50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-10-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
miisukiisumiisu
Õppematerjali autor
seega ka pärilik muutlikus ja evolutsioonivõime, valgusmikroskoobis nähtamatud, läbivad bakterifilterid. Bakteriofaagid- viirused, mis nakatavad baktereid Kasutamine: geeniraviks, GMO'd Ehitus: Genoom- 1 nukleiinhappe molekul (jaotatakse DNA, RNA viirused) Viiruse genoom (3-300 geeni) Struktuurigeenid- info viirusosakese ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks Replikatsioonigeenid- kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise Regulatoorgeenid- korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse, see tagab uute viirusosakeste moodustumise Kapsiid- valkudest, ümbritseb genoomi, antiretseptorid- tunnevad ära peremeesorganismi, peremeesraku, kinnituvad peremeesraku retseptorvalkudele. (peremeesrake järgi bakteriviirused, loomaviirused nt. puukentsefaliit, taimeviirused (puuduvad apsiidis retseptorvalgud) ei tunne peremeesrakku, vigastuste kaudu taime
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otse
PÄRILIKKUS AKTIVAATOR regulaatorvalk, mis on vajalik transkriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA- polümeraasi) seostumiseks geeni promootorpiirkonnaga ALLEEL ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivarjandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises ANTIKOODON tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga BIHEELIKS DNA molekuli teist järku struktuur DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE e DNA pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine. Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleiidid DIPLOIDNE KROMOSOOMISTIK enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena (erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised), tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46 naisel jaguneb see 23-ks homoloogiliste k
PÄRILIKKUS Geneetika- teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi genoom- kromosoomikomplekt, mis sisaldab geneetilist materjali(24 kromosoomi) Genotüüp-ühele isendile omane geenide ja erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum Keskkonna tingimused mõjutavad tunnuste avaldumist.(soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist) Molekulaargeneetilised põhivormid: replikatsioon-DNA süntees, transkriptsioon- RNA süntees translatsioon- valgu süntees Molekulaargeneetika-teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Geen-DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Matriitsüntees-DNA, RNA ja valgud sünteesitakseolemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Replikatsioon- matriitsüntees. Toimub enne rakujagunemist(mitoo
aminohappejäägile valgu molekulis. genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidide järjestus A-U-G, millest algab translatsioon. kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. lüsogeenne tsükkel viiruse paljunemise viis, mille korral peremeesraku kromosoomistikuga seotud viiruse genoom kohe ei avaldu, vaid kandub koos raku jagunemisega uutesse tütarrakkudesse. lüütiline tsükkel viiruse paljunemiseprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. promootor DNA nukleotiidide järjestus, millega transkriptsiooni läbi viiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema.
aminohappejäägile valgu molekulis. genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide (alleelide) kogum. initsiaatorkoodon mRNA nukleotiidide järjestus A-U-G, millest algab translatsioon. kapsiid viiruse genoomi ümbritsev valguline kate. koodon mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohappele valgu molekulis. lüsogeenne tsükkel viiruse paljunemise viis, mille korral peremeesraku kromosoomistikuga seotud viiruse genoom kohe ei avaldu, vaid kandub koos raku jagunemisega uutesse tütarrakkudesse. lüütiline tsükkel viiruse paljunemiseprotsess, millega kaasneb viirusosakeste moodustumine ja peremeesraku hukkumine. promootor DNA nukleotiidide järjestus, millega transkriptsiooni läbi viiv ensüüm peab sünteesi alustamiseks ühinema. regulaatorgeen viiruse geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku
Regulaatorgeen geen, mille alusel sünteesitud valgud kontrollivad struktuurgeenide avaldumist. Viirusel geen, millelt lähtuvad ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse. Replikatsioon matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub enne mitoosi ja meioosi. Replikatsioonigeen viiruse geen, mille alusel sünteesitud ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise. Repressor regulaatorvalk, mis takistab tsantskriptsiooni läbiviiva ensüümi (RNA polümeraasi) seostumist promootorpiirkonnaga. Retsessiivne alleel alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. Retsessiivne tunnus fenotüübiline tunnus, mis avaldub üksnes vastava alleeli homosügootses olekus. RNA-viirus viirus, mille päriliku info kandjaks on RNA.
Lisatöö Lk 131 ül 1-8 1. Miks on mittesuguliselt paljunenud organism oma vanemaga väga sarnane? Mittesuguliselt paljunevad organismid saavad alguse ühest vanemast ja võivad seetõttu olla päriliku materjali poolest temaga identsed - ka väliselt on sellised isendid üsna sarnased. 2. Millistel põhjustel ei ole sugulisel paljunemisel tekkinud organism oma vanematega täiesti sarnane? Ristviljastumisega sugulisel paljunemisel saab uus organism poole kromosoomidest isas- ja poole emasorganismidelt - seetõttu ei ole sellised isendid kunagi kõigi tunnuste poolest ühe vanema sarnased: nad ühendavad endas mõlema vanema tunnuseid. 3. Selgitage pärilikkuse mõistet. Looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega, nimetatakse pärilikkuseks. 4. Mida uurib geneetika? Geneetika on teadusharu, mis uurib
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid