Viirus (1)

VIIRUSED
Kui me võtame 1 milliliitri merevett, siis seal on kuni sada korda rohkem viiruseid kui baktereid!

• Viirused (ladina keeles - virus "mürk") on nukleiinhappest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, millel puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismide rakke
  

Viirused on rakusisesed parasiidid .
Viirused on elus molekulid või struktuuriüksused, päris elusorganismideks neid nimetada ei saa.
Viirused on väga väiksed geneetilised elemendid, mis paljunevad teise organismi rakus.

• Viirused kujutavad endast üht või mitut DNA või RNA molekuli, mida ümbritseb valkudest ja lipiididest kest
  
• Viiruste algne definitsioon oli seotud nende väiksusega (enamasti alla 0,1 μm), mistõttu nad olid valgusmikroskoobis nähtamatud ja läbisid väikeste avadega filtreid, mis pidasid kinni ka väikseimaid tuntud baktereid
  
• Sellest tuletati ka nende algne nimetus "filtreeruv mürk" (virus filtrans )
  
• Viirused tuvastati kui “haigusi tekitav toimeaine , mis läbib bakterifiltreid”
  

Viiruste ehitus:

• Enamasti sisaldab viirus valkudest koosnevas kestas ehk nukleokapsiidis ühe või mitu molekuli nukleiinhapet (RNA või DNA)
  
• Mõnikord ümbritseb nukleokapsiidi veel peremeesraku rakumembraanist lipiidkest
  
• On ka viirusi, mis omavad paljunemiseks või rakku tungimiseks vajalikke ensüüme ja isegi ribosoome
  

Viiruste elutegevus:

• Viiruste elutegevuses on kaks olulist etappi :
  

• 1. eluetapp on peremeesrakus, mida ta nakatab
  

• 2. eluetapp on väljaspool peremeesrakku, kus ta eksisteerib sisuliselt kui keemiline ühend.
  

• Peremeesrakk võib olla bakterirakk , pärmirakk, taimerakk , loomarakk, inimese rakk
  

• Peremeesorganismi rakk on ainuke koht, kus viirus saab looduslikes tingimustes paljuneda.
  

Viiruste eluviisid rakkudes:

• Produktiivne e lüütiline e tsütolüütiline kasv- tavaline nakkuse käik, mis lõpeb viiruseosakeste tootmise ja rakkude surmaga.
  

• Persistentne kasv - aeglane viiruse kasv, mis rakke ja organeid ei kahjusta, kuid siiski viiruseosakesi toodetakse
  

• Latentsus - viiruse püsimine rakus ilma rakku kahjustamata ja viiruseosakesi tootmata. Iseloomulik DNA viirustele ja retroviirustele
  

Viiruste süstemaatika

• Tänapäevase viiruste nomenklatuuri järgi jaotatakse viirused neis sisalduva nukleiinhappe tüübi järgi RNA-viirusteks ja DNA-viirusteks
  
• Need suured rühmad jagunevad omakorda seltsideks, sugukondadeks, perekondadeks, liikideks ja tüvedeks, kusjuures nende taksonite definitsioonid ei lange kokku mujal bioloogias kasutatavatega
  
• Viiruste taksonitele omistatakse ladinakeelsed nimetused, kusjuures seltside nimed saavad lõpu -virales, sugukondade nimed lõpu -viridae, ja perekonnad lõpu –virus
  
• Liikide puhul ei rakendata ladinakeelset binaarset nomenklatuuri (liigi nime, mis koosneb perekonnanimest ja liigiepiteedist) ning nimedes võib kasutada ka kreeka tähti ja numbreid (nt λ faag, SV40 )
  
• Et paljud viiruste osad meenutavad elusorganismide rakkude osi, on levinud oletus, et viirused on tekkinud mingi DNA või RNA "iseseisvumisel" ja arenenud järgneval evolutsioonil peremeesrakust sõltumatult, kasutades ära peremeesraku "molekulaarset masinavärki".
  
• Tõendid nende teooriate kinnituseks seni puuduvad.
  

Viiruste levik:

• Viirused on looduses laialt levinud ja nad on äärmiselt olulised ökosüsteemi regulaatorid:
  

• reguleerivad bakterite populatsiooni
  
• mõjutavad paljude taimede levikut
  
• reguleerivad näriliste arvukust
  
• aegade jooksul on erinevad viirused olnud ka üheks inimeste arvukust reguleerivaks teguriks (HIV tänapäeval, gripp, rõuged, katk)
  

Viiruste leviku tüübid:

• Pandeemiline e ülemaailmne
  
• Endeemiline e teatud piirkonnas esinev (võib tähendada ka küllalt suurt piirkonda)
  
• Sporaadiline e harvade üksikjuhtudena
  
• Epideemiline e rändava levikuga, haigestumise puhangud liiguvad eri piirkondade vahel
  
• Enzootiline e teatava piirkonna loomadel esinev
  
• Epizootiline e rändab eri piirkondades loomadelt loomadele.
  

Viirushaigused:

• Kõik viirused on elusorganismide siseparasiidid
  
• Nad sisenevad peremeesorganismi rakku või sisestavad sinna oma nukleiinhappe
  

• Viiruslik nukleiinhape (DNA) integreerub peremeesraku kromosoomi, mõnede RNA-viiruste RNA põhjal valmistatakse rakus sellele vastav DNA, mis kromosoomi integreerub
  

• Viirushaigusi esineb kõikidel rakulise ehitusega olenditel
  

• Inimesel tuntakse umbes viissada levinumat viirushaigust, kuid nende arv on tegelikult arvatavasti märksa suurem ( inimeselt isoleeritud viiruste liike on kokku üle tuhande)
  

• Viirusnakkuste ravi on äärmiselt komplitseeritud ja sisuliselt ainus võimalus, mis annab mingi kaitse viirusnakkuste vastu, on vaktsineerimine
  

• Kõige tõhusamaks viirushaigusi tõrjuvaks vahendiks on organismi enda immuunsüsteem, mille võimet viirustega võidelda suurendatakse vaktsineerimise abil
  

• Viimasel ajal on teatud edu saavutatud ka viiruste kemoteraapias, kuid ravimite väljatöötamine viiruste vastu on raske. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et viirused kasutavad oma elutegevusel raku enda vahendeid.
  
• Lisaks viiruste kahjulikkusele haiguste tekitajana on viirused oluliseks tööriistaks geeniteraapias, kuna võimaldavad viirusvektoritega rakkudesse viia kasulikke geene, mis rakus muidu puuduvad või on kahjustatud
  

Nakatumise esimest staadiumit, kus viirus end rakus "sisse seab" ja oluliselt viimase normaalset talitlust ei mõjuta, nimetatakse lüsogeenseks faasiks. See võib sõltuvalt tingimustest ja viirusest kesta mõnest minutist paljude aastateni.
Nakatumise teine staadium kannab nime lüütiline faas, mille käigus raku normaalne elutegevus katkestatakse ning kujundatakse ümber uute viirusosakeste tootmiseks. Uued viirusosakesed väljuvad rakust (sellega võib kaasneda raku surm) ning üritavad nakatada uusi rakke. Selline viiruste paljunemine ja organismi normaalse talitluse häirimine kutsub enamasti esile vähem või rohkem tõsise viirushaiguse.
Viiruste sisenemine peremeesraku genoomi võib esile kutsuda ka muid raku talitluse häireid, millest tähtsaimaks võib pidada raku muutumist kasvajarakuks.
Raku talitluse häirimine ja raku või peremeesorganismi tapmine pole viirusele tegelikult enamasti kasulik, kuna võtavad viiruselt võimaluse edasi paljuneda
Nii ongi levinuimad ja ökoloogiliselt edukaimad need viirused, mis peremeesorganismi normaalset elutegevust vähe mõjutavad
DNA-viirused:

• DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm
  

• Kõik DNA-viirused sisaldavad valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut DNA molekuli, mis võivad koosneda üksikust DNA ahelast või olla kaksikahelalised nagu enamikul elusorganismidest
  

• Peremeesorganismi rakku siseneb kas viirus tervikuna või ainult tema DNA (sageli bakterite viiruste puhul)
  

• Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka retroviirused , kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva RNA järgi rakus DNA sünteesitakse
  

• DNA-viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe seltsina
  

• Tänapäeval levinuim DNA-viiruste klassifikatsioon on järgmine:
  

Kaksikahelalised DNA-viirused:

• Sugukond : T4-tüüpi faagid (Myoviridae)
  
• Sugukond:λ-tüüpi faagid (Siphoviridae)
  
• Sugukond:T7-tüüpi faagid (Podoviridae)
  
• Sugukond:Tektiviirused (Tectiviridae)
  
• Sugukond:Kortikoviirused (Corticoviridae)
  
• Sugukond:Plasmaviirused (Plasmaviridae)
  
• Sugukond:Lipotriksviirused (Lipothrixviridae)
  
• Sugukond:Fuselloviirused (Fuselloviridae)
  
• Sugukond:Poksviirused (Poxviridae)
  
• Sugukond:Iridoviirused e. vikerviirused (Iridoviridae)
  
• Sugukond:Fükodnaviirused (Phycodnaviridae)
  
• Sugukond:Bakuloviirused (Baculoviridae)
  
• Sugukond: Herpesviirused (Herpesviridae)
  
• Sugukond: Adenoviirused (Adenoviridae)
  
• Sugukond:Papovaviirused (Papovaviridae)
  
• Sugukond:Polüdnaviirused (Polydnaviridae)
  

Üksikahelalised DNA-viirused:

• Sugukond:Inoviirused (Inoviridae)
  
• Sugukond:Mikroviirused (Microviridae)
  
• Sugukond:Geminiviirused (Geminiviridae)
  
• Sugukond:Tsirkoviirused (Circoviridae)
  
• Sugukond:Parvoviirused (Parvoviridae
  

• Enamik bakterite viirusi (bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka
  

• Sugukonnad geminiviirused ja fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad
  

• Iridoviirused ja bakuloviirused nakatavad peamiselt putukaid
  

• Inimeste haiguste tekitajatest on olulised
  
  • herpesviirused (nt herpes),
    
  • papilloomiviirused (inglise keeles Human papilloma virus, lühendiga HPV) (soolatüükad, kasvajad )
    
  • poksviirused (rõuged).
    

DNA-viiruste väiksema muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud epideemiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui RNA- viirustel .
HIV-viirus: