VIIRUSED (0)

VIIRUSED
Viirused -mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees.
Viroloogia -teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte.
Genoom -viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid.
Genoomis on kolme sorti geene
1)struktruurigeenid-viiruse geenid , mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise
2) regulaatorgeenid - viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist , enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid
3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi
Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk , bakteriofaag ).
Bakteriofaag – on viirus , mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse. Nakatumise käigus surutakse viiruse DNA ohvrisse läbi „kaela“ ja „saba“. Kasutatakse bakteriaalsete haiguste raviks. Kasutatakse ka geenitehnoloogias, kui tahetakse bakterisse viia kindlat infot sisaldav DNA.
Viiruse elutsüklid:
Lüütiline elutsükkel :
1)Bakteriofaag kinnitub rakule ( nakatumine )
2)Nukleiinhappe sisenemine rakku
3)Nukleiinhappe replitseerumine
4)Moodustatakse uued viirus- osakesed
5)Viiruseosakesed väljuvad rakust ja rakk hukkub.
Lüsogeenne elutsükkel:
1) Bakteriofaag kinnitub rakule (nakatumine)
2)Nukleiinhappe sisenemine rakku
3) nukleiinhape seostub kromosoomiga
4) nukleiinhape jääb inaktiivseks
5)lõpuks järgneb lüütiline tsukkel,milles rakk hukkub.
Viirushaigus on viiruse poolt tekitatud haigus.
Jaotus: inimese-,taime-,looma-,seene-,bakteri-,putukaviirus. Viirushaiguse tagajärjel võib peremeesrakk hävida, hakata tootma kehavõõraid aineid,mida ei suudeta omastada,hakata kontrollimatult paljunema jne. Viirushaiguste vastu puudub tugev ravi, viiruse vastu aitab organismi looduslik immuunsussüsteem .
Viirushaiguseid on võimalik ennetada, kasutades vaktsineerimist.
Vaktsineerimine on antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Vaktsiine valmistatakse surmatud/nõrgestatud haigustekitajatest või nende mürkidest. Vaktsineerimisel hakkab organism tootma antikehi haigustekitaja , mürgi vastu. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega, sest antibiootikumidel pole viirustele mõju.
Antikeha-kaitsevalk,mis on moodustunud organismi sattunud võõraine kahjutuks tegemisel Antigeen -kehavõõras aine,mis põhjustab antikehade tekke.
DNA-viirus(genoomiksDNA)– herpes , soolatüükad, rõuged ,tuulerõuged
RNAviirus(genoomiks Rna)- puukentsefaliit , gripp, marutõbi
DNA- ja RNA-viirus B-hepatiit, nakatumine HI-viirusesse ehk HIV-i