Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Bioloogia paljunemise osa (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis kasu on viirustest ?
  • Mis on intermediaarsus ?
  • Mis on polüalleelsus ?
  • Mis on polügeensus ?
 
Säutsu twitteris
Bioloogia
1. Paljunemine:
Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks.
Jaguneb:
Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk , kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine – viljastumine ) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees – viljastumata munarakk.
Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt.
Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes – eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja suguline paljunemine.
Vegetatiivne paljunemine: toimub bakteritel, protistidel, seentel, osadel selgrootutel, taimeliikidel. Otsepooldumine – bakterid (arnitoos), pungumine – pärmseened, ainuõõssed, õistaimed lehe, varre ja juure ning nende muudendite abil, hulgijagunemine , samblikud rakise tükikeste abil. Selgroogsed loomad mittesuguliselt ei paljune. Osadel loomadel suur regeneratsioonivõimega – suudetakse taastada oma kehaosasid (nt meritähed). Vegetatiivne paljunemine võimaldab saada lühikese aja jooksul arvuga geneetiliselt ühtliku järglaskonna, nt kartuli paljundamine mugulatega, iseloomulik mitmeaastastele taimedele.
Eripära: Järglased on geneetiliselt identsed, paljunemine on kiire, korraga palju järglasi, paljunemiseks vajatakse üht vanemorganit.
2. Rakutsükkel
Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi abil. Kahe pooldumise vahel, interfaasis, rakk täidab oma ülesandeid – ta töötab. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub , algab DNA replikatsioon . Eukarüootsete rakkude jagunemisel eritatakse ka tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdse jaotuse. Karüokineesi lõpus algab tsütokinees, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos – päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Rakutsükkel – on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Rakutsükli pikkus on väga erinev. Apoptoos – kontrollitud raku surm, juhib valk p53. Apoptoos on vajalik: vanade rakkude eemaldamiseks, sõrmede ja varvaste tekkeks, mutatsiooni rakkude hävitamiseks.
Mitoos:
Toimumiskoht : toimub pea kõigis eukarüootsetes rakkudes
Jagunemiste arv: toimub üks etappide ring
Ristsiire: ei toimu
Kromosoomide arv: jääb nt inimese puhul 46
Metafaas : kromatiidid liiguvad ühekaupa ekvatoriaalatasandile
Anafaas : kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad
Telofaas: tekivad tuumamembraanid, tuumakesed
Telofaasi lõpp: kromosoomid keerduvad lahti, algab interfaas
Tähtsus: kasvamine, haavade paranemine
Tütarrakkude arv: 2
Tütarrakud: geneetiliselt identsed
Meioos:
Toimumiskoht: toimub ainult sugurakkude eellasrakkudes
Jagunemiste arv: toimub kaks järjestikku
Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi
Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda
Metafaas: liigutaks paarikaupa ekvatoriaaltasandile
Anafaas: homoloogilised kromosoomide paarid liiguvad poolustele ja lahknevad
Telofaas: I telofaasis ei ole ei teki ei tuumakest ega tuumamembraani
Telofaasi lõpp: I telofaasis ei keerdu lahti, tekkinud tütarrakud jagunevad uuesti, II telofaasis keerduvad lahti, tekivad tuumakesed jne.
Tähtsus: sugurakkude küpsemine, liigiomaste kromosoomide arvu püsivus, geneetilise mitmekesisuse tagamine
Tütarrakkude arv: 4
Tütarrakud: geneetiliselt erinevad vanemast
Sarnasused:
Faasid: mõlema puhul võib eristada, metafaasi, profaasi , anafaasi ja telofaasi
Interfaasi lõpp: toimub DNA kahekordistamine, suureneb rakuorganellide arv, erinevate ühendite süntees.
Profaasi sarnasus: mõlema protsessi puhul tuumakesed kaovad, tsentrioolide paarid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku
Rakutüüp: eukarüootsed rakud
Protsessitüüp: jagunemine
Interfaasis enamik rakke diferentseerub ehk omandavad vastava koe iseloomuliku kuju ja talitluse.
3. Sugurakkude areng
Spermatogenees: toimub munandites. Spermide ( sugurakud ) esmasteks eellasteks on spermatogoonid, neist kasvavad edasi spermatotsüüdid , millest igaühest tuleb neli spermi, transformatsiooni käigus saab neist spermatosoidid , kasvatavad viburi. Spermatogenees algab suguküpseks saamiseks elu lõpuni, spermid pole geneetiliselt identsed. Spermi pea otsas akrosoom ( ensüümid munaraku aktiviseerimiseks).
Ovogenees : toimub munasarjades kehatemperatuuril. Esmasteks eellasteks ovogoonid , millede paljunemine lõppeb juba looteeas (meioosi I profaasis katkeb). Ovogenees jätkub 12- 14 vanuselt, lõppeb menopausiga 45-55. Ovogoonides kasvavad ovotsüüdid, neist polotsüüdid ja munarakk. 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 viljastumisvõimetut polotsüüti.
Ovulatsioon: küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Munarakk on viljastumisvõimeline umbes 36 tundi, kui jääb viljastamata, ta hukkub ja algab menstruatsioon .
Munarakk koosneb rebust ja kestadest:
Kõikidel olemas esmaskest (munarakk ise teeb), v.a inimmunarakk
Teisesed ja kolmandased kestad – kaitsmine
Erinevad oma tugevuselt.
Valkkest – ühtne temperatuur, lubi -nahk – tugevus
Munaraku jagunemine: väherebused – putukad, inimene, hulgarebused – linnud
Sugurakud on kehavõõrad rakud:
  • Kromosoomide arv on haploidne (2x vähem)
  • Muutunud tuuma ja tsütoplasma suhe
  • Ainevahetus alla surutud
  • Küpsed sugurakud paljunemisvõimelised (ei jagune)
  • Kõrgelt diferentseeritud rakud

4. Viljastumine
Kollakeha munasarjades toodab suguhormoone: östrogeen ja progesteroon, takistavad uues munaraku tekkimist ja soodustavad limaskesta paksenemist.
Munarakk viljastumisvõimeline 36 tundi, kui viljastamist ei toimu menstruatsioon (limaskesta eemaldumine emakaseinalt). Menstruaaltsükkel, ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutus veres, emakaseina paksenemine , emakasisese temperatuuri kõikumine.
Rasestumise vältimiseks kasutatakse keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Bioloogia paljunemise osa #1 Bioloogia paljunemise osa #2 Bioloogia paljunemise osa #3 Bioloogia paljunemise osa #4 Bioloogia paljunemise osa #5 Bioloogia paljunemise osa #6 Bioloogia paljunemise osa #7 Bioloogia paljunemise osa #8 Bioloogia paljunemise osa #9 Bioloogia paljunemise osa #10 Bioloogia paljunemise osa #11 Bioloogia paljunemise osa #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor miisukiisumiisu Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

8
docx
Bioloogia kordamine 2 - paljunemine
20
doc
Bioloogia gümnaasiumile 1osa
15
pdf
Bioloogia eksamiks
150
docx
Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013
83
pdf
Esimese nelja kursuse materjal
15
docx
Bioloogia eksam
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
5
docx
Bioloogia paljunemine



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun