Organismide keemiline koostis (0)

Organismide keemiline koostis
Kursuse lõpul tean:
1) elus- ja eluta looduse keemilist koostist;
Elusloodus: Vaja umbes 25 keemilist elementi.
Makroelemendid : 1) Süsinik C- kõige tähtsam, süsinikuaatom võib moodustada 4 keemilist sidet(üksik, kaksik, kolmik ), omandatakse toiduga ja vajalik hinagamise ja käärimise lõpptsükkel. 2) Vesinik H- Omandatakse joogiveega ja abiks vesiniksidemete moodustamisel Mida rohke, seda energiarikkam 3) Lämmastik N- Esineb valkudes ja nukleiinhapetes 4) Hapnik O- toiduga ja läbi hingamise. Toitainete lõhustamiseks ja vabanev energia elutegevuseks 5) Fosfor P-Osaleb energiarikaste sidemete moodustamises ernergikandjas ATP-s 6) Väävel S- Tähtis roll ensüümides, esineb vitamiinides ja valkudes.
Mikroelemendid: (Väikestes kogustes ) 1) Kaltsium Ca-asub rakuvaheaines(luudes ja hammastes) Osaleb vere hüübimisel ja lihsate kokkutõmbumisel 2) Naatrim Na-(väljaspool rakku) ja Kaalium K-(seespool rakku)-Osalevad ainete transportimisel ja närviimpulsside töös 3) Fluor F-(hammastes) Kaitseb hambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastes 4) Jood I-Osaleb kilmnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis 5) Magneesium Mg- (luudes ja lihastes) reguleerib südamelihase tööd ja taimedel klorofülli koostises 6) Raud Fe-kuulub vere punaliblede koostisesse ja osaleb hapniku transpordis
2) vee omadusi ja nende seost organismide talitlusega;
Vee omadused: 1. Polaarsus – nõrga positiivse ja negatiivse laengu esinemine ühe molekuli sees 2. Vesiniksidemes – positiivse osalaenguga vesinikaatomite sidemes teise molekuli koostisesse kuuluva negatiivse osalaenguga aatomitega 3. Pindpinevusvedeliku pinna omadus avaldada vastupanu välisele survele, üks edasi liikuv molekul tõmbab kaasa ka teisi. 4. Kolm olekut: tahke, vedel, gaasiline
Seos organismide talitusega: 1) Vesi on rakkude sisekekkond ja täidab rakuvaheruumi 2)Vesi on hea lahusti (polaarsusest) Hüdrofiilsed lahustuvad, hüdrofoobsed mitte 3) Cesi osaleb keemilistes reaktsioonides: hüdrolüüs -lagundamine 4) Vesi transpordib aineid- ainevahetus ja jääkained 5) Vesi tagab raku siserõhu 6) Vesi reguleerib soojust 7) Vesi on vajalik paljunemiseks 8) Vesi on fotosünteesi lähteaine
3) peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
4) süsivesikute ehitust ja ülesandeid rakkudes;
Ehitus: Süsivesikud koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Vesinikuaatomeid on alati 2 korda rohkem. Lihtsuhkrus e monosahhariidid: 5-6 süsinikaatomit, väga aktiivsed: Glükoos (Rakkude peamine toitaine , suuremate molekulide ehitusüksus), Fruktoos (Magusaine puuviljades, õites, juurviljades, marjades), Riboos (nukleiinhapete koostisesse kuuluv lihtsuhkur ). Oligosahhariidid : 2-3 liitsuhkrut: Sahharoos (glükoosist, lauasuhkru peamine koostisosa ), Laktoos (esineb kõikide imetajate piimas), Maltoos e linnasesuhkur . Polüsahhariid e liitsuhkrud : Tärklis(glükoosist, Taimne varuaine ), Glükogeen (loomade ja taimede varuaine), Tselluloos(taimede rakukestade peamine koostisaine), Kitiin (lülijalgsete välisskeleti ja seente rakukesta koostisosa)
Ülesanded: 1. Energiallikas ja varuaine 2. Ehitusmaterjal 3. Kaitse 4. Lähteaine
5) lipiidide ehitust ja ülesandeid rakkudes;
Ehitus: Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest, hüdrofoobsed. Lihtlipiidid on rasvad ( loomsed ), õlid (taimsed) ja vahad(taimsed ja loomsed). Rasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhapetest. 3 pikas süsinikuahelaga rasvahppemolekuli on seotud ühe glütseroolimolekuliga. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid : fosforhappejäägid
Küllastunud rasvhapped: süsinikumolekulide vahel 1 üksikside (loomsed rasvad: või) Küllastumata rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv)
Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid , mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine)
Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine
6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes;
Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R).
Asendamatud aminohapped , mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8)
Ensüümid ehk valgud , mis reguleerivad rakkudes toimuvaid keemiliste reaktsioonide kiirust.
Reaktsioone kiirendavad ained on katalüsaatorid. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone. Ensüümreaktsioone mõjutavad temperatuur (tõuseb-suureneb) ja keskkonna happelisus(pH 6-8).
Ülesanded: 1. Ensüümid reguleerivad kiirust 2. Ehitusmaterjal (küüned, juuksed, kõõlused) 3. Transport(hmoglobiin ja hapnik) 4. Retseptorid (signaalide vastuvõtmine) 5. Kaitse(antikehad ja immuunsüsteem ) 6. Organismi regulaatorid (insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 7. Liikumine (lihsavalgud muudavad oma struktuuri) 8. Energia 9. Varuaine(arenevate organismide toit)
7) DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;
Raku tegevusjuhiseid kannavad nukleiinhapped . DNA ehk desoksüribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape . Polümeerid ehk koosnevad paljudest väiksematest omavahel seotud molekulides-nukleotiidiest.
DNA on päriliku info säilitaja ja asub rakutuumas . DNA molekul on kaheaheline spiraal . Nukleotiidid e: deskosüribood, fosfaatrühm ja lämmastikalused: adeniin A, guaniin G, tsütosiin C ja tümiin T. Erinev järjestus. A ja T, G ja C – komplementaarsusprintsiip. Seotud omavahel vesiniksidemega
RNA on päriliku info kandja ja sünteesib valgumolekule. RNA molekul on üheaheline. Samamoodi kolmest osast. Lämmastikalused: adenaliin A, guaniin G, tsütosiin C ja uratsiil U(ribonukleiid). G ja C, A ja U. 3 tüüpi: informatsiooni-RNA tuumast valgu info, transport-RNA tsütoplasmast aminohapped, ribosoomi-RNA valke sünteesiv koostisosa
Mõisted:
mikroelement -element, mida organismides leidub väiksemas koguses, ent on hädavajalik makroelement-elemendis, mis moodustava 99% organismide koostisest
ensüüm-valgud, mis reguleerivad keemiliste reaktsioonide kiirust
denaturatsioon -Valkude struktuuri muutumine keskkonna teguri mõjul, näiteks temperatuuri, happe, aluse või mehhaniilise toimel
komplementaarsus -nukleotiidide vastavus teineteisele
geen-DNA lõik, mis määrab ühe RNA-molekuli sünteesi
Kursuse lõpul oskan:
1) võrrelda elus- ja eluta looduse keemilist koostist;
2) seostada vee omadusi organismide talitlusega;
3) selgitada peamiste katioonide ja anioonide tähtsust organismide ehituses ning talitluses;
4) seostada süsivesikute, lipiidide ja valkude ehitust nende ülesannetega;
5) võrrelda DNA ja RNA ehitust ning ülesandeid;