Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Molekulaargeneetika alused ja viirused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega?

Antikoodon on tRNA molekulis olev kolmest nukleotiidist koosnev spetsiifiline järjestus, mis valgu biosünteesis võib mRNA komplementaarse koodoniga moodustada aluspaare.
Fenotüüp---isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest
Geen---DNA lõik mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi
Geeniteraapia ---geneetiliste haiguste ravimeetod
Geneetika --- teadusharu , mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi
Geneetiline kood---mRNA molekul 3 järjestikuse nukleotiidi vastavus ühele aminohappe jäägile valgu molekulis
Genoom --- Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.
Genotüüp--- Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum.
Initsiaatorkoodon---mRNA nukleotiidide järjestus AUG, millest algab translatsioon
Initsiaator tRNA-tRNA molekul, mis seostub initsiaalkoodoniga ja alustab valgusünteesi
Kapsiid--- viiruse genoomi ümbritsev valguline kate
Koodipäike- Selle abil saab valkudes aminohape järjestuse paika seada kui on teada DNA või RNA järjestus. NB! KASUTAMISEKS PEAB OLEMA EES mRNA!!! Kui pole, siis tuleb see leida.
Koodon --- mRNA molekuli 3 järjestikust nukleotiidi mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis
Lüsogeenne tsükkel--- Rakku sisenenud viiruse genoom võib lülituda peremeesraku kromosoomi koostisse. Koos peremeesraku jagunemisega kanduvad viiruse geenid järgneva põlvkonna tütarrakkudesse. Tingimuste muutudes võib viiruse DNA aktiveeruda või peremeesraku koostisest väljuda ja järgneb uute viirusosakeste moodustamine.
Lüütiline tsükkel--- Raku nakatumiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. Sabandi koostises olevad valgud lagundavad rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakterirakku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Nakatumisele järgneval perioodil sünteesitakse viiruse DNA alusel regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Nende valkude vahendusel pidurdub bakteriraku geenide transkriptsioon . See aitab kaasa uute viirusosakeste moodustamisele.
Molekulaargeneetika--- Teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel.
Promootor ---DNA nukleotiidne järjestus, millega transkriptsiooni läbiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema
Regulaatorgeen --- geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist . Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse
Replikatsioon --- DNA süntees--- (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat , mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli (eukarüootsetel toimub rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organismides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse.
Repressor---regulaatorvalk, mis takistab transkriptsiooni läbiviiva ensüümi seostumist promootor piirkonnaga
Struktuurgeen--- geenid, mis määravad raku ehituses ja ainevahetuses olevate valkude, tRNA ja rRNA sünteesi. Viirusel geen, mis sisaldab infot viiruseosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks
Terminaator---DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb.
Transduktsioon ---viiruse poolt teostatav geenide ülekanne organismide vahel
Transkriptsioon--- RNA süntees--- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks. Transkriptsiooni tulemusel saadakse mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid.
Translatsioon--- Valgu süntees--- (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel vastava struktuuri ja funktsiooniga valgud) Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Protsessi toimumiseks on lisaks mRNA molekulidele vaja veel erinevaid tRNA molekule, aminohappeid , ensüüme ja energiaallikana ATP-d ja GTP-d. See algab mRNA ühinemisest ribosoomiga. Valgu süntees algab alati initsiaator koodonist. mRNA initsiaatorkoodoniga seostub esimene tRNA molekul. tRNA-d toovad kohale aminohapped. Aminohappe määrab antikoodon-koodon vastavus. Kahe aminohappe vahele moodustub peptiidside. Esimene tRNA lahkub ja tuleb kolmas. Korraga on ribosoomis kaks tRNA-d. Süntees jätkub stoppkoodonini (UAA, UAG, UGA), millele ei vasta ühtegi aminohapet. Ribosoomist vabanevad tRNA, mRNA ja sünteesitud valk.
Geneetilise koodi omadused:
  • Tripletsus - ühe koodoni koosseisu kuulub 3 nukleotiidi mRNA-s
  • Sünonüümsus - ühte aminohapet võib määrata mitu koodonit
  • Universaalsus - on ühesugune kõigil elusorganismidel
  • Ühetähenduslikkus - teatud koodon määrab alati kindlat aminohapet
  • Kattumatus - vaadeldaval ajahetkel saab üks nukleotiid olla vaid ühe koodoni koosseisus

Võrreldav tunnus
tRNA
mRNA
rRNA
Ülesanne
Transportivad õigeid aminohappeid õigetesse kohtadesse
Kannab info tuuma piirkonnast valgusünteesi piirkonda
reguleerib protsessi ehk Valgusünteesi
Asukoht
Ribosoomide ja aminohapete lähtekoha vaheline ala
Tuumapiirkonnas
Ribosoomides
Muud
Selle järgi sünteesitaks valke.
REPLIKATSIOON
TRANSKRIPTSIOON
TRANSLATSIOON
KOHT
Seal, kus leidub DNA-d
Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, tuumapiirkonnas
Seal, kus leidub DNA-d
Tuumas, kloroplastides, mitokondrites, tuumapiirkonnas
Ribosoomides
AEG
Interfaasis
Interfaasis
Koguaeg
EELDUSED
1 DNA ahel matriitsiks, nukleotiidid , DNA-polümeraas, ATP
1-ahelalise DNA lõik matriitsiks, nukleotiidid, RNA-polümeraas, ATP
mRNA ja tRNA töö, mRNA toodud info olemasolu ja tRNA toodud aminohapete olemas olu
KOMPLEMNTAARSUS
G-C, C-G, A-T, T-A
G-C, C-G, A-U, T-A
Igale koodonile kindel amionohape
KÄIK
Alguspunkte (replikone) on palju, kiirus 3-4 tuhat nukleotiidi minutis
Promootoriga seostub polümeraas. Terminaator lõpetab
mRNA toob ribosoomidesse info ja tRna toob aminohappe ning komplimentaaruse alusel pannakse need kokku.
TULEMUS
2 terviklikku DNA molekuli, kuna replitseeruvad mõlemad ahelad
Tekib 3 eri vormi RNA-d: tRNA, mRNA, rRNA
Tekivad valgud.
ERINEVUSED
Matriitsiks terve molekul
Tekib 1 molekulide vorm
Replitseeruvad mõlemad ahelad
Matriitsiks lõik DNA-st
Tekib kolme eritüüpi molekule
Transkribeerub ühe ahela lõik
Toimub ribosoomides, valgusüntees, mutatsioonid ei tohiks mõjutada???
Viiruste tähtsus looduses ja inimeste elus.
Põhjusavad haigusi
Organism muutub tugevamaks
Suurendab bioloogilist mitmekesisust
Inimesed kasutavad viiruseid geenide ülekandmiseks- GMO-d
Nimeta viirusi: HIV, linnugripp , marutaud , puukentsefaliit , Newcastle’i haigus, tuulerõuged.
Kuidas võidelda viirustega ja viirushaigustega?
Vaktsineerimine . Viirushaigustest tervenemiseks peavad organismis moodustuma antikehad.
Viirushaigus
Nakatumine
Ravi
Sümptomid
Rõuged
Piisknakkus
ennetav vaktsineerimine
-inkubatsioon 10...12 päeva (7...17 p)
- palavik külmavärinatega (39...40°C)
-valud nimme piirkonnas
- iiveldus , oksendamine, kõhulahtisus
-2...3 päeva möödudes eellööve (leetritaoline)
-4. haiguspäevast palavikulangus, enesetunde paranemine
-5. haiguspäevast tõeline rõugete lööve
Tuulerõuged
-Piisknakkus
-Naha haavandid
- Nakkus annab eluaegse immuunsuse selle viiruse suhtes.
-avaldumisaeg pärast kokkupuudet viiruskandva - isikuga on 10-20 päeva
-sügelevad villid
-palavik
Leetrid
- Piisknakkuse ja kokkupuutumise teel
-Ennetav vaktsineerimine
3-4 päeva kestev palavik
võib kaasneda ka köha, nohu ja silmapõletik
tekib lööve, mis on alguses roosa, hiljem intensiivselt punetav
põskede sisepinnale tekivad pruunikad laigud ehk Kopliki laigud
Punetised
piisknakkus
kontakt
nakkus annab eluaegse immuunsuse selle viiruse suhtes.
-nahalööve
-palavik
-areneva loote kahjustused
Mumps
piisknakkus
ennetav vaktsineerimine
-kõrvasüljenäärmete põletik
-palavik
Gripp
haigestunud inimese köhimisel või aevastamisel levivate süljepiiskadega
ennetamine gripivaktsiiniga
sarnaneb külmetusega
kõrge palavik
kurguvalu , lihasevalu, äge peavalu
vappekülm
nõrkus, jõuetus
köha
Marutaud
piisknakkusena loomadelt
ennetav vaktsineerimine
närvisüsteemihäired
foobiad
halvatus
Puukentsefaliit
puugi hammustus
nakatunud toit
Haiguse läbi põdemine annab eluaegse immuunsuse
Vaktsiin
palavik
pea- ja lihasvalud
närvisüsteemi kahjustused
A- hepatiit ehk kollatõbi
saastunud toit ja jook
kontaktnakkus
vaktsineeritakse
nahk ja silmavalged muutuvad kollaseks
maksatalitlushäired
B-Hepatiit
otsese kontakti kaudu verega
kehavedelikega (sülg, rinnapiim, sperma ja tupevedelik)
haiguse ägedas faasis ravitakse ainult sümptomeid
varajases faasis : isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus, liiges - ja lihasvalud.
maksapõletiku korral: nahk ja silmavalged kollased , uriin tume ja väljaheide hele.
V võib tekkida kogu keha sügelus.
Herpes
kontaktnakkus
Viirus püsib kogu elu organismis
villid huultel või suguelunditel
Viirus püsib organismis terve elu
POLIOMÜELIIT e lastehalvatus
kontakti
piisknakkuse
toidu ja joogi kaudu.
ennetav vaktsineerimine
10-20 päeva palavik
peaaju ja seljaaju hallaine kahjustused
halvatus
ROTA viirus ehk soolepõletik
piisknakkuse
saastunud toidu ja joogi kaudu.
kõhulahtisus
palavik
oksendamine
vedeliku puudus
Adenoviirushaigused
piisknakkus
nohu - köha
palavik
silmapõletik
kõhulahtisus
kõrvapõletik
HIV
vere
sperma
tupevedelike
rinnapiima kaudu
RAVI PUUDUB
palavik
kurguvalu
väsimus
lümfisõlmede suurenemine
lihas- ja liigesvalud
Vasakule Paremale
Molekulaargeneetika alused ja viirused #1 Molekulaargeneetika alused ja viirused #2 Molekulaargeneetika alused ja viirused #3 Molekulaargeneetika alused ja viirused #4 Molekulaargeneetika alused ja viirused #5 Molekulaargeneetika alused ja viirused #6 Molekulaargeneetika alused ja viirused #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Rainis Käo Õppematerjali autor
Juttu on põhitõdedest ja põhi protsessidest ja mõistete seletused ning viirused ja viirushaigused

Sarnased õppematerjalid

Pärilikkus
5
doc

Pärilikkus

1. Antikoodon ­ tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. 2. bakteriofaag ­ viirus, mille peremeesrakuks on bakter. 3. DNA - viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA 4. Fenotüüp ­ isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. 5. Geen ­ DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. 6. Geeniteraapia ­ geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma. 7

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
3
doc

Molekulaargeneetika ja viirused

geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
2
odt

Molekulaargeneetika ja viirused

molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni algusosaga. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüüm sünteesi alustamiseks peab ühinema nimetatakse promootoriks. DNA biheeliks keeratakse järk-järgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA molekul. RNA süntees lõpeb, kui ensüüm jõuab DNA nukleotiidse järjestuseni, mida nimetatakse terminaatoriks

Bioloogia
Pärilikkus
1
doc

Pärilikkus

DNA molekuli (eukarüootsetel toim. Rakutuumas vastavate ensüümide osalemisega). Replikatsioon on kõigis organsimides toimuv universaalne molekulaargeneetiline protsess, mis tagab rakujagunemise käigus päiliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Transkriptsioon-matriitssüsteem, mille käigus saadakse molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne selle käigus keeratakse biheeliks lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõigu komplementaarne RNA molekul.seal saadakse nii m(r,t)RNA molekulid.RNA süntees on universaalne protsess, sest see toimub niieel-ja päristuumsete org.rakuudes.(A-U,T-A, G-C, C-G)RNA molekul. DNA nukleotiidset järjestust, millega ensüün sünteesi alustamiseks peab ühinema-promootor Terminaator-DNA nukleotiidne järjestus, kui süntees lõppeb. Erinevused rakkude ehituses ja talituses tulenevad geenidest, mis neis erineval ajal avalduvad. Repressor-ensüümi ühinemist promootoriga takistav valk.

Bioloogia
Pärilikkusega seotud mõisted
3
docx

Pärilikkusega seotud mõisted

paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid HOMOSÜGOOT ­ identsed alleelid, mis määravad ära kindlad tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed nt aa või AA) HOMOSÜGOOTSUS ­ geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel INITSIAATORKOODIN e ALGUSKOODON ­ mRNA nukleotoodne järjestus AUG, millest algab translatsioon (alati AUG) INITSIAATOR-tRNA ­ tRNA molekul, mis seostub initsiaatorkoodonitega ja alustab valgusünteesi KOMBINATIIVNE MUUTLIKUS ­ geneetilise (päriliku) muutlikuse vorm, mis tuleneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkomnineerumisest järglaste genotüüpideks. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus KOODON ­ mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis KROMOSOOMID ­ pärilikkuse kandjad (päristuumsetel rakutuumas)

Bioloogia
Pärilikkus
2
doc

Pärilikkus

Koodi lahtimõtestamine toimub valgusünteesis koodonite kaupa. Initsiaatorkoodoniks on alati mRNA nukleotiidne järjestus AUG (Met), mis määrab ära ka järgnevate nukleotiidide jaotumise koodonitesse. Stoppkoodoniteks on kas UGA, UAA või UAG ja neile ei vasta ükski aminohape. Valgusüntees e. translatsioon toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides ning selleks on vaja mRNA ja tRNA molekule, aminohappeid, ensüüme ning ATP-d ja GTP-d. Algab mRNA ühinemisega ribosoomiga. Iga tRNA molekul seostub tsütoplasmas kindla aminohappega ja seostub siis komplementaarsusprintsiibi alusel mRNA molekuliga, alustades initsiaator- tRNAst. Antikoodoniks nimetatakse tRNA pealingu kolme nukleotiidi, mis on komplementaarsed mRNA koodoniga. Edasi sünteesitakse tRNA molekuli otste küljes olevate aminohapete vahele peptiidside, mis jääb viimasena ribosoomi sisenenud tRNA molekuli külge. Aminohappeta tRNA väljub ribosoomist. mRNA koos tRNA-ga nihkub ribosoomi suhtes edasi, millega luuakse

Bioloogia
Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.

Bioloogia
Molekulaargeneetika ja viirused
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused Pärilikkus 1. Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega 2. Geneetika on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse saduspärasusi 3. Kromosoome inimese keharakkudes on 46, sugurakkudes 23 4. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist 5. Keskkonna mõju tunnuste kujunemisele: soodustab või pidurdab tunnuste arengut. Näiteks kehakaal ja –ehitus, naha pigment, haiguste põdemine 6. Genotüüp – organismi kõik geenid ühesrakus, st. eeskiri, kuidas seda organismi üles ehitada.

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (1)

ploomk profiilipilt
Kristen Ploom: kena kokkuvõte.
23:13 23-08-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun