on protsess, mille käigus eemaldatakse DNA-s erinevatel põhjustel tekkinud kahjustusi.
DNA reparatsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sünteesile ehk replikatsioonile, 2. RNA spnteesile ehk Transkriptsioonile ja 3. valgu sünteesile ehk translatsioonile.
Valgusüntees
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna rekombinatsioon on geneetilise informatsiooni ümbergrupeerumine kas ühe DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel.
Biokeemia konspekt eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - seoseline RNA polümeraas (transkriptsiooniaparaat) kompleksne, paljukomponendiline nagu eukarüootidel.
Mikrobioloogia I konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga ja seejärejl hakkab polümeraas α seda pikendama moodustades lühikese 5’RNA-3’DNA tütarahela.
MOLEKULAARBIOLOOGIA ja RAKUBIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine RNA ülesandeks on päriliku info realiseerimine/avaldamine
Bioloogia konspekt riigieksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna lõikudes – geenides – sisalduv info on aluseks valkude sünteesile ning seega organismi tunnuste kujunemisele.
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - profiili määramine - DNA-sõrmejäigede meetodi edasiarenduse automatiseeritud ja kiire tehnoloogia.
12 klassi bioloogia õpiku esimese peatüki mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d, aga kui DNA keerdub histoonide ümber, siis moodustunud kromatiini suurus on umbes 90 mikromeetrit.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna koostises on neli nukleotiidid: adenosiinfosfaat A, guanosiinfosfaat G, tsütidiinfosfaat C ja tümidiinfosfaat T.
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - aspartaat 0,3mg/ml, elueerimispuhvriks oli pH=7,4 20mM Tris 0,15M NaCl Kolonn sisaldab: Sephadex G-75
Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s tekib pidevalt kahjustusi, mis kinnistuvad järgmise replikatsioonitsükli jooksul mutatsioonidena.
DNA reparatsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – info kopeerimine rakkudes, 1%rakumassist RNA – DNA infot vahendavad molekulid, 5-10% rakumassist
Bioloogia kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - rakutuumas paiknevates kromosoomides olev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab päriliffu infot, kromosoomi koostisosa.
Bioloogia mõised
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna muutus – kromatiini litsenseerimine kui replikatsioon on käivitunud, siis iga ORI inaktiveeritakse eraldi.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine, annab edasi järgmise rakupõlvkonnale.
Mikroelemendid, makroelemendid, vee omadused, sahhariidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat, guanosiinfosfaat, tsütidiinfosfaat, tümidiinfosfaat.
Spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Desoksüribonukleiinhape DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid.
Bioloogia riigieksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - kannab geneetilist informatsiooni, RNA - kopeerib DNA infot ja viib selle rakus vajalikku kohta.
Isomeerid. Biomolekulid.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahel on kaksikheeliksis teise, fikseertitud ahela suhtes roteerunud kas vasaku- või paremasuunaliselt.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - aasid, NAD- aasid ja proteaasid on allergeense toimega põhjustades nahalööbeid ja palavikku
Mikrobioloogia 1. KT
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sse saab lülitada rasket isotoopi sel viisil, et kasvatatakse baktereid söötmel, milles on
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna heeliks on stabiliseeritud vastasahelate lämmastikaluste vaheliste vesiniksidemete moodustumise kaudu.
Biokeemia kordamisküsimuste vastused 2
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kaksikheeliks on keerdunud ümber imaginaarse toroidi, ümber iseenda või asetsevad pikas lineaarses ahelas.
Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna repli - katsioon toimub seal sõltumatult peremeesraku kromosoomi(de)st. 3. Selektiivne paljundamine.
Geenitehnoloogia (GMO)
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna põhiülesanne on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemisel tütarrakkudele.
Orgaanilised ained organismides
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - uuringud on näidanud tänapäeva norralaste lähedast sugulust Põhja-Saksamaa elanikega.
Norra
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on väga tihedalt kokkupakitud, on kogu aeg mehhaanilise surve all. Vaja tagada stabiilsus.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna lõike nimetatakse Geenideks. DNA tähtsus: Päriliku info säilitaja ja edasikandja rakust rakku.
ORGAANILISED AINED, RAKK
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on moodustunud lämmastikaluse (A≡T, G=C), desoksüriboosi ja fosfaatrühma ühinemisel.
Orgaanilised ained organismides
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on neil tavaliselt omavahel ühendatud algusest ja lõpust nii, et nad moodustavad rõnga.
KLASSIKALINE GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid mis on moodustunud kolme
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste koostises on vaid üks DNA molekul - see on kas lineaarne või rõngakujuline.
11. klassi Bioloogia tähtsamad teemad
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - lõigud jooksevad + pooluse poole, seda kiiremini, mida lühemad nad on. PCR metoodika:
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on raku mõõtmeid arvestades väga suur ning seetõttu on ta valkude abil kokku pakitud.
Pärilikkuse alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna rekombinatsioon – geneetilise info ümbergrupeerumine DNA molekuli piires või kahe DNA molekuli vahel.
Biokeemia III testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on pärilikkusaine, mille abil vanemate omadused ja tunnused antakse edasi järglastele.
Soo määramine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on oluline info kandja, paljud vastused küsimustele sisalduvad inimese DNA molekulides.
Arutlus \"Elu on ime\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d ei huvita organism, vaid lihtsalt tahab, et teda saaks palju (so mittekodeeriv DNA).
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on vajalik päriliku info säilitamisex muutumatuna ja püsivana aastatuhandete vältel
Eksami piletid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - fosfaatrühm(P)-monoos/suhkur(S)-lämmastikualus(N)C,A adeliin,G guaniin,T tsütosiin
BIOKEEMIA ALUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna puhul – adeniin, tümiin, tsütosiin. RNA puhul – adeniin, guaniin, uratsiil, tsütosiin.
Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste hulgas vaid 1 DNA molekul; RNA- viiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.
Kokkuvõte 11-st klassist
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - profiil – automatiseeritud tehnoloogia isikute tuvastamiseks kasutades DNA proove.
Bioloogia KT küsimused - biotehnoloogia, geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraasid – vastutavad polünukleotiidahelate sünteesi eest 5’->3’ suunas
Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahekoristub - >sünteesitakse raku keskossa rakumembraanid ja-kestad ning moodustub 2 tütarrakku.
Paljunemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sünteesi mahasurumine nakatatud rakkudes leiab aset 8-12 tundi peale infektsiooni.
Grupp III dsRNA viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekulide täpne järjestus annab kodeeritud juhised raku ehitamiseks ja tööks.
Referaat \\\"Pärilikkuse alused\\\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõltuv RNA polümeraas, mis lubab viiruse mRNA sünteesi toimumist tsütoplasmas.
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloonimine - uhe DNA fragmendi alusel on voimalik sunteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on pärilikuse kandja ning seetõttu peetakse selle esinemist üheks elu tunnuseks.
Orgaanilised ained
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d kahjustavalt ja põhjustab kas raku surma või selle muteerumise kasvajarakuks.
Mükotoksiinid piimas ja piimatoodetes (piimahügieen)
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d kahjustatakse pidevalt nii rakusiseste protsesside kui ka välistegurite poolt.
DNA reparatsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga seonduvaid valke on laias laastus kahte sorti: struktuursed ja regulatoorsed.
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloneerimine on teatud DNA lõigust koopiate tegemine, mida on võimalik teostada katseklaasis.
Geenitehnoloogia 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on desoksüribonukleiinhape. DNA sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Pärilikkuse alused - küsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kaheahelaline, tagamaks kogu päriliku info esinemise vähemalt kahes koopias.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kaheahelaline. Vesiniksidemed ldmmastikaluste vahel hoiavad kahte ahelat koos.
BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on küll kokku pakitud, ent mitte nii tihedalt kui eukarüootsetel organismidel.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - protein crosslinks are a sensitive measure of DNA interaction by formaldehyde.
Formaldehyde
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le. DNA suures vaos toimub enamus järjestusspetsiifilistest interaktsioonist.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s on mitmeid nukleofiilsed gruppe, millest olulisim on guaniini 7. lämmastik.
Medkeemia kordamine I
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelatel on suund, ahela lõppe nimetatakse 3’(kolm prim) ning 5’(viis prim) otsteks.
Geenitehnoloogia vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna profiilid on DNA variatsioonid, mis on erinevad kõigis mittesuguluses olevatel inimestel.
Imputeerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on   biopolümeer,   mille   monomeerideks   on  desoksüribonukleotiidid.
Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le • DNA fragmendi süntees termostabiilse DNA polümeraasiga PCR-i eelised
DNA - analüüsid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste paljunemine: Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma.
Bioloogia paljunemise osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – sõrmejälgede metoodika  *Kõigepealt võetakse rakutuum rakust välja.
Konspekt "Rakendusbioloogia"
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna puhul nimetatakse seda kodogeeniks, mRNA puhul koodoniks ja tRNA puhul antikoodoniks.
Spordibiokeemia - eksami kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l on 3 tüüpi järjestusstruktuure: 1) kõrgkordus DNA- need on lühikesed.
Eksamiks õppimise konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d, mida väljastab doonor ja mis viiakse retsipientrakku nim. eksogenoodiks.
Taime geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s glükogeen polü Maksas tselluloos polü Taimedes maltoos di Linaseemnetes
ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna osi nimetatakse geenideks. RNA- biopolümeer, mille monomeeriks on ribonukleotiid.
Kokkuvõte Orgaanilises keemias
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Pärilikkus aine, koosneb suhkrust, lämmastikalusest ja fosfaatrühmast.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - vaksiinid on perspektiivsed, praegu veel aktiivses uurimis-ja arenguetapis.
Immunoloogia eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - uuringute jaoks võib materjali säilitada toatemperatuuril kuni 10 päeva.
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelg - c a-t replikatsioon mrna c-g a-u transkriptsion trna u-a c-g translatsioon.
Genoom ja genotüüp
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahekordistumine EHK REPLIKATSIOON *DNA-molekulist tehakse enne raku jagunemist täpne koopia.
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada.
Gmo
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna nimetatakse nukleoidiks. Bakterirakus on vaid üks rõngakujuline kromosoom.
Bakterite üldiseloomustus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - süntees - Ehk replikatsioon (e. kahestumine) eelneb rakkude jagunemisele.
Bioloogia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloneerimine - ühesuguste plasmiidide koopiate tegemine bekteri paljundamise tulemusena.
Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloneerimine - Eesmärk on saada piisaval hulgal analüüsimiseks spetsiifilist ja puhast
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhape, pärandub ainult emaliinipidi, on mitokondrites
Süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped, vesi - kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna järjestuses on erinevused (kordusjärjestused), mis on igal inimesel erineva pikkusega.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuur on moodustatud tänu vesiniksidemetele komplementaarsete aluspaaride vahel.
Biokeemia eksami kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ehk pärilikkusaine; proteaasid lammutavad pilbasteks rakus olevad valgud.
Valk, mis lammutab raku pilbasteks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on pärilikkuse kandija ning seetõttu peetakse seda üheks elu tunnuseks.
Bioloogia XI klassi I veerandi konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d saab mitmel viisil replitseerida. PCR – polümeraasi ahelreaktsioon.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - koopia genoomist on seega suurem kui algupärane RNA. RT on vigadealdis.
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna güraas e. topoisomeraas – kompenseerib lahtikeerdumist (aitab struktuuri hoida)
Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d, kus ühe geeni alleelid olid teise geeni alleelide suhtes vahetunud.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesanded on päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele.
Bioloogia eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna transkriptsioon ehk ümberkirjutamine ribonukleiinhapete (RNA) keelde leiab aset tuumas.
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekulide abil on juba lahendatud keerukaid matemaatilisi probleeme.
Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - transposoonid – transponeeruvad uude kohta kohe DNA järjestustena.
5. loengu kordamisküsimused Geneetikas
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on lineaarne, otsad on komplementaarsed, kuid pole kovalentselt seotud.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna monomeeriks on ribonukleotiid VÄÄR, sest DNA monomeeriks on desoksüribonukleoid.
Bioloogia kodune kontrolltöö I
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede metoodika Võrreldakse 10 või enama lookuse pikkust.
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - aas e Lagundav ensüün RNA-aas e ribonukleaas desoksüribonukleaas
Valgud, nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas sünteesib mõlema DNA ahelaga komplementaarsed uued DNA
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on lõpule jõudnud ning kas värskelt replitseeritud DNA on vigadeta.
Rakubioloogia II eksamiks kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on selles konformatsioonis välistele valkude toimele ligipääsmatu.
Molekulaar- ja rakubioloogia KT II
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekulid on keerdunud ja pakitud niidisarnastesse kromosoomidesse.
Referaat \\\"Pärilikkuse alused\\\"
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d saada, samas liiga palju tsükleid suurendab vigade tõenäosust.
Molekulaar- ja rakubioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnast on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste mudelitena.
Geenitehnoloogia 2010
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - enamikus elusorganismides pärilikku informatsiooni säilitav aine
Bioloogia 9.klass
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on “isekas” – ta tahab ainult ennast Seotud vesiniksidemetega.
Organismide koostis - konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Based Methodologies for demand the labeling of GMOs in their food.
Liha töötlemine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekveneerimine – DNA primaarstruktuuri ehk nukleotiidide järjestuse määramine.
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - mikrokiibi tehnoloogia abil kontrollitakse 1400 geeni aktiivsust.
Naermine kui positiivne emotsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide peamine koostisaine, mis talletab pärilikku infot.
Bioloogia I kursus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - valk seondumise ja valk-valk seondumise mõjud d. RNA polümeraas
Geenitehnoloogia I käsitletavad teemad – 2013 sügsissemester.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloonimine - inimese või looma DNA fragmentide paljundamine bakterikloonides.
Bioloogia 12 klassi mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas – ensüüm, mis sünteesib DNA ahelale komplementaarse DNA ahela.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Pol põhised pürosekveneerimistehnikad: väga kiire ja võimas.
Molekulaardiagnostika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - lt RNA-le – vastavat protsessi nimetatakse transkriptsiooniks.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l võimeline edasi liikuma alles siis, kui sigma faktor vabaneb.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede meetodiga saab veel täpsemalt tuvastada inimesi.
Rakendusbioloogia lühikokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sse läheb modifitseeritud lämmastikalus või mõni muu ühend.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le. Östrogeeni retseptor seostub DNA järjesusega 5'-AGGTCA-3'.
Medkeemia kordamine I
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna hulk on kõige suurem ainuraksetel, selgrootutel, putukatel ja kaladel.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide põhiline koostisosa; säilitab pärilikku infot.
Konspekt - Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – pärilikkuse kandja, selle esinemine kui üks elu tunnustest.
Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d, valke, RNA-d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid.
Rakk
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas lõhub ära vesiniksidemed lämmastikaluste vahel.
Raku keemiline koostis ja DNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna viirustes on vaid üks DNA molekul, see kas lineaarne või rõngakujuline.
Bioloogia paljunemise osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnaa geenil on 2 promootorit ning nende vahel on DnaA seondumise järjestus.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - pärilikkusaine, mis on rakutuumas paiknevates kromosoomides.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on polümeer, mis koosneb desoksüribonukleiinhappejääkidest.
Biokeemia täielik kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - RNA (transkriptsioon): RNA sünteesiks ei ole vaja praimerit.
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on rõngaskromosoomi kujul nagu bakteritel, histoonid puuduvad.
Rakubioloogia kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine.
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni.
Biloogia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on antiparalleelsed; süntees toimub mlemalt ahelalt korraga.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna hüdroksümetülatsioon – tsütosiini H5 vahetatakse hüdroksümetüülgrupi vastu.
Imputeerimine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kokkupakkimisel on oluline teada, et seal on väga palju erineva astme vinte.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna puhul on tavaline teist järku struktuur – see on kahe ahelaline.
Organismide koostis. Mõisted.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesanne on gen info säilitamine ja täpne ülekanne tütarrakkudele.
Veterinaarne geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnac – DNA helikaasi laadija – suurendavad replikatsioonisilma
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide (paiknevad rakutuumas) põhiline koostisosa.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on polümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid.
Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksüribonukleiinhape: • On kõikides organismides.
Bioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas täidab tühikud, DNA ligaas seob otsad kokku.
KLASSIKALINE GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna helikaasid on ensüümid, mis katalüüsivad DNA ahela lahtikeerdumist.
KLASSIKALINE GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas saab replikatsiooni alustada ainult 3` otsast
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on rakkudes enamasti kaksikahelaline heeliks – biheeliks.
Bioloogia I kursus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on tsirkulaarne, siis ahelad ei eralduvad), suspendeerisin.
Molekulaar- ja rakubioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekulil on samamoodi valkudega teist ja kolmandat järku struktuur.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on negatiivse laenguga, tuleb asetada – eletroodi poole.
Molekulaarbioloogia praktikumi protokoll
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna mikrosatelliidid – DNA tandeemselt korduvad 2-6 ap pikkused järjestused.
Veterinaargeneetika ja aretus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - adeniin, guaniin, tsütosiin, tümiin, uratsiil puudub.
Bioorgaaniline keemia EKSAM
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on märklaud Kiiritati eraldi rakutuuma ja tsütoplasmat.
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on lahti harutatud, aga transkriptsioon ei hakka tööle.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuur – DNA molekul on keerdunud kruvikujuliselt biheelikuks.
BIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on polümeer, mille elementaarlülideks on nukleotiidid.
Taime geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - RNA dupleksite moodustumine on rakkudes sage protsess.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – kõrgpolümeer, mille monomeerideks on nukleotiidid.
Raku keemiline koostis ja DNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on 2 ahelaline, keerdunud kruvikujuliselt biheeliksisse.
Bioloogia kodune kontrolltöö I
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA
Bioloogia mõisted gümnaasiumis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ligaas – mahajääva ahela fragmentide ühendamine.
Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ks. Need sisaldavad kogu inimkeha arenemise juhiseid.
Raseduse kulg, loote areng, sünnitus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas – sünteesiv ensüüm, mis viib läbi replikatsiooni.
Elu olemus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstruktuur – vesiniksidemed komplementaarsete aluspaaride vahel.
Biokeemia II testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ahelate kondenseerumine kom- ja rakk jaguneb kaheks.
Rakk,kromosoom,DNA,geen
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja.
Bioloogia paljunemise osa
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga ja suunata mingi piirkonna promootori avaldumise.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desoksüribonukleiinhape RNA – ribonukleiinhape
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st RNA-ks : DNA: -A-A-C-G-T-T-T- RNA: U-U-G-C-A-A-A
Organismide keemiline koostis.
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le on kõige tugevama mutageense toimega 254 nm UV-
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on ainult ühte tüüpi ja ühe kindla funktsiooniga.
Biokeemia eksami kordamine
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - molekul on nagu redel, mis on keerdunud spiraaliks.
DNA ja RNA on päriliku info kandjad
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraas on ensüüm (valk) mis viib läbi DNA replikatsiooni.
DNA, RNA, Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna süntees on obligatoorne emaraku ja spoori kromosoomi tekkeks.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede meetodil on palju muidki rakendusi.
Geenitehnoloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhape 2. RNA - ribonukleiinhape
Nukleotiidid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm
Viirus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on hilisema tekkega kuna rna oli väga ebastabiilne.
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - vaba piirkond ning sisaldab splaissimise spekleid.
Genoomi struktuur ja funktsioon
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on antiparalleelsed ja üksteise ümber käändunud.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on teist ja kolmandat järku struktuur nagu ka valk.
Valkude biosüntees
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul
Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le seonduvate regulatoorsete valkude struktuurid.
Biokeemia III testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d ning tekitasid geneetilisi kahjustusi luuüdis.
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - primaas – sünteesib oligonukleotiidse praimeri
Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – Pikk kaksikahelaline spiraal ehk kaksikheeliks.
Bioloogia mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus – viirus, mille päriliku info kandjaks
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - primaarstr - nukleotiidide järjestus molekulis.
Üldbioloogia, Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l desoksüribonukleotiid, RNA-l ribonukleotiid.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - 2 ahelat, 1 ahel, rõngas RNA- 1 ahel, 2 ahelat
Viirused ja bakterid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ligaas – ühendab mahajääva ahela fragmente
Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st valgusünteesiaparaadiks olevasse ribosoomi.
BIOLOOGIA: elemendid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna rõngasmolekul on kokku volditud, nii et moodustub 50-100 lingu.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekveneerimine - DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine.
Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - info säilitamine ja RNA- info realiseerimine.
Mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – pärilikkuse aine (desoksüribonukleiinhape)
Bioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kahekordistumine ehk replikatisoon: DNA on päriliku info kandja.
Pärilikkus ja DNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna monomeer on nukleotiid:lämmastikalus(A,T,C,G),fosf.rühm
Valgud ja nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna primaarstruktuur – nukleodiidid paiknevad kindlas järjekorras.
BIOLOOGIA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnaml - DNA maximum likelihood without molecular clock
Bioinformaatika arvestus ül
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on raamat, kus on kirjas raku geneetiline kood.
Peruu uudised
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - fragmentatsioon, immuunotsütokineetliliselt.
Rakubioloogia arvestuse kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides.
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna analüüs on põhimeetod suguteede infektsioonide korral.
Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d.; DNA integreerub peremeesraku kromosoomi.
Nukleiinhappete ja Lipiidide spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on tuumas. Valgud sünteesitakse ribosoomides.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – deksoribonukleotiid RNA – ribonukleotiid
Bioloogia 11klassi konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on geenide ahel, seega on geen üks DNA lõik.
Pärilikkuse alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesandeks on päriliku info säilitamine ja ülekandmine
Bioloogia koolieksam 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnak on tundlik oksüdatiivsele karbonüülimisele.
Eksam molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on paremalepöörduv kaksikahelaline heeliks.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas replikeerib, alustades 3`otsast
Rakendusbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l ja põhjustab kromoomaalseid mutatsioone.
GENEETIKA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l puudub 2'-OH, mistõttu ta on stabiilsem.
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - le ÕIGE 7. Võrrelge taime- ja loomarakku.
Molekulaar- ja rakubioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon – geneetilise materjali täpne kopeerimine.
Käitumise füsioloogia ja anatoomia kontrolltööks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna viirustest on tingitud näiteks rõuged ja tuulerõuged.
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnamlk - DNA maximum likelihood with molecular clock
Bioinformaatika arvestus ül
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st kõrvaldatakse 29 nt-pikkune oligomeer.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ehituses on adeniin, guaniin, tümiin ja tsütostiin.
Bioloogia mõisted gümnaasiumis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest.
12.10.2009 Bioloogia Kontrolltöö konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirus -> DNA viirus+ DNA peremehe omaga.
Üldbioloogia materjal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – 5 süsinikuline suhkur, desoksüriboos.
Geneetika kordamisküsimuste vastused 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna mudel on paremalepöörduv kaheahelaline heeliks.
Geneetika I kordamisküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna põhiülesanne on päriliku info säiltamine ja ülekanne.
Bioloogia kodune kontrolltöö I
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sulamine – ahelate lahutamine temperatuuri toimel.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d võib olla 1 molekul, RNA-d lõputult.
Bakterid & viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on keerdunud ümber histoonide kompleksis.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ld on tunduvalt rohkem geene kui teisel.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna lõik on GEEN. DNA molekul asub kromosoomi sees.
BIOLOOGIA - Ained ehk ühendid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s peituva informatsiooni realiseerimine
Nukleiinhapped ja veetähtsus elule ja organismile
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna põhiülesanne on päriliku informatsiooni säilitamine.
Üldbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal.
Elu olemus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - st ja valkudest koosnevad kromosoomid.
Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on vees lahustuv, kuid 70% EtOH-s mitte.
Viroloogia praktikum
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on rakkude pooldumise vältimatu eeldus.
DNA, RNA, Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - polümeraas komplementaarsuse alusel.
Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d UV valguses – muudab oranžikaks.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kaksikheeliks on keerdunud DNA molekul ehk biheeliks.
Pärilikkus ja DNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna struktuur - Dna paikneb rakutuumas kromosoomides.
Eksami piletid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüsiga saab tuvastada isadust.
Geneetika alused ja ajalugu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga ja saavad bakterile saatuslikuks.
Mikrobioloogia üldkursuse eksamiküsimused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna renaturatsioon – korrastatud struktuuri taastumine.
BIOKEEMIA harjutustunni küsimuste vastused II KT-ks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnapenny - DNA parsimony using branch-and-bound
Bioinformaatika arvestus ül
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on kromosoomide põhiline koostisosa.
Nukleiinhapped
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus olekulis.
Spikker
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d analüüsitakse mikrokiibi abil.
Muutlikkus Ja mutatsioonid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna põhjal on võimalik teha rekonstruktsiooni.
Üld- ja käitumisgeneetika kordamisküsimused, kevadsemester 2015
Vote UP
-1
Vote DOWN
Dna ülesanne - kromosoomide põhiline koostisosa, päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele (mis on tekkinud raku pooldumise käigus). RNA ülesanne- päriliku info realiseerimine 19. Oskate võrrelda DNA ja RNA molekule.
Organismi keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste koostises 1 DNA molekul.
Bioloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna heeliksil on eristatavad suur ja väike vagu.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna kloonimine - on teatud DNA lõigu paljunemine.
Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste koostises on vaid 1 DNA
Viirused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna helikaas - Eraldab DNA ahelad teineteisest.
Geneetika kordamisteemade vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüsid • Vereanalüüsid
Lihasdüstroofiad
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d u 40 tuh a vanusestreieluust.
Euroopa muinaskultuurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s vabaneb SPFi sidumispiirkond.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on suurim teadaolev makromolekul.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna monomeeri - desokstiribonukleotiidi ehitus.
BIOLOOGIA UURIB ELU 12. klass
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnadist - DNA distance matrix calculation
Bioinformaatika arvestus ül
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on antiparalleelne kaksikheelik.
Biokeemia II testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna elemendid - IS elemendid ja transposoonid.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - DNA on päriliku info kandja.
Toitainete kokkuvõte
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s – DNA laguneb tükkideks.
Mikrobioloogia eksami kordamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ahelad on omavahel seotud nõrkade –
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna denaturatsioon – biheeliksi lahtikeerdumine.
Biokeemia II testiks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on poolkonservatiivne protsess.
Eksami konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekundaarstr - biheeliks, keerdunud molekul.
Üldbioloogia, Bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ülesanne on päriliku info säilitamine.
Organismide keemiline koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - aldehüüdid, etüleenoksiid
Nimetu
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna püss - geenide siirdamiseks loodud.
Bioloogia konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon - Helikaas eraldab DNA ahelad.
Spikker molekulaarbioloogia teiseks kontrolltööks
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna replikatsioon on rakule elulise tähtsusega.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna sekveneerimise – selle kohta Pata slaidides
Geenitehnoloogia I konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – desosküribonukleiinhape.
Valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – RNA Promootor Terminaator
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l on võime kahekordistuda.
Valgud ja struktuurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna muutused on bioloogilise toime aluseks
Ioniseeriv kiirgus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - l oli negatiivne osalaeng.
Eksamiks õppimise konspekt
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE
DNA ja RNA
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ks). DNA liigub rakutuuma.
Bioloogia pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga seotud protsesside vead
Mutageenid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna polümeraasidele on omane oma vigade sagedus.
Molekulaarbioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - desoksüribonukleiinhape.
Mõisted
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna – A,G,C,T RNA – A,G,C,U
Biokeemia kardamisküsimuste vastused
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d stabiliseerivad valgud.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - sõrmejälgede metoodika.
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna makrostruktuur on kaheahelaline biheeliks.
sahhariidid, nukleotiidid, valgud
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kaheahelaline biheeliks.
Organismide koostis
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekulid on väga keeruka ehitusega.
Geneetika
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - analüüse kasutatakse 
DNA - analüüsid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viirused – nt. herpes.
Gümnaasiumi bioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on tihedalt kokku pakitud.
Meioos võimaldab suguliselt sigida
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna koostised on 4 erinevat nukleotiidi.
DNA, RNA, Valgusüntees
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on Maal kogu elu aluseks.
Universum pähklikoores
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - s toimuvad mutatsioonid
Diploidne kromosoomistik
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - d mittespetsiifiliselt.
Klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Desoksuribonukleiinhape
ORGAANILISED AINED, RAKK
Vote UP
0
Vote DOWN
Dnak on molekulaarne shaperon.
Bakterirakkude kasv ja seda mõjutavad tegurid
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - Päriliku info kandja.
Pärilikkus
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - ga töötada jätkata.
Molekulaar- ja rakubioloogia
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna biheeliks - DNA teeb endast koopia
10-11 klassi põhivara
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna on negatiivse laenguga.
Molekulaarbioloogia protokoll
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - valk interaktsioonid.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna - viiruste paljunemine.
Geenitehnoloogia eksam
Vote UP
0
Vote DOWN
Dna molekul on kaheaheline spiraal.
Organismide keemiline koostis
Vote UP
-1
Vote DOWN
Dna monomeer – desoksuribonukleotiid. Lämmastikaluseid on 4- A,T,C,G.
DNA, RNA, Valgud

Näita kõiki


Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

tehnoloogilis - majanduslik paradigma – hõlmab kogu majandussektorit k.a organisatsioonilist ning finantsstruktuuri.
Ajalugu
Ametid
Antropoloogia
Arhitektuur
Astronoomia
Auto
Biograafia
Bioloogia
Botaanika
Eesti keel
Ehitus
Elektroonika
Energeetika
Ergonoomika
Filmikunst
Filoloogia
Filosoofia
Füüsika
Geograafia
Haldus
Informaatika
Infoteadus
Inimeseõpetus
Insenerigraafika
Kategooriata
Keeled
Keemia
Kirjandus
Kosmeetika
Kultuur-Kunst
Logistika
Loodus
Maateadus
Majandus
Masinaehitus
Matemaatika
Materjaliteadus
Meditsiin
Meedia
Mehaanika
Mehhatroonika
Merendus
Metroloogia
Metsandus
Muu
Muusika
Õigus
Pedagoogika
Politoloogia
Põllumajandus
Psühholoogia
Semiootika
Sõjandus
Sotsioloogia
Sport
Tants
Teatrikunst
Tehnika
Tehnoloogia
Teoloogia
Toit
Turism
Varia
Ühiskond
Ökoloogia


Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Registreeri ja teeni
10 punkti

Konto olemas? Logi sisse

Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Mõisted Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun