Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Organismide keemiline koostis, orgaanilised ja anorgaanilised ained (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milleks on süsivesinikke vaja?
  • Milleks valke organismi vaja on?
  • Milleks DNA-d vajaon?
  • Milleks RNA-d vaja on?
Organismide keemiline koostis
ANORGAANILISED AINED ( vesi, süsihappegaas, hapnik, soolad )
Vesi:
- lahustab vitamiine ja soolasid
- veekeskkonnas toimuvad keemilised reaktsioonid (dissotsatsioon)
- vesi aitab säilitada püsivat kehatemperatuuri.
IOONID
Makroelemendid - ioonid , mida organism vajab suurtes kogustes :
- Ca2+ - teeb luud tugevaks , aitab verel hüübida, selle puudumine põhjustab lihaskrampe.
- Mg2+ - luukoe koostises, leidub taimede klorofülli koostises.
- Na+ - osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakuväline s.t rakus pole.
- K+- osaleb närviimpulsside ülekandes, on rakusisene. Hea südamele.
Mikroelemendid- ioonid, mida organism vajab väikestes kogustes. Suurtes kogustes surmav .
  • - mõjutab kilpnäärme tegevust
    Fe2+, Fe3+ - kuulub hemoglobiini koostisesse ja aitab hapnikku transportida.
    ANIOONID
    HCO3- - vajalik süsihappegaasi väljaviimiseks kehast
    P – Kuulub luukoe koostisesse.
    ORGAANILISED ÜHENDID
    - biomolekulid: sahhariidid , lipiidid , valgud , nukleiinhapped, vitamiinid
    1. Süsivesikud- jagunevad liht-(1 molekul ) ja liitsuhkruteks (mitu molekuli)
    * Lihtsuhkrud - 5 või 6 süsinikuga
    - 5C – riboos , desoksüriboos
    - 6C- glükoos, maltoos
    * Liitsuhkrud
    - tärklis, tselluloos , kitiin , sahharoos
    Milleks on süsivesinikke vaja?
    - Energeetiline funktsioon: 1g lõhustamisel saab 17,6kJ energiat
    - Ligimeelitav funktsioon: taimed meelitavad putukaid ligi
    - Kaitsefunktsioon: taimel külmumise eest
    - Varuaine: taimedel tärklis( juurtes , lehtedes), loomadel glükogeen( maksas )
    - Toitaineks: väikelastele
    - Struktuurne : tselluloos taimede kestas , kitiin putukate ümber või seeneraku kestas.
    LIPIIDID e. RASVAD
    - steroidid
    - hormoonid RASVAD ON NII TAHKED KUI KA VEDELAD!!!!!
    - vahad
    Koostis:
    - glütserool
    - rasvhappejäägid ( võivad olla ühesugused, kui ka erinevad)
    Ülesanded:
    - Energeetiline funktsioon: 38,9 kJ 1g rasvade lõhustamisel (Talveund magavad organismid
    - Kaitsefunktsioon: leevendab lööke
    - Kehatemp. Säilitamine: rasvakiht hoiab soojust
    - Bioregulatoorne funktsioon: Hormoonid
    * hormoonid- bioaktiivsed ained, mis tekivad kindlas kohas, mõjutavad mingit kindlat piirkonda, kindlal ajahetkel
    - Lahustid : vitamiinid, nt A vitamiin
    - Ainevahetuslik funktsioon: Kaameli küürus tekib vesi
    - Ehituslik funktsioon: rasvad, mis on rakumembraani koostises (Fosforipiidid)
    VALGUD – koosnevad aminohapete jääkidest
    - aminohapetes on olemas COOH ja NH2
    Valgu struktuurid
    - Primaarstruktuur
    * Kõige lihtsam
    * On näha valgu aminohappeline järjestus
    - Sekundaarstruktuur ( ämblikuniit)
    * valguahel on spiraal
    * Seal esinevad vesiniksidemed
    - Tertsiaalstruktuur (juuksed, küüned)
    * Eelnevad struktuurid on moodustunud ruumilise kuju
    * seda nim. Gloobuliks
    - Kvaternaarstruktuur ( hemoglobiin )
    * Moodustavad kõik eelnevad struktuurid nende kokkupõimumisel
    Denaturatsioon- kõrgema järgu valgustruktuuri lagunemine madalama järgu struktuuriks (astmete kaupa)
    Renaturatsioon- vastupidine nähtus ( kõik valgud seda ei suuda)
    Tegurid, mis põhjustavad denaturatsiooni:
    - Temp. (muna keetmine )
    - Mehaaniline töötlus( muna vahustamine )
    - UV kiirgus
    - Raskemetallid (Hg, Cr, Fe)
    - Kanged happed ja alused
    Milleks valke organismi vaja on?
    - Energeetiline (17,6 kJ 1g)
    - Ensümaatiline
    * ensüüm- biokatalüsaator ( kiirendavad reaktsioone)
    *amülaas- lõhustab suus suhkruid
    ENSÜÜMIDEL AITAB KORRALIKULT TÖÖTADA VITAMIINID!!!!!!
    - geeniregulatoorne ( histoonid - selle järgi reguleeritakse geene)
    - bioregulatoorne ( hormoonide abil) INSULIIN
    * insuliin tekib kõhunäärmesja reguleerib veresuhkru taset
    - transport ( hemoglobiin transpordib hapnikku) ( rakumembraanis ainete transportijad)
    - struktuurne ( juuksed,küüned, suled)
    - kaitsefunktsioon ( antikehad on valgud)
    - kontraktsioon ( kokkutõmme, mida teevad lihasvalgud ) (bakterite viburid )
    - retseptoorne( kinglooma ripsmed võtavad vastu ärritusi)
    - varuaine( tibupoegade arenedes, nad söövad munavalget)
    NUKLEIINHAPPED (DNA ja RNA)
    Nukleotiidid koosnevad:
    - suhkur ( DNA desoksüriboos)
    - lämmastikalus (DNA-s A,T, C, G)
    - fosfaatrühm
    Milleks DNA-d vajaon? Ülesanded:
    - Säilitab ja kannab edasi pärilikku informatsiooni
    - komplementaarsusprintsiip
    A-T
    C-G
    DNA replikatsioon - DNA ahela kahekordistumine
    A-T-C-G-G-T-T-A-G-C-C
    T-A-G-C-C-A-A-T-C-G-G ahelate vahele on vesiniksidemed
    DNA polümeraas- hakkab lõhkuma vesiniksidemeid kaksikahela vahel ja lõhub kaksikahela, kuid kohe sünteesitakse mõlemale uus ahel.
    RNA ( suur osa rakutuumas )
    Koostis:
    - suhkur (riboos)
    -Lämmastikalused (A,C,G,U)
    - Fosfaatjääk
    Milleks RNA-d vaja on?
    *mRNA ( informatsiooni RNA)
    - toob geneetilise info ribosoomidesse NB! Ribosoomides sünteesitakse valke!!!!!!
    *tRNA ( transpordi RNA)
    - aminohapete transport tsütoplasmast ribosoomidesse.
    - osaleb valgu sünteesis
    - geneetilise info dešifreerimine
    *rRNA ( ribosoomi RNA)
    - kuulub ribosoomide koostisesse
    - osaleb valgu sünteesis
    VAATA TABEL LK 36 !!!!!!!!!
    Edu ja jaksu! 
  • Organismide keemiline koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained #1 Organismide keemiline koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained #2 Organismide keemiline koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Juhan Järvpõld Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Organismide koostis
    14
    doc

    Organismide koostis

    Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus ­ struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon ­ nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas; VEE TÄHTSUS RAKUS: · On hea lahusti ­ vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. hüdrofiilsed ained lahustuvad vees nt glükoos ja keedusool hüdrofoobsed ained ei lahustu vees nt rasvad ja õlid · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6H2O + 6O2

    Bioloogia
    Bioloogia 11klassi konspekt
    7
    rtf

    Bioloogia 11klassi konspekt

    Bioloogia uurib elu Bioloogia on teadus, mis uurib elu. Biomolekul on orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega. Vitamiinid jne. Molekulaarbioloogia on bioloogia teadus, mis uurib elu molekulaarset taset. Elu tunnused 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega. 2. Organismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. Molekul ­ rakk ­ kude ­ organ ­ elundkond ­ organism ­ populatsioon ­ liik ­ erinevad liigid ­ ökosüsteemid ­ biosfäär. 1. Kõikidele organismidele on omane aine- ja energiavahetus. 2. Organismidele on omane stabiilne sisekeskkond

    Bioloogia
    Organismide koostis-orgaanilised ja anorgaanilised ained-DNA ja RNA võrdlus
    6
    doc

    Organismide koostis (orgaanilised ja anorgaanilised ained)+DNA ja RNA võrdlus

    BIOLOOGIA KONSPEKT Organismide koostis Kogu loodus koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Orgaanilised ained on omased elusloodusele, sest valdav osa neist moodustub organismide elutegevuse käigus. Organismides leiduvad need samad orgaanilised ained, mis eluta looduseski. Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku (need esinevad kõikides organismides). Vähem on rakkudes lämmastikku, fosforit ja väävlit. Neid on vähem sellepärast, et nad esinevad peamiselt valkude ja nukleiinhapete koostises. Kuna neid on organismis väga vaja siis, siis nimetatakse neid kuut elementi makroelementideks (CHNOPS). CHNOPSi elemendid moodustavad 98% raku keemiliste elementide koostisest.

    Bioloogia
    BIOLOOGIA 11 Klass-Organismide keemiline koostis
    3
    doc

    BIOLOOGIA 11.Klass Organismide keemiline koostis

    MAKROELEMENT ­ kuus elementi (C,O,H,N,P ja S) moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Organismid vajavad neid kõiki suhteliselt suurtes kogustes, siis nimetatakse neid makroelementideks. MIKROELEMENT ­ keemilised elemendid, mis esinevad väga väikestes kogustes, kuid on siiski hädavajalikud organismi normaalseks elutegevuseks (Fe,Zn,Cu,I ja F) BIOMOLEKUL ­ organismi koostisesse kuuluvad põhilised orgaanilised ained: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped BIOAKTIIVNE AINE ­ orgaaniliste ühendite eri klassidesse kuuluvad ühendid, mis juba väikestes kontsentratsioonides mõjutavad organismide ainevahetust ning reguleerivad nende elutalitlusi. (ensüümid, vitamiinid, hormoonid) MONOMEER ­ lihtsa ehitusega biomolekul, mis on ehitusüksuseks keerulisematele ühenditele BIOPOLÜMEER ­ elusorganismides tekkivad polümeerid (biomolekul, mis koosneb

    Bioloogia
    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2
    11
    docx

    Bioloogia koolieksami ettevalmistus osa 2

    Polümeer on keemiline ühend, mille molekul koosneb paljudest keemilise sidemega seotud korduvatest struktuurühikutest. Elusloodus – ehk looduselustik on looduse, mille moodustavad organismide ehk elusolendid. Näited: DNA, Hemoglobiin, sahharoos jne. Eluta loodus – Osa universumist, mis pole bioloogilises mõttes elus. Eluta looduse hulka kuuluvad õhk, vesi, mineraalid jne. Näited: ammoniaak , vesi , naatriumkloriid. Vesi – Vesinikust ja hapnikust koosnev kõige levinum aine maal ning universaalne lahusti, mille keemiline valem on H2O. Vee omadusteks on näiteks suur soojusmahutuvus ja kõrge keemistemperatuur

    Bioloogia
    Valgud-nukleiinhapped-süsivesikud-mineraalsoolad-vesi
    4
    odt

    Valgud, nukleiinhapped, süsivesikud, mineraalsoolad, vesi

    hea soojusjuhtivus ­ üleliigne soojus jaotatakse ühtlaselt). Vesi osaleb happelis- aluselise tasakaalu regulatsioonis. Vee funktsioonid raku tasandil. Tagab rakkude ainevahetuse ehk metabolismi. Mida rohkem on rakus vett, seda kiirem on ainevahetus. Vesi tagab raku siserõhu ehk turgori. Siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee funktsioonid organismi tasemel. Vesi kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümfid). Termoregulatsioon, vee aurumine jahutab keha. Loomad igistavad, taimedel transpirtsioon õhulõhede kaudu. Kaitsefunktsioon : pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha. Liigesevõie vähendab hõõrdumist. Imetajatel kaitseb loodet vesikest ehk ammion, mis hoiab ühtlast temperatuuri, kaitseb mehhaaniliste mõjutuste eest. Vähendab hõõrdumist. Kaitseb keha kuivamis eest. Vähendav raskusjõu mõju

    Bioloogia
    Organismide keemiline koostis
    39
    ppt

    Organismide keemiline koostis

    Organismide keemiline koostis Lühikonspekt XII klassile Keemilised elemendid rakus Makroelemendid ­ neid on rakus üle 1% C, H, O, N Keskmise sisaldusega elemendid ehk mesoelemendid- 0,01-1% S, Fe,Ca,P jt Mikroelemendid ­ alla 0,01 % I,F,Cu jt Keemilised ained rakus Anorgaanilised ained Orgaanilised ained Vesi ~80% Valgud ~14% Soolad (ioonidena) Süsivesikud Lipiidid Nukleiinhapped Vee ülesanded rakus Vesi osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides fotosüntees, hüdrolüüsireaktsioonid Vesi on lahustiks Vesi osaleb termoregulatsioonis tagab rakkude siserõhu ehk turgori kaitsefunktsioon(silmas hõõrdumine, loode jmt) Tähtsamad katioonid rakus Ca+2 ­ luude koostises, hammaste

    Bioloogia
    Konspekt - Organismide koostis
    4
    doc

    Konspekt - Organismide koostis

    Bioloogia kontrolltöö 6. november 2008 ORGANISMIDE KOOSTIS 1. LEVINUMAD KEEMILISED ELEMENDID, AINED ELUSORGANISMIDES Makroelemendid ­ Kõige enam on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mõnevõrra vähem on organismides lämmastikku, fosforit ja väävlit - O, C, H, N, P, S Mikroelemendid ­ Kokku on avastatud organismides 16 keemilist elementi, mis esinevad küll väikestes kogustes, kuid on organismide tööks hädatarvilikud: K, Cl, Ca, Na, Mg, Fe, Zn, Cu, I, F jt. Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustab vesi ­ 70-95%

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun