Mõisted (0)

Bioloogia uurib elu.
1
Anatoomia- bioloogiateadus, mis uurib organismide ehitust.
Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid .
Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht.
Etoloogia - loomade käitumist uuriv bioloogiateadus.
Füsioloogia- bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni.
Humoraalne regulatsioon - organismi elundkondade talitluste regulatsioon(peamiselt veres esinevate) hormoonide vahendusel.
Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus .
Molekulaatbioloogia- bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset.
Neuraalne regulatsioon- närvisüsteemi vahendusel toimuv loomorganismi elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon.
Populatsioon - samal ajal ühisel territooriumil elavate ühte liiki isendite kogum, kes võivad omavahel vabalt ristuda .
Pärilikkus-eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega.
Teaduslik fakt- teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine.
Teaduslik hüpotees- teadusliku probleemi eeldatav vastus.
Teaduslik probleem- küsimus, millele vastus hetkel puudub.
Teooria- teaduslike faktide ja seaduspärasuste üldistus.
Tsütoloogia (rakuteadus)- bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust.
Ökoloogia- bioloogiateadus, mis uurib ökosüsteemides esinevaid seaduspärasusi.
2) Elu omadused on: rakuline ehitus, kõrge organiseetituse tase, aine-ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng, pärilikkus ja muutlikus, keerukas ehitus.
Organismide koostis.
1 Keemiliste elementide sisaldus rakkudes- hapnik(65-75%), süsinik(15-18%), vesinik (8-10%), lämmastik(1,5-3,0%), fosfor (0,2-1,0%).
2 Keemiliste ühendite sisaldus rakkudes- anorgaanilised ained(vesi 80%; teised 1,5%) ja orgaanilised ained( valgud 14%, lipiidid 2%, sahhariidid 1%, nukleiinhapped - DNA 0,4%; RNA 0,7%).
3
Vee ülesanded on: olla lahusti polaarsetele ühenditele; aitab hoida rakusisest temperatuuri (kuna tänu H-sidemetele on tal suur soojusmahtuvus); osaleb rakus toimuvates reaktsioonides (fotosünteesil on lähteaine, hingamisel lõpp- produkt )
Katioonid: K ja Na edastavadnärviimpulsse(0,9% NaCl- füsioloogiline lahus); NH4 tekib valkude lagundamisel, eraldub karbamiidina; kaltsiumisoolad annavad luudele tugevuse (Ca aatomeid on rohkesti luukoes ja membraanides); Mg leidub nukleiinhapetes, taimede klorofülis; Fe hemoglobiinis
Anioonid: tähtsamad anioonid on: hüdroksüül-(OH), karbonaat -(HCO3 ja CO3), fosfaat -(H2PO4 ja HPO4), kloriid -(Cl) ja jodiidioonid(I). Vere puhversüsteem- süsteem, mis aitab hoida vere pH püsivana. Joodi on vaja kilpnäärmehormoonide sünteesiks. Fosfaadirühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide põhilised koostisosad.
4
Sahhariidid: Ülesanded on: energeetiline ülesanne(1g- 17,6kJ), varu ülesanne(taimed tärklis, loomadel glükogeen) ehituslik ülesanne(taimedel tselluloos , loomadel kitiin ), kaitse ülesanne(taimedel sahharoos), ligimeelitav ülesanne( nektar ), biosünteetiline ülesanne(PVA: aminohappeid , rasvhappeid , nukleiinhappeid)
Sahhariidid koosnevad süsinikust vesinikust ja hapnikust. Monosahhariidid - süsiniku aatomite arv molekulis on 3-6. Trioosid on 3 süsinikulised(PVA), pentoosid on 5 süsinikulised( riboos , desoksüriboos)
Oligosahhariidid- 2-3 monosahhariidi on omavahel liitunud. Sahharoos(glükoosijääk+fruktoosijääk), maltoos (glükoosijääk+glükoosijääk), laktoos ehk piimasuhkur (galaktoosijääk+glükoosijääk).
Polüsahhariidid- on polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. Tärklis, tselluloos(annab taimedele tugevuse), glükoos(koosneb glükoosijääkidest, talletatakse maksas ja lihastes), kitiin(on suhkur, mille monomeer sisaldab aminorühma(lülijalgsete välistoes, seente rakukestas).
Lipiidid- on alkoholi ja rasvhapete estrid. Lipiidid jagunevad lihtlipiidideks , liitlipiidideks ja steroidideks. Lihtlipiidid jagunevad neutraalrasvadeks( rasvad ja õlid) ning vahad. Liitlipiidid jagunevad fosfolipiidideks ja glükolipiidideks. Neutraalrasvad koosnevad glütseroolist ja rasvhappejääkidest. Küllastunud rasvhapetes esinevad süsinikuaatomite vahel üksiksidemed ja sellised rasvad on tahked( loomsed rasvad) Küllastumata rasvhapetes esinevad süsiniku aatomite vahel kaksiksidemed, sellised rasvad on vedelad(taimsed õlid) Vahad on tahked, enamasti plastsed ained, mis on vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Puuviljadel, okastel, taimelehtedel esinevad taimsed vahad, mis täidavad kaitseülesannet.(loomsed vahad on mesilasvahad). Fosfolipiidid sisaldavad fosforhappejääki, leidub membraanide koostises. Glükolipiidid sisaldavad lisaks glükoosijääki. Steroidid on tsüklilised ühendid, mis esinevad loomakudedes(östrogeen, testosteroon, vitamiin D, kolesterool ). Lipiidide ülesanded: energeetiline ülesanne(1g- 38,9kJ), koguv ülesanne, ainevahetusliku vee saamine(1kg rasva- 1,1 kg vett), varuülesanne, kaitseülesanne, rasvlahustuvad vitamiinid (K,A,D,E,Q).
Valgud e. proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped . Inimese organismis on umber 50000 , eluslooduses ligi 1012. Täiesti asendamatud aminohapped- peab saama toiduga(8), osaliselt asendamatud aminohapped- toit+ise(3), asendamatud aminohapped
Valgu primaarstruktuuri moodustuvad omavahel ühinenud aminohapped. Valkude omaduste erinevused tulenevad aminohappejääkide järjestusest ning nende hulgast valgumolekulis ning on määratud DNA poolt. Sekundaarstruktuur tekib primaarstruktuuri keerdumisel α- heeliksiks või voltimisel β- struktuuriks. Tertsiaarstruktuur tekib α- heeliksi keerdumisel gloobuliks või β- struktuuri niitumisel. Kvaternaarstruktuur tekib mitme gloobuli liitumisel( emoglobiin koosneb 4-st gloobulist). 
Valkude denaturatsioon : Valkudele on omalik loomulik ehk natiivne molekulikuju, mille puhul valk on natiivne. Denaturatsioon on protsess, mille puhul välistegurite toimel valgu akriivsus kaob ning struktuur teiseneb kuni primaarstruktuurini. Valgu lagunemine aminohapeteks ensüümide toimel on valgu hüdrolüüs. Valkude ülesanded: energeetiline ülesanne(1g-17,6kJ), ensümaatiline ülesanne(ensüümid on valgud, mis reguleerivad biokeemiliste reaktsoonide kiirust), ehituslik ülesanne(rakuorganellides, karvad, küünised, kabjad, sõrad, suled), kaitseülesanne(antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga , mille vastu ta on sünteesitud.), regulatoorne ülesanne(valgusisesed hormoonid, näiteks insuliin ), transportülesanne( hemoglobiin ja albumiinid transp. veres), retseptorülesanne.
Nukleiinhapped- koosnevad nukleotiididest. DNA-info säilitamine ja RNA- info realiseerimine.
DNA- desoksüribonukleiinhape. Nukleotiidide nimetused on: adenosiinfosfaat (A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), tümidiinfosfaat(T). Koostises on 4 lämmastikalust: adeniin (A), guaniin (G), tsütosiin(C), tümiin(T). Esmane struktuur on ühe ahela nukleotiidi järjestus. Sekundaarstruktuur on kahe ahelaline biheeliks . DNA ahelad püsivad koos komplementaarsusprintsiibi abil. DNA´l on võime kahekordistuda (replikatsioon). Kui DNA ühes ahelas paikneb A, siis teises ahelas on selle vastas alati T ning G vastas on C. A ja T moodustavad 2 vesiniksidet, G ja C aga 3.
RNA- ribonukleiinhape . RNA primaarstruktuur on nukleotiidide järjestus. RNA sekundaarstruktuur on osaline biheeliks sama molekulide eri osade vahel. Nukleotiidide nimetused: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C), uridiinfosfaat(U). Lämmastikalusena esineb RNA ehituses adeliin(A), guaniin(G), tsütosiin(C), uratsiil (U). G ja C vahel on kolmikside ning A ja U vahel on kaksikside. Informatsiooni- RNA ehl mRNA(toob geneetilise info rakutuumast valgusünteesi toimumise kohta), transport-RNA ehk tRNA(ülesandeks on mRNA molekuliga ribosoomidesse sabunud geneetilise info lahtimõtestamine,toob kohale „õiged” aminohapped ja lülitavad need sünteesitava valgu ahelasse), ribosoomi-RNA ehk rRNA(osaleb valgusünteesis ja kuulub ribosoomide koostisesse).